120 noort esitavad pärimusmuusikat

Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus Foto Margit Kuhi
Eesti ETNO kontsert Viljandimaal Kõpus. Foto: Margit Kuhi

„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.

„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.

Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard
Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson
Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

[pullquote]Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi[/pullquote]Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Loe edasi: Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

Kujunduskonkursi lähteülesandeks oli võimalikult tabavalt visualiseerida järgmise festivali teema “Sajaga!”, mis on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast ning peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Kõige paremini sai teema kujundusse valamisega hakkama Kristian Krisfeldt.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus
XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus

Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel ja Facebookis välja kuulutatud konkursile laekus 52 tööd 43 kujundajalt. Keskuse töötajatest moodustus žürii, mille arvamus läks esialgu lahku ja kolmel osavõtjal paluti oma kavandeid täiustada. Pärast lisaülesannete sooritamist jõuti üksmeelele, et tänavuse festivali tunnuskujunduse loob Kristian Kirsfeldt. Kolm tööd, autoriteks Kristi Kivestu, Valdek Alber ja Marju ning Margus Tammik, mille folgilik töössesuhtumine ning suurepärased ideed avaldasid komisjonile muljet ning saavad seetõttu eripreemia.

Võidutöö autor, kes on kujundanud ka 2013. Aasta Viljandi pärimusmuusika festivali “püha müristus” arvab, et tema töö paistis silma just äraspidise loogika tõttu. “Kui juba tigu liigub sajaga ja hõiskab rõõmust siis võib ette kujutada, mida kõik teised veel teevad! Minu jaoks ongi Viljandi ja folk need kaks märksõna, mis ka kõige aeglasema talveunest üles äratavad ja sajaga hullama panevad” rääkis Kristian Kirsfeldt enda kavandi inspiratsioonipuhangust.

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja ja Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on plakatis uudsust aga samas leidub ka äratuntavaid detaile, mida on komisjon igal aastal plakatites otsinud. “Vaba käega jooned, burdoonid ja lipud on alati meie festivali hästi kirjeldanud, seekordne värvilahendus samas on erakordne ja silmapaistev ning loomulikult meeldib kõigile idee teost, kes lausa vibreerides edasi kihutab endal maasika-tatoveering kaelal. See plakat on kõige paremas mõttes sajaga plakatlik!” rõõmustas festivali programmijuht.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2018. Festivali passid on müügil alates 1. detsembrist ja piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul kulgeb müük heas tempos. “Esimesed kiiremad on oma passid kätte saanud ja seega on soodushinnaga passid otsas, hetkel on müügil passid hinnaga 85€. Samas on saadaval veel eriti hea hinnaga noortepassid, mis on mõeldud 13-26 aastastele õppivatele noortele ja päevapassid” sõnas Rannu.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujundus valitud

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub kõiki muusikuid esitama uusi muusikakavasid ja jagama ideid tänavuse festivali programmi rikastamiseks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis Foto Urmas Saard
Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis. Foto: Urmas Saard

Üleskutse ajendiks on soov pakkuda nii publikule kui muusikutele endile Viljandi pärimusmuusika festivalil jätkuvalt meeldejäävat ja kõrgetasemelist kontsertprogrammi.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa selgitab: “Kutsume Eesti muusikuid esitama oma demosid, muusikakavade ja produktsiooni ideid. Juhime tähelepanu, et ootame sel aastal ka lihtsalt ideekavandite kirjeldusi. Kui veel muusikalist näidet pole, siis andke endast ikka märku, saatke oma head mõtted kindlasti teele.”

Noormaa loodab, et kõik uued ja põnevad arengud leiavad festivalil Eesti Pärimusmuusika Keskuse toel oma koha ning lisab: “Viljandi pärimusmuusika festival võib uhkust tunda väga asjatundliku ja osavõtliku publiku üle. Sestap on värskete eeskavade esitamine meie festivalil väga õige koht ja omaette elamus. Muusikud saavad nii loomingulist innustust kui ka siirast tagasisidet.”

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema “Sajaga!” on inspireeritud Eesti Vabariigi sajandast sünnipäevast. “Sajaga!” peegeldab noort ja pulbitsevat energiat. Eesti on oma ja elus- sajaga! Tänavune pärimusmuusika festival toob kokku noorema põlvkonna pärimusmuusika professionaalid ning tulevikutalendid kodu- ja välismaalt.

XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Foto Urmas Saard
XIII Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik. Foto: Urmas Saard

Eesti Pärimusmuusika Keskus kingib Eesti Vabariigi sünnipäevaks festivali, mis näitab, kes on selle maa tulevikutalendid pärimusmuusikas. Eesti riik saab saja aastaseks, aga meie rahvas ja pärimuskultuur on tuhandeid aastaid vana. Me ei ole saanud suureks rahvaarvult vaid vaimult, nagu unistas kord Jakob Hurt. Meil on elav, ehe ja omalaadne pärimusmuusika, mida maailmaga jagada ja me oleme selle mängimises maailma parimad – Eesti on äge maa.

Tänavuse aasta festivalil on noorte muusikute päralt nii suured kui ka väikesed lavad, üllatamaks oma külalisi värske energiaga. Noortele pärimusmuusikutele pakutakse võimalust esineda spetsiaalselt neile mõeldud Noorte laval. Nelja päeva jooksul annavad kontserte noorte pärimusbändide konkursi osavõtjad ja uued värsked ansamblid, mis moodustatakse juba kevadel Eesti Pärimusmuusika Keskuse kaasabil. Noortel muusikutel, kel oma bändi veel pole, aidatakse leida bändikaaslased ja juhendajad. Külla kutsutakse suurepäraseid muusikuid kõigist naaberriikidest, samuti on oodata külalisi Prints Edwardi saarelt, Hiinast, Austriast, USAst ja mitmelt poolt mujalt. Kokku saavad uue põlvkonna maailma tipud lähedalt ja kaugelt.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Sajaga!”

Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival tegi neljal päeval uut ja vana ning juubelifestival sai koos publiku ja esinejatega tõdeda, et vana arm ei roosteta – festivali külastas rekordarv külalisi.

Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka Foto Urmas Saard
Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka. Foto: Urmas Saard

Juubelifestival pakkus palju uut ja tõi kokku vanad sõbrad; koos rahvaga nauditi pärimusmuusikat 61 kontserdil ja 34 õpitoas, muusikat jagus ka maakonnakontsertidele Pilistveres, Suure-Jaanis ja Tääksis ning õhtutundidel Tantsumajadesse. Festivalirütmidega liitus lisaprogrammi näol terve Viljandi linn. Üllatusi pakkusid spontaansed kooslused, jämmid, esmakordne Pillide duell ja Trad.Attack!i üllatuskontsert. Peokülalistele kingiti tasuta Lõpukräu: Kukerpillid ja kukeprillid.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et sellel aastal oli festival hästi äge suuresti tänu Eesti enda esinejatele. „Tänavu oli väga palju kodumaiseid küpseid kooslusi, kes pakkusid väga head kvaliteeti ja andsid lavadel endast viimase. Väga mitmed esinejad nagu Curly Strings, Duo Malva&Priks, Nikns Suns, Naised Köögis esitasid meie festivalil esmakordselt oma uut plaati ja publik hindas seda kõrgelt,” viitab Noormaa suurtele rahvaarvudele ja täissaalidele. “Väga hästi töötas rahva soovil tagasi kutsutud Ööklubi Lauluväljakul, kus tohutu energiaga andis publikule heas mõttes kõrvakiilu uue hingamisega Angus ja muidugi Zetod. Kes polnud ammu näinud Puuluupi või Estbeli, said kindlasti meeldiva kontserdi osaliseks,” lisab programmipealik.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rekordiline külastatavus

Jaak Känd: üllatas Angus

XXV Viljandi pärimusmuusika festival on lõppemas, juhuslikud pildid ja mõttekillud publiku seast.

Angus Foto Urmas Saard
Angus. Foto: Urmas Saard

Ka seekordse festivali ajal võis kuulda, kuidas muinasjuttude vestja Jaak Känd pajatas Arkaadia aias põnevaid lugusid. Pärnu parkides on harjutud sellega, et Känd loeb luuletusi. Käesoleva aasta kahel viimasel kuul esindab ta Eestit Euroopa luulelugemismeistrivõistlustel. Kas pärnakal jäi muinasjuttude ja luule lugemise kõrvalt aega ka pärimusmuusika nautimiseks?

