Tartu Ülikoolis on alanud lõunaeesti keele kursus, mis on mõeldud nii algajatele, kellel pole enne lõunaeesti keelega kokkupuuteid olnud, kui ka neile, kes tahaksid oma oskusi parandada.
Tunnid toimuvad reedeti kella 10.15-11.45 (Lossi 3-406). Esimene kokkusaamine on juba toimunud, aga huvilistel ei ole veel hilja liituda.
Õppetööd korraldab Sulev Iva.
Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.
Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.
Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.
Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.
Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.
Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.
Rannu vallavalitsus võõrandab avaliku enampakkumise korras Rannu pargis asuva puitlinnuse ja kiviplatsi, ostjal tuleb need likvideerida või pargist ära viia hiljemalt 30. septembriks.
2008. aastal valminud puitlinnus koosneb umbes kümnest tihumeetrist okaspuupalgist ja viiest tihumeetrist saematerjalist. Alghind on 1000 krooni. Kiviparkettplats on rajatud samuti 2008. aastal Ikodori punasest mõisakivist. Pargis asuval platsil on umbes 4400 kivi ja 46 äärekivi, kogu komplekti alghind on 19 000 krooni.
Pakkujatel tuleb arvestada, et tööd pargis tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, töödega ei tohi kahjustada pargi puid ning pinnase kahjustused tuleb taastada. Pakkumised tuleb esitada kirjalikult Rannu Vallavalitsusele hiljemalt 19. septembriks.
Rajatiste võõrandamise põhjus on Rannu vallavalitsuse teatel keskkonnaameti ettekirjutus — kaitsealusesse parki vabaõhulava rajamiseks tulnuks taotleda eelnevad kooskõlastused keskkonna- ja muinsuskaitseametnikelt.
Lisateave telefonil 5342 5242 ja www.rannu.ee.
Foto: Rannu vald
Lugemisaasta raames on uuenenud väljapanek ERMi raamatukogu materjalidest. Septembris teemal „Vaba riigi sünnipäevad“ ERMi näitusemaja fuajeegaleriis.
15. septembril kell 17 näituse “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” avamine. Kuraator Maire Sala. „Oma Näituse“ näituseidee konkursi võidutöö, www.erm.ee/naituseidee.
15. septembril kell 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: heegeldatud ehted. Osalustasu 25 krooni.
Septembrikuu suursündmus: 18. septembril kell 11 algab ERMi kirjasaatjate päev, jätkub mihklipäeva tähistamisega kell 13-16. Kuulutatakse välja uued kogumiskonkursi teemad. www.erm.ee/kirjasaatjad
Avatud näitused
Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on avatud T-P kl 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.
Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab K-P kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.
Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud iga päev kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.
Eesti Rahva muuseumi Heimtali muuseumis (Pärsti vald, Heimtali, Viljandimaa) T-L kl 9-13.30 ja 14.15-17 saab tutvuda rahvusliku käsitöö näidiste ja näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust.
Näituste kohta loe täpsemalt www.erm.ee/naitused
Homme on ülemaailmne vanavanemate päev ja sel puhul kutsub Eesti Rahva muuseum aega maha võtma, selle päeva oma vanavanematele pühendama ja nad muuseumisse tooma.
Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on sel päeval avatud kell 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.
Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.
Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.
60 aastat võttis aega, et saaks täitud Tartu kunstikooli unistus – uus ja päris oma maja. Arhitekt Ain Padriku projekteeritud uus maja avati eile, 10. septembril Eha tänav 41.
Avatseremoonia kujutas endast pildi sisse minekut. Maja avamisele eelnes stiilselt värvikas rongkäik, mis külastas Tartu kunstikooli endiseid maju Veski, Kuperjanovi ja Tähe tänavas. Avamispidustuste ajaks on kooli ruumides sisse seatud maali-, joonistus- ja koomiksinäitused. Fotonäitus võtab kokku maja ehituse ajaloo.
