Tartu 2024. Foto: Terje Atonen
Päevatoimetaja
10. ja 11. augustil toimub Seto Kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäevad. Kahel päeval saab Seto Külävüü turismimarsruudil Lüübnitsast Luhamaani avastada 27 kohvikut. Esmakordselt osalevad Seto Kostipäival külaliskohvikuga head naabrid Lätimaalt Alūksnest.
Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL LEIDUB SETOMAAL KOHVIKUID IGALE MAITSELE!
Pühapäeval, 17. märtsil kella 11-16ni saab Setomaal tähistada maaselitsa ehk vastlaid Setomaa moodi. Kuus omanäolist kogukonda – Lüübnitsas, Mikitamäel, Värskas, Saaboldas, Uusvadal ja Obinitsas – ootavad külalisi, et nendega koos vanade tavade kohaselt lõbutseda ja pidupäeva toite süüa enne suure, seitsmenädalase paastu algust.
Loe edasi: POOL TOSINAT KOGUKONDA OOTAVAD PÜHAPÄEVAL MASELITSA TÄHISTAMALaupäeval, 4. augustil toimunud Seto Kuningriigi päeval osales oma telgiga ka MTÜ Tartu Rahu Põlistamise Selts, kes tegi oma kirjas Konstantinoopoli patriarhile ettepaneku seada sisse üleilmne palvepäev, mis võiks toimuda igal aastal näiteks setodele olulisel päeval, Püha Jüri päeval 6. mail või mõnel teisel Konstantinoopoli patriarhaadile sobival päeval.
Allpool on avaldatud kirja terviklik tekst
*
Teie ekstsellents Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I
Lubage Teie poole pöörduda suure murega, mis on seotud Eesti Vabariigi idapiiril elavate Konstantinoopoli patriarhaadi õigeusklikega. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Meie riik kaitses oma iseseisvust kaks aastat väldanud Vabadussõjas. 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud rahulepingu järgi kuulus Eestile Petseri maakond. Seal elavad õigeusklikud Petserimaa eestlased ehk setod. Nad võeti koos Eesti teiste õigeusklikega Konstantinoopoli patriarhaadi koosseisu. Nende asuala, Petseri maakond on Eesti Vabariigi seaduslik osa, mille keskus on Petseri linn. Setod on Eesti rahva etniline osa ja nende keel on eesti keele murrak. Eesti Vabariigil olid diplomaatilised sidemed Kreeka Kuningriigi ja Türgi Vabariigiga.
Loe edasi: Seto Kuningriigi päeval läkitati Patriarh Bartholomeosele palvekiri
Sel korral toimub Seto Külävüü kostipäev 11.-12. augustil üle Setomaa ja kohvikuid võib leida Mikitamäest Luhamaani. Ühtekokku osaleb käesoleva aasta kostipäeval kuusteist kodukohvikut, nende seas nii vanu tegijaid kui täiesti uusi tulijaid.
[pullquote]Ühiseks teemaks on sõir[/pullquote]Külastamist väärivad kindlasti kõik, sest menüüd on ahvatlevad ja kultuuriprogrammi peaks leiduma igale maitsele. Samuti on palju mõeldud laste peale, nii on pere pisematel samuti tegevust. Riigikogu liige Inara Luigas peab sel aastal neljandad korda kodukohvikut. Küsimusele, miks ta seda ikka ja jälle teeb vastas ta nii: „Vaadake mind, minu olemusse on sisse kodeeritud armastus hea toidu vastu, eriti suur armastus seto toidu vastu.“
Kohvikute pidajad on kevad-suvel mitu kokkusaamist ja koolitust teinud. Ikka selleks, et tekiks tunne ühise asja ajamisest. Sel aastal on kohvikud kokku leppinud, et ühiseks teemaks on sõir. Seega tasub sõira igalt poolt küsida. See võib olla menüüs eelroana või talupoes müügis. Kuna iga perenaise toiduvalmistamise käekiri on erinev, võib üle Seto Külävüü ilmselt 16 erinevat sõira leida. Kuid menüüdes on veel palju sellist, mis omane ainult Setomaale. Kindlasti saab maitsta mitmeid kalaroogasid, erinevaid pirukaid, maitsvaid kooke ja jooke.
Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele.
[pullquote]Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses.[/pullquote]„Järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine võimaldab kaasata kohalikke inimesi ja arendada sealset ettevõtluskeskkonda, arvestades piirkonna kultuurilis-looduslikke eripärasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Programm toob otsest kasu kooliõpilastele, erinevates valdkondades tegutsevatele MTÜ-dele ning teistele kohalikul tasandil olulistele institutsioonidele. Piirkonna turundamine muudab Setomaa atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile ning tugevdab Setomaa identiteeti,“ lisas Tamm.
Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses. Lisaks eraldati toetusskeemi „Noored Setomaale“ tarbeks 30 000 eurot. Programmi raames määrati toetust Setomaa vallas tegutsevale kaheksale MTÜ-le ja tegevustoetust määrati neljale MTÜ-le.
Loe edasi: Setomaa arengut toetatakse enam kui veerand miljoniga
Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.
[pullquote]Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli[/pullquote]Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.
Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.
Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli eestvedamisel ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esmakordselt seto keeles, ajakirja esitlus toimub 4. augustil Lüübnitsas toimuval Seto Kuningriigi päeval.
[pullquote]Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood[/pullquote]„Setokeelsest Tähekesest leiab nii seto laste kirjutatud jutte ja luuletusi, kui ka Setomaal elavate loomeinimeste kirjutatud lugusid,“ ütles Seto Laste Kooli üks eestvedaja Annela Laaneots. „Ajakirja teevad põnevaks just kaasaegsest seto elust kirjutatud lood, mistõttu sai maailma esimene setokeelne Täheke sisult huvitav ja kaasahaarav.“
Seto Tähekese esikaane on joonistanud Evar Riitsaar, ajakirja seest leiab setokeelseid lastejutte Kauksi Üllelt ja Sarve Õielt, aga ka näiteks Saksa suure kirjandusklassiku J.W. Goethe luuletusi Andreas Kalkuni tõlkes. Samuti Setomaa noorte autorite loomingut, rahvajutte, nuputusülesandeid, koomiksi, mõistatusi ja nalju. Õpetatakse tegema hapupiima pudi ja pakutükki.
Loe edasi: 25. Seto Kuningriigis ilmus Eesti vanim lasteajakiri Täheke esimest korda seto keeles
26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.
Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.
Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.
Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.
Loe edasi: Meremäe vallas ja Misso valla Luhamaa nulgas korraldatakse rahvaküsitlus
SA Setu Kultuuri Fond kutsub 8.-9. jaanuaril 2016 Obinitsas kokku soome-ugri külade foorumi, kuhu palutakse osalema külade esindused nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri rahvaste juurest.
Foorumi „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“ eesmärk on arutada külakogukondade olukorda ja koostöövõimalusi ning aidata leida Vene Föderatsiooni aladel olevatele soome-ugri küladele sõpruskülad Eesti pärimuspiirkondadest.
Obinitsa kultuuripealinna aasta jooksul kerkis üles mitu põnevat teemat: kuidas kohalikud ettevõtted toetavad oma tegevusega kodukandi pärimuskultuuri? Kuidas toimub pärimuskultuuri edasiandmine koolides? Kuidas väärindada mett, arendada ja kasutada rahvuslikku käsitööd? Kuidas külakogukonnad ennast pärimuskultuuriliste tegevuste kaudu elus saavad hoida?
Kultuuripealinnas Obinitsas külas olnud folkloorikollektiivid tõid esile, et festivalide ajakavad on tihedad ja laulule-tantsule orienteeritud ning pole aega omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks.
Obinitsa kultuuripealinna korraldajad usuvad, et soome-ugri külade foorum võiks olla kultuuripealinnade liikumise tulemus, mis jääks ka edaspidist soome-ugri suunalist koostööd elus hoidma. Obnitsa on valmis külade koostöö koordineerimise võtma enda peale.
Soome-ugri külade foorumi esimesel päeval (8. jaanuaril 2016) peetakse ettekandeid, toimuvad arutelud ning kultuuriõhtu. Teisel päeval (9. jaanuaril 2016) on kavas ekskursioonid küladesse ja kokkuvõtete tegemine.
SA Setu Kultuuri Fond palub hiljemalt 21. detsembril 2015 endast teada anda küladel, kes soovivad saata oma esindajad foorumile.
Lisainformatsioon: Rieka Hõrn, tel 5620 3374.
15. augustil tervitavad sajakilomeetrisel Seto Külävüü marsruudil toidugurmaane koguni 17 kodukohvikut. Et kohvikuid on nii palju, siis on soovitav varem oma lemmikud välja valida. Soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas avab uksed kolm kohvikut. Soome-ugri aastal leiad peaaegu igast kohvikust midagi hõimurahvaste toidulaualt või kultuurist.
