Tartumaa

Tartlasi kutsutakse Elistvere loomadele tõrusid korjama

Tammelinna ja Tähtvere päevade korraldajad kutsuvad tartlasi ja linna ümbruse elanikke taas Elistvere loomapargi asukatele tammetõrusid korjama.

„Tammelinna päevadel on tõrusid korjatud kolm aastat, Tähtvere päevadel alustati nende kogumisega eelmisel aastal. Elistvere asukad said mullu tartlastelt kokku kaks tonni tammetõrusid. Tänavu loodame seda kogust ületada, sest saak on suurem,” ütles Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen.

Tammetõrusid võetakse vastu kahel neljapäeval: 23. septembril kella 8-10 ja kella 16-18 lasteaia Tõruke õues (Tamme puiestee 43A) ja 30. septembril kella 8-10 ja 16-18 Tähtvere lasteaia õues (Tammsaare 10).

Vastu võetakse ainult tammetõrusid ja need ei tohi olla hallitanud, näiteks varem ette korjatuna kilekotis või kuhilas hoitud. Kastaneid palutakse mitte tuua, sest loomad neid ei söö.

Näitus, mida keegi pole veel näinud

Kuni novembri lõpuni on Tartu Lõunakeskuses asuvas AHHAA-keskuses avatud interaktiivne näitus “Ahhaa, nähtamatu näitus”, kus pimedad ja nägijad vahetavad rollid – kogu näituse läbib nägija midagi nägemata, saatjaiks pimedad.

Külastajaid juhatatakse 45- 60 minutilise (orienteeruv aeg) ringkäigu jooksul läbi erinevate tavapäraste keskkondade, nagu linnapark, paadiretk ja kohvik ning teejuhtideks on nägemispuudega inimesed. Sellises olukorras tavarollid vahetuvad: nägijad vajavad toimetulekuks pimedate giidide abi.

Näituse idee autoriks on Andreas Heinecke, kelle väljapanekuid on aastast 1988. külastanud miljonid inimesed üle kogu maakera, kuid keegi pole neid veel oma silmaga näinud.

AHHAA uksed on kõikidele seiklushimulistele avatud iga päev 10 – 20.

Alatskivil võisteldakse täna sibulatükeldamises

Peipsi ääres Alatskivil toimuvad täna maailmameistrivõistlused sibulatükeldamises, kirjutas Maaleht.

Sibula tükeldamises pole midagi keerulist — seda on vist enamik inimesi oma elus teinud. Konkurentidega maailmameistri tiitlile võisteldes on oluline sibula koorimise tehnika, tükeldamise kiirus ning sibulatükkide suurus. Parimatele on Peipsi-äärsete turismiettevõtjate võrgustik Sibulatee välja pannud hulgaliselt auhindu.

Võistluse korraldaja Triinu Akkermanni sõnul on Sibulatee erinevad veidi kiiksuga üritused ja võistlused väga hästi omaks võetud.

„Arvan, et meie sibulatükeldamise MM-st saab vähemalt sama menukas üritus kui sääsepüüdmise meistrivõistlustest,” ütles ta. „Sibulahooaeg on meie piirkonnas hooga käimas ning homne võistlus näitab, kes on parimatest parimad sibulakäsitlejad mitmes kategoorias.”

Sibulatee lõikuspidu, mille raames sibulate tükeldamise võistlus toimub, on Sibulatee sügisene retro-stiilis pidu, kuhu on oodatud kõik Sibulatee sõbrad. Lõikuspidu algab kell 19 Alatskivil Apollo Belvedere restoranis.

Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.

 Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.

Täna esitletakse Metsaülikooli artiklite kogumikku

Tartu ülikooli kunstimuuseumis esitletakse täna, 16. septembril kell 16.30 Metsaülikooli artiklite kogumikku „Usaldus. Eesti ja maailm. Metsaülikool 2008-2009”.