Uue maja avamispidustused algasid juba eile neljapäeval kutsehariduse ümarlauaga “Kunstikutseharidus!?” ning jätkuvad täna, kui toimub endiste ja praeguste töötajate
teeõhtu, kus esitletakse Tartu kunstikooli trükist pealkirjaga “60 aastat teel oma majja”.
Tartu kunstikooli jaoks on maja avamisel eriline tähendus. Sellega saab
avalöögi kooli 60. juubeliaasta. Eesti vanim kunstialast kutseharidust
andev kool tegutseb aastast 1951 ning õppeaasta 2010-2011 on nimetatud
Tartu kunstikooli juubeliaastaks.
Avamisel sõnas kooli direktor Kadri Kreis: “2008. aasta juunis tuli otsus Tartu kunstikooli ehitamise rahastamise kohta Euroopa Liidu regionaalarengufondist. Maja valmis 2010. aasta kevadel. Uues õppehoones töötab kaks erineva stiiliga kooli: Tartu
kunstikool tervikuna ja Tartu kõrgema kunstikooli
meedia- ja reklaamikunsti ning skulptuuriosakonnad.
Uues majas on 1000 m2 õppepinda Tartu kunstikooli käsutuses, ostetud on nüüdisaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Tartu kunstikoolis saab õppida dekoraator-stilisti ning trükimeedia kujundaja-küljendaja erialadel.
Tartu kunstikooli uue hoone ümberehitust rahastas Euroopa regionaalarengu
fond 27 miljoni krooniga. Ehitus tuli oodatust odavam ja lõplikuks
maksumuseks kujunes 15 miljonit krooni. Aastani 2013 on eraldatud 30
kutsekooli õpikeskkonna investeeringuteks üle kolme miljardi krooni, sh
2,6 miljardit Euroopa regionaalarengu fondilt ja 1,5 miljardit Eesti
riigieelarvest.
Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.
“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.
Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.
Tänasest kuni pühapäevani toimub Tartu ülikooli peahoones ajaloolase ja teoloogi Dr Pille Valgu (1959-2009, fotol) mälestuseks pühendatud akadeemiline konverents “Spirituaalsus ja kohtumine TEISEGA“.
Praegune religiooniõpetus Eestis on mitmes mõttes Pille Valgu nägu: aine keskmes on õpilane, aine sobib riikliku õppekava eesmärkidega, arvestab lapse sotsiaalse, kognitiivse, usulise ja moraalse arenguga. Mitmed uurijad on nimetanud seda laiemas mõttes spirituaalsuseks, see sisaldab endas sidususe tunnetust, imetlemis- ja imestamisvõimet ja igatsust tähenduste loomise järele.
Mälestuskonverentsi peetakse Tartu ülikooli nõukogu saalis ja usuteaduskonna ruumides. Konverentsi korraldab Eesti religiooniõpetajate liit, Tartu ülikooli usuteaduskond ja kultuuriteooria tippkeskus. Kaasatud on ka teoloogilist kõrgharidus pakkuvad õppeasutused, kus Valk õpetas.
Konverentsi erinevad ettekanded ja töötoad keskenduvad vajadusele ehitada sildu erinevaid religioone ja maailmavaateid esindavate inimeste vahele. Konverentsil on ainulaadne võimalus osa saada Euroopa religioonipedagoogika tipptegijate loengutest ja töötubadest. Esinema tuleb näiteks Warwicki ülikooli religiooniprofessor ja kultuuridevahelist õpet ja inimõigusi edendava Euroopa Wergelandi keskuse nõustaja Robert Jackson. Ina ter Avest on psühholoogina aastaid uurinud nii õpilaste kui õpetajate identiteediga seonduvaid küsimusi ja koolikultuuri. Peter Schreiner on armastatud lektor konverentsidel ning Euroopa Nõukogu tasemel religiooniõpetuse üle otsustava organisatsiooni ICCS (Intereuropean Commission on Church &
School) president ning CoGREE (Coordinating Group for Religion in Education in Europe) moderaator.
