Tartumaa

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

VVV matkasarja avamatk toimub 1. veebruaril

Talvine matk leiab aset Konguta vallas Vellaveres 1. veebruaril kell 11. Piisavate lumeolude korral suusatame. Kiirematel on veel võimalik registreerida end räätsamatkagruppi. Räätsadega minnakse piisava lume korral, õhukese lumega liigume jalgsi.

Uurime loomade tegevusjälgi. Korraldajate poolt on organiseeritud ka väike kehakinnitus.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja neli matka läbinut ootab sarja lõppedes üllatus!

Registreeri osavõtt: triinu@vvvs.ee, tel 525 4172. Kogunemine kell 10.45 Vellaveres. Lisainfo kogunemispaigast: www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

ERMi näitusemaja vana klaver saab hääled sisse

29. jaanuaril ERMi näitusemajas toimuva helikoosoleku külaliseks on Soome muusik Antti Tolvi. Ta esineb ERMi vanal häälest ära klaveril.

„Sellest tuleb pingevaba, intiimne ja hüpnootiline akustiline etteaste, mida ei tohiks kindlasti vahele jätta,“ kirjeldavad tulevat üritust korraldajad.

Plaadifirma Fonal Records tutvustab Annti Tolvi muusikat oma veebilehel järgmiselt: „Antti Tolvi on iseõppinud multiinstrumentalist. Ta on mänginud mitmetes bändides, nende seas Lau Nau, Rauhan Orkesteri ja Lauhkeat Lampaat. 1977. aastal Soome läänerannikul Panelias sündinud Tolvi hakkas koos vendadega muusikaga iseseisvalt tegelema. Aastatel 2000–2001 õppis ta Varanasis klassikalist India muusikat ja see märkis pöördepunkti tema muusikalises tajus. Tagasi koduses Soomes, tegeles ta mitmeid aastaid free jazziga, kuni hiljutine maale elama kolimine andis tõuke süveneda veelgi enam sooloimprovisatsiooni – ammutades Antti enda sõnul inspiratsiooni „harmooniatest, ülemhelidest, helidesse süvenemisest, alguse ja lõpu puudumisest ja sellest, kuidas eimillestki sünnib miski lihtsalt täiuslik, rahu“.

helikoosolek:tartu on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Linnavalitsus.

Näitus “Metsavennad” tuleb Viljandisse

Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Sakala Keskuses metsavendlust kajastav näitus.

Väljapaneku koostaja Martin Andrelleri sõnul annab näitus ülevaate Eesti territooriumil toimunud relvastatud vastupanust Nõukogude võimu vastu alates 1944. aasta sügisest.

Kuna usuti, et Lääneriikide abiga õnnestub pärast sõja lõppu taastada Eesti Vabariigi iseseisvus, oli vabaduse nimel valmis võitlusesse asuma rohkem kui 15 000 metsavenda. Alaline mure toidu pärast, pidev varjamine jälitajate eest, igatsus ja mure perekonnaliikmete pärast saatis neid mehi iga päev. Metsavendade vastupanu suruti maha 1950. aastatel, kuigi lahinguid nõukogude julgeolekuga toimus ka hiljem.

Täismahus näitust sai külastada Okupatsioonide Muuseumis eelmise aasta märtsist oktoobrini.

Viljandi publikul on võimalus tutvuda olulise killukesega meie ajaloost Sakala Keskuse jalutussaalis 24. veebruarini.

Maarja Kool sai Lastefondi abiga endale hädavajaliku tooltõstuki

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetas 2500 euroga Tartu Maarja Kooli lasteaiale tooltõstuki soetamist liikumispuudega laste teisele korruseletransportimiseks .

Tartu Maarja Kooli direktor Jaanus Rooba sõnul ei olnud nende lasteaia raske liikumispuudega lastel võimalik liikuda õppehoone teisele korrusele, kus viiakse läbi liikumistunde ja füsioteraapiat ning asuvad vajalike tingimustega logopeedi ja eripedagoogi kabinetid. Lasteaia õpetajad viisid lapsi süles teisele korrusele raviteraapiatesse, mis aga on raske liikumispuudega laste spastilisuse tõttu ohtlik nii lastele kui õpetajatele.

Väljapääs keerulisest olukorrast oli spetsiaalne tooltõstuk, mille abil saab turvaliselt lapsi teisele korrusele vajalikesse tundidesse viia. Ligi 10 000 eurot maksva aparaadi soetamiseks palus kool abi ka SA TÜK Lastefondilt, kes otsustas seda ostu finantseerida 2500 euroga. Ülejäänud summa taotleti Tartu Linnavalitsuselt.

“Tartu Maarja Kooli lasteaia töötajate nimel tänan väga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis töötavaid häid inimesi toetuse eest! Tooltõstuk on väga vajalik riistapuu, mis võimaldab lastel turvaliselt ja rõõmsalt ning lasteaia töötajatel oma tervist säästvalt lapsed kenasti teisele korrusele teraapia tundidesse toimetada,” ütles ta.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Tartumaa osaluskogud tihendavad koostööd

31. jaanuaril ja 1. veebruaril toimub Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartumaa noorte osaluskogude ja noorsootöötajate koostöövõrgustiku arendamise seminar “Koos on moos”.

Tartumaa Noortekogu kutsub taas kokku kõik Tartumaa osaluskogude aktivistid. Sel korral on lisaks juba tegutsevatele osaluskogunoortele oodatud ka noorsootöötajad ning noorte aktiivgrupid, kes mõlgutavad mõtteid, loomaks oma vallas või linnas noortevolikogu.

Teemad päevakorras:

• Noortevolikogu suhtlusest omavalitsusega ehk kuidas olla semu otsustajatega
• Osaluskogude koostöövõimalustest ehk miks teha üksi, kui saab koos
• Projektide rahastusest ehk kust leida veidi nutsu
• Avalikust esinemisest ja kohtumistest ehk kuidas särada ja meelde jääda

Seminar on kõigile tasuta (k.a majutus ja toitlustus), abi saab ka transpordiprobleemide korral. Registeerumine veebis.

Kuidas olla terve laps?

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Alustatakse vahvate mängudega perele. Lapsevanemad saavad arstide Eda Tamme ja Marje Oona eestvedamisel arutleda vaktsineerimise teemal. Lapsed teevad koos juhendajatega põnevaid katseid ja õpivad, kuidas olla terve laps.

Sündmuse orienteeruv kestus on 1,5 tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud.

Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot lapse kohta. Kohtade arv on piiratud.

Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com. Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vanemuise väikeses majas on üleval kaks uut näitust

Tartus Vanemuise väikeses maja jalutussaalis on välja pandud Helle Lõhmuse söejoonistused, ovaalsaalis ja kohvikus on eksponeeritud aga Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud.

Helle Lõhmus on sündinud 1962. aastal Tartus, õppinud filoloogiat Tartu Ülikoolis, kus praegu jätkab maaliõpinguid. Näitustel on Lõhmus osalenud alates 2008. aastast ning tema töid leidub nii Eesti, Soome, Rootsi kui ka Belgia erakogudes.

Kunstniku sõnul on sellel näitusel tema söejoonistused, mis on põhiliselt inspireeritud talvest, mis toob eriliselt esile looduse vormi ja faktuuri, luues muinasjutulisi vaatepilte.

Kunstnik Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud on sündinud heliplaadi „Lihtsalt lood“ lugude kujunduseks. Sel plaadil kõlab eesti poeetide luule, mille on helindanud ja esitanud Indrek ja Paul Kristjan Kalda ühiselt. Mikkeli näitus „Lihtsalt lood“ koosnebki 16st loost ehk 16st maalitud taldrikust.

Mõlemad näitused jäävad Vanemuise väikeses majas eksponeerimisele 6. märtsini 2014.

