Rubriik: Tartumaa

Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Foto: Peeter KümmelPõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates  12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.

Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu  lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot

Neljapäeval anti Tallinnas, Kalevi Šokolaadipoes ja meistrikojas üle tänavu 13. oktoobril Tartumaal, Haaslava vallas uuel Lange krossirajal peetud heategevusliku motokrossi käigus kogutud toetussumma, milleks on 10 000 eurot ja mis läheb läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele ja noortele.

Heategevuslik motokross ”Tanel Leok ja sõbrad” toimus tänavu neljandat korda ja varasema kolme aastaga on kogutud heategevuseks 35 500 eurot. Tänavune 10 000 eurot annab taas võimaluse läbi õnnetuse liikumispuude saanud lapsi ja noori abistada. Selle aasta heategevuskrossil oli osalejaid üheksast riigist, nimekamad olid neist kahekordne maailmameister Mickael Pichon Prantsusmaalt ja James Cotrell ning Ashley Wilde Inglismaalt. Ja loomulikult Eesti parimad sõitjad eesotsas Tanel Leokiga. Loe edasi: Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot

Tartus esietendub draamalavastus „Musta pori näkku“

Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.

Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.

„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.

*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

5. novembril kell 19.00 esineb Tartus, klubis Jazz viieliikmeline koosseis, mille juhtfiguuriks on andekas Johanna-Adele Jüssi. Andekad noored põhjamaade muusikud kannavad endas elavat kaasahaaravat rahvamuusika traditsiooni. “Kiilid” on viiuldaja Johanna-Adele ja tema lemmikmängukaaslaste Jo Einar Janseni (NO), Sven Midgreni (SE), Nicolaj Wambergi (DK) ja Jalmar Vabarna visiitkaart, paari viimase aasta jooksul kogunenud koosmusitseerimise rõõm produtseeritud ja salvestatud Antti Järvelä (FI) poolt, masterdatud Minerva Pappi (FI) käe all.

“See, et plaadil on esindatud kõik Skandinaaviamaad, on juhtunud kogemata aga seda on võimalik põhjendada sellega, et elasin oma magistriõpingutega seoses pool aastat Rootsis, Soomes, Taanis ja Norras, õppides tundma nende maade muusikat ja muusikaringkondi, leides mõttekaaslasi ja mängusõpru, kogedes lugematuid muusikalisi vaimustusi ja avastades palju omaenda pärimuse kohta,” kommenteerib Johanna-Adele Jüssi plaadi sisu. Plaadil kõlab muusika Eesti saartelt ja Järvamaalt, Taanist ja Johanna-Adele kirjutatud pärimuslik uuslooming, mis on inspireeritud nii reisidest, inimestest, keda ta on teel olles kohanud, ja jälgedest mis nad on jätnud, tõdemustest, millest enam lahti ei saa.

Loe edasi: Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

Elvasse rajati Eesti suurim mobiiliorienteerumise rada

Elva metsades saab nüüdsest orienteeruda nutitelefoniga, mis asendab traditsioonilist kaarti, kompassi ja märkeseadet. Tartumaa Tervisespordikeskuse eest algaval rajal on kokku 45 kontrollpunkti, mis teeb sellest Eesti suurima mobiiliorienteerumisraja. Esimene osa punktidest asub Elva “Väikese väeraja” ümbruses, teine osa paikneb Tartu Maratoni raja kandis. Tartumaa Tervisespordikeskuse juhata Priit Viksi sõnul on Elva radade tugevuseks peale geograafilise ulatuse ka mitmekesine ja vahelduv maastik. „Orienteeruja satub radu läbides paikadesse, kus on veel näha Teise maailmasõja jälgi,“ ütles Viks. „Näiteks mõned kontrollpunktid asuvad Nõo vallas asuva Illi kaevikute vahel. „Väikese väeraja“ kandis aga pakuvad lisaväärtust unikaalsed puuskulptuurid.“

Viksi sõnul on kontrollpunktid püstitatud arvestusega, et rajalt saaksid elamuse nii algajad kui ka edasjõudnud – igaüks saab valida endale jõukohase teekonna. Rajal saab orienteeruda ka ilma nutitelefonita. Tartumaa Tervisespordikeskuse (www.tervisesport.ee) infoletist on võimalik osta 1 eurot maksev paberkaart ning laenutada kompassi. Jalavaeva vähendamiseks on rada võimalik läbida ka tõukerattaga või talvel tõukekelguga, mida saab samuti laenutada tervisespordikeskusest. Elva mobiiliorienteerumise püsirada püstitati koostöös Eesti Terviseradadega.

Mis on mobiilne orienteerumine? MOBO ehk mobiilne orienteerumine, seob tänapäevase tehnoloogia ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed ehk pakub võimaluse tegeleda orienteerumisega endale sobival ajal. Kontrollpunktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav unikaalne QR ruutkood. Märke tegemiseks tuleb pildistada telefoniga QR koodi ja kinnitus, et oled punktis käinud saadetakse serverisse. Mängu koduleheküljel mobo.osport.ee peetakse statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiil-orienteerujate vahel. MOBO raja läbimiseks on vaja laadida telefoni või tahvelarvutisse vastav rakendus.

Lisainfo: www.tervisesport.ee

Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.

Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.

Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.

Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.

Autor ja lavastaja: Leino Rei
Muusikaline kujundaja: Taisto Uuslail Loe edasi: Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Tartus hakatakse arutama väikekoolide rahastamist

Käesoleval ajal töötatakse välja uut koolide rahastamise süsteemi. Praegu kasutusel olev rahastamismudel seab koolid rahaliselt väga ebavõrdsesse seisu. Selleks, et uus rahastamismudel arvestaks rohkem alla 90 õpilasega koolide vajadusi, tuleb olla ise aktiivne ja oma ettepanekud esitada. Praegu on selleks just õige aeg!

20.-21. novembril 2012 toimub Tartus hariduskonverents – mess „Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses“, mille raames toimub töötuba koolide rahastamise teemal. Töötoas on eesmärgiks panna Haridus- ja teadusministeeriumile esitamiseks kirja ettepanekud, mida uus rahastamissüsteem peaks arvestama. Selleks, et ettepanekud saaks võimalikult laiapõhjaliselt läbiarutatud ja esitatud, on oluline kõigi huviliste osalemine.

Hariduskonverentsil astuvad teiste hulgas üles ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning minister, haridusspetsialistid, tippametnikud ja KOV-ide esindajad.

Registreeru konverentsile www.haridusportaal.ee, et kaasa mõelda ja sõna sekka öelda. Osalema oodatakse kõikide maakoolide esindajaid, kus õpilasi alla 100.

Lisainfo: Maarika Niidumaa, Mõniste Kooli direktor, koolide rahastamise teemalise töötoa läbiviija, tel 5215143

Maaraamatukoguhoidjad saavad kokku Alatskivil

30. oktoobril toimub Tartumaal Alatskivi lossis XII maaraamatukoguhoidja päev.

Maaraamatukoguhoidjatele tutvustatakse nii Alatskivi lossi kui Kodavere kihelkonna kultuurimaastikku; viimasest teeb ettekande Mari Niitra. Kirjandusteemadel esinevad Rein Veidemann ja Meelis Friedenthal, tervituskontserdi Eduard Tubina loomingust pakuvad Alatskivi kunstide kooli õpetajad.

Päevakavva kuulub tavakohaselt ka parimate tunnustamine. Kandidaatideks on esitatud üheksa maaraamatukoguhoidjat, neist tervelt kaks Tartumaalt: Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja Viive Vink Rannust.

Maaraamatukoguhoidja päev lõpetab tänavused üle-eestilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus”, mida peetakse 20. – 30. oktoobril. 

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

26.–27. oktoobril toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas  (J. Tõnissoni 1) Tartu traditsioonilise tantsu festival „Eesti rahvatantsud“, mille raames korraldatakse õpitubasid, kontserte ja tantsuklubisid. Käesoleva tantsufestivali pearõhk on suunatud 18. sajandi lõpus, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Eestis levinud rahvatantsude tutvustamisele. Selle aasta rõhuasetus on vähemlevinud tantsudel ja tuntud tantsude piirkondlikel variantidel.

Festivali eesmärk on tuua rahvapärast tantsu-, laulu- ja pillimängu inimestele lähemale, muutes selle igapäevaseks osaks. Koos musitseerivad, tantsivad ja laulvad pärimusekandjad Eesti eri paikkondadest tekitavad sünergia, mis inspireerib ja taasloob hetki, nii festivali uutele osavõtjatele kui pärimusilmas viibijaile. Oluline on saavutada ja hoida eesmärki, kus isetegemine ja loomine on elu igapäevaseks osaks, mitte pelgalt passiivne teadmine pärimuskultuuri olemasolust.

Festivali esimese päeva õhtul toimub noorteansamblite rahvamuusikakontsert. Festivali teisel päeval tähistatakse folklooriansambli Sinimaniseele 15. sünnipäeva kontserdiga, kus lisaks Sinimaniseelele esinevad pärimusekandjatest endised ja praegused Sinimaniseele liikmed oma ansamblitega. Külalisena astub kontserdil üles folklooriansambel Kihnumua.

Loe edasi: 6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

Talgusõpru oodatakse sel nädalavahetusel Palupõhja

Sellel nädalavahetusel toimuvale loodus- ja talgulaagrisse jagub veel ruumi nii umbes paarile perele või trobikonnale omapäi tulijale. Traditsiooniks saanud loodusesõprade sügisese kokkusaamise teema on jõgi, mida uuritakse koos Eesti Loodushoiu Keskuse asjatundjaga. Talgutöödest on kõige päevakajalisem moosikeldri sisseseadmine. Uuri ja pane ennast kirja: http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-3

Allikas: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, www.talgud.ee

Esietendub Urmas Vadi autorilavastus „Tagasi Eestisse“

Sellel laupäeval, 27. oktoobril kl 19 esietendub Vanemuise väikeses majas Urmas Vadi autorilavastus „Tagasi Eestisse“. Žanrilt on tegemist lavalise reisikirja-martüüriumiga. Näidendi ja samanimelise, äsja raamatupoodidesse jõudnud romaani sünd on tihedalt seotud autori enda Austraalias veedetud ajaga.

„Mõte kirjutada samal ajal nii romaan kui näidend oli mul algusest peale olemas, tahtsin et tekiks mäng nende kahe eri meediumi vahel. Näidend ei ole siiski romaani täpne dramatiseering, olen kuulanud erinevate inimeste soovitusi, visanud palju üleliigset välja ja tegelenud peategelase looga ning nende teemadega, mida tema kannab,“ ütles Urmas Vadi.

„Kuidas on muutunud meie identiteet ja eestluse mõiste nüüd, kui kõik piirid on valla… Me kindlasti ei naeruväärista neid teemasid, aga meie käsitlus on mänguline, mitte tõsi-nürimeelne. See lavastus võiks aidata inimestel, kes arvavad, et nad on väikesest Eestist ja teevad väikesi asju, rahulikumalt hingata,“ lisas ta.

Lavastuse kujundusliku poole on kokku pannud Rainer Sarnet ja Urmas Vadi, helikujundaja on Külli Tüli, videokunstnik Henry Griin ja valguskunstnik Martin Meelandi. Lavale astuvad Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Marika Barabanštšikova, Helena Merzin, Karol Kuntsel jt.

Allikas: Vanemuine, www.vanemuine.ee

Mängime ja meisterdame muinasjuttu

Kutsume lapsi loovmänguõhtule „Mängime ja meisterdame muinasjuttu“ neljapäeval, 25. oktoobril kell 18.00 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (Pepleri 27, Tartu). Pajatame ja lavastame üheskoos lõbusaid eesti loomalugusid ja meisterdame vahvaid näpunukke. Osavõtutasu on 1 €. Üritust toetab
Eesti Kultuurkapital.

Tudengibänd 2012 on Jetpack Stanley

Eile, 19. oktoobril Tartus toimunud Tudengibänd 2012 finaalis valiti parimaks tudengibändiks Jetpack Stanley, kes pälvis auhinnaks 650-eurose auhinnatšeki Is Music Teamilt. Sama bänd võitis ka publiku südamed.

Žürii, kuhu kuulusid Andres Kõpper, Mai Palling, Liina Liiv, Jaak Jarvekülge ja Piret Laos, sõnul oli finalistide tase väga kõrge ja ühtlane.

„Võitja eristus teistest oma noorusliku energiaga,“ rääkis Mai Palling. Žürii sõnul oli võitja laval väga tervliklik ja ehe. „Seda energiat oli nii laval kui ka lava ees, lava kõrval ja lava taga,“ rääkis Piret Laos.

Lisaks premeeriti parima vokalisti tiitliga Indrek Rebast ansamblist the D.A.W.N. ja parimaks instrumentalistiks valiti Mart Volk ansamblist Mandarones. Kõige tudengilikuma bändi eripreemia sai Von Dorpat ning Ö stuudio eripreemia Lone Eskimos.

Tudengibänd 2012 finaalis võistlesid seitse eelzürii poolt 22 kollektiivi hulgast välja valitud bändi.

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester annab Võru Kandles suurejoonelise kontserdi

23. oktoobril kell 19.00 astub Võru Kandle lavale Tartu Ülikooli sümfooniaorkester. Kontserdi esimene pool toob kuulajateni sümfoonilised väikevormid rahvusromantilistes toonides. Heliloojate ühiseks nimetajaks on soome-ugri taust – Sibelius, Tubin, Bartok – kosmopoliidid, kes viisid maailmakaardile soome sugu rahvaste loodusest ja ilmavaatest mõjutatud intonatsioone.

Esitusele tulevad kaks kontsertvalssi erinevatelt suurmeestelt – Sibeliuse “Valse Triste” tsüklist “Surm” ning meie Tubina “Kurb valss”, ehk siis kaks kurba valssi. Esimene neist, loodud Arvid Järnefeldi draamalavastuse muusikaks, on Sibeliuse maailmas üks enimesitatud orkestriteoseid. Teist, mis pärit Tubina sulest, on harva esitatud. See väga põneva helikeelega Tartus valminud teos on kirjutatud enne helilooja emigreerumist tema Vanemuises peadirigendiks olemise ajal. Bartoki loomingust tulevad ettekandele Rumeenia tantsud, olustikupildid, ilusad oma lihtsuses ja südamlikkuses.

Kontserdi teine pool viib kuulaja filmimaailma. Kõlavad meeldejäävaimad pärlid omaaegsetest menufilmidest nagu Gladiaator, Kariibi mere
piraadid, Sõrmuste isand ja Titanic. Samasse kategooriasse on tahtmatult sattunud ka kontserdi esimeses pooles kõlav Sibeliuse Finlandia, mida kasutas legendaarsele kassahitile “Die Hard” jätkuosa vändanud soomlasest rez(issöör Renny Harlin. Paraku jäigi filmis kõlav soomlaste “teine rahvushümn” paljude filmikriitikute arvates märulifilmi ainsaks väärtuslikuks osaks.

TÜSO on 2009. aastal TÜ toonase rektori Alar Karise initsiatiivil oma tegevust taasalustanud harrastusorkester, mis seob peamiselt klassikalise muusika haridusega Tartu Ülikoolis õppivaid tudengeid ja vilistlasi. Orkester on ainus omataoline Eestis ning kuulub Euroopa Ülikoolide Orkestrite Ühendusse (ENUO). TÜSO kodusaaliks on Tartu Ülikooli aula, kus toimuvad traditsioonilised advendi- ja kevadkontserdid ning iganädalased orkestriproovid. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrit juhatab Lauri Sirp, kes alustab sel sügisel TÜSO kunstilise juhina oma neljandat hooaega.

ERMis toimuvad 1.-6. klassi lastele sügisesed pärimuspäevad

„Taimed eesti rahvapärimuses ehk sügisel on seitse söömalauda“

22.-26. oktoobril kell 12:00-14:00 on 1.-6. klassi lapsed oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Sügisesel saagikogumisajal õpime tundma taimi ja vilju läbi vanarahva käsitöö ja pärimusmuusika. Teeme mitmesugust meisterdamist, mängime erinevaid pille (väikekannel, flööt), õpime rahvalaule ja -mänge ning uurime ERMi uut näitusesaaki.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.

Osavõtust teatamine e-postiga: laagrisse@gmail.com, tel +372 5811 5252

Via Hanseatical saab lausa tantsu lüüa

„Via Hanseatica“ nime kandva turismimarsruudi arendustegevuse käigus on valminud mitmed avalikud objektid, millel nii mõnelgi tantsusamme harjutada saab: tantsulava Laiuse linnuse varemetes, Luke mõisa valitsejamaja põrandad ning Hellenurme puhkeala arendus- ja Lustimäe puhkeala renoveerimistööd.

Uuno Laul, Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist: „Laiuse ordulossi varemetes on läbi aegade peetud rahvapidusid, küla- ja vallapäevi ja mitmesuguseid temaatilisi kultuuriüritusi. Nende ürituste paremaks läbiviimiseks valmis tantsulava, mis on kohalike kultuuri- ja rahvatantsuseltside poolt ka heakskiiduga vastu võetud.”

Terje Korss, Palupera vallavanem: „Palupera vald arendas edasi puhkealasid – Hellenurme puhkeala sai riietuskabiini, kompostkäimla, minipuukuurid, prügikastid, grillrestiga grillikohad, kiiged ning nenoveeriti ka Lustimäe puhkeala inventari. Palupera vald on oma mitmeid puhkealasid arendanud aastaid. 2012.aastal tunnustati Eestimaa kauni kodu konkursil Palupera valda Valgamaa kauni kohaliku omavalitsuse tiitliga. See oli meeldiv tunnustus valla 20.aastapäevaks.”

Gea Järvela, SA Luke Mõis juhataja: „Mõisa külalised on kindlasti juba tähele pannud, et eelmise aasta lõpuks sai valitsejamaja uue katuse, selle aasta kevadel taastati seinad ja osa võlve ning suve jooksul valmisid põrandad. Kõik, mis kole, ununeb kiiresti ja kui ei oleks tehtud pilte, ei usuks ka ise, et veel eelmisel aastal nägi valitsejamaja päris armetu välja. Täna aga saab põrandatel lausa tantsida!”

Via Hanseatica turismimarsruut ja arenguvöönd ühendab Peterburi ja Hamburgi, läbides vanu hansalinnu. Eestis algab Via Hanseatica Narvast ning lõpeb Valgas. Käesoleva projekti raames arendatakse välja marsruut Peterburist Riiani. Arendajad loodavad Via Hanseaticast kujundada atraktiivse ja hea kvaliteediga tulutoova turismitee. Projekt kestab 3 aastat- jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti rahastab osaliselt Euroopa Liit Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo Via Hanseatica kohta!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub tasuta koolitusele

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub tasuta koolitusele “Projekti planeerimine ja kirjutamine”.

Kursus toimub kahepäevase koolitusena 28. ja 29. novembril 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis Kompanii 10: I osa 28. novembril kell 15.00-19.50, II osa 29. novembril kell 15.00-19.50. Koolitajateks on Külli Kalamees-Pani ja Kersti Sõgel.

Koolituse sihtgrupiks on FIEd, alustavad FIEd, väikeettevõtjad, seltside ja ühenduste liikmed, kes on madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga. (Madala haridustasemega isikuteks loetakse maksimaalselt üldkeskhariduse omandanuid, aegunud kvalifikatsiooniga isikuteks enne 1992. aastat keskerihariduse, kutsehariduse või kõrghariduse omandanuid isikuid, kes ei tööta oma erialal.)

Koolitus on tasuta ja sellele registreerumiseks on vajalik esitada avaldus. Avalduse või lisainfo saamiseks tuleb ühendust võtta koolitusjuhiga (margit.sokk@teec.ee või tel.  736 6120).

Koolitusele registreeritakse eelisjärjekorras sihtgrupile vastavad isikud, vabade kohtade olemasolul registreeritakse ka teisi avalduste laekumise järjekorras.

Koolituse kohta leiab lisainfot ka siit.

Heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad pakkus uuel Lange krossirajal positiivseid emotsioone

Neljandat korda peetud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad toimus tänavu uuel Lange motokrossirajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus läks korda, positiivseid emotsioone said nii publik kui sõitjad.

Tartumaal, Haaslava vallas asuva uue Lange krossiraja ääres oli head tegemas ja motokrossi vaatamas ligi 2000 inimest, kes said osa ühest mõnusast ja sportlikust sündmusest, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele. Paar päeva enne võistlust selgus, et krossil saab osaleda ka kahekordne motokrossi maailmameister ja kahekordne USA Superkrossi tðempion, prantslane Mickael Pichon.

Heategevuslik motokross oli Tridens Eesti meistrivõistluste viimaseks etapiks klassidele 50cc, 65cc ja 85cc, rajal käisid nii naised kui retrosõitjad, peeti maha Hobi Grand Final  ja loomulikult olid rajal ässad eesotsas Tanel Leoki ja Mickael Pichoniga. Sarnaselt varasemate aastatega koguti raha ka oksjonilt, kus oli müügil maailma tippkrossimeeste sõiduvarustust.

Tanel Leok: „Kokkuvõtvalt saab tänavuse sündmusega rahule jääda, rahvast oli kohal palju, Lauri Roosiorg oma meeskonnaga oli ette valmistanud suurepärase raja ja kogu kompleksi osas tuli sõitjatelt positiivset tagasisidet. See, et Mickael Pichon sõitma tuli, oli samuti suur asi, sest nüüd on taas üks mees juures, kes siin sõitmas on käinud ja saab ka teistele sellest rääkida. Tema muljed olid positiivsed ja ta lubas sellest võistlusest rääkida ka Prantsuse meedias. Tänud kõigile, kes kohale tulid ja aitasid head teha.”

Heategevusliku motokrossi Tanel Leok ja sõbrad detailsed tulemused:

http://www.mylaps.com/results/showevent.jsp?id=848511

Margus Kiiver

Foto: Martin Mand

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates  kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.  

Jaan Lukas

Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

Sellel laupäeval, 20. oktoobril kell 19 esietendub Tartus Vanemuise suures majas muusikal „Cabaret“, mille peaosas säravad kas Tanja Mihhailova või Gerli Padar. Muusikali aluseks on John Van Druteni näidend ja Christopher Isherwoodi jutustused. Libreto autor on Joe Masteroff, muusika autor John Kander ning laulusõnad on kirjutanud Fred Ebb.

Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe…

„Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ – natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Loe edasi: Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

USA ajakirjandusspetsialist peab neljapäeval Tartus avaliku loengu

Neljapäeval, 18. oktoobril peab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste majas Lossi 36-204 kell 16.15 loengu USA ajakirjandusspetsialist Christine Tatum, kes räägib USA ja kogu maailma ajakirjanduse praegusest rollist ühiskonnas ja tulevikusuundumustest. Peale selle räägitakse, kuidas oleks võimalik USAsse õppima, praktikale või tööle pääseda?

Loeng toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele. Tasuta.

Christine Tatum Thurstone on USAs Denveris baseeruva Media Salat Inc. tegevjuht. Ta on endine mitmeid auhindu võitnud tegevajakirjanik, kes on töötanud Chigago Tribune’is, The Denver Postis, The Daily Heraldis ja mujal. Ta on valitud USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism presidendiks. Ta on olnud ametis mitme mittetulundusliku organisatsiooni juhtkonnas, sealhulgas Sigma Delta Chi fondis ja Education Voices’is. Tatum on ekspert, kes orienteerub meediatööstust mõjutava turudünaamika, meediaeetika, meedia arengu ja digitaaluudistoodete ning –teenuste arendamise ja tootmise valdkonnas ning omab parimat praktikat reporteritöös ja kirjutamises. Samuti on ta tegutsenud kodanikuajakirjanduses. Ta on loonud juhendi kodanikuajakirjanduse akadeemiatele ja on selle abil õpetanud paljudes USA suurlinnades.Loengu toimumist toetab USA suursaatkond Eestis. 

Tartus jätkuvad loengud alustavatele linnaaednikele

Kolmapäeval algusega kell 17.15 jätkub  Tartu Keskkonnahariduse Keskuses loengusari “Maheda linnaaedniku  algteadmised”, lektoriks Ulvi Moor Eesti Maaülikoolist.

Loengus jagab Eesti Maaülikooli Aianduse osakonna teadur ja dotsent Ulvi Moor näpunäiteid alustavale aednikule ja saaduste hoiustajale. Ulvi Moor tegeleb aiandustehnoloogiate ning aiasaaduste säilitamise teemade uurimisega. Toimuvas loengus tuleb juttu valdavalt saaduste värskelt säilitamisest. Lisaks ettekande kuulamisele on võimalik esitada lisaküsimusi, sõlmida teetassi kõrval tutvusi teiste linnaaednikega. Samas sarjas on juba toimunud loengud teemadel “Aia planeerimine ja ettekasvatamine”, “Istutamine, külvamine, pikeerimine” ja “Hooldus ja kahjuritõrje” ning taimevahetuslaat.

Loengusarja korraldab Kohaliku Omaalgatuse Programmi abiga MTÜ Tartu Maheaed. MTÜ Tartu Maheaed on asutatud oktoobris 2011 eesmärgiga koordineerida juba toimiva ühise mahe-linnaaia toimimist ning edendada linnaaianduse arengut. MTÜ Tartu Maheaed tegemiste kohta saab lisainfot blogilehelt http://tootsipeenar.wordpress.com või facebookist https://www.facebook.com/tartumaheaed. tartumaheaed@gmail.com.

Jäädvustame Karlova ajaloolised interjöörimaalingud

Karlova Selts ootab ka sel aastal infot Karlova kodudes säilinud ajaloolistest lae- ja seinamaalingutest.

Paljudes Karlova majades on säilinud ilusaid, põnevaid ja väärtuslikke detaile ja elemente, mis pärinevad juba hoonete ehitusajast. Möödunud sügisel õnnestus Karlova Seltsil koos Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Hea Maja Poega koguda huvitavat teavet ja näidiseid erinevatest mustritest ja interjöörimaalingute stiilidest, mis Karlovas leiduvad. Osad neist on tänaseks põhjalikult üles joonistatud, osa ootab veel spetsialisti külaskäiku. 2011. aasta sügisel toimusid ka loengud ja praktilised koolitused maalingute restaureerimisest.

Infot (sh fotosid, ülesjoonistusi jm) oodatakse nii restaureeritud kui ka veel korrastamata maalingute kohta. Ühendust võib võtta ka siis, kui maalingust on säilinud vaid väike osa või ka siis, kui teil on alles vanu fotosid Karlovast, kus on näha kunagised interjöörimaalingud.

Loe edasi: Jäädvustame Karlova ajaloolised interjöörimaalingud

Tartus hakatakse koomikseid looma

Rahvusvahelise 24-tunni koomiksimaratoni raames hakatakse sel laupäeval Tartu Kunstikoolis joonistama koomikseid. Samaaegselt joonistatakse umbes 90 eri paigas kogu maailmas.

Koomiksimaratoni idee algatas 1990. aastal ameerika koomiksikunstnik ja –teoreetik Scott McCloud. Juba viiendat korda on rahvusvahelise üritusega ühinenud Eesti joonistajad. Koomiksimaratoni eesmärk on luua iga tunni kohta üks lehekülg koomiksit. Ehk 24 tunniga 24 lehekülge kandvat lugu ja põnevat pildimaterjali. Selle aja sisse peab mahtuma kõik: loo väljamõtlemine, joonistamine, teostus ja soovi korral koloreerimine.

Materjalid ja tehnika on vabad. Otseseid eelnevaid ettevalmistusi, mis puudutavad loo väljamõtlemist või visandeid, teha ei tohi. Inspireeriva muusika, pildimaterjali, raamatu , eseme ja töövahendite leidmine on lubatud ja soovitatav.

Kell hakkab tiksuma joonistamishetkest kell 9.00 ja lüüakse kinni 24 tundi hiljem.Kuidas vahepealset aega jaotatakse, on igaühe oma asi. Võib süüa , magada, unistada ja lugeda, aga aeg ei peatu. Söögipausid peaksid 24 tunnise tsükli jooksul kindlasti olema, sest intensiivne töö nõuab energiat ja on oht muutuda ükskõikseks ja tuimaks. Kui antud aja piires ei jõuta soovitud lehekülgede arvuni, võib jätkata kuni valmissaamiseni või jätta töö poolikuks. Oluline on püüd tõesti 24 lehekülge valmis saada.

Kogu ettevõtmine on mõeldud inimestele, kelle jaoks enda proovilepanek pakub rõõmu.