Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.

Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja –nüansside põhjalikule tundmisele.

Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas.
Auhinna suurus on 32 000 eurot.
Aire Koik

Tartus kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014

21. veebruaril tähistab Eesti Naislaulu Selts kontserdiga Tartus Pauluse kirikus Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Esinevad naiskoorid Tartust, Tallinnast ja Võrust. Kontserdil kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014.

Naislaulu selts on vabariigi aastapäeva kontserte korraldanud alates 2001. aastast. On tähelepanuväärne, et esmakordselt toimub naiskooride pidupäeva kontsert Tartus. Just siin linnas hakkas 1994. aastal idanema mõte asutada Eesti Naislaulu Selts. Seekordse kontserdi korralduse võttis enda kanda Tartu naiskoor Emajõe Laulikud. Kontserdi kunstiline juht on Emajõe Laulikute dirigent Vilve Maide. Kontserdil on kohal seltsi patroon proua Ingrid Rüütel.

Aasta naiskoori tiitlit annab selts välja alates 2004. aastast. Aasta naiskooriks saab kandideerida koor, kes on olnud naislaulu seltsi liige vähemalt kolm hooaega. Tiitli pälvinud kooril on au osaleda isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. 21. veebruaril kell 15 Tartus Pauluse kirikus algav kontsert on prii sissepääsuga.

www.naislauluselts.ee

www.laulikud.ee

Maitsva Tartu erimenüüsid on proovinud üle 1000 toidunautleja

Veebruaris Tartus toimuva restoranikuu „Maitsev Tartu“ erimenüüsid käis veebruari esimese nädala jooksul proovimas üle 1000 toidunautleja.

Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“ käigus tutvustavad üksteist Tartu restorani toidukultuuri ja pakuvad uusi maitseelamusi. Lisaks eriroogade maitsmisele saavad toidunautijad hinnata ka söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja.

Kõigis osalevates restoranides saab lisaks tavamenüüle nautida sõbraliku hinnaga (18 eurot) kolmekäigulist erimenüüd, mille põhiline koostisosa valmib eestimaisest toorainest. Et maitsepaletti mitmekesistada, jagati toorained ettevõtete vahel loosiga. Seega on menüüdes esindatud nii veiseliha, sealiha, lammas, küülik, uluk, vutt, part, kana kui ka kala. Peakokad annavad oma parima, et üllatada tartlasi ja linnakülalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Menüüdega saab tutvuda kodulehel www.maitsevtartu.ee.

Projektis osalevad Atlantis, Bel-Ami, Cafe Truffe, Chez André, Dorpat, Eduard Vilde lokaal, Meat Market, Polpo, Spargel, Werner ja Villa Margaretha.

Külastajatel on võimalus hinnata restoranide pingutusi www.maitsevtartu.ee kodulehel vastava restorani juures oleval hindamisskaalal või restoranis hindamissedelil. Hindamise tulemused selguvad 2. märtsil, osalejate vahel loositakse välja õhtusöögikutsed kampaania lõpuüritusele, mis toimub 4. märtsil.

“Maitsev Tartu” toimub tänavu esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone.

Uudne MoNo buss sõidutab kolme valla noortevolikogu noored Luunjasse koostööseminarile

MoNo buss. Foto: erakogu
MoNo buss. Foto: erakogu

6. ja 7. veebruaril kohtuvad Luunja noortekeskuse ruumides Luunja, Puhja ja Rannu valla noored, et üheskoos jagada kogemusi ning arutleda noortevolikogude teemal. Tegemist on Luunja noorte poolt kokku kutsutud koostööseminar-talvelaagriga, mille tulemusena soovivad noored olla pädevamad valla noorte esindajad.

MTÜ Noored Toredate Mõtetega projekti “Tartumaa elanike elukestev mobiilsus – Tartumaa VEEMO” raames alustasid Luunja noored möödunud aasta novembrist oma vallas noortevolikogu taasloomisega. Noorsootöötaja toel on iganädalastest kohtumistest välja arenenud aktiivgrupp, keda peagi võib ametlikult Luunja noortevolikoguks nimetada.