Allikas: Vanemuise teater

Tartus tähistati linna vabastamist ja mälestati Vabadussõjas langenuid

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Tartus peeti 14. jaanuaril Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati linna vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt toimepandud massimõrva ohvreid. Ürituse korraldajas represseerituid ühendav organisatsioon Tartu Memento.

Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.

Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.

Allikas: Tartu Memento

Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18.00 toob Roy Strider Tartu loodusmajja tartlastele mütoloogilise Hunza kuningriigi.
Kirjanik Roy Strideri tee-ja filmiõhtute sari Tartu loodusmajas jätkub salapärasest ja isoleeritud Hunza kuningriigist vändatud dokumentaalfilmidega.

Maapealseks paradiisiks, müütiliseks Shangri-La’ks ja Makedoonia Aleksandri armeest põgenenud sõdurite järeltulijate koduks nimetatud maa on olnud looduslikel põhjustel peaaegu kogu oma ajaloo jooksul muust maailmast täielikult või peaaegu täielikult isoleeritud. Hunza elanikud on enamjaolt islami šiitide usuvoolu alla kuuluva ismailiitide usu kandjad, hunzalasi ehk hunzakut’e peetakse tänaseks teaduslikult ümberlükatud teooria kohaselt ka kreeklaste või makedoonlaste sugulasteks.

Ka maailma kõrgeima elueaga (120 aastat) inimeste elupaigaks kutsutud Hunzast saab sel korral näha lausa kahte linateost. Loe edasi: Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Mälestusüritus Tartus

14. jaanuaril 2014. aastal algusega kell 12 toimub Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus.

Tähistame Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestame Vabadusõjas langenuid ja Tartu Krediitkassa keldris toimunud massimõrva ohvreid.

Avaliku ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.

Tartu tantsuklubis teeb muusikat ansambel Tuustar

Fotol on ansambel Tuustar musitseerimas 5. oktoobril 2013 Riias tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”. Foto: Kristjan Pallav.

Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).

Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Eesti lõõtspillid 1. jaanuaril kella 20-24 Tiigi seltsimajas

Lõõtspillimängijaid võib sageli kapellides kohata. Fotol vasakult Jalmar Vabarna (jauram), Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill) ja Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill) musitseerimas Tartu tantsuklubis 19. detsembril 2012. aastal. Foto: Ruti Kirikmäe.

Uue aasta päris esimese päeva lõpetuseks peetakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordset Tartu tantsuklubi. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Margus Priks, Raul Roosiväli, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Triinu Nutt

Loodus ilmus raamatukokku

Et oleks ikka kõik täpselt nii, kui peab, sättis loodusfotograaf Indrek Ilomets esmaspäeva õhtul Tartu linnaraamatukogus oma pildid ise näitusele.

Ilma abiliseta ei tulnud ta siiski toime. Selleks kutsus ta Mart Orava, oma pinginaabri Tartu 1. keskkoolist ehk Treffneri gümnaasiumist. Kahe mehe koostöös olid eile raamatukogu teise ja kolmanda korruse fuajee ning eestikeelse ilukirjanduse saal loodust täis.

Lugemishuvilise näitusekülastaja ees on Alam-Pedja linnulennult, uhke tiivasirutusega merikotkas, kurbade silmadega hülgepoeg, põlvitav põder ja palju teisi huvitavaid pilte. Loe edasi: Loodus ilmus raamatukokku

Vanemuine kutsub kontsertetendusele

Sellel laupäeval algusega kell 18.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartu Jaani kirikus traditsioonilise advendikontserdi.

Nimetatud kontserti on tänavu õigem nimetada kontsertetenduseks, sest ettekandele tuleb jõululugu “Neljas kuningas”, milles on palju ka sõnalist teksti.

Tegu on helilooja Mart Siimeri möödunud aastal valminud südamliku muusikalise looga, millele on teksti kirjutanud Signe Aus ja Meelis Holsting.

Jõululugu põhineb legendil sellest, et lisaks kolmele kuningale, kes viisid Jeesuslapsele kulda, viirukit ja mürri, asus teele ka neljas kuningas, Mazel, koos kallihinnalise kingitusega. Kuna neljandale kuningale sattusid teele abivajajad, ei jõudnudki ta õigeks ajaks Petlemma.

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Tartu Noortekoori ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumi neidudekoori ees dirigeerib Lauri Sirp, solistidena esinevad Simo Breede, Rasmus Kull ja Liisa Tämm.

Kontsertetenduse on lavastanud Jaan Willem Sibul.

Pileti hinna määrab iga külastaja ise, tehes annetuse Vanemuise Fondi. Vanemuise Fond loodi 30. detsembril 2006. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde erakapitali ja Tartu linna toel. Fondi eesmärk on Vanemuise teatri töötajate erialase arengu ja koolituste toetamine.

Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Novembri kahel viimasel nädalal aset leidnud SA TÜK Lastefondi ja raadiojaama Ring FM heategevuskampaaniat saatis edu: tänu headele inimestele saab SA TÜ Kliinikumi naistekliinikule soetada vöhemalt neli digitaalset vererõhuaparaati.

Oma panuse naistekliinikusse aparaatide soetamiseks ning seeläbi tulevastele emadele südamerahu kinkmiseks said kõik soovijad anda helistades ajavahemikul 18.-30. novembrini annetusnumbritele. Kokku koguti kahenädalase annetuskampaania käigus 475 eurot.

Ring FMi kvaliteedi-projektijuhi Brit Mesipuu sõnul on raadiojaam varasemaltki erinevaid heategevusprojekte korraldanud, kuid sedalaadi ühiskampaania Lastefondiga oli esmakordne. „Soovisime Lastefondiga koostööd teha, sest projekte, mida fondi kaudu toetada saab, on palju ning nii on meil võimalus ka väikse panusega oma abikäsi ulatada. Loodame, et toimunud kampaania oli algus meie pikale partnerlusele,“ ütles ta.

Naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva selgitab, et vererõhu mõõtmine on rasedusaegsete ämmaemanda/arsti vastuvõttude käigus väga oluline, sest vererõhu tõus võib põhjustada enneaegset sünnitust ning eeskätt just normist kõrgema vererõhuga rasedad peavad olema teravdatud tähelepanu all. „Annetuste toel soetatavad digitaalsed vererõhuaparaadid hõlbustavad vererõhu jälgimist ja on patsiendile mugavamad. Lisaks vererõhule mõõdab aparaat ka patsiendil pulssi,“ toob ta välja. „Nii on TÜK naistekliiniku meditsiinipersonalil võimalik veelgi täpsemalt ning tõhusamalt lapseootel naiste vererõhku jälgida.“
Loe edasi: Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid

Reedel esitletakse Tartus uut Linnumängu

Reedel, 20. detsembril kell 16 esitleb Eesti Ornitoloogiaühing Tartu loodusmajas (Lille 10) uut Linnumängu. Räägitakse lindudest ja nende tundmaõppimisest ning tutvustatakse Linnumängu ja selle võimalusi.

Loodud kaardimäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähemalt 10 erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängu on loonud Elo Hermann ja kujundanud kunstnik Marge Nelk firmast ÕÄ. Mäng on alates laupäevast müügil nii raamatukauplustes kui Eesti Ornitoloogiaühingus. Esitlusel on mängu võimalik osta soodushinnaga.
Riho Kinks

Vanemuise draamatrupiga liitub uuel hooajal seitse noort näitlejat

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli tuleval kevadel lõpetavast XXVI lennust on otsustanud Vanemuise teatrisse tööle tulla neli nais- ja kolm meesnäitlejat.

Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Jaanika Arum, Linda Kolde, Markus Dvinjaninov, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen omandavad akadeemilise näitlejahariduse kursuse juhendaja Tiit Ojasoo käe all.

