Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.
Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.
Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.
Otepää jõulukuusk 2014. Foto: Monika OtrokovaTäna, 26.novembril, jõudis Talvepealinna Otepääle jõulupuu. Lisaks jõulupuule hakkab Otepää keskväljakut kaunistama LED-lampidega suusatav lumememm.
Jõulukuusk on 15 m pikk ja pärit Tõlliste vallast, Väljakülast, Laose-Andrese talust, Mõttuste perekonnalt. Esimesel advendil, 30.novembril, süütavad EELK Valga praost Vallo Ehasalu ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled.
Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.30. Jõulupuu juures esinevad Loore All, Carolin Hunt ja päkapikud – Otepää linetantsijad. Kell 16.00 saab Otepää Raekoja saalis kuulata Pühajärve Puhkpilliorkestri advendikontserti. Talvepealinn on valmis esimese advendi tulekuks – linn on kaunistatud jõulutuledega, lisaks tavapärasele valgustusele süttivad Otepääl jõuluvanikud Keskväljakul ja suurematel sissesõiduteedel.
Fotol: vasakult: juhataja Jana Mae, Uljana Semjonova ja Vera Zozula. Foto: Talispordimuuseum
5.novembril külastas Otepää Talispordimuuseumi Läti sportlasdelegatsioon, eesotsas kahekordse korvpallurist olümpiavõitja Uljana Semjonova ning kelgutamise olümpiavõitja Vera Zozulaga.
Otepää talispordimuuseumi juhataja Jana Mae teatel tutvusid lõunanaabrite sporditähed talispordimuuseumiga ning tegid ühise jalutuskäigu Tehvandi staadionil ja lasketiirus, kus tutvuti eeloleval talvel toimuvate võistlusradadega. Läti Naiste Spordi Assotsiatsiooni peasekretär Aija Erta tutvustas endisi sporditähti koondavat aktiivse liikumise projekti, mille raames võetigi ette külaskäik Eestisse ning Otepääle.
“Meie muuseum jättis neile väga positiivse elamuse, sest Lätis hoiavad olümpiavõitjad oma medaleid kodus, kuna puudub koht nende näitamiseks,” rääkis Jana Mae. “Lahkudes lepiti kokku edasise koostöö osas – vahetasime kontakte ning hakkame tulevikus planeerima ühiseid näitusi.”
Uļjana Semjonova on Läti endine korvpallur. Tema pikkus on 2.13 ja jalanumber 58. Uļjana Semjonova tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1976. aastal Montréalis ja 1980. aastal Moskvas. Vera Zozula on Läti endine kelgutaja. Ta tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1980.aastal naiste üksiksõidus taliolümpiamängudel Lake Placidis.
Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.
Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.
“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”
Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020
Annetatud lõngad, sokid ja kindad. Foto: Monika Otrokova
Naiskodukaitse Otepää jaoskond algatas heategevuskampaania Ukraina puudustkannatavatele inimestele, mille käigus kutsuti inimesi üles annetama villast lõnga. Tänaseks on üleskutsele vastanud mitmed lahked annetajad. Nüüd ootavad Otepää naiskodukaitsjad osavate näppudega kudujaid, kes annetatud lõngast sokke ja kindaid kooksid.
Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus mainis, et sokke-kindaid on valmis kuduma lisaks naiskodukaitsjatele ka MTÜ Karukäpp liikmed, kuid vaatamata sellele jääb veel lõnga üle. “Kutsun üles kõiki kudujaid andma oma panus Ukraina puudustkannatavate inimeste heaks ja kuduma sokke ja kindaid, kellel lõnga napib, andke julgesti teada – jagame seda meeleldi ka teiega,” rääkis Mari Mõttus. “Kootud sokid-kindad toimetatakse 10.detsembriks Naiskodukaitse kontorisse Tallinnas ning sealt saadetakse need teele Ukrainasse.”
Valminud tooteid saab tuua tööaegadel novembri viimasel nädalal Otepää Vallavalitsusse ruumi nr 218. Kellel pole võimalik valmis esemeid ise tuua, palutakse sellest teada anda Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaisele Mari Mõttusele.