Koostööseminari idee tekkis noortel soovist laiendada oma teadmisi ning kogemusi just õppides teistelt Tartumaa valdade noortevolikogudelt. Kahe päeva jooksul koolitatakse end avaliku esinemise teemal, arutatakse ja arutletakse noortevolikogude tegemiste ja tulevikuplaanide üle. Kohtumisele oodatakse Rannu valla noortevolikogu ning Puhja noortekeskuse aktiivgrupi noori.

Koostööseminar saab teoks tänu Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele ja MTÜ-le Noored Toredate Mõtetega, kes sõidutab noored kohale oma uuendusliku Mobiilse Noorsootöö bussiga. MoNo buss ja Luunja noortevolikogu taasloomise toetamine on osa projektist “Tartumaa VEEMO”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mariliis Maremäe

Vanemuine kutsub osalema konkursil „Nägin teatrit“

Teater Vanemuine Kollane Kass

Juba seitsmendat korda toimuvale konkursile “Nägin teatrit” on oodatud kõikvõimalikes erinevates tehnikates teostatud pildid. Osaleda võivad igas vanuses lapsed. Selleaastane keskne teema on “Heli ja valguse mäng”.

Kõik tööd pannakse vaatamiseks välja Vanemuise suure maja ülemise fuajeesse. Parimad autoreid autasustatakse teatrimeenetega ning tööde autorid on palutud koos juhendajaga näituse pidulikule avamisele.

Tööd palume tuua või saata aadressil Vanemuise 6, 51003 Tartu (Vanemuise teatri suur maja), esitamise tähtaeg on 1. märts 2015.

Kõikidele töödele palume kindlasti lisada autori ning juhendaja nimi ja kontaktandmed (telefoni nr, e-posti aadress).

Küsimuste korral kirjutage meile aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

premiere15Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body”  ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Tartus Tiigi seltsimajas näeb-kuuleb seekord parmupille

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets
Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas 11. veebruaril kella 20-24.

Tartu tantsuklubis on esmakordselt lava parmupillimängijate päralt. Kohal on aktiivsed parmupillimängijad Viljandist ja Tartust. Õhtu jooksul kõlab palju tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi.
Parmupillimängijaid ohjab laval südikas tegevmuusik ja muusikaõpetaja Cätlin Mägi, kes on uurinud põhjalikult just Eesti vanemat parmupillimuusika repertuaari. Oma uurimustööd on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on teinud ära tänuväärse töö parmupillimuusika traditsiooni kogumisel. Aastal 2011 ilmus temalt kogumik “Eesti parmupill”. See on eesti- ja inglisekeelne raamat, noodir aamat ning CD, mis hõlmab kogu parmupillitraditsiooni, mida arhiividest ja muuseumidest võib leida: ajalugu, pillimehi, fotosid, pille, mänguõpetust,

Ajanihe - Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi
Ajanihe – Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

noodimaterjali ja lugusid traditsioonilistelt esitajatelt. Cätlin Mägi on läbi viinud palju parmupillikursusi üle Eesti ja ka välismaal ning ta on omamoodi parmupillimängu grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija siinmail.
Teadmiseks, et vahetult enne parmupillimängijate Tartu tantsuklubi toimub 7. veebruaril Tallinnas 2. Eesti parmupillifestival.
Kõik rahvamuusikud ja tantsijad on oodatud Tartu tantsuklubisse aktiivselt osalema, kel on mahti ja lusti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu Kaubamaja müüb Lastefondi toetuseks heategevuslikke teesid

teesudasoojaksVeebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.

2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.”

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen. Loe edasi: Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

Tänavu on Kaarel Saha preemia laureaate kolm

Laupäeval, 31. jaanuaril antakse üle Kaarel Saha preemiad, mille sel aastal pälvivad Raul Vaiksoo, Andres Sarv ja Lui Lääts. Preemiad annavad Vanemuise väikeses majas vahetult enne ooperi “Rehepapp” etendust pidulikult üle Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Kaarel Saha nimelist eraalgatuslikku preemiat antakse teatrietendusi teenindavale, lavastusi ettevalmistavale ja teatrimaju haldavale töötajaskonnale. Viimase 19ne aasta jooksul on traditsiooniliselt välja antud kaks preemiat – üks Vanemuise teenekale töötajale, teine teatritöötajale väljastpoolt Vanemuise teatrit. Tänavu, mil preemiat jagatakse juba 20. korda, otsustati premeerida lausa kolme inimest.