Ürituse ühe korraldaja Ülle Pärnoja sõnul on Setomaa kostipäiv eriline: “Tavapäraselt toimuvad kohvikutepäevad linnades, kuid kostipäeva kohvikud on avatud taluhoovides ja külataredes. Nii saame parimal viisil tutvustada maaelu võlusid ja erilist seto ning võro toidukultuuri. Meie kohvikute moto on: teeme kohalikku toitu kohalikust toorainest. Sel aastal on seto leelo ja maitsed kõrvuti soome-ugri rahvaste maitsetega – nii saab kokku tore rahvaste sõpruse paraad.”
Võrreldes eelmise aastaga on üle poolte kostipäeva kohvikutest uued. Seega saavad külalised avastada uusi talusid ja maitseid, kuid on ka võimalus kohtuda vanade tuttavatega. Kõikides kohvikutes on midagi uut, näiteks pakuvad sel aastal kõik perenaised sõira – igaüks teeb seda omamoodi.
Ka sel aastal toimuvad päeva lõpetuseks erinevad kontserdid ja simmanid. Obinitsas esineb seto punkband SMS Tuhkwizza, Tsiistres InBoil, Värskas Zetod.
Esmakordselt pakuvad kohvikud tegevust ka pühapäeval. On kohvikuid, kes peavad järelpidu, ehk peräpütü päivä. On ka neid, kes pakuvad tegevust õpitubades. Kohvikute tegemistega saab tutvuda www.visitsetomaa.ee veebis.
Kostipäeva kohvikud: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsa), Jahimeeste kants (Mikitamäe), “Kevade” seto moodi (Mikitamäe), Küläteatri tarõ (Karisilla), Sammõlsuu söögitarõ (Velna), Paloveere piätüs (Verhulitsa), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda), Obinizza (Obinitsa), Hõimupääliina hõlahusõq (Obinitsa), Tõistmuudu (Obinitsa), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä), Piiri veereh (Vinski), Kislovodsk – Helmekaala kostikoht (Kiislova), Tsiistre side (Tsiistre), Kits ja kesev (Tsiistre), Nopri piimasaal (Kärinä), Lillemäe koduplaneedi kohvik (Saagri, Luhamaa).
Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=145.
Kostipäeva trükis on alates 12. augustist kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kostipäeval 17-nes kohvikus (http://www.visitsetomaa.ee/content/events/f/2/Kostip%C3%A4eva%20voldik-07-08-2015-16-00-24.pdf).
Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart
Värskas 26.-28. juunini toimuv festival Seto Folk pääses Euroopa innovaatilisemate festivalide sekka ning sellele on omistatud kvaliteedimärk EFFE (Euroopa festivalidele, festivalid Euroopale). Tegu on Euroopa Komisjoni projektiga, mille eesmärgiks on ühendada festivale, mis on rahvusvahelise potentsiaaliga, pühendunud erinevate kunstide edendamisele ja oma kogukonna arendamisele.
“See on tõeliselt hea uudis, et Seto Folk lisatakse Euroopas laialdaselt levitatavasse festivalide kataloogi. See lisab meile rahvusvahelist usaldusväärsust ja toob tuntust ka Euroopas laiemalt,” sõnas festivali peakorraldaja Maris Andreller.
Seto Folk on festival, kus elamused sünnivad muusika ja looduse koosmõjust. Põnevad kontserdipaigad (hommiku- ja öökontserdid lodjal, järve ääres, talumuuseumi arhailises rehetoas jne) loovad õhkkonna, mis laseb muusikal kuulajaid tõeliselt kõnetada. Seto Folgi põnev matkaprogramm viib külastajad Setomaa metsadesse, kus RMK matkajuhid aitavad üles leida need erilised kohad, mis üksi avastades jääksid leidmata. Peresõbralikud lastealad teevad pisiperega festivali külastamise tõeliselt mugavaks. Laadaplatsil müüvad meistrid kohalikku käsitööd, maitsta saab ehedat seto toitu ja koduõlut ning kogeda tõelist seto külalislahkust. Loe edasi: Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka
«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.
«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.
Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.
Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.
Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.
Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.
Vahtsõ huuga nakkas Veeroja Eda küsümä müügilupa sannan suidsutõdu liha jaos, millega põllumajandusministeeriüm olõ-i seoniaoni tahtnu väega edesi minnä.
Loe edasi: Savvusann UNESCOn!
16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.
Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad
Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab Obinitsa muuseumis kirivöö ja kõlavöö kudumise õpitoad.