„Olin folgil kahel päeval. Kokku kuulasin üheksat kontserti. Vaieldamatud lemmikud olid Rüüt, Mando Trio, Duo Montanaro (mõnus papa!), Elof ja Wamberg. Reedel sattusin päeva lõpul Rohelise ehk vabalava lava ette, kui esinesid vennad Timmermansid Flandriast. Koos tütrega oli mõnus nende saatel valssi tantsida,“ rääkis Känd, kes jõudis paaril õhtul ka ööklubisse. „Olen veidi vanema aja mees, kunagi panid mind rohkem tantsima Kukerpillid, Pink Floyd ja Jethro Tull, isegi Boney M. Aga heas mõttes üllats reede õhtul Angus, terve tunni jätkus tossu nende muusikat nautida ja möllata. Folk ruulib ikka!“

Loe edasi: Jaak Känd: üllatas Angus

„Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns'i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse Foto Urmas Saard
Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns’i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse. Foto: Urmas Saard

Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.

„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.

Loe edasi: „Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil astusid kultrahoovi laval tandemina publiku ette Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblist Minu Isa Oli Ausus Ise. Aga nad ei jäänud kahekesi. Lavale tulid veel vanad sõbrad: MIOAI koos Alle-aa-ga.

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas SaardSoe ja suure süllehaaramisjõuga huumor, mis on päästjaks tarbetus isetõsiduses ning abimeheks kurbuses ja argiahastuses. Ansambel alustas oma tegevusega 1990. aastal, ajal mil Gaute ja Margo Viljandi Kultuurikolledžis ainsatena elektrikuteks õppisid. See on praeguseks ka kätte maksnud. Eriti Gautele, kellel on 220 volti. Ainuüksi lõua all on neid 16.

Kuna Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg tähistas kontserdi toimumise päeval, 28. juulil, oma järjekordset sünnipäeva ja mängis ka ise laval kontrabassi, siis panid Gaute ja Margo mehe kontsertkava lõppedes toolile istuma ning tõstsid pärimusmuusikut nõnda palju kordi kui jaksasid lava lae alla.

 

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ansamblis Minu Isa Oli Ausus Ise Foto Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise

“Viljandi pärimusmuusika festivali lood” esitlusele

Täna kell 16 leiab Pärimusmuusika aida väikeses saalis aset raamatu “Viljandi pärimusmuusika festivali lood” avalik esitlus ja jututuba.

Viljandi Pärimusmuusika ait Foto Urmas Saard
Viljandi Pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

Äsja kaante vahele saanud raamatusse on kogutud festivali korraldamisega seotud inimeste põnevad juhtumused ja meenutused. Esitlusel juhib juttu raamatu autor Kairi Leivo ja vestluseks on valmis raamatutegelased, kes oma mälestused raamatusse rääkisid.

Veerandsada aastat toimunud Viljandi pärimusmuusika festival on aluse pannud lugematule hulgale lugudele. Värvikad folgijutud peegeldavad, millistest uskumatutest juhtumistest üks suur festival koosneb.

“Viljandi pärimusmuusika festival on nagu suur kirju pusle, mis koosneb tuhandetest kildudest, tahkudest, lugudest,” mõtiskleb raamatu koostaja Kairi Leivo. “Sellesse raamatusse on koondatud vaid üks murdosa festivali telgitaguseid, korraldajate soove ja unistusi ning ka publiku mälestusi. Vaatamata sellele sai raamat parajalt paks ja sisukas, ” räägib Leivo.

Kairi Leivo sõnul on oodatud kõik huvilised jututuppa, kus juubelifestivali ülevas meeleolus võivad päevavalgele tulla ka need lood, mis seekord raamatusse ei mahtunud. “Ehk räägib mõni kuulajagi oma loo,” kutsub Leivo kõiki festivalist osa saama. Raamatut saab endale soetada Pärimusmuusik aida infoletist.

Täpsemat infot festivali kohta leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehelt või ürituse Facebookist.

Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil on lisaks kontsertidele ka õpitubade programm. 34 nutikas toas käsitletakse 27.-30. juulil festivali teemat “Uut ja vana” muusika õppimise, tantsu, jämmide ja vestlusringide kaudu; õpitakse pilli mängima, meisterdama ja neid ka lausa parandama.

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25 eluaasta Foto Urmas Saard
Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25. eluaasta. Foto: Urmas Saard

Õpitubasid viivad läbi tegijad nii Eestist kui välismaalt. Suured inimesed saavad sauna ning pisikesed oma titelaulu- ja mängutoa.