Kaarel Saha preemia laureaatideks on 2015. aastal valitud arhitekt Raul Vaiksoo – Vanemuise väikese maja sise- ja väliskujunduse eest; Vanemuise valgusala juht Andres Sarv – kauaaegse pühendunud töö eest Vanemuise teatris ning teatri kauaaegne lavastusala juht Lui Lääts, kes töötas Vanemuise teatris 50 aastat ning pälvib selle eest elutöö preemia.

Kaarel Saha preemiat antakse tänavu välja 20. korda. Aastatel 1996-1999 olid selle väljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater.

Kaarel Sahk (1915-1994) oli Vanemuise legendaarne haldusjuht, kelle eestvedamisel tehti eelmisel sajandil korda Vanemuise majad ning kelle teadmiste toel kerkis Ugala teatrihoone. Aastatel 1944-1950 ja 1961-1976 oli ta Vanemuise direktori asetäitja ja aastatel 1976-1989 tehniline direktor. Tänavu tähistatakse Kaarel Saha 100. sünniaastapäeva.

Eestimaa koolides alustas oma kolmandat aastat Prügi VaheTund

Eile startis juba kolmandat hooaega keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund. Programm sai avalöögi 27. jaanuaril Puhja gümnaasiumis, järgnevad Jõgevamaa koolid. Juba praegu on projektiga ühinenud mitukümmend kooli. Teeme Ära liikumisest väljakasvanud Prügi VaheTund on 5. klasside õpilastele suunatud keskkonnahariduslik programm.

“Kuna eelnevate aastate programm sai nii head tagasisidet, on suur osa koole meid juba kolmandat korda tagasi kutsunud,” räägib Liisa Toompuu programmi jätkamisest. “Ka see aasta jätkame juba alustatud suunaga, kus meie koolitajad tutvustavad lastele keskkonnateadlikku mõtteviisi neile omases keeles,” lisas Toompuu.

Kui Eestist alguse saanud ülemaailmne prügikoristusaktsioon Let’s Do It! World kogub maailmas üha enam populaarsust, siis eestlaste seas tegeletakse koristamise asemel juba üha enam selle tekkimise ennetamisega. “Nii on programmigi valitud just uudishimulikud ja arenevad viiendikud, kes on sellises eas, kus nende käitumist on veel võimalik mõjutada. Need lapsed saavad olema eeskujuks ka vanematele põlvedele, loomaks üheskoos puhtamat ja paremat ühiskonda,” tõi Dreimann välja programmi sihtrühma kuuluvate õpilaste olulisuse.

Programmijuhi Toompuu sõnul on tänavune Prügi VaheTund mängulisem: “Eelkõige just selle poolest, et lapsed ise saavad pärast programmi läbimist jätkutegevusena luua erinevaid omanäolisi taaskasutusteemalisi lauamänge.” Parimale lauamängule, mis vastab reeglitele ja on õpetlik ning kaasahaarav, paneb žürii välja 500 eurot, mille eest saab võitja valida endale ise sobiva auhinna.

Lisainfo: www.teemeara.ee/prygivahetund

Keskkonnaharidusprogramm Prügi VaheTund on 5. klassi õpilastele suunatud 45minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha. 2013. aastal kahe aktivisti, Liisa Toompuu ja Kristiina Dreimanni, poolt alustatu on nüüdseks kaasanud juba üle 200 kooli üle Eesti.

Projekti läbiviimist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Tartu tantsuklubis vihutakse täna saksa tantse

Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe
Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe

Täna, 28. jaanuaril kell 20.00-24.00 tutvustab tantsuklubi saksa tantse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Tartu tantsuklubis tutvustatakse seekord huvilistele kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel. Sissepääs on 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu ning muusikast tuleb ära kuulda, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla ehk tantsijad peavad olema tantsupõrandal alati ärksad ja tähelepanelikud.