Kirivöö tegemise juhendajateks on Meremäe kandi tuntud vöötegija Maria Saaremaa ja kõlavöö õpetajaks käsitöömeister Sigre Anderson. Kirivöö õpituba toimub 24. septembril kell 10.00 ning kõlavöö õpituba 8. oktoobril kell 12.00.
“Läbi ajaloo on vöö kuulunud nii naiste kui ka meeste riietusse. Vöödel ja paeltel oli kinkeesemetena kindel koht seto rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid seto käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Vööl oli ka maagiline jõud – rahvas uskus vanasti, et vöö annab kehale tuge, teeb keha tugevaks ja hoiab seda haiguste eest.
Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on kaua püsinud vööde sümbolväärtus. Ka tänapäeval on vöö oluline osa rahvarõivastest, ent lisaks sellele on võimalik ise vana traditsiooni kaasajastada, laiendades selle kasutusala ja materjalikasutust. Populaarsed on näiteks vöömustriga järjehoidjad ja kleidikaunistused. Miks mitte osata neid ise teha?”, sõnas projektijuht Kati Liiv.
Kirivöö ja kõlavöö õpitoad on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.
Projekti toetavad Meremäe Vallavalitsus ja Kultuurkapital. Registreerimine ja lisainfo: Kati Liiv, Obinitsa Muuseumi projektijuht (telefon: 53971833).
Taarka Pärimusteater kuulutab välja lavastusideede konkursi
Konkursist on oodatud osa võtma kõik, kellel on soov Taarka Pärimusteatriga loomingulist koostööd teha. Konkursile oodatakse ideid, mõtteid ja ettepanekuid järgmisteks uuslavastusteks. Laekunud lavastusideede hulgast valitakse välja projekt, mida hakatakse teostama järgmisel hooajal 2014/2015.
Lavastusideede esitamise tähtaeg on 16. juuli 2014. Lavastusideed saata aadressile taarkateater@setomaa.ee
Töökoormus: 0,3 kohta
Kandideerimise tähtaeg: 16. juuli. 2014
CV ja motivatsioonikiri saata aadressile taarkateater@setomaa.ee
Taarka Pärimusteatri põhieesmärk on hoida ja arendada seto kultuuri ning oma tegevusega rikastada kogu Lõuna-Eesti kultuuriruumi.
Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.
Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.
Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.
“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.
“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.
Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.
Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.
26.-30. mail toimuvad Setomaal Meremäe vallas Tobrova külas Luikjärve talus traditsioonilise seto palkehituse kursused.
Luikjärve talu näol on tegemist traditsioonilise kinnise põhiplaaniga seto kindlustaluga, millele on omane ajastuline mitmekesisus. Talu on Obinitsa muuseumi osa ning paari aasta pärast on kompleks plaanis avada elamustaluna. Luikjärve talu taastamisel on eesmärgiks tutvustada selle käigus võimalikult palju ka traditsioonilisi töövõtteid ning seto taluarhitektuuri eripära.
Eve Ellermäe
Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.
Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.
„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“
Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.
Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.
Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.
Lennart Komp
Kauni Värska lahe ja Õrsava järve kaldal, sügavate männimetsade keskel kohtuvad 27.-28. juunil folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga ja ületavad piirid … igasugused piirid.
Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil Värskas toimuva Seto Folgi teemaks on “Üle piiri”. Piiripealsel festivalil astuvad üles armastatud esinejad Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eesti põnevamatest paikadest. Festivali teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.
27. juuni toob Värskasse üle Eesti armastatud ansambli Kõrsikud. Reede õhtu naelaks on Peterburist pärit ülipopulaarne ja kaasahaarav ansambel Otava Yo . 28. juuni õhtul kaigub Zetode vägi taas üle koduküla ning laupäeva õhtu lõpetab pauguga ülemaailmselt tuntud Läti torupilli ja trummi ansambel Auli. Setod lähevad teinekord oma temperamentsuses ka üle piiri ja just nii juhtub ka sellel suursündmusel – külastajaid ootavad ekstreemsed varahommikused ja öised erikontsertid, kus kaovad piirid päeva ja öö vahel ning tekkivast sünergiast sünnib midagi hoopis uut ja erilist. Seto Folgi külastajaid rõõmustavad veel Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised. Programm täieneb pidevalt, värskeid uudiseid saab lugeda Seto Folgi Facebooki lehelt. Loe edasi: Seto Folk läheb üle piiri!
Meremäe vallas tegutseval seto folklooriansamblil “Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ” täitus käesoleval aastal 10 tegutsemisaasta. Selle sündmuse puhul käisid ansambli liikmed stuudios oma lugusid salvestamas. CD-plaat peaks valmima selle aasta detsembrikuus.