“Kui mängid mõnda pilli, on tark see festivalile kaasa võtta, sest festival pakub alati spontaanset võimalust koos teistega uusi lugusid õppida ning tutvuda teiste maade pärimusmuusika ja -muusikutega. Õpitubadesse tulijatelt ei nõuta eelteadmisi,” julgustab Mare Lilienthal kõiki kohale tulema. Õpitubadepealik lisab: “Kui on eriti julget peale hakkamist, saab peale parmupilli õppimist astuda rahva ette koos Meisterjaaniga Kultrahoovis.” Viljandi pärimusmuusika festivali ajal saab lisaks parmupillile õppida ka väikekannelt. Uueks hitt-pilliks on pärimusmuusika maailmas ukulele, mida õpetab ukulele-maailmameister Tobias Elof (Taani) isiklikult. Omaette elamuse kingib kindlasti kohtumine Tšiili superstaari Nano Sterniga ja bändiga Kalàscima (Itaalia).

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Seoses 27.-30. juulil toimuva Viljandi pärimusmuusika festivaliga paneb Elron Viljandisse käiku rohkem ronge.

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard
Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile. Foto: Urmas Saard

“Oleme Viljandi folgiga koostööd teinud juba aastaid. Tegemist on paljude Eesti inimeste suve ergastava sündmusega ning soovime omalt poolt pakkuda veelgi paremaid võimalusi sellest toredast üritusest osa saada,” sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Viljandini on kõigil festivalipäevadel pikendatud Tallinnast kell 13:33 väljuv Rapla reis, mis saabub Viljandisse kell 15:44, tehes Rapla ja Viljandi vahel peatuse ka Türil. Kell 18:30 väljuv Türi reis on pikendatud Viljandini neljapäeval ja reedel, peatudes teel Türilt Viljandisse ka Võhmas ning jõudes folgipealinna kell 20:51.

Viljandist Tallinna poole on neljapäeval, reedel ja pühapäeval käigus lisaväljumine kell 15:59. Rong peatub ka Türil ja Lelles ning jätkab kell 17:22 tavapärast sõitu Raplast Tallinnasse, kuhu saabub kell 18:29. Viljandist Tallinnasse sõidab neljapäeval, reedel ja laupäeval ka festivali erirong, mis väljub kolmel õhtul kell 21:16 ning jõuab Tallinnasse kell 23.31, tehes mitmeid vahepeatusi suuremates jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Viljandi liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust.

Tulekul on Eesti rahvusliku käsitöö laulupidu ehk OmaMood 2017

Foto: Elisa Rannala
Foto: Elisa Rannala

8. juunil toimub Viljandi pärimusmuusika aidas Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood 2017.

Rahvuslik käsitöö on eestlaste vaimse kultuuripärandi oluline osa ja tükike meie identiteedist, mis on siiani igapäevases kasutuses ning arengus. OmaMood 2017 on rohkem kui lihtsalt moeetendus, see on kõikide paikkondade käsitööliste kogukondadele mõeldud pidu, kus on võimalik kokku saada ja inspiratsiooni ammutada.

Moeetenduse jaoks on loodud spetsiaalne koreograafia ning heliline kujundus. Etenduse visuaalne kujundus on inspireeritud loodusest, ürgsetest metsadest ning eestlaste omapärasest loodustunnetusest.

Sellel aastal on laval 14 kollektsiooni ning disainerite seas on nii Viljandi kultuuriakadeemia ning Viljandi kunstikooli õpilasi kui ka vabakutselisi disainereid. Lisaks jõuab lavale ka Kersti Heinloo poolt loodud lillepärgade kollektsioon.

OmaMood Facebooki leht: https://www.facebook.com/omamood/

OmaMood 2017 sündmus: http://bit.ly/2qOeeXV

Suvel sõidab rohkem ronge Pärnusse ja Viljandisse

Alates 27. maist sõidavad Elroni edelasuuna rongid suvise graafiku järgi, mis toob Tallinn-Pärnu liinile mõlemas suunas kolm väljumist päevas. Uuendusena tiheneb sõiduplaan sel aastal ka Tallinn-Viljandi liinil.