26. oktoobril algusega kell 18 peab Otepää Gümnaasiumis Otepää Avatud Noortekeskuse tantsutrupp FeelingGood oma neljandat sünnipäeva.
Tantsuklubi FeelingGood loodi 2010. aastal 26. oktoobril toonase noortekeskuse juhi Kadri Orava poolt. Kuna taolist tantsurühma polnud Otepääl varem olnud, siis tuli alustada oma kogemuste ja jõududega. Esimestes trennides oli kohal kuni 10 huvilist, tänaseks on harrastajate arv kasvanud 50-ni. 2013. aastal loodi tantsuklubile lisaks MTÜ FeelingGood. Tantsuklubis saab harrastada showtantsu ja tänavatantsu, kõrvalsuunaks on ka moderntants. Hetkel on tantsuklubi juhendajateks Alice Raidmets, Merit Nigula, Silvia Zvirgzdinš, Kadri Orav, kõige pisematega on tegelenud Kerli Toom ja Laura Sööt.
Tantsuklubil on neli rühma – täiskasvanutest koosnev esindusrühm, 8.-12. klassi võistlusrühm, 5.-8.klassi rühm DancingStars ning Sangaste noorte segarühm Troublemakers.
FeelingGood on edukalt esinenud Koolitantsul, samuti osaletakse igal aastal Tartus Kuldse Karika tantsufestivalil. Klubi on esinenud sünnipäevadel ja firmapidudel, palju on käidud esinemas nii Valga- kui ka Võrumaa erinevatel suurüritustel.
“FeelingGood on esinenud ka ekstreemsetes kohtades, nagu näiteks jää peal, lumes, asfaldil, see teeb meie tegevuse väga põnevaks,” ütles tantsuklubi üks juhendajatest Merit Nigula. “Saavutustest pean oluliseks tantsijate viimist Kuldse Karika tantsufestivalile, Sangaste tantsurühma avamist, ühtlasi ka sõprussuhete loomist Tartumaa tantsukoolide Ciara tantsukool ja RNstuudio. Lisaks oleme osalenud U23 Eesti koondise korvpallimängul tantsutüdrukutena.”
Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.
2. Mõtsalugu
Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus
17.-19. oktoobrini toimub I Tõrva Dokfest, mille eesmärgiks on tõsta dokumentaalfilmide vaadatavust, inspireerida inimesi huvitavate eeskujude kaudu ning suurendada arutelu ühiskondlikel teemadel.
Linateoste hulgast võivad leida endale põnevat vaatamist nii väiksemad kui ka suuremad filmisõbrad. Lisaks filmiseanssidele on võimalik külastada joonistusnäitust Millest teha dokumentaalfilmi?” ning osaleda töötubades, kus saab tutvuda foorumteatri ja
visualiseerimiskunstiga.
Mõlemad festivaliõhtud saab veeta omanäolises Tõrva pubis Juudas, kus on dokfilmifestivali auks eriprogrammid. Reedel astub Juudases lavale ansambel Vennaskond ning 18. oktoobri õhtul toimub sealsamas PööLoY GLääNZ albumiesitlus, mille puhkepausidel esineb Contra.
Tõrva Dokfesti korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille kõik liikmed õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal. Festival toimub koostöös Tõrva Linnavalitsususe, mittetulundusühingu Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.
Dokumentaalfilmi festivali keskseks toimumiskohaks on Tõrva kesklinnas paiknev kinohoone, mis on üks kolmest ainulaadsest kinomajast Eestis. Stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv hoone avati 1953. aastal. Kinomaja omanikuks on alates
2013. aastast Tõrva Linnavalitsus.
Eesti turismiinfokeskuste töötajad. Foto: Signe Hunt
08.-10.09. korraldas SA Otepää Turism koostöös EASi ja SA Valgamaa Arenguagentuuri Valga Turismiinfokeskusega kõikidele Eesti Turismiinfokeskuste töötajatele tutvumisreisi Valgamaale. Külastati Otepää, Tõrva, Valga piirkondi, ettevõtteid ning vaatamisväärsusi.