Tantse õpetab Ave Mets, kes on pikaajalise ja mitmekülgse tantsukogemusega, mille ta on saanud Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Belgias tantsukursustel osaledes ning tantsuõhtuid külastades. Tantsuõpetaja Ave Mets tunneb sügavat huvi erinevate rahvaste tantsukultuuri ja rahvatantsude vastu ning käeoleval aastal toimuvad folkloorse tantsu õhtud Tartu Maarja koolis, kus huvilised saavad õppida Ave Metsa juhendamisel erinevate rahvaste tantse. Kavas on balkani, iisraeli, armeenia, bretooni, prantsuse, rootsi ja baski tantsud.

Tartu tantsuklubis mängivad tantsuks Elsa Trumm (viiul) ja Kaisa Kuslapuu (karmoška, tinavile, torupill). Õhtu jooksul tantsitakse lisaks hulgaliselt juba tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi. Seega meelepärast tegevust jagub paljudele. Teisedki rahvamuusikud, kel on mahti ja lusti, on oodatud Tartu tantsuklubisse musitseerima. Oodatud on külakost ühisele teelauale.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Tööd alustab suusabuss Munaka Express

Alates 20. jaanuarist kaheksa järgmise nädala jooksul on talispordi fännidel võimalik Tartust suusabussiga Munakale ja tagasi sõita. Ja seda täiesti tasuta!

Väljumised on igal teisipäeval ja neljapäeval. Kell 17:00 Tartu Lõunakeskus > 17:15 Vanemuise alumine parkla > Munakas Sport Resort, Väike-Munamäe Suusakeskus (saabumine kell 18:00). Kell 20.15 Munakas Sport Resort > Tartu (saabumine 21:00 Vanemuise alumine parkla & 21:15 Lõunakeskus).

Suusabussiga reis on suusatajatele eelregistreerimisel tasuta, suusabuss viib mäesuusatajad, lumelaudurid & murdmaa huvilised Väike-Munamäe parklasse. Väike-Munamäel on võimalik suusatada valgustatud nõlvadel kuni 20:00, avatud on ka sportnõlv ning freestyle park. Mööda valgustatud kergliiklusteed või maratoni rada, saab suusatada Tehvandi murdmaa radadele (1km)

Tähelepanu! Kohtade arv on bussis piiratud! Eelregistreerunud talispordi harrastajatele garanteeritakse 59 kohta.

Registreerimiseks tuleb Väike-Munamäe Suusakeskuse kodulehel täita registreerimisvorm ja vajutada avaneval ürituse lehel Liitu! (Vorm http://www.munakas.ee/2015/01/suusabuss-munaka-express/)

Suusabussiga sõidutavad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Lõunakeskus, Tartu Mill, Otepää Vallavalitsus, Munakas Sport Resort

Allikas: Väike-Munamäe Suusakeskus

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus/

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015” muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

43. Tartu Maratonile on registreerunud üle 5000 suuataja

Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud
Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud
Viimastel andmetel on 15. veebruaril toimuvale Tartu Maratonile end kirja pannud 5062 suusasõpra. See on üle 1000 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Ent võrreldes eelmise aastaga, kui Tartu Maraton kehvade lumeolude tõttu ära jäi, on suusatamise olud Otepää ja Elva vahelisel rajal praegu paremad. Kui möödunud aastal sai rajameister vaid üksikutel juhtudel rajatraktori kuurist välja ajada, siis hetkel on Tartu Maratoni rada täies pikkuses suusatamiseks avatud.

Tõsi, terves pikkuses ei ole rajaolud sugugi ideaalsed. Parimad olud valitsevad Otepää pool ning Harimäel, kus on võimalik sõita ka jäljes ja klassikalises tehnikas. Elva pool on olud kehvemad, kuigi rajalt tulnud suusatajad on kiitnud vaatamata kesistele lumeoludele ka Elva-Hellenurme vahelist lõiku, kus kohasti saab päris hästi sõita.

Tartu Maraton tähistab sel aastal oma 55. juubelit ning pidu algab juba Otepää MK etapi nädalavahetusel, kui esmalt toimub reedel Tartu-Kääriku suusamatk, laupäeval pärast MK etapi sõite algusega Tehvandilt Retrosõit ja pühapäeval lastele mõeldud World Snow Day.