Reisirongiga Pärnusse Foto Urmas Saard
Reisirongiga Pärnusse. Foto: Urmas Saard

Elroni Tallinn-Pärnu rongide sõidugraafikusse lisanduvad päevased reisid. Rongid Tallinnast Pärnu suunas väljuvad suvekuudel kell 7:44, 11:46 ja 18:03 ning Pärnust Tallinnasse kell 7:23, 11:35 ja 18:16.

Sõiduvõimalused paranevad ka Tallinnast Viljandisse sõitjate jaoks. Igapäevaselt kell 9:51 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab kuni suve lõpuni Viljandini, Viljandist Tallinna suunas lisanduv reis väljub kell 12:23. Ka kell 18:30 väljuv Tallinn-Türi rong sõidab reedeti Viljandini ja nädalavahetuse viimane rong Viljandist Tallinna väljub pühapäeviti kell 20:00.

„Sel suvel on Edelasuunal tagatud stabiilne sõiduplaan ning asendusbusse kasutada ei tule,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel teenindame reise tavapärase graafiku alusel täies ulatuses rongidega, see tähendab mugavamat reisimisvõimalust ja lühemat sõiduaega.”

Suvine sõiduplaan edelasuunal kehtib 27. maist 3. septembrini ja on leitav Elroni kodulehe sõiduplaaniotsingust.

“Hää tekk ja illos kinnas”

illos+kinnasViljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.

Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.

Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.

Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.

Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.

Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas Foto Urmas Saard
Jaak Känd Viljandi Lossimägedes muinasjuttu vestmas. Foto: Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali üheks loomulikuks osaks on tänavamuusikud, kelle jalge ees pillikohver, peakate või lihtsalt karbike raha vastu võtmiseks. Samuti näeb raha eest trikitamisi, näiteks vaskses rüüs liikumatut kuju ikkagi ootamatuid liigutusi sooritamas ja muud sarnast. Seepärast näis üsna tavatuna, et pärnakas Jaak Känd pakkus midagi päris ilma rahata. Ta jalutas Lossimägedes, väike pambuke kaenla all. Aegajalt peatus, võttis kotist lahtikäiva tooli välja ja istus sellele jalga puhkama. Aga mitte sihitult.

Muinasjutuvestja valis üheks peatuspaigaks järsu nõlvaga kõrge künka serva. Tema seljataga avanes kaunis vaade Viljandi järvele, veel sõitvatele alustele ja taeva all liikuvatele pilvedele. Ta avas suu ja lubas sedakorda rääkida lühidalt, aga jutt sai pikem ja sedavõrd huvitavam. Teel jalutavad inimesed peatusid, jäid üllatunult kuulama.

See oli Amasoonase kallastel elavate tucuna-indiaanlaste muinasjutt “Sinised tiivad”. Lugu räägib indiaanitüdrukust Chimiduyest, kes kauni Morpho liblika järele joostes eksib metsa, kus ta õpib tundma metsa imepäraseid saladusi ja moondumisi. Koju jõudes on tunda saanud metsa ürgset müstilist puudutust.

Loe edasi: Morpho liblika müstiline puudutus Viljandi ordulinnuse varemete kohal

Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Saabuval sügisel 24. aastat lavalaudadel rahvast „hullutav“ ansambel Untsakad tõi eile õhtupoolikul Tuletõrje hoovi istmed juba tunnike enne kontserdi algust inimesi täis.

Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil Foto Urmas Saard
Tuletõrje hoovil, XXIV Viljandi päimusfestivali ansambli Untsakate kontserdil. Foto: Urmas Saard

Lava ja pinkide esirea vahele laotati tekid maha lootusega lebades veel mõnusamalt kontserdile kaasa elada. Siis kogunes üks arvamatult suur seltskond otse lava ette seisma ja nendest veel lavale lähemale samade lapsevanemate päris pisikesed võsukesed. Üks heasüdamlik turvatöötaja püüdis küll lava ette ruumi jätta, aga peatselt ronisid lapsed lava servale. Kellel endil jaksu nii kõrgele tõusmiseks ei jätkunud, tõusid nagu nukukesed emmede käte vahel lavale ritta. Mõnel tüdrukul omakorda nukuke süles. Kes pinkidele ja lava ette enam ei mahtunud, surusid endid tugevate pritsumeeste maja müüride vastu, aga viimased jäid üsna kõigutamatult õnneks paigale ja kõrge torngi ei värisenud. Ka teist kätt olevad kuuri katused jäid oma kohale, kuigi mõnedki surusid lagipead kõrgele vastu räästakaste, et ikka paremini üle teiste peade laval toimuvat silmata.