“Me oleme väga õnnelikud, et saime võimaluse näidata ja tutvustada kolme päeva jooksul Valgamaad just neile 40le inimesele, kes igapäevaselt turistide liikumist Eestis suunavad,” ütles SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. “Külastasime kokku üle 30 erinevat ettevõtet, programm oli tihe ning sellesse mahtus palju põnevat. Isiklik hea kogemus on ju alati kõige parem turundaja ning positiivset nägime nende päevade jooksul väga palju. Usume, et suutsime oma kolleege meeldivalt üllatada.”
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiinfokeskuste töötajate oluliseks töö osaks teada turismiobjekte üle terve Eesti ning anda asjatundlikke soovitusi nii eestimaalastele kui külalistele välismaalt. Seetõttu toimuvad sarnased maakondadega tutvumised igal aastal. Viimati külastati Valgamaad 2009. aastal, viie aastaga toimunud arengud suutsid turismiinfotöötajaid positiivselt üllatada.
Otepää ja Valga Turismiinfokeskustes jagatakse aastas infot enam kui 23 000 külastajale, kogutakse ja korrastatakse infot turismiettevõtete, vaatamisväärsuste, erinevate turismivõimaluste kohta ning nõustatakse turismiettevõtjaid.
Teisipäeva, 9. septembri 2014 hilisõhtul saabus Valgamaale Järvesilma turismitallu 14 noort ja noorsootöö huvilist Põhja-Maltalt, keda oli juba ootamas noored Lõuna-Eestist, et osaleda ühiselt projektis “South Estonia North Malta – Two Countries One Goal”
Noortevahetuse “SoEstNorMal – 2C1G” algatajateks ja eestvedajateks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja 4. kursuse tudengid. Antud projekti üldeesmärgiks on arendada noorte sotsiaalseid oskuseid, kultuuridevahelisi pädevusi ja loovust.
Noortevahetuse tegevuste planeerimises on kasutatud erinevaid seikluskasvatuslikke ja loovtegevusi. Aset leiavad fotojaht, ühepäevane jalgsimatk ning kanuusõit, tutvutakse kummagi riigi noorte seas levinud tänavaspordi liikidega ning rahvuslike mängudega, tehakse tervislikke rahvustoite jpm
Projekti alaeesmärgiks on tõsta noorte teadmisi tervislikest eluviisidest, eelkõige spordi- aga ka toitumise valdkonnas. Projekti jooksul läbiviidavate tegevuste ja töötubade käigus tutvuvad noored valdkonniti kahe erineva kultuuriga (keel, tants ja laul, traditsioonilised tervislikud toidud, noorte sportlikud vaba aja tegevused jms). Nii kasvab noorte tolerants ja teineteise mõistmine.
Antud projekt sai rahastuse Erasmus+ Euroopa Noored programmi raames. Erasmus+: Euroopa Noored programmist saavad toetust taotleda mitmesugused ühingud ja asutused ning mitteametlikud noortegrupid – peamine, et projekti fookuses oleks noorte mitteformaalne õppimine ja/või noorsootöö arendamine.
Projekti tegevusi on võimalik jälgida ka Facebookis MTÜ Noored Toredate Mõtetega lehe või grupi – SoEstNorMal – 2C1G vahendusel
Sel pühapäeval toimub Tõrva Gümnaasiumi staadionil traditsiooniline Tõrva-Helme kergejõustikupäev olümpialastega. Tänavune Tõrva kergejõustikupäev on pühendatud varalahkunud endisele Eesti kelgukoondise peatreenerile ja Tõrva piirkonna spordiaktivistile Peeter Kirdile.
Läbi aastate on sellel üritusel Tõrvas võistelnud ka kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, lätlasest Pekingi olümpiahõbe Ainars Kovals, Londoni olümpiahõbe kettaheites Ehsan Hadadi, Ateena olümpiapronks Aleksander Tammert ja Pekingis Kanteri järgi teiseks tulnud kettaheitja Piotr Malachowski.
Kergejõustikupäev saab alguse kell 11.00 algava laste võistlusega, kus osalejatel tuleb jõudu katsuda 60 meetri jooksus, kaugushüppes ja palliviskes. Lastevõistlusele registreerimine toimub kohapeal alates kell 10.00. Autasustatakse kõikide vanuseklasside kolme parimat kolme ala kokkuvõttes (kolmevõistlus).
Kell 14.00 algab odaviskevõistlus, millest võtavad osa Eesti paremikku kuuluvad odaviskajad Risto Mätas, Timo Moorast ja Ranno Koorep. Viskesektoris on ka Tõrva omad poisid Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt.
Üritust korraldajateks on MTÜ Tõrva Spordiselts, spordiklubi Viraaž, Tõrva Gümnaasium ja Tõrva Linnavalitsus. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Tõrva Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Tõrva Tarbijate Ühistu, OÜ Asfalditeenus ja Meie toidukaubad.
Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Tänaseks on skulptoril valmis saanud üks täismõõdus bareljeefi kipskavand. Skulptor on alustanud töö kivisse raiumist.
Kokku valmib kaks bareljeefi, mis paigaldatakse Otepää Maarja kirikumüüri piirdepostidele. Ühel bareljeefil on kujutatud sini-must-valge rahvuslipu toomist Otepääle, teisel öölaulupidu, kui Eesti taasiseseisvumise sümbolit. Bareljeefid avatakse selle aasta novembrikuus.
Otepääl pühitseti 1884. aastal esimene sini-must-valge rahvuslipp. Eesti lipuloole pühendatud bareljeef toob veelgi esile Otepää linnaruumis seda nn. lipupealinnaks olemist. Pastoraadi kompleks lipumuuseumi, Jakob Hurda monumendi ning Otepää kirik 1934.aastast pärit ja uute bareljeefidega moodustavad ühtse terviku. Kogu Otepää kõneleb sini-must-valge ajaloost.
1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi. Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Otepääl tehti teatavaks võidutöö autor.
Lisaks Otepää kiriku seintel olevatele bareljeefidele on Otepää pastoraadis Eesti lipu tuba, mida on plaanis koostöös partneritega välja arendada Eesti Lipu Keskuseks, et Eesti lipulugu oleks väärikalt eksponeeritud.
Eesti lipu ajaloost:
Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.
Fotol: Taasiseseisvumispäeva tähistamine Otepääl 2012. aastal, foto Monika Otrokova
Kolmapäeval, 20. augustil tähistatakse Eesti Taasiseseisvumispäeva Otepääl perepäevaga, kus saab näha näidislahingut.
Taasiseseivumispäeva perepäev viiakse läbi Otepää kiriku juures ning Linnamäe orus kell 13.00-16.00. Kavas on Kaitseliidu relvanäitus, Päästeameti ja Politsei ning Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine. Otepää naiskodukaitsjad pakuvad kõigile sõdurisuppi. Taasiseseisvumispäeval lööb kaasa ka Eesti Õdede Liit. Tartu Ülikooli Kliinikumi taaselustamise töörühma juht, õde Marina Beljaev, õpetab inimestele tegutsemist äkksurma puhul. Kliinikumi erakorralise meditsiini õde ja Eesti Punase risti esmaabiõpetaja Kaire Tsäro annab nõu, kuidas toimetada kodus juhtuvate traumade korral.
Andrus Sumberg, Kaitseliidu Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii tankitõrje rühma vanem sõnas, et näidislahingu eesmärk on tutvustada kaitselahingut. “Kaitselahingu üks osa on varitsuslahing, mida tahame demonstreerida. Kasutame erinevat relvastust – automaate AK-4, kuulipildujat KSP-58, vintpüssi SKY,” selgitas Andrus Sumberg. “Käiku lähevad erinevad imitatsioonivahendid – suits, paukpadrunid. Lisaks sellele kasutame lahingus erinevaid sõidukeid.” Näidislahingu viivad läbi Otepää kaitseliitlased.
Perepäeva lõpetab kell 16.00 Otepää kirikus Gourmet Duo kontsert. Gourmet Duos musitseerivad koos Yvetta Uustalu ja Tõnis Tüür, kes on esinenud edukalt nii Moskva Rahvusvahelisel Vokaaljazzifestivalil kui ka Jazzkaarel. “Olen Yvettat ja Tõnist palju aastaid tundnud ja kuulanud, nad on leidnud suurepärase valiku heast muusikast, mida esitada,” rääkis kontserdi korraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Taasiseseisvumispäeval sobib alati kuulata Eesti autorite loomingut, kava sisaldab loomingut ka teiste maade autoreilt.”ourmet Duo on koosseis, mis tekkis 2010.
Kõik perepäeva üritused on tasuta. Perepäeva korraldavad: Valgamaa Kaitseliidu Malev, Valgamaa Päästeosakonna Otepää komando, Naiskodukaitse Otepää jaoskond, Eesti Õdede Liit, Politsei, Otepää Kultuurikeskus, Otepää Vallavalitsus.
Tõrvas toimunud „Pritsumees 2014” võistluse võitis kolmandat aastat järjest Tõrva päästekomando pealik Alor Kasepõld. Teise koha sai Ivar Frantsuzov Päästeameti päästetöö osakonnast ja kolmandaks tuli Rauno Talisoo Pärnu päästekomandost.
Võistkondlikult olid samuti edukaimad Lõuna päästekeskuse komandod. Parimaks tunnistati Tõrva päästekomando, teiseks tuli
Viljandi päästekomando ning kolmandaks Elva-Assaku päästekomando ühisvõistkond.
Erinevate võidetud meenete hulgas anti individuaalsele võitjale järjekordselt üle rändauhind – vasest ruupor. Võitjameeskond Tõrvast hoiab enda käes teist aastat järjest rändkarikat.
Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup VI etapp, 64 kilomeetrine Otepää Rattamaraton, kulgeb Otepää kõrgustikul. 9. augustil toimuva Otepää rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.
Kaasakiskuv rebimine sarja liidrite vahel jätkub, sest liidreid eraldavad vaid loetud punktid, millele lisaks pakuvad etappide üllatusvõitjad sportlikku hasarti. Elva etapi järel on liidrisärk jätkuvalt sarja neljakordse võitja Caspar Austa seljas, kuid vaid kahe punkti kaugusel on Silver Schultz ning kolmandal kohal olev Peeter Tarvis on 11 punkti kaugusel. Elva etapil suurepärase sõidu teinud Ivo Suur läheneb hoogsalt esikolmikule. Spordiennustusportaal Paf hindab Otepääl kõige tõenäolisemaks Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.
Põhisõidu start antakse Tehvandi staadionilt täpselt keskpäeval, kus maratoni rada võtab suuna Väikese Munamäe poole. Lisaks läbib rada kaks korda Otepää kõrgustiku üht suurimat ja kauneima vaatega lavamäge – Harimäge, mis pakub ratturitele võimalust ülesmäkke rassides jõudu katsuda. Maratoniraja 16,3. km-l on toimunud muudatus, kus asfalttee on asendatud külavaheteega. 2 km läbides jõutakse heinamaale ning seejärel on kruusateed pidi laskumine Kääriku kergliiklustee suunas. Laskumisel on kiirus korralik ning laskumise lõpuosas ohtlik kurv paremale (tähistatud kolme noolega!). Jõudes Otepää-Kääriku kergliikluse teeni, toimub pööre paremale Kääriku suunas. Hansgrohe kilomeeter on raja 24-25. km-l, kus ületatakse Pülme Suurmäge ja maratoniraja vahefiniš on 28,3. km-l, 100 m enne Harimäe vaatetorni. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi
Valgamaa noorteportaal Tankla annab teada, et Valgamaa sportlikud rahvatantsijad läbisid 40m distantsi polka sammul 9 sekundiga. Tegemist on mitteametliku maailmarekordiga
Spordipealinna eestvedaja Pille Muni sõnul oli võistluse eesmärgiks näidata, et sport palju enamat kui higi ja pisarad võistlusrajal. Sport on kultuuri osa ja ka vastupidi. Seepärast on sport jõukohane igaühele, sõltumata iseenda vormist või liikumisharrastuse tüübist.
Maailmameistrivõistlused polkas peeti 2014. aasta spordipealinnas Valgas Kalevi staadionil 3. juunil. Päikseline päev näitas, et rahvatantsijad teevad meeskonnatöö vaimus ja liikumise lustis silmad ette nii mõnelegi spordihundile.
Tankla TV videot maailmarekordi püstitamisest näeb siit.
Tänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.
2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.
Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu
Pühajärve Spa hotelli pargis toimub sel laupäeval, 5. juulil kell 10-15.00 mahetoodete laat. Mahetootjad kauplevad juba ka värskete aiasaadustega.
Valikus on ka mahlad ja moosid, jahud ja helbed, maiustused ja toornäksid, maitse- ja ravimtaimed, kanepitooted, vinnutatud liha, mesi, pagaritooted jm. Müüakse ka ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid ning ökokosmeetikat.
Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima. Samal ajal toimub ka ümber Pühajärve jooks.
Foto: Valgete Teede RattaralliEeloleval laupäeval, 21. juunil stardib Sangaste lossi õuelt teist korda toimuv Valgete Teede Rattaralli, mis on küll maanteerattasõit, aga rada vürtsitavad asfaldilõikude vahele pikitud kruusateede lõigud. Seega on tegu kuulsa Pariis-Roubaix võidusõidu Eestimaise versiooniga, kus Põhja-Prantsusmaa munakiviteid asendavad Lõuna-Eestile omased valged kruusateed. Võidusõidu sünd ja olemus ongi inspireeritud just nimelt sellest legendaarsest rattavõistlusest.
Kui veel 3 aastakümmet tagasi oli päris tavaline, et maanteerattasõidud toimusid ka osaliselt kruusateedel, siis tänaseks on sellised rajavalikud Eesti sõitudel kadunud ja kõik maanteesõidud toimuvad ikka vaid asfaltteedel ja vaid teeremont või hädaolukord sunnib mõnda pisikest kruusalõiku sisse võtma. Vaid Saaremaa Velotuur oli läbi aastate selline võidusõit mille üks etapp alati läbis ka atraktiivse Viidumäe kruusalõigu ja tavaliselt oli just see etapp ka otsustav velotuuri võitja otsustamisel. Vastupidiselt Eestile on aga Lääne-Euroopas suurt populaarsust kogumas just sellised natuke „kiiksuga“ maanteesõidud kus osa rajast kulgeb kas kruusateedel või isegi väikestel kitsastel põlluvahelistel munakivi- ja mullateedel.
Peakorraldaja Indrek Kelk: „Sangastes toimuva Valgete Teede Rattaralli eripäraks teiste Eesti võistluste ees ongi huvitav ja vaheldusrikas rada, mis koosneb küll valdavalt asfaltteest kuid läbida tuleb ka 6 erineva pikkusega kruusalõiku ja seda kõike Sangaste-Lüllemäe-Karula kandi üles-alla looklevatel teedel. Meie eesmärk on Valgete Teede Rattaralliga pakkuda vaheldust tavapärastele suvistele maanteesõitudele ja lõhkuda rutiinset mõtlemist, et maanteesõit ongi vuramine igavatel asfaltteedel . Pikemal 79,5 km distantsi puhul tuleb kruusal läbida 6 sektorit kokku 33 km, mis kahtlemata muudab võidusõidu käigu põnevaks ja kaasahaaravaks, sest arvestada tuleb palju rohkem tegureid kui tavalisel asfaldisõidul. Nendele kes kardavad kummi purunemist kruusateedel saan soovitada, et tasuks oma maanteerattale panna alla kõrgemad 25-27mm kummid, mis kindlasti tagavad ka parema vastupidavuse kruusateedel aga ebaõnne korral on rajal ka 3 neutraalse tehnilise abi autot ja üks mootorratas, kes püüavad abi anda kõikidele, kellel oma saateautot rajal ei ole.“ Loe edasi: Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli
Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen.