Reedeseid töötubasid juhendavad erinevate maade teadlased – neid saavad tudengid kuulama tulla konverentsitasu maksmata. Laupäeval on aga töötoad nii eesti- kui inglise keeles. Plenaarloengutelning neile järgnevatel diskussioonidel on sünkroontõlge, töötuba tuleb valida vastavalt keelele.
Konverents algab täna, 10. septembril kell 12sissejuhatavate loengute ja heade kogemuste jagamisega. Homsesse konverentsi põhipäeva mahuvad kolm ettekannet, töötoad ja Pille Valgu mälestusõhtu, käiakse tema haual ja meenutatakse tema tehtut.
18-11. septembrini müüb Vanemuine, 10.-14. septembrini Rakvere teater ja 12. septembril Estonia teater oma etendustele sooduspileteid.
Vanemuises kestab sooduspiletite müük selle nädala kolmapäevast laupäevani. Soodushinnaga saab pileteid lunastada kõigile etendustele kuni 2011. aasta maikuu lõpuni.
Piletisaju käigus tehakse sõltuvalt etendusest piletitele kuni 50protsendilist allahindlust. Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades kui ka väljaspool Tartut toimuvate külalisetenduste puhul. Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele.
Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.
Rakvere teater alustab täna oma 71. hooaega, müües koduetenduste pileteid 50protsendilise soodustusega. 10.-14. septembrini oodatakse kõiki Rakvere teatri kassasse või kohvikusse iga päev kella 9-23ni. Samuti on sooduspiletid müügil Piletimaailma müügikohtades või piletimaailm.com veebilehel. Pileteid saab broneerida Rakvere teatri telefonil 329 5444.
Loe lähemalt: rakvereteater.ee
Estonia teater korraldab pühapäeval, 12. septembril kella 12-15ni Estonia maja taga pargis traditsioonilise turupäeva, kus müüakse kõikidele rahvusooperi etendustele pileteid 25 protsenti soodsamalt.
Rahvusooperi solistid, koor, orkester ja Eesti rahvusballett tutvustatavad meeleolukal kontserdil linnarahvale teatri 105. hooaega. Samuti on müügil Estonia meened, trükised, plaadid, teatrikostüümid ja rekvisiidid ning toimub Heli Veskuse ja Voldemar Kuslapi lavakostüümide heategevuslik oksjon.
Peale Estonia kassade müüvad sel päeval sooduspileteid ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohad ning pileteid saab osta terve päeva jooksul ka internetist https://www.piletimaailm.com/ või http://www.piletilevi.ee.
Sel laupäeval Tartu kesklinnas toimuval Maarjalaadal kaubeldakse sügisandide, mee, leiva ja muu talukaubaga. Osta saab ka istikuid ja käsitööd.
Juba tosin aastat septembri teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne. Tung on suur. Kõikvõimaliku kauba pakkujaid on väga palju, kuid laadale oodatakse siiski eelkõige sügislaada temaatikaga sobiva kauba pakkujaid.
Nagu viimastel aastatel tavaks, tuleb tänavugi kauplejaid 300 ringis. “Rohkem ei suudaks me ära mahutadagi”, ütles Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.
Kindlasti põhjustab kauplejate suurt tungi seegi, et Tartu linnavalitsuse korraldatud kevad- ja sügislaatadel kauplemise eest tasu ei nõuta.
Tartu raekoja platsil ja Küüni tänavas peetavalt sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, istikuid, mett ja muud talukaupa. Meemüüjaid on tänavu nii palju, et ühest Küüni tänava lõigust saab teha meetänava, teatas Tensing. Ta lisas, et kesisele puuvilja saagiaastale vaatamata saab Maarjalaadalt osta ka õunu-ploome ja teisi puuvilju.
Laadakorraldajate põhimure on tänavu seotud käimasoleva Küüni tänava remondiga, mis muudab laadaliste elu mõnevõrra ebamugavamaks. Kauplejatel ja külastajatel palutakse olla tähelepanelikud ning arvestada võimalike takistustega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval eeloleval laupäeval kell 10-17.
Lisainfo: ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing, tel 7361 194, 526 3295.
11. septembril kell 11 algab Kilgi tallis Ülenurme vallas (ASUKOHA KAART) ponipäev, kus lapsed saavad ratsutada ponidega.
Ponipäeva eesmärgiks on pakkuda lastele meeldivat võistlusõhkkonda oma kaunite ponidega ja pealtvaatajatele erinevat laadi silmailu. Kuna enamik hobuüritustest on suunatud kogenud ratsutajatele, siis tahavad korraldajad teha ponipäeva, kuhu saab tulla kogu perega ja see on suunatud noorematele hobufännidele. Võistlejaid ja külalisi saabub kogu Eestist.
Ponipäeval korraldatakse kolmevõistlus, kus esimesesks osaks on takistussõit – 20, 50 ja 90 cm, teiseks osaks, stoilo ja kolmandaks publiku lemmiku valimine. Võistlusklassid on: ponid alla 120 cm ja üle 120 cm. Vanusepiirangud võistlejatele puuduvad. Väikeseid võistlejaid võivad abistada trassi läbimisel vanemad või vanavanemad.
Sel ajal, kui osad inimesed võistlevad, saavad pealtvaatajad tegeleda ponide paitamisega ja kammimisega, ponisõiduga, ponijalutamisega ning muude lõbustustega.
Korraldajad loodavad, et ponipäevast kujuneb välja meeldiv traditsioon, kuhu saaks igal aastal uuesti tagasi tulla.
Laupäeval, 11. septembril kell 9.30 algab Elvas Sinilinnu saalis maagiapäev, mille raames astuvad rahva ette tuntud maagid nagu bioenergeetik Toomas Päll, astroloog Igor Mang ja sensitiiv-ravitseja Paide Anna.
Päeva jooksul saab kuulata tuntud maagide loenguid inimese saatusest, astroloogilistest sümbolitest, tarokaartidest ja enda saatuse kujundamisest. Lisaks loengutele on võimalus kuulata universumi muusikat Urmas Sisaski esituses. Samas toimub loodus- ja käsitöötoodete laat ja maagiliste kaupade müük.
Lähem teave telefonil 556 70541 või http://sinilind.elva.ee
Allikas: Elva linnavalitsus
Seoses taotlusvooru avamisega toimub neljapäeval, 16. septembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses Turu tn 2 Eesti–Läti programmi infopäev.
Programm toetab projekte, mis keskenduvad koostööle lätlastega ning selle eesmärgiks on ühiselt lahendada piiriülest lähenemist vajavaid probleeme.
Muuhulgas on oodatud projektid, mis on suunatud inimeste tööoskuste parandamisele ja elukestvale õppele; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning ettevõtete arengu soodustamisele.
Programmi piirkonnad on Eestis Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.
Seminar on kõigile tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt 13. septembril veebiaadressil:
http://www.estlat.eu/online-registrations/infoseminar-in-tartu-16-september-2010/
Lisainfo: Helena Järviste, programmi konsultant, helena.jarviste@estlat.eu
Täna kell 22 esietendub Tartus Athena keskuse pööningul lavastuse “…viimane lint/Saare esimene lint”. Tegemist on vormiliselt avaliku lindistusega, aga sisuliselt teatrilavastusega.
Lavastuse raamiks on Samuel Becketti “Krappi viimane lint”, kus vana Krapp kuulab nooruses räägitud ja lindistatud sisevestlusi. Lavastusgrupp üritab olla autoritruu: noore Krappiga samaealine näitleja Tanel Saar loeb linti selle, mis Beckettil lindilt kostab. Vana Krapp kuulab neid lindistusi 30 aastat hiljem. Seega esietendub “Krappi viimane lint” VAT Teatri ja Tanel Saare esituses sügisel 2040.
Avalikke salvestusi on planeeritud mitmeid. Paremini õnnestunud helisalvestus deponeeritakse aastani 2040 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse. Näitejuhtideks-konsultantideks on ka siis Aare Toikka ja Rait Avestik.
Pühapäeval, 12. septembril kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusesse suurele sibulapeole.
Aime Güsson ja Kairi Villemson MTÜst Piiri Peal soovitavad kohale tulla oma sibulate, sibulapatsi või sibulatoiduga. Viimast võib valmistada ka koha peal, kuid sel juhul tuleks oma tulekust teada anda hiljemalt 9. septembriks, eriti kui vajatakse lõkketuld, elektrit vms.
Peol valitakse „Sibul 2010“ – kandidaatide puhul hinnatakse maitset ja sibulapatsi väljanägemist. Veel vestetakse mitmes keeles sibulamuinasjutte ja loetakse sibulaluuletusi, tehakse koos erinevate rahvaste sibularoogasid ja maitstakse kohalikke hõrgutisi, räägitakse sibulast maailma kultuuriloos, vaadatakse Cipollino multikaid, avatakse kunstinäitus „Meie – sibulad“. MTÜ Piiri Peal tutvustab Peipsimaa meistrite projekti. Pidu saab teoks iga ilmaga.
Peo korraldab Kolkja külaselts ja see on projekti “Saame koos Peipsimaa meistriteks!” avaüritus. Projekti käigus koolitatakse Peipsi piirkonna vabaühenduste (MTÜde) huvilisi ja liikmeid. Algust tehakse giidide koolitusega eesmärgiga aidata kohalikel inimestel töötada omakandi giidina ja seeläbi elatist teenida.
2011. aastal algavad käsitööhuvilistele tootearenduskoolitused, kus õpetatakse oma töödega eristuma ning tegema piirkondlikku (nt Torma, Kodavere, Iisaku, vanausuliste jne) traditsioonilist käsitööd tänapäevases võtmes.
Projektis on oodatud osalema Peipsimaa inimesed, kes tahavad õppida juurde uusi teadmisi ja neid rakendada tulu teenimiseks. Ühineda võivad eestlased, venelased, ukrainlased, juudid, setud, valgevenelased, lätlased, poolakad, soomlased, hispaanlased ja kõik teised, kes Peipsimaal elavad. Usu- ja vanusepiiranguid pole. Eriti on oodatud inimesed, kes ei oma Eesti kodaniku passi. Kõik koolitused ja tegevused on osalejatele tasuta.
Lisainfot jagavad Aime Güsson, tel 5690 2502 ja Kairi Villemson, tel 5662 9329. Projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, toetavad kultuuriministeerium ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Projekti tegevused hõlmavad Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaad ja kestavad 2011. aasta juunini. Projekt lõpeb Pliinipeoga 2011 kevadel.
Vaata ka:
www.peipsimaa.ee
www.peipsimaa.blogspot.com
Augustikuu viimasel päeval avati Luunja vallas pidulikult pihlaka istutamisega uus Lohkva lasteaed.
Lasteaia nelja rühma mahub 70 last. Asutuses hakkab tööle 18 inimest.
Koos õueala ja sisustusega kujunes neljarühmalise lasteaia maksumuseks 10,6 miljonit krooni, sellest 7,8 miljonit kaeti Euroopa Liidu tõukefondide abil, ülejäänud 2,8 miljoni krooniga finantseeris ehitust Luunja vald. Ehitustöid alustati eelmise aasta oktoobris. Vallavalitsus võttis valminud ehitise koos õueala mänguvahenditega ehitajalt üle juuli keskel.