See artiklite kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. aastal Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumik sisaldab ligi 50 tänase Eesti arvamusliidri artiklit teemadel, mis puudutavad usalduse temaatikad erinevates eluvaldkondades ning Eesti rolli maailmas ning maailma mõju Eestile.

Lastevanemate koolis antakse näpunäiteid
tervislikuks toitumiseks

Tartu lapsevanemate kool alustab hooaega saabuval pühapäeval, 19. septembril tervisliku toidu teemalise loenguga. Lisaks valmistavad lapsevanemad koos kogenud koka Marina Kohoga maitsva köögiviljaroa, mida koolipäeva lõpus ühiselt maitstakse.

Tervislikust toitumisest räägitakse palju, kuid kiire elutempo ja praktiliste teadmiste vähesuse tõttu jääbki toitumisharjumuste muutmine sageli vaid mõtteks. Kokakunsti saladuste ja retseptide kõrval jagab Marina Koho teadmisi, kuidas pere toidulauale jõuaks ajapuudusest ja mugavusest hoolimata ikka maitsev ja täisväärtuslik toit.

„Ka paljude laste ihaldatud hamburger võib olla tervislik, kui selle tegemiseks küpsetatakse ise täisterajahust kukkel, valmistatakse majonees ja lisatakse täidiseks kotleti kõrvale mahepõllumajandusest või oma aiast pärit kapsast, tomatit, salatilehte või muud sobivat,” tõi Marina Koho loengutel räägitavast näite.

Tervisliku toitumise teemat on kavas vanemate koolis jätkata kord kuus aasta lõpuni. Juttu tuleb veel tervislikest teraviljatoitudest, koos lastega kokkamisest ja jõuluroogadest.

Tartu lapsevanemate kooli sügishooaja avaloeng toimub algusega kell 11 Tartu Maarja koolis aadressil Puiestee 126. Loeng on avatud kõigile huvilistele, nii praegustele kui ka tulevastele lapsevanematele. Ühe koolipäeva hind on vastavalt osavõtja rahalistele võimalustele 50–100 krooni. Osavõtusoovist palutakse teada anda e-posti aadressil vanematekool@gmail.com või telefonil 501 5141.

Näitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab Eesti matust

Täna, 15. septembril kell 17 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas „Oma näituse” ideekonkursi võitja Maire Sala näitus „Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev”. Näitus tutvustab Eesti varasemaid ja ka uuemaid matmistraditsioone ning esitus sellisel kujul aitab vähendada surmast kõnelemise hirmu.

„Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute arhitektuuriväärtustest,” lausus näituse kuraator Maire Sala.

Matmiskombestikku, surma- ja kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt mitmel pool Eestis. Eriti paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas kajastub aga matmis- ja kalmistukultuur meile kättesaadavas kultuuripärandis? Mis sellest vääriks veel nende küsitlemist, kes mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?

„Oma näitus” oli näituseideede konkurss, mille raames oodati möödunud kevade jooksul kõigilt, kes iga päev muuseumitööga ei tegele, ideid Eesti Rahva Muuseumis näituse korraldamise kohta. Saadud 33 näituseidee seast valis veebi ja ankeetide kaudu oma lemmiku 569 inimest.

Teise konkursi võitja näitus „Uku ja Mulgi Ukuvakk” avatakse tuleva aasta märtsis.

Näitus jääb avatuks 3. novembrini.

Vaata lisa!

Emajõe-Suursoo looduskeskus korraldab talgud

Riigimetsa Majandamise Keskuse Emajõe-Suursoo looduskeskus ootab huvilisi madisepäeval, 21. septembril talgutele, et üheskoos korrastada suurvee kahjustatud Emajõe-äärset õpperada.