Täpsemalt saab lugeda Tartu Maratoni kodulehelt – https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/tartukaarikumatk/

43. Tartu Maratonile registreerimine on avatud ning kuni 25. jaanuarini on võimalik end kirja panna soodushinnaga – 50€ pikem distants ja 30€ lühem. Pärast seda on hinnad vastavalt 80€ ja 50€.

Registreerimine on avatud ka 8. veebruaril toimuvale 4. Tartu Teatemaratonile ja Avatud raja sõitudele, kus saab valida 63km, 31km ja 16km pikkuste distantside vahel. Registreermine ja info siin: https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

vanemine armastan mud-7631
Hetk Vanemuise lavastusest “Armastan! Armastan! Armastan!”

Vanemuise teatri draamatrupi jõulupeol selgitati traditsiooniliselt välja aasta kolleegipreemia laureaadid, kelleks tänavu valiti Reimo Sagor, Jaanika Arum, Ott Sepp, Maria Soomets ja Ain Mäeots.

Naispeaosalisena hindasid kolleegid kõrgeimalt Jaanika Arumit Tamta rolli eest Avtandil Varsimašvili lavastuses “Armastan! Armastan! Armastan!”. Sama lavastus tõi parima meespeaosalise au Reimo Sagorile Nikala osa eest. Mõlema möödunud kevadel lavakooli lõpetanud näitleja jaoks oli preemia toonud roll esimene töö Vanemuises.

Parima naiskõrvalosa preemia pälvis Maria Soomets rollide eest lavastuses “Madisoni maakonna sillad” ja “Kajakas”.

Parima meeskõrvalosa tiitel läks sedakorda Ott Sepale Gustav Adolf Ekdahli osatäitmise eest lavastuses “Fanny ja Alexander”.

Parimaks draamalavastuseks valisid kolleegid suure häälteenamusega lavastuse “Fanny ja Alexander”, mis tõi lavastaja Ain Mäeotsale ka parima lavastaja tiitli.

Tartu botaanikaaed tutvustab meeli mõjutavaid taimi

Tartu Ülikooli botaanikaaias avati talvise pööripäeva puhul näitus “Pöörane pööripäev. Meeli mõjutavaid taimi meilt ja mujalt”.

Näitus tutvustab taimi, mis sisaldavad inimmeeli mõjutavaid aineid. Näitus annab külastajale teadmisi nii ergutavate, uimastavate, rahustavate kui ka potentsi tõstvate armutaimede kohta. Osa taimi on meile igapäevasest elust tuttavad, osa taimi aga tundmatud.

Inimene on taimi ammusest ajast kasutanud oma meelte ja tajude mõjutamiseks. Pööripäevad on olnud maagilised hetked, mil vaadatakse minevikku, ennustatakse tulevikku ning suheldakse teispoolsusesse läinud hingedega. Pööripäeva maagiliste rituaalide läbiviimisel on sageli kasutatud just taimemaailma abi.

Näitus “Pöörane pööripäev” on avatud 19. detsembrist kuni 25. jaanuarini iga päev kell 10-17 TÜ botaanikaaia õppeklassis Lai 38. Sissepääs TÜ botaanikaaia piletiga.

Idee24 projektikoolitus ootab noori Tartusse

Kutsume noori osalema “Idee24” projektikoolitusel, mis toimub 10.-11. jaanuaril 2015 Tartus ja mida viib läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Koolitusele ootame 13-30-aastaseid noori 3-6 liikmeliste gruppidena (alaealistest koosneval grupil peab olema vähemalt üks 18. aastane grupijuht). Koolitusel osalemine on noortele tasuta.

Koolituse käigus aitame edasi arendada noorte ideid, anname osalejatele teadmisi projektide kirjutamisest ja tutvustame Erasmus+: Euroopa Noored programmi võimalusi oma idee elluviimiseks ja rahastamiseks.

“Idee24” fookuses on rahvusvahelised noortevahetused ja -algatused. Koolitusel osalenud noortegruppide projekte saab esitada programmi Erasmus+ 4. veebruari taotlustähtajaks.

Täpsem info ja registreerimine kuni 2.01.2015.