Ega vaadata eriti polnudki: mehed nagu mehed ikka, üksnes jutt ja eriti laulud panid rahva „keema“.

Ansambli põhikoosseisus vanad tuttavad: Margus Põldsepp – lõõtsad, Jaanus Jantson – kitarr, Marek Rätsepp – basskitarr, Jaanus Põder – mandoliin, Ilmar Kald – viiul. Kogu viisik mõistis ühtviisi valjul ja selgel häälel laulda. Ainult Tauno Uibo ei laulnud. Tema ülesandeks olid helivõluri trikid, et kogu heli kenasti tervele hoovile laiali laotuks.

Loe edasi: Tuletõrje hoovil esinesid Untsakad, kellele lisasid särtsu õed Ilona Aasvere ja Anneli Aken

Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala".
Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Loe edasi: Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Ugala näitleja Kadri Lepp esitles raamatut
„Poiss, kes tahtis põgeneda“

Ugala teatri näitlejanna Kadri Lepp oma raamatu esitlusel. Foto: erakogu
Ugala teatri näitlejanna Kadri Lepp oma raamatu esitlusel. Foto: erakogu

Pühapäeval, 15. mail toimus Ugala teatris lasteraamatute laat ning näitleja Kadri Lepa esikraamatu “Poiss, kes tahtis põgeneda” esitlus.

Kadri Lepa kirjandusliku debüüdi käsikiri pälvis tähelepanu 2015. aastal toimunud lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat”, kus sai auhinnalise teise koha. Kirjastuse Tänapäev, Eesti lastekirjanduse keskuse ja ajakirja Täheke korraldatud võistluse žürii tõstis esile autori head pingeloomise oskust ja ladusat stiili.

Kirjastus Tänapäev välja antud raamat räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad ta vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab selle peale põgeneda. Illustratsioonid lõi raamatule Kadri Ilves, kelle töödega sai tutvuda ka Ugala teatrigaleriis.

Esitlusega samal päeval toimus teatrimajas lasteraamatute laat, kus peale Kadri raamatuga tutvumise said kõik soovijad oma raamatuid müüa, vahetada ja kinkida. Heategevuslikul eesmärgil koguti raamatuid ka Viljandi haigla lasteosakonnale, mida päeva lõpuks kogunes meeldivalt palju. Külas olid mitmed tuttavad tegelased Ugala lastelavastustest.

Kadri Lepa raamat “Poiss, kes tahtis põgeneda” on nüüdsest saadaval hästi varustatud raamatupoodides ja loomulikult ka Ugala teatrist.

Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood

OmaMood tuleb taas oma uhkuses ja toreduses, lihtsuses ja professionaalsuses, säras ja autentsuses. Näha saab nii verinoorte ja uute tulijate kui ka staažikamate meistrite töid. Laval näeb nii traditsioonilisi Ruhnu naise peorõivaid, setu rahvariideid kui ka soome-ugri rahvariietest inspireeritud etnofuturistlikku kollektsiooni ning palju muud.

Moeetendus OmaMood pakub tantsulises ja liikuvas võtmes kollektsioonide esitlust. Eesmärk on rõhutada meie enda Eesti moodi meie enda Eesti inimestega ehk me paneme kollektsioonid elama, näitame, kuidas nendega igapäevaselt olla; kasutame modellidena n-ö tavalisi inimesi tänavalt, rõhutamaks, et mood ei pea olema vaid kindlate mõõtudega inimestele.

Sel aastal loovad modellidele liikumise ning seovad moeetenduse ühtseks tervikuks kultuuriakadeemia tantsukunsti vilistlased Susanne Org ja Kristel Maruste. Igat kollektsiooni saadab elav originaalmuusika, mis on spetsiaalselt kindlale kollektsioonile loodud. Selle aasta muusika märksõna on etnoelektroonika, mille loovad Cathy Sommer ja Johannes Ahun, kasutades peamiste muusikainstrumentidena viiulit ning hangu.

Loe edasi: Etnoglämm ja traditsioonilised rahvariided segunevad
9. juunil moeetendusel OmaMood

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi
“Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Viljandimaa tunnustas 2015. aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:

Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.

Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.

Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.

Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.

Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;

Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine –  Gea Malin.

Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.

Helena Tiivel