Kogunetakse kell 9 RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse ees. Tööd tehakse kella 13ni, pärast pakuvad talgutekorraldajad lõunat.
Oma tulekust paluvad korraldajad teada anda 16. septembriks e-postil emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee

Tartu Ülikoolis saab võru keelt õppida

Tartu Ülikoolis on alanud lõunaeesti keele kursus, mis on mõeldud nii algajatele, kellel pole enne lõunaeesti keelega kokkupuuteid olnud, kui ka neile, kes tahaksid oma oskusi parandada.

Tunnid toimuvad reedeti kella 10.15-11.45 (Lossi 3-406). Esimene kokkusaamine on juba toimunud, aga huvilistel ei ole veel hilja liituda.
Õppetööd korraldab Sulev Iva.

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Rannu vald müüb kiviplatsi ja puitlinnust

Rannu vallavalitsus võõrandab avaliku enampakkumise korras Rannu pargis asuva puitlinnuse ja kiviplatsi, ostjal tuleb need likvideerida või pargist ära viia hiljemalt 30. septembriks.

2008. aastal valminud puitlinnus koosneb umbes kümnest tihumeetrist okaspuupalgist ja viiest tihumeetrist saematerjalist. Alghind on 1000 krooni. Kiviparkettplats on rajatud samuti 2008. aastal Ikodori punasest mõisakivist. Pargis asuval platsil on umbes 4400 kivi ja 46 äärekivi, kogu komplekti alghind on 19 000 krooni.

Pakkujatel tuleb arvestada, et tööd pargis tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, töödega ei tohi kahjustada pargi puid ning pinnase kahjustused tuleb taastada. Pakkumised tuleb esitada kirjalikult Rannu Vallavalitsusele hiljemalt 19. septembriks.

Rajatiste võõrandamise põhjus on Rannu vallavalitsuse teatel keskkonnaameti ettekirjutus — kaitsealusesse parki vabaõhulava rajamiseks tulnuks taotleda eelnevad kooskõlastused keskkonna- ja muinsuskaitseametnikelt.

Lisateave telefonil 5342 5242 ja www.rannu.ee.

Foto: Rannu vald

ERMis uuel nädalal

Lugemisaasta raames on uuenenud väljapanek ERMi raamatukogu materjalidest. Septembris teemal „Vaba riigi sünnipäevad“ ERMi näitusemaja fuajeegaleriis.

15. septembril kell 17 näituse “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” avamine. Kuraator Maire Sala. „Oma Näituse“ näituseidee konkursi võidutöö, www.erm.ee/naituseidee.

15. septembril kell 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: heegeldatud ehted. Osalustasu 25 krooni.

Septembrikuu suursündmus: 18. septembril kell 11 algab ERMi kirjasaatjate päev, jätkub mihklipäeva tähistamisega kell 13-16. Kuulutatakse välja uued kogumiskonkursi teemad. www.erm.ee/kirjasaatjad

Avatud näitused

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on avatud T-P kl 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab K-P kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud iga päev kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Eesti Rahva muuseumi Heimtali muuseumis (Pärsti vald, Heimtali, Viljandimaa) T-L kl 9-13.30 ja 14.15-17 saab tutvuda rahvusliku käsitöö näidiste ja näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust.

Näituste kohta loe täpsemalt www.erm.ee/naitused

ERM kutsub homme koos vanavanematega külla

Homme on ülemaailmne vanavanemate päev ja sel puhul kutsub Eesti Rahva muuseum aega maha võtma, selle päeva oma vanavanematele pühendama ja nad muuseumisse tooma.

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on sel päeval avatud kell 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Tartu kunstikool kolis pidulikult uude majja

60 aastat võttis aega, et saaks täitud Tartu kunstikooli unistus – uus ja päris oma maja. Arhitekt Ain Padriku projekteeritud uus maja avati eile, 10. septembril Eha tänav 41.

Avatseremoonia kujutas endast pildi sisse minekut. Maja avamisele eelnes stiilselt värvikas rongkäik, mis külastas Tartu kunstikooli endiseid maju Veski, Kuperjanovi ja Tähe tänavas. Avamispidustuste ajaks on kooli ruumides sisse seatud maali-, joonistus- ja koomiksinäitused. Fotonäitus võtab kokku maja ehituse ajaloo.

Uue maja avamispidustused algasid juba eile neljapäeval kutsehariduse ümarlauaga “Kunstikutseharidus!?” ning jätkuvad täna, kui toimub endiste ja praeguste töötajate
teeõhtu, kus esitletakse Tartu kunstikooli trükist pealkirjaga “60 aastat teel oma majja”.

Tartu kunstikooli jaoks on maja avamisel eriline tähendus. Sellega saab
avalöögi kooli 60. juubeliaasta. Eesti vanim kunstialast kutseharidust

Sõna saab Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. Foto: Liis Pikkorainen

andev kool tegutseb aastast 1951 ning õppeaasta 2010-2011 on nimetatud
Tartu kunstikooli juubeliaastaks.
Avamisel sõnas kooli direktor Kadri Kreis: “2008. aasta juunis tuli otsus Tartu kunstikooli ehitamise rahastamise kohta Euroopa Liidu regionaalarengufondist. Maja valmis 2010. aasta kevadel. Uues õppehoones töötab kaks erineva stiiliga kooli: Tartu
kunstikool tervikuna ja Tartu kõrgema kunstikooli

meedia- ja reklaamikunsti ning skulptuuriosakonnad.

Uues majas on 1000 m2 õppepinda Tartu kunstikooli käsutuses, ostetud on nüüdisaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Tartu kunstikoolis saab õppida dekoraator-stilisti ning trükimeedia kujundaja-küljendaja erialadel.

Tartu kunstikooli uue hoone ümberehitust rahastas Euroopa regionaalarengu

fond 27 miljoni krooniga. Ehitus tuli oodatust odavam ja lõplikuks
maksumuseks kujunes 15 miljonit krooni. Aastani 2013 on eraldatud 30
kutsekooli õpikeskkonna investeeringuteks üle kolme miljardi krooni, sh

2,6 miljardit Euroopa regionaalarengu fondilt ja 1,5 miljardit Eesti
riigieelarvest.

Vallad ei taha Peipsi äärde Emajõe rahvusparki

Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.

“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.

Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.

TÜs mälestatakse konverentsiga Dr Pille Valku

Tänasest kuni pühapäevani toimub Tartu ülikooli peahoones ajaloolase ja teoloogi Dr Pille Valgu (1959-2009, fotol) mälestuseks pühendatud akadeemiline konverents “Spirituaalsus ja kohtumine TEISEGA“.

Praegune religiooniõpetus Eestis on mitmes mõttes Pille Valgu nägu: aine keskmes on õpilane, aine sobib riikliku õppekava eesmärkidega, arvestab lapse sotsiaalse, kognitiivse, usulise ja moraalse arenguga. Mitmed uurijad on nimetanud seda laiemas mõttes spirituaalsuseks, see sisaldab endas sidususe tunnetust, imetlemis- ja imestamisvõimet ja igatsust tähenduste loomise järele.

Mälestuskonverentsi peetakse Tartu ülikooli nõukogu saalis ja usuteaduskonna ruumides. Konverentsi korraldab Eesti religiooniõpetajate liit, Tartu ülikooli usuteaduskond ja kultuuriteooria tippkeskus. Kaasatud on ka teoloogilist kõrgharidus pakkuvad õppeasutused, kus Valk õpetas.

Konverentsi erinevad ettekanded ja töötoad keskenduvad vajadusele ehitada sildu erinevaid religioone ja maailmavaateid esindavate inimeste vahele. Konverentsil on ainulaadne võimalus osa saada Euroopa religioonipedagoogika tipptegijate loengutest ja töötubadest. Esinema tuleb näiteks Warwicki ülikooli religiooniprofessor ja kultuuridevahelist õpet ja inimõigusi edendava Euroopa Wergelandi keskuse nõustaja Robert Jackson. Ina ter Avest on psühholoogina aastaid uurinud nii õpilaste kui õpetajate identiteediga seonduvaid küsimusi ja koolikultuuri. Peter Schreiner on armastatud lektor konverentsidel ning Euroopa Nõukogu tasemel religiooniõpetuse üle otsustava organisatsiooni ICCS (Intereuropean Commission on Church &
School) president ning CoGREE (Coordinating Group for Religion in Education in Europe) moderaator.
Reedeseid töötubasid juhendavad erinevate maade teadlased – neid saavad tudengid kuulama tulla konverentsitasu maksmata. Laupäeval on aga töötoad nii eesti- kui inglise keeles. Plenaarloengutelning neile järgnevatel diskussioonidel on sünkroontõlge, töötuba tuleb valida vastavalt keelele.

Konverents algab täna, 10. septembril kell 12sissejuhatavate loengute ja heade kogemuste jagamisega. Homsesse konverentsi põhipäeva mahuvad kolm ettekannet, töötoad ja Pille Valgu mälestusõhtu, käiakse tema haual ja meenutatakse tema tehtut.

Kolm teatrit müüvad sooduspileteid

18-11. septembrini müüb Vanemuine, 10.-14. septembrini Rakvere teater ja 12. septembril Estonia teater oma etendustele sooduspileteid.

Vanemuises kestab sooduspiletite müük selle nädala kolmapäevast laupäevani. Soodushinnaga saab pileteid lunastada kõigile etendustele kuni 2011. aasta maikuu lõpuni.
Piletisaju käigus tehakse sõltuvalt etendusest piletitele kuni 50protsendilist allahindlust. Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades kui ka väljaspool Tartut toimuvate külalisetenduste puhul. Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele.
Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.

Rakvere teater alustab täna oma 71. hooaega, müües koduetenduste pileteid 50protsendilise soodustusega. 10.-14. septembrini oodatakse kõiki Rakvere teatri kassasse või kohvikusse iga päev kella 9-23ni. Samuti on sooduspiletid müügil Piletimaailma müügikohtades või piletimaailm.com veebilehel. Pileteid saab broneerida Rakvere teatri telefonil 329 5444.
Loe lähemalt: rakvereteater.ee

Estonia teater korraldab pühapäeval, 12. septembril kella 12-15ni Estonia maja taga pargis traditsioonilise turupäeva, kus müüakse kõikidele rahvusooperi etendustele pileteid 25 protsenti soodsamalt.
Rahvusooperi solistid, koor, orkester ja Eesti rahvusballett tutvustatavad meeleolukal kontserdil linnarahvale teatri 105. hooaega. Samuti on müügil Estonia meened, trükised, plaadid, teatrikostüümid ja rekvisiidid ning toimub Heli Veskuse ja Voldemar Kuslapi lavakostüümide heategevuslik oksjon.

Peale Estonia kassade müüvad sel päeval sooduspileteid ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohad ning pileteid saab osta terve päeva jooksul ka internetist https://www.piletimaailm.com/ või http://www.piletilevi.ee.

Laupäeval peetakse Tartus Maarjalaata

Sel laupäeval Tartu kesklinnas toimuval Maarjalaadal kaubeldakse sügisandide, mee, leiva ja muu talukaubaga. Osta saab ka istikuid ja käsitööd.

Juba tosin aastat septembri teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne. Tung on suur. Kõikvõimaliku kauba pakkujaid on väga palju, kuid laadale oodatakse siiski eelkõige sügislaada temaatikaga sobiva kauba pakkujaid.

Nagu viimastel aastatel tavaks, tuleb tänavugi kauplejaid 300 ringis. “Rohkem ei suudaks me ära mahutadagi”, ütles Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.

Kindlasti põhjustab kauplejate suurt tungi seegi, et Tartu linnavalitsuse korraldatud kevad- ja sügislaatadel kauplemise eest tasu ei nõuta.

Tartu raekoja platsil ja Küüni tänavas peetavalt sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, istikuid, mett ja muud talukaupa. Meemüüjaid on tänavu nii palju, et ühest Küüni tänava lõigust saab teha meetänava, teatas Tensing. Ta lisas, et kesisele puuvilja saagiaastale vaatamata saab Maarjalaadalt osta ka õunu-ploome ja teisi puuvilju.

Laadakorraldajate põhimure on tänavu seotud käimasoleva Küüni tänava remondiga, mis muudab laadaliste elu mõnevõrra ebamugavamaks. Kauplejatel ja külastajatel palutakse olla tähelepanelikud ning arvestada võimalike takistustega.

Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval eeloleval laupäeval kell 10-17.

Lisainfo: ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing, tel 7361 194, 526 3295.

Laupäeval on Ülenurmel ponipäev

11. septembril kell 11 algab Kilgi tallis Ülenurme vallas (ASUKOHA KAART) ponipäev, kus lapsed saavad ratsutada ponidega.

Ponipäeva eesmärgiks on pakkuda lastele meeldivat võistlusõhkkonda oma kaunite ponidega ja pealtvaatajatele erinevat laadi silmailu. Kuna enamik hobuüritustest on suunatud kogenud ratsutajatele, siis tahavad korraldajad teha ponipäeva, kuhu saab tulla kogu perega ja see on suunatud noorematele hobufännidele. Võistlejaid ja külalisi saabub kogu Eestist.

Ponipäeval korraldatakse kolmevõistlus, kus esimesesks osaks on takistussõit – 20, 50 ja 90 cm, teiseks osaks, stoilo ja kolmandaks publiku lemmiku valimine. Võistlusklassid on: ponid alla 120 cm ja üle 120 cm. Vanusepiirangud võistlejatele puuduvad. Väikeseid võistlejaid võivad abistada trassi läbimisel vanemad või vanavanemad.

Sel ajal, kui osad inimesed võistlevad, saavad pealtvaatajad tegeleda ponide paitamisega ja kammimisega, ponisõiduga, ponijalutamisega ning muude lõbustustega.

Korraldajad loodavad, et ponipäevast kujuneb välja meeldiv traditsioon, kuhu saaks igal aastal uuesti tagasi tulla.

Elvas korraldatakse laupäeval maagiapäev

Laupäeval, 11. septembril kell 9.30 algab Elvas Sinilinnu saalis maagiapäev, mille raames astuvad rahva ette tuntud maagid nagu bioenergeetik Toomas Päll, astroloog Igor Mang ja sensitiiv-ravitseja Paide Anna.

Päeva jooksul saab kuulata tuntud maagide loenguid inimese saatusest, astroloogilistest sümbolitest, tarokaartidest ja enda saatuse kujundamisest. Lisaks loengutele on võimalus kuulata universumi muusikat Urmas Sisaski esituses. Samas toimub loodus- ja käsitöötoodete laat ja maagiliste kaupade müük.

Lähem teave telefonil 556 70541 või http://sinilind.elva.ee

Allikas: Elva linnavalitsus

Eesti-Läti programmi infopäev Tartus

Seoses taotlusvooru avamisega toimub neljapäeval, 16. septembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses Turu tn 2 Eesti–Läti programmi infopäev.

Programm toetab projekte, mis keskenduvad koostööle lätlastega ning selle eesmärgiks on ühiselt lahendada piiriülest lähenemist vajavaid probleeme.
Muuhulgas on oodatud projektid, mis on suunatud inimeste tööoskuste parandamisele ja elukestvale õppele; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning ettevõtete arengu soodustamisele.

Programmi piirkonnad on Eestis Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.

Seminar on kõigile tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt 13. septembril veebiaadressil:
http://www.estlat.eu/online-registrations/infoseminar-in-tartu-16-september-2010/
Lisainfo: Helena Järviste, programmi konsultant, helena.jarviste@estlat.eu

Täna lindistab VAT Teater Athena pööningul lavastuse

Täna kell 22 esietendub Tartus Athena keskuse pööningul lavastuse “…viimane lint/Saare esimene lint”. Tegemist on vormiliselt avaliku lindistusega, aga sisuliselt teatrilavastusega.

Lavastuse raamiks on Samuel Becketti “Krappi viimane lint”, kus vana Krapp kuulab nooruses räägitud ja lindistatud sisevestlusi. Lavastusgrupp üritab olla autoritruu: noore Krappiga samaealine näitleja Tanel Saar loeb linti selle, mis Beckettil lindilt kostab. Vana Krapp kuulab neid lindistusi 30 aastat hiljem. Seega esietendub “Krappi viimane lint” VAT Teatri ja Tanel Saare esituses sügisel 2040.

Avalikke salvestusi on planeeritud mitmeid. Paremini õnnestunud helisalvestus deponeeritakse aastani 2040 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse. Näitejuhtideks-konsultantideks on ka siis Aare Toikka ja Rait Avestik.

Pühapäevane Kolkja sibulapidu
on avalöök Peipsimaa meistrite projektile

Pühapäeval, 12. septembril kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusesse suurele sibulapeole.

Aime Güsson ja Kairi Villemson MTÜst Piiri Peal soovitavad kohale tulla oma sibulate, sibulapatsi või sibulatoiduga. Viimast võib valmistada ka koha peal, kuid sel juhul tuleks oma tulekust teada anda hiljemalt 9. septembriks, eriti kui vajatakse lõkketuld, elektrit vms.

Peipsi sibul õitseb. Foto: www.peipsimaa.blogspot.com

Peol valitakse „Sibul 2010“ – kandidaatide puhul hinnatakse maitset ja sibulapatsi väljanägemist. Veel vestetakse mitmes keeles sibulamuinasjutte ja loetakse sibulaluuletusi, tehakse koos erinevate rahvaste sibularoogasid ja maitstakse kohalikke hõrgutisi, räägitakse sibulast maailma kultuuriloos, vaadatakse Cipollino multikaid, avatakse kunstinäitus „Meie – sibulad“. MTÜ Piiri Peal tutvustab Peipsimaa meistrite projekti. Pidu saab teoks iga ilmaga.

Peo korraldab Kolkja külaselts ja see on projekti “Saame koos Peipsimaa meistriteks!” avaüritus. Projekti käigus koolitatakse Peipsi piirkonna vabaühenduste (MTÜde) huvilisi ja liikmeid. Algust tehakse giidide koolitusega eesmärgiga aidata kohalikel inimestel töötada omakandi giidina ja seeläbi elatist teenida.

2011. aastal algavad käsitööhuvilistele tootearenduskoolitused, kus õpetatakse oma töödega eristuma ning tegema piirkondlikku (nt Torma, Kodavere, Iisaku, vanausuliste jne) traditsioonilist käsitööd tänapäevases võtmes.

Projektis on oodatud osalema Peipsimaa inimesed, kes tahavad õppida juurde uusi teadmisi ja neid rakendada tulu teenimiseks. Ühineda võivad eestlased, venelased, ukrainlased, juudid, setud, valgevenelased, lätlased, poolakad, soomlased, hispaanlased ja kõik teised, kes Peipsimaal elavad. Usu- ja vanusepiiranguid pole. Eriti on oodatud inimesed, kes ei oma Eesti kodaniku passi. Kõik koolitused ja tegevused on osalejatele tasuta.

Lisainfot jagavad Aime Güsson, tel 5690 2502 ja Kairi Villemson, tel 5662 9329. Projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, toetavad kultuuriministeerium ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Projekti tegevused hõlmavad Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaad ja kestavad 2011. aasta juunini. Projekt lõpeb Pliinipeoga 2011 kevadel.

Vaata ka:
www.peipsimaa.ee
www.peipsimaa.blogspot.com

Luunja vald avas Lohkva lasteaia

Lohkva lasteaia avamine — **Lohkva lasteia avamisel istutati aia õuealale pihlakas.** Foto: Luunja vald

Augustikuu viimasel päeval avati Luunja vallas pidulikult pihlaka istutamisega uus Lohkva lasteaed.

Lasteaia nelja rühma mahub 70 last. Asutuses hakkab tööle 18 inimest.

Koos õueala ja sisustusega kujunes neljarühmalise lasteaia maksumuseks 10,6 miljonit krooni, sellest 7,8 miljonit kaeti Euroopa Liidu tõukefondide abil, ülejäänud 2,8 miljoni krooniga finantseeris ehitust Luunja vald. Ehitustöid alustati eelmise aasta oktoobris. Vallavalitsus võttis valminud ehitise koos õueala mänguvahenditega ehitajalt üle juuli keskel.

Lasteaed rajati Lohkvas asuvasse vallale kuuluvasse hoonesse, kus varem tegutses raamatukogu. Olemasolevale hoonele tehti lisaks ühekorruseline juurdeehitis. Ehitustööd sisaldasid ka haljastuse, spordiplatsi, mänguväljaku, välisvalgustuse ning autoparkla rajamist.

Hoone esimesel korrusel paiknevad kahe rühma ruumid, samuti juhataja ning majandusjuhi tööruumid, köök, pesuruumid ja laod. Teisel korrusel hakkavad lisaks rühmaruumidele paiknema muusikasaal, eripedagoogide kabinetid, personali olmeruumid ning tehnilised ruumid.

Lasteaial on kavas välja arendada kunstikallak, mille eesmärgiks on laste loomingulisuse esile toomine ja kujundamine.

Koos Luunja lasteaiaga Midrimaa ja Kavastu algkool-lasteaiaga on algaval õppeaastal Luunja vallas kokku ligi 200 lasteaiakohta.

Lisainfo: Tea Pendla, Lohkva Lasteaia juhataja, tel 51988835, , lohkva.lasteaed@luunja.ee
Aare Anderson, Luunja vallavanem, tel 7417100 ja5200794, aare@luunja.ee

Tartus algab teatrifestival Draama 2010

Lavastus "Caligula" saabub festivalile väliskülalisena. Foto: draama2010.festival.ee

Täna kell 16.00 avatakse Tartus Raekoja platsis teatrifestival Draama 2010, mis on seekord korraldatud kuraatorfestivalina.

Põhiprogrammi on valinud kaheksa lavastust Madis Kolk, kes on oma valiku põhimõtteks kirjutanud: mööndusteta teater. Autoriteatriprogrammi, kuhu kuulub 18 lavastust, on kokku pannud Ivar Põllu koos festivali loomenõukoguga, kuhu kuuluvad sel aastal lisaks Madis Kolgile Luule Epner, Aare Pilv, Madli Pesti, Andres Noormets. Festivali väliskülaliseks on Iraani trupp Mungu Theatre Group lavastusega “Caligula”, mille etendused toimuvad 9. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Draamateatris ning 12. septembril kell 18 Tartus Vanemuise väikses majas. Lisaks teatraalsele avamisrituaalile 6. septembril on kõigi huviliste meeleheaks kohal ka kõik tähtsad asjaosalised – festivali põhiprogrammi kuraator Madis Kolk, autoriteatriprogrammi kuraator Ivar Põllu, peakorraldaja Margus Kasterpalu.

Lähemalt festivalist ja programmist aadressil: draama2010.festival.ee.

Allikas: SA Eesti Teatri Festival