“Vanemuine on läbi aegade olnud ansambliteater, mis koondab erinevaid koolkondi ja põlvkondi,” ütles Vanemuise draamajuht Tiit Palu. “Viimase 10 aastaga on draamatrupp vähenenud 10 näitleja võrra. Teatrikoolist Vanemuisesse tulev grupp andekaid noori näitlejaid võimaldab planeerida julgemat repertuaari ja laiendada teatritegemise võimalusi. Seitsmele kursusekaaslasele annab kokkujäämine kindluse, et nende ideed ja energia ei lähe kaotsi. Vanemuise sõnateatri kuvand on viie aasta pärast suuresti nende noorte näitlejate nägu ja tegu.”

Esimese lavastuse vastselt teatrikooli lõpetanud näitlejatega teeb Gruusia lavastaja Avtandil Varsimashvili, kes on Tbilisi Gribojedovi nimelise teatri kunstiline juht ning Gruusia teatri- ja filmiülikooli professor ja režiikateedri juhataja. Boris Vahtini jutustuse põhjal kirjutatud näidendi “Ma armastan sind” tegevus toimub Gruusia mägikülas järjekordse Gruusia-Venemaa sõja ajal ja järel. Vanemuise 145. teatrihooaja esimene uuslavastus “Ma armastan sind” esietendub 2014. aasta augusti lõpus Sadamateatris.

Krista Leipsig

Lastefond kogub annetusi tuleõnnetuses kannatada saanud pisipoisi toetuseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.

Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.

TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.

Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:

Tartus peetakse jõululaata ja tantsupidu

Laupäeval toimub Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval suur jõululaat, kell 13 algab laadaplatsil talvine tantsupidu. Jaani kirikus kõlavad nädalavahetuse õhtutel jõululaulud ja pühapäeval kell 16 süüdatakse kolmas advendiküünal.

Tartu kesklinna tuleb laupäeval kohale ligi 200 kauplejat, kes pakuvad ka jõulukingitusteks sobivat käsitöö- ja talukaupa. Tavakohaselt peetakse Tartus jõululaada ajal ka talvist tantsupidu, kus tänavu teeb kaasa 23 tantsurühma ühtekokku 340 tantsijaga. Raeplatsil tantsitakse eesti tuntud rahvatantse ja mängitakse vanu laulumänge. Tantsupidu lõpeb tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis. Laupäeval kell 17.00 toimub Jaani kirikus Eesti Segakooride Liidu advendikontsert .

Pühapäeval kell 16.00 süüdatakse raekoja platsil kolmas advendiküünal. Jõulumeeleolu hoiavad üleval üliõpilaskoorid ja kell 17.00 saavad kõik huvilised minna Jaani kirikusse, et üheskoos laulda kaunimaid jõululaule.

Lapsi oodatakse nädalavahetusel osalema „Tubase advendikalendri“ tegemistesse – reede õhtul on võimalus kiigata mänguasjamuuseumisse, laupäeval osa saada pillimängu rõõmust Genialistide klubis ja pühapäeval tegutseda koos kollaste kassidega Vanemuise teatris.

Kristall-helikausid hakkavad kõlama: kontsert “Helid on valgus”

3. advendil, 15. detsembril kell 15.00 toimub Tartu Katoliku Kirikus (Veski 1) Meditatiivne advendikontsert kristall-helikaussidel ja rahvapillidel, kus kostuvad improvisatsioonid ja pühad laulud kaugemalt ja lähemalt.

Kontserdil kuuleb advendiaega sobivaid palu regilaulust kuni gregoriuse koraalini. Üheks kontserdiks tulevad seekord kokku ja võtavad oma lood ning pillid kaasa: Mikk Sarv (laul, trumm …) Raho Langsepp (keskaja flöödid, otu) Tarmo Tabas (laul, raamtrumm) Ahto Täpsi (laul, väikekannel) Aivar Täpsi (Päikesegong, kristall-helikausid).

Sissepääs on annetusena, kontserditulu eraldatakse Mäe-Kodu Lastekodule Tartus (www.vahtraleheke.ee)

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.