Lasteaed rajati Lohkvas asuvasse vallale kuuluvasse hoonesse, kus varem tegutses raamatukogu. Olemasolevale hoonele tehti lisaks ühekorruseline juurdeehitis. Ehitustööd sisaldasid ka haljastuse, spordiplatsi, mänguväljaku, välisvalgustuse ning autoparkla rajamist.
Hoone esimesel korrusel paiknevad kahe rühma ruumid, samuti juhataja ning majandusjuhi tööruumid, köök, pesuruumid ja laod. Teisel korrusel hakkavad lisaks rühmaruumidele paiknema muusikasaal, eripedagoogide kabinetid, personali olmeruumid ning tehnilised ruumid.
Lasteaial on kavas välja arendada kunstikallak, mille eesmärgiks on laste loomingulisuse esile toomine ja kujundamine.
Koos Luunja lasteaiaga Midrimaa ja Kavastu algkool-lasteaiaga on algaval õppeaastal Luunja vallas kokku ligi 200 lasteaiakohta.
Lisainfo: Tea Pendla, Lohkva Lasteaia juhataja, tel 51988835, , lohkva.lasteaed@luunja.ee
Aare Anderson, Luunja vallavanem, tel 7417100 ja5200794, aare@luunja.ee
Täna kell 16.00 avatakse Tartus Raekoja platsis teatrifestival Draama 2010, mis on seekord korraldatud kuraatorfestivalina.
Põhiprogrammi on valinud kaheksa lavastust Madis Kolk, kes on oma valiku põhimõtteks kirjutanud: mööndusteta teater. Autoriteatriprogrammi, kuhu kuulub 18 lavastust, on kokku pannud Ivar Põllu koos festivali loomenõukoguga, kuhu kuuluvad sel aastal lisaks Madis Kolgile Luule Epner, Aare Pilv, Madli Pesti, Andres Noormets. Festivali väliskülaliseks on Iraani trupp Mungu Theatre Group lavastusega “Caligula”, mille etendused toimuvad 9. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Draamateatris ning 12. septembril kell 18 Tartus Vanemuise väikses majas. Lisaks teatraalsele avamisrituaalile 6. septembril on kõigi huviliste meeleheaks kohal ka kõik tähtsad asjaosalised – festivali põhiprogrammi kuraator Madis Kolk, autoriteatriprogrammi kuraator Ivar Põllu, peakorraldaja Margus Kasterpalu.
Lähemalt festivalist ja programmist aadressil: draama2010.festival.ee.
Allikas: SA Eesti Teatri Festival
Lähipäevil on Tartu ja Elva kandis tulemas mitu huvipäeva seeneriigi saladuste avastamiseks. Seenemetsa saab minna koos juhendajatega.
TÜ loodusmuuseumi seente huvipäev on 8. septembril. Metsas ei õpita seeni mitte ainult tundma, vaid kogutakse neid ka seenenäituse tarbeks. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest. Juhendavad Külli Kalamees ja Kadri Pärtel. Üritus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee,: Info 737 6076 (loodusmuuseumi administraator).
Kahel järgmisel päeval, 9.-10. septembril korraldatakse seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. 9. septembril on see lahti 10-19, 10. septembril 10-17.30; konsultatsioonid on kell 11 ja 16. Juhendavad Kuulo Kalamees (09.09 kell 16) ja Külli Kalamees.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse korraldatav tasuta seeneõppepäev on Elva-Vitipalu maastikukaitsealal laupäeval, 11. septembril algusega kell 10. Kogunetakse 9.45 Elvas nn Mahlamäe teeristis, kust sõidetakse koos edasi matka alguspunkti. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus. Retk kestab umbes neli tundi. Osalejate arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine: 525 4172 või triinu@vvvs.ee. Seeneõpet toetab KIK.
Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab kodanikeühendustele suvekooli, et aidata paremini oma igapäevast tööd korraldada. Kodanikeühenduste suvekool „Kuidas öelda ei?“ toimub 10.-11. septembril Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses.
EMSLi info kohaselt on suvekooli temaatika praktiline ja seotud kodanikeühenduste igapäevaste tegemistega. Iga aasta, iga hooaeg, iga päev seisavad kodanikeühendused oluliste valikute ees: kas meie missioon töötab endiselt või on meil vaja see üldkoosolekul uuesti üle vaadata; kes otsustab, millised on algava sügise kõige olulisemad tegevused; leidsime huvitava projektikonkursi – miks mitte kandideerida? Kuidas selliseid valikuid teha? Kindlasti on igal organisatsioonil kujunenud välja omad võtted, kuidas olulist ebaolulisest eristada. Suvekoolis uuritakse, kas need on kõige tõhusamad võtted.
Allikas: EMSL
14. septembril toimub Tartus Tigutornis ja selle ümbruses päästjate individuaalne ja võistkondlik jõukatsumine: “Pritsumees 2010” ja “XI Kõrghoone Kuningas”. Esimene start antakse kell 11.00.
Lõuna-Eesti Päästekeskus korraldab Tartus võistluse, kus päästjad erialaste ülesannete lahendamisel jõudu proovivad. Osalevad nii võistkonnad kui individuaalvõistlejad. Esimene, nn pritsumehe võistlus, koosneb neljast harjutusest: kõrghoonejooks Tigutornis, harjutus voolikutega, veepäästeharjutus Emajõel ning takistusriba.
Lisaks toimub eraldi jooksuvõistlus Kõrghoone Kuninga tiitlile. Võisteldakse üle 17 kilo kaaluvas erivarustuses.
Seoses veepäästeharjutusega kehtivad 14. septembril kell 12-14 võistluste toimumispagas Emajõel veeliikluse piirangud.
Täpsem info www.rescue.ee
Pühapäeval, 5. septembril algusega kell 13.00 toimub Tartumaal Konguta vallas Lembevere külaplatsil koolialguse perepäev. Kavas on sportlikud ja meelelahutuslikud võistlused ning mängud lastele ja vanematele. Oodataksee kõiki lapsi, isasid, emasid, tädisid, onusid ja vanavanemaid.
Pühapäeval, 5. septembril kell 12-18 toimub Tartumaal Luke mõisas tasuta perepäev “Kalad”. Tulla võib kogu päeva jooksul mis tahes sobival ajal.
Perepäeval meisterdatakse õnge ja paati ning püütakse kala. Kalu saab ka joonistada ning tähistada meeldivas mõisamiljöös kogu perega kooliaasta algust. Vihmase ilma korral paigaldatakse telgid, kuid kaasa tasub võtta ka vihmakeep. Avatud on kärnerimaja kohvik, kus müüakse jäätist, kohvi ja kohvikõrvast. Ostes Luke mõisa kohvikust, toetad Luke mõisa taastamist.
Perepäeva toetab KIK.
Lisainfo telefonil 508 8359, info@lukemois.ee, vaata ka www.lukemois.ee
Tartu Näituste messikeskuses reedel avatud aia- ja lillemessil põigatakse tagahoovi, sest esmapilgule varjatud tagahoovidest võivad aiandushuvilised alati leida palju põnevat ja isikupärast.
Nimega „Tagahoovis“ oli pealkirjastatud ka reedel toimunud lilleseadevõistlus. Konkursi töid saab näha laupäeval ja pühapäeval.
Laupäeval on võimalik Siret Seedri loengutes tutvust teha koduaia feng shuiga, osaleda Airi Gailiti kuivviltimise õpitoas ja Kerttu Karkise pärlitest kõrvarõngaste valmistamise õpitoas, kuulda paljasjuursete ja konteinertaimede istutamisest.
Pühapäeval saab Arnold Hannustilt omandada teadmisi selle kohta, mida iluaias enne talve tuleb ära teha. Väino Eskla annab nõu, kuidas viljapuid ja marjapõõsaid talveks ette valmistada.
Veel pakutakse messil maitsta eestimaiseid viinamarju ja osta omale meelepäraseid viinamarjaistikuid. Maitsta saab ka teisi sügisande. Lillesortidest on erilise tähelepanu alla orhideed. Spetsialistid annavad nõu kõikvõimalike aiandust puudutavatel teemadel.
Aia- ja lillemess on avatud: laupäeval, 4. septembril kell 10-18 ja pühapäeval, 5. septembril kell 10-16. Vaata lisa: http://www.tartunaitused.ee/lillemess/2010/
XVII Tartu Lõõtspillifestival toob ülikoolilinna üle poolesaja lõõtspillimängija Eestist, Portugalist ja Norrast. 3.–5. septembrini 2010 saab festivalil nautida üle tosina kontserdi, õppida lõõtspillimängu, keerutada tantsu simmanitel ja pillilaadalt endale lõõtspilligi osta.
2010. aastal kõlavad rahvalikus keelepruugis põrguoreliteks kutsutud pillid lisaks traditsioonilistele paikadele ka Jaani kirikus, kus festivalipäeva esimesel minutil, ööl vastu reedet, kõlavad vaiksed viisid. Mõtlikke viise toovad kuulajateni lõõtsakuningas Juhan Uppin, Siim Rikker, Asso Int, Reet Laube, Kadri G Laube, Karl Laanekask ja norra külaline Ida Furusæter.
Foto: www.lootspill.ee
Tantsusõbrad on oodatud festivaliõhtutel Püssirohukeldrisse, kus reedel mängib tantsuks ansambel Ummamuudu ja laupäeval ansambel Pärgament. Traditsioonilisel Igamehekontserdil saab sõna iga festivalile pilliga tulnud muusik – kolme tunni jooksul kõlavad erinevad pillid, stiilid ja mänguvõtteid. Lisaks kümneid pillimehi Eesti erinevatest nurkadest, keda saab kuulda kontsertidel, lõõtspillitänaval, bändide vaheaegadel ja õhtustel jämmidel.
Lõõtspillisõbrad on oodatud ka ise programmis tegijana kaasa lööma. Lõõtspillipidu algab õpitubadega, kus iga soovija saab pilli jalgadele ja esimesed võtted sõrmedesse. Kui pillimäng sobiv tundub, on võimalus festivali pillilaadalt endale ka pill soetada ning põõsakontserdil või tänavanurgal üles astuda.
Lisainfo ja festivali kava: www.lootspill.ee
Majanduskriisi tingimustes on mitmedki inimesed sattunud võlgadesse sissetulekute vähenemise, tööpuuduse, suure laenukoormuse jms tõttu. Augustist 2010 kuni juulini 2011 kestev projekt „Võlanõustamine Tartu maakonnas“ annab Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda abi saamiseks võlanõustaja poole.
Võlgnikke nõustavad Tartumaal MTÜ Majandamisnõustaja spetsialistid. Teenus on abivajajaile tasuta – seda rahastavad 90% ulatuses Avatud Eesti Fond ja 10% ulatuses Tartumaa Omavalitsuste Liit. Projekti käigus kohtuvad võlanõustajad abivajajatega omavalitsustes koha peal. Nõustaja abiga tehakse kindlaks võlgniku täpne majandusolukord, kohustuste suurus ja kulukus ning leitakse võimalusi olukorra parandamiseks – kohustuste täitmise järjestamine, maksegraafikud, maksepuhkus jms.
Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et asjad kuidagi iseenesest paranevad. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima, see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.
Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse ühendust võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunikuga või otse MTÜga Majandamisnõustaja e-posti aadressil majandamine@hot.ee.