Sünnipäeva tähistati Hämsa kõrtsis, meelolumuusikat mängis lõõtspillil Elmar Ruusamäe. Folkansambli koosseisu kuulub tänasel päeval 15 tublit leelotajat, kellest 4 liiget on osalenud ansambli tegevuses algusest peale.
Ansamblit juhendab Aino-Maria Helm ning katusorganisatsiooniks on Meremäe Kultuuriühing ning eestvedajaks Viivika Kooser.
Setomaa turismisektori ümarlaual anti üle tunnustus 2013.a hooaja parimale turismiteole – Seto Külävüü kostipäevale.
Nimetatud üritust võib pidada selle suve üllatajaks, sest veel aasta tagasi isegi korraldajad ei teadnud, et piirkonnas midagi sellist ette võetud saab.
Setomaa toiduvaldkonna huvilised otsustasid 2012.a. detsembris toimunud ümarlaual, et seto toidu propageerimiseks ja arendamiseks võiks muude tegevuste seas ka kohvikutepäeva korraldada. Ürituse eestvedajaks sai MTÜ Setomaa Turism, kaasatud oli MTÜ Seto Käsitüü Kogo.
Kostipäeval osales kümme kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Iga kohvik oli omanäoline nii kujunduse, menüü kui tegevuste poolest. Kostipäeval kaasa löönud suur rahvahulk tuli mitmele kohvikule üllatusena. Kui kohvikutesse oodati 100-200 külalist, siis tegelikult külastas mõnda kohvikut üle 500 inimese. Sama päeva raames toimus ka fotojahi mäng, kus külalised tegid pilte vähemalt kolmest kohvikust. Loe edasi: “EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev
17. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsuti osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kaidi Rebase, Karen Stimmeri ja Tellervo Ketola saadetud foto.
Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus. Kokku osales fotomängus 16 fotograafi 114 fotoga. Fotomängu auhinnad panid välja kostipäeval osalenud kohvikud.
Tagasiside kostipäevale oli üle ootuste positiivne: päeva nautisid nii kohvikute pidajad, Setomaa kogukond kui ka külalised kaugemalt. Nii ongi juba kokku lepitud uue kostipäeva kuupäev: 16. augustil 2014.
Setomaa kohvikutepäeval oli avatud 10 kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Kohvikud pakkusid kohalikest saadustest valmistatud roogi. Iga kohviku menüüs oli midagi ka seto köögist – kala, sõir, erinevad piirakud.
Seto Külävüü kostipäeva korraldasid MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva fotomängule laekunud piltide valikut saab vaadata Facebookist: www.facebook.com/visitsetomaa
Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart
28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu “Kultuuriruumi rikkus”. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.
“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhtidest, Kati Taal.
Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna hetkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.
Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.00.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehekülgelt.
Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45-54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25-34-aastastest juba 34 protsenti.
Loe edasi: Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks
17. augustil kell 12 avatakse 10 kohvikus Lüübnitsast Tsiistreni Seto Külävüü kostipäiv. Võrreldes teiste kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et kohvikud on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.
Iga kohviku roogade seas on midagi ainuomast seto köögile – kala, sõir, erinevad piirakud. Kohalikud maitsed omakorda tekivad Setomaa saadustest – need tulevad kohvikutesse oma või naabrite aiast, metsast ja järvest.
Iga kohvik teeb päeva huvitavaks omamoodi: saab leelotada ja teha sõira, orienteeruda ja meisterdada. Mitmel pool toimub kontserte, Lüübnitsas pakuvad silmailu sibulavanikud. Tegevust jätkub mitmele maitsele.
Samal ajal toidunaudingutega kutsutakse seltskondi üles osa võtma fotojahist. Kõigi nende seas, kes saadavad pilte vähemalt kolmest kohvikust, loosime välja auhinnad ja ka žürii valib parimad. Pilte ootame aadressile kostipaiv@setomaa.ee.
Kostipäeva 10 kohvikut on: Lämmijärve Kalapala (Lüübnitsas), Parvepoiste kohvik (Värskas), orienteerumiskohvik Kolm Taset (Värskas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Hõimu Hõlahusõq (Obinitsas), galeriikohvik ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Üllatused tädi Roosi juures (Meremäel), Taevalikud paabad (Kalatsova külas), Linamuuseumi kolme supi köök (Tsiistre külas).
Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/
Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.
Kostipäeva trükis koos kohvikute asukohtade kaardiga on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, Värska ja Obinitsa turismiinfopunktis. Kostipäeval jagavad seda trükist ka 10 kohvikut.