Teise koha pälvis skulptor Vergo Vernik. Konkursižürii otsustas anda võidutööle auhinnaks 3000 eurot, teine koht sai 2000 eurot.
Võidutöö kujutab kahte bareljeefi, millel on kujutatud taasiseseisvumise aegset ärkamisaega ja traditsioonilist lipu toomist hobuvankril. Tööd on plaanis teostada selle aasta jooksul, töid rahastab Riigikantselei ja Otepää vallavalitsus.
Võidutöö autor Gea Sibola Hansen ütles, et konkursist osa võtma ajendas teda Eesti lipu teema. “See on tähtis teema, tegin seda auga. Olen tänulik, et minu töö välja valiti. Töös olevad motiivid tulidki kuidagi iseenesest – taasiseseisvumisega seoses meenusid mulle endale tudengiaja ärkamisaja laulud ning lipu toomine Otepääle hobuvankril on väga jõuline motiiv,” rääkis töö autor.
1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi.
Konkursižürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Lipu Seltsi, Muinsuskaitseameti, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku, Otepää koguduse, Riigikantselei ja Otepää valla esindajad. Žürii esimeheks oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana Tõnis Lukas.
Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.
Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.
Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“
Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva. Fotod: Jaan Uibo
Lipuvabrik korraldas lastekaitsepäeval, 1. juunil Tallinna loomaaias maailma pikima Eesti lipu värvimise. Pikimat lippu saab vaadata Eesti lipu muuseumis Otepääl.
EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees ja lipumuuseumi eestvedaja Jaan Uibo märkis, et Lipuvabriku idee väärib tunnustamist. Kutsume kõiki Eesti lipu sünnikohta, Otepääle, väärikalt tähistama lipu 130. sünnipäeva. Kõik huvilised saavad ka pikimat lippu Otepääl oma silmaga vaadata.
Maailma pikim Eesti lipp on 181 meetrit pikk, lipu värvimiseks oli varutud 1000 musta ja 1000 sinist kriiti, millest kolmandik ära kulutati. Värvijaid oli umbes 3000, enamikus olid lapsed, kellest pooled rääkisid vene keelt. Värvimiseks kulus üheksa tundi, üht lipumeetrit värvis korraga kuus last.
Monika Otrokova
Lastekaitsepäev Otepää keskväljakul 2012. aastal Foto: Monika Otrokova
Pühapäeval, 1.juunil, toimub lastekaitsepäeva puhul Otepää Gümnaasiumi staadionil kell 14.00-17.00 koguperepäev.
Päeva teemaks on “Kõik me oleme lapsed”, et rõhutada lapseks olemist, et päeva veelgi lõbusamaks muuta, võib kohale tulla kostümeerituna.
Otepää Kultuurikeskuse administaatori Karin Salloki sõnul tervitab lastekaitsepäeva puhul lapsi ja täiskasvanuid kõnega laste nimel Pühajärve Põhikooli õpilane Sonja Nämi. Laulavad Meeli Rammuli laululapsed.
Kõik on oodatud vaatama Elva noortegrupi Exit etendust “Kahe poja lugu”. Mängitakse vanaaegseid peremänge ning nii suuri kui väikeseid ootab magus üllatus.
Laste rõõmuks on väljas batuudid, pallimeri, näomaalingud, Pipi ning ponid, tantsutöötuba Mari Venski (JJ-Street Dance Company) juhendamisel. Trikke tõukeratastel õpetab Imre Arro (Loodusturism OÜ). Väga halva ilma korral jääb pidu ära. Koguperepäeva juhib Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula.
Perepäeva korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Otepää Avatud Noortekeskus ja Otepää
Palveränduri kirik.
Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!
Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.
Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.
Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.
Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.
Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!
Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.