Vanemuise loomenõukogu jagas tunnustust

Vanemuise teatris anti reedel välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, kahele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Larseni balletiteatri aastaauhinna pälvis repetiitor Jelena Karpova. Jelena Karpova on olnud Vanemuise balletisolist ning aastast 2005 töötab ta teatris balletirepetiitor-assistendina, aga ka koreograafi ja lavastajana.

Amservi muusikateatri aastaauhinna sai ooprikoori kauaaegne peakoormeister Piret Talts.

EMT sõnateatri aastaauhinna sai seekord vastutav kontsertmeister Ele Sonn, kes on teinud muusikalisi kujundusi draamalavastustele ning aitab laulvaid näitlejaid hääleseadjana.

Kinema tehnilise töötaja aastapreemia pälvisid inspitsient Ülle Tinn ja vanemlavameister Oliver Pärna ning Kinema administratiivtöötaja aastapreemia sai palgaarvestaja Salme Kuik.

Jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub 16. detsembril Tartus

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu
Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Lõppeva jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub teisipäeval, 16. detsembril kell 18 Tartu loodusmajas. Aasta eestvedaja Riho Kinks räägib sellest, mis sel aastal on toimunud ning mida uut ja huvitavat on jäälinnu kohta teada saadud. Loodusõhtul on müügil ka jäälinnumeened.

Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee/jaalind.

Homme võisteldakse Tartus puuteotriatlonis

Tan_Ha_acacia_wood_logsTartus toimuvad homme, 13. detsembril VI Eesti meistrivõistlused puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil Jõululodja juures. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.

Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Täpsemat reglementi vt http://lodi.ee/joululodi/puuteotriatlon.

Võistluse ajakava:

11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,

12.00 Eesti IV Meistrivõistlused Puuteotriatlonis

14.00 autasustamine

Puidu annetab RMK, auhinnalaua katavad RMK, A. Le Coq, Emajõe Lodjaselts ja Tartu Seikluspark.

Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala tudengid.

Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi halupuude tegemise traditsiooni, mis on samal ajal nii tervislik, kasulik kui ka keskkonnasõbralik.

Võistlust korraldab Emajõe Lodjaselts.

Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis
LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis

Novembri eelviimasel päeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka.

2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on praegugi kõigile huvilistele avatud.

Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma.

„Hoidkem hiisi!” sõnas Kaja Toikka. “Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane.“

Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.

Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied

Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

Halvatud tüdruk saab Lastefondi toel endale kehahoidu toetavad abivahendid

 

HeadPodi peatugi, millise saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.
HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.

Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.

“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”

Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.

Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.

Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.

Merili Kärner

Rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminar “Harali pärimus”

Reedel, 12. detsembril kell 12 ootab Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kõiki huvilisi lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminarile “Harali pärimus”, mis toimub Tartu ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 139.

Seminari kava:
12.00–12.05 Seminari avamine
12.05–12.45 Kristin Kuutma: Pilk pärimusele teoreetilisest ja polemiseerivast vaatenurgast.
12.45–13.10 Katre Kikas: Viljandimaalaste kõnetamine: J. Hurt, M. J. Eisen ja kohalikud kogujad.
13.10–13.35 Andreas Kalkun: Fjodor Vanahundi ropud jutud. Jutuilmast ja muust.
13.35–14.00 Mari Sarv: Püha või patune: seksuaalsus regilauludes.
14.00–14.25 Taive Särg: Mulgi regiviisid tänapäeva muusikapildis.
14.25–15.00 Tsäivaih

15.00–15.30 Marju Kõivupuu: Kommetest ja tavadest kultuuripärandiks.
15.30–15.55 Karri Toomeos-Orglaan: Novellmuinasjutud: seto eripära otsides.
15.55–16.20 Inge Annom: Seto jutud imemuinasjuttude II köites.
16.20–16.45 Mari Mets, Karl Pajusalu: Pärimus keelesaarte tekstides.
16.45–17.10 Hannes Korjus: Lutsi maarahvas esimese Läti Vabariigi aegu.
17.10–17.40 Aivo Põlluäär: Seto kultuuri representatsioonid Vaike Sarve ja Mare Piho filmides.
18.00–… Iloõdak

Kontakt: Eva Saar (eva.saar@ut.ee, tel 737 5422)

Seminari korraldavad TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv