Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Käesoleva nädala esimestel päevadel riputas omaaegne pressifotograaf Henn Soodla Sindi linnaraamatukogu näituse seintele valiku fotosid, mis jutustavad mitmekülgselt linna elu kulgemist läbi rohkem kui nelja aastakümne.

Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul Foto Urmas Saard
Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul. Foto: Urmas Saard

Mullu sügisel said pärnakad vaadata Soodla fotonäitust „Sindi 77“ Agape kiriku galeriis. Nüüd on väljapanek ja näituse pealkiri ruumis ja ajas edasi liikunud, tulles fotode sünnilinna nimetusega „Sindi 77+1“, mis tähistab ühtlasi ka linnaõiguste saamise 78. aastapäeva. Sindi sünnipäeval, 1. mail, on raamatukogu üksnes näituse külastajatele avatud. Puhkepäeval raamatuid ei laenutata.

Näituse üles panemise ajal astus esmaspäeval juhuslikult sisse naine, kellele Soodla fotode nägemine valmistas erilisi tundeid. Fotod Sindi paisust meenutasid talle nooruse uljust ja hulljulgeid trikke, mida nüüd ei soovita ta mitte kellegil korrata. Külliki jutustas, et aasta võis siis olla 1982 või 1983. Suvise vee vähesuse tõttu oli pais mitmetest kohtadest täiesti kuiv, ainult üksikutest pisut madalamatest kohtadest nirises vett mööda kaldus betoontõket alla. „Elasin siis Taali koolimaja kõrval ja paisuni polnud kaugelt tulla. Sauga valla poolsel kaldal oleva betoonseina küljes oli raudredel, mida mööda ronisin vette ja läksin paisu keskel oleva märjema koha peale, kus vesi betooni libedamana hoidis. Mööda kaldseina alla lastes kulutasin oma bikiinid päris põhjalikult ära,“ naeris Külliki, kes tollel ajal ei osanud vähimatki ohtu karta.

Loe edasi: Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Sindi tähistab linnaõiguste saamise 78. aastapäeva suure ühispildiga

Sarnaselt eelmise aastaga saab jälle tulla 1. mail Sindi laadapäevale müüma, ostma ja laadamelu nautima. Kavas on rändnäitleja Heino Seljamaa etteasted eesti ja vene keeles, tantsud, põnevad laadamängud ja palju muud huvitavat.

Meenutus 2015 a Sindi laadast Foto Urmas Saard
Meenutus 2015. a Sindi laadast. Foto: Urmas Saard

Selle kevade laadapäeva läbivaks teemaks kujuneb Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel minna ajas tagasi. Retrofoto telgis saab ennast vabrikutööliseks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Ei puudu elevust tekitavad laadamängud ja taidlejad. Esinejatest ütlesid oma kindla jah-sõna JJ Street, Murueided ja Meelelahutusklubi Kuu segarühm. Pole võimatu mõni üllatuski. Põnevust lisavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Punane Rist, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Midagi uut mõeldi välja laadal orienteerumiseks. Täpsemad juhised ja üllatused tublimatele selguvad laadal.

Tippsündmusena üritatakse teha ajalugu! Kell 13.00 võetakse käsile kõigi linnaelanike ühispildistamine. Möödunud aastal naljahammaste poolt kahurimäeks nimetatud künka veerule oodatakse võimalikult palju osalejaid. Pildistab tunnustatud fotograaf Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi tähistab linnaõiguste saamise 78. aastapäeva suure ühispildiga

Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga ja ei nõustutud Pärnu ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas.

Sindi raekoja torn Foto Urmas Saard

Pärnu ettepanekust keeldumine tuli paljudele väga ootamatu uudisena. Ka Sindi linnapea Marko Šorin ei mõistnud volikogu enamiku tahet. Ainsana volikogu liikmetest ei pooldanud mitte ühegi omavalitsusega ühinemise läbirääkimiste pidamist Aleksander Kask.

Urmas Saard

 

 

 

 

 Sindi raekoja torn. Foto: Urmas Saard →

Sindi naised olid sangpommi võistlustel parimad

Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused sangpommi võistluses peeti 10. aprillil Järva-Jaani gümnaasiumi võimlas.

Ülle Miil Foto Urmas Saard

Naiste arvestuses toimus ainult rebimine. Sindi spordiklubi Kalju naistest kehakaalus +68 kg saavutas parima tulemuse Ülle Miil. Kehakaalus – 68 kg oli parim Siiri Univer.

Teised kuldmedali võitjad: kuni 75 kg – Eerik Strandberg; üle 75 kg – Raldi Kaljurand; 68 kg – Toomas Lehtmets; 73 kg – Sergei Arbuzov; 78 kg – Ruben Poljakov; 85 kg – Kahro Koit Koitla; 95 kg – Kuldar Kark; üle 95 kg – Endel Taro.

Maakondlikus arvestuses oli esimene Pärnumaa. Talle järgnesid Jõgevamaa, Tartumaa ja Järvamaa.

Mais ootab Sindi  raskejõustiklasi ees Poolas Gdynias toimuv suur võistlus. Üldse sõidab Eestist Euroopa Meistrivõistlustele 9 võistlejat, teiste hulgas Sindist Ülle Miil ja Andrei Kirs, kes saavutas Järva-Jaanis +95 kg kaalus kolmanda koha.

Ülle Miil. Foto: Urmas Saard →

Siseministeeriumi auhind jõudis kildudena
Sindi linnapea kätte

Kui Sindi linnapea Marko Šorin täna pärastlõunal saabunud pakki avas, lootis juures viibiv seltskond näha kuus nädalat oodatud siseministeeriumi kotkamotiiviga klaasauhinda. Paraku valmistas neljaks tükiks purunenud saadetis sügava pettumuse.

Sindi linnavalitsus on vabatahtlike päästjate toetaja Foto Urmas Saard
Sindi linnavalitsus on vabatahtlike päästjate toetaja. Foto: Urmas Saard

Tänavu 1. märtsil tunnustas siseminister Hanno Pevkur möödunud aastal erakordse panusega silma paistnud abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate rühmi ning priitahtlikku tegevust toetanud organisatsioone või eraisikuid. Kiituse pälvis ka Sindi linnavalitsus, kes toetab jõudsalt oma piirkonna vabatahtlikke päästjaid. Kahetsusväärselt linnapea kutset austamispäevale ei saanud ja siseministeeriumi tunnustamisest kuuldi Sindis alles tagantjärele ajakirjanduse vahendusel. Järelpärimise peale teatati siseministeeriumist, et tänukiri ja kotkamotiiviga klaasauhind saadetakse kullerpostiga kohale. Saadetise teele lähetamine võttis aega päris mitu nädalat ja seegi ettevõtmine ebaõnnestus. Raamitud ja klaasi alla paigutatud tänukiri oli paki avamisel terve, aga hoolikalt spetsiaalse õhulise pakkematerjaliga pakendatud klaasist auhind kolmest kohast murdunud.

Klaasbüsti ühele sambale on kirjutatud „Vabatahtlike päästjate toetaja“, alumist serva kaunistavad kolm lõvi ja siseministeeriumi nimetus. Klaasbüsti teise samba tipus ilutseb kotkamotiiv, mille küljest must detail ära murdunud.

Loe edasi: Siseministeeriumi auhind jõudis kildudena
Sindi linnapea kätte

Sindi spordiklubi Kalju tõstjad tõid medaleid

2. aprillil toimusid Ida-Virumaal Tammiku spordihoones Eesti noorte meistrivõistlused tõstmises. Kui veel aasta tagasi oli „Kalju“ esindatud vaid ühe sportlasega, siis sellel aastal oli treener Juhannes Kase juhendatavaid võistlejaid juba neli.

Ken Mereniit ja Martti Šorin noorte meistrivõistlustel Foto Raimond Viik
Ken Mereniit ja Martti Šorin noorte meistrivõistlustel. Foto: Raimond Viik

Võistlustele pääsevad vaid normi (120 Sinclairi punkti) täitnud tõstjad.

Kaalukategoorias kuni 50 kg osalenud Ken Mereniit saavutas teise koha (rebimine 37, tõukamine 47, Sinclairi punkte 143,92)
Kaalukategoorias kuni 56 kg osalenud Martti Šorin saavutas kolmanda koha (rebimine 55, tõukamine 65, Sinclairi punkte 190,25)
Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 50, tõukamine 60, Sinclairi punkte 161,73)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saabutas neljanda koha (rebimine 38, tõukamine 59, Sinclairi punkte 124,40)
Võistkondade arvestuses saavutas „Kalju“ kolmanda koha.

09.aprillil toimunud Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlustel esindas Sindi Kalju Pärnumaad, osales kolm tõstjat.

Kaalukategoorias kuni 62 kg osalenud Randel Mattiisen saavutas teise koha (rebimine 48, tõukamine 60, Sinclairi punkte 156,74)
Kaalukategoorias kuni 77 kg osalenud Indrek Viik saavutas kuuenda koha (rebimine 38, tõukamine 55, Sinclairi punkte 119,17)
Kaalukategoorias kuni 94 kg osalenud Märt Tammann saavutas kolmanda koha (rebimine 35, tõukamine 50, Sinclairi punkte 99,10)

Maakondade arvestuses saavutas Pärnumaa neljanda koha.

Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju spordiveteranide sõpruskohtumine

Pärnumaa spordivõistluste sarjas on arvatavalt kõige kauem kestnud klubide Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju vahelised veteransportlaste jõukatsumised, mis pannakse tänavu järjekordselt proovile eeloleval laupäeval, 16. aprillil, Sindi gümnaasiumi võimla ruumides.

Ülle Miil harjutab discgolfi Foto Urmas Saard
Ülle Miil harjutab discgolfi. Foto: Urmas Saard

Teineteise võõrustamine toimub vaheldumisi ühel aastal Tahkuranna vallas ja järgmisel korral Sindi linnas. Kauaaegne endine Sindi spordiklubi Kalju president Helle Artel ütles, et mingil ajavahemikul toimusid kohtumised isegi sagedamini kui kord aastas. Tänavu kevadel võisteldakse nii meeste kui naiste võrkpallis, males, kabes, sulgpallis, koroonas ja seitsmendaks on sedakorda valikuline lisaala discgolf. Eelmistel aastatel on mängitud ka lauatennist ja mullu oli discgolfi asemel Tahkurannas hoopiski meremeeste golf.

Pärast seda, kui Arteli kohustused Kalju presidendi ülesannetes lõppesid, võttis 2011. aastal veteransportlaste kohtumiste Sindi poolse asjaajamise enda vedada Ülle Miil. „Kui varematel aegadel arvati naissportlased veteranideks kolmekümneviieselt ja mehed viis aastat hiljem, siis nüüdseks on mehed ealiselt naistega võrdsustatud,“ selgitas Miil. Kuid vaatamata sellele napib mõnel alal veterane ja siis on tehtud erandeid, lubades võistlema ka nooremaid. Miil meenutab, et näiteks ühel võistlusel asendas Tahku klubis mängivat Juta Talu tema lapselaps. Ka Miil ise on osalenud erandjuhul enne nõutavasse ikka jõudmist veteranide võistkonnas.

Loe edasi: Tahkuranna Tahk ja Sindi Kalju spordiveteranide sõpruskohtumine

Sindi võimlemispidu kinkis taas unustamatuid silmapilke

Täna peeti Sindi avatud noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Sindi IX võimlemispidu Foto Urmas Saard
Sindi IX võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

Tavaliselt on ikka olnud sadakond esinejat, aga tänavusel võimlemispeol soovis osaleda ligemale 140 kunstipärase spordiala harrastajat,“ ütles noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes poetas peokava näppu ja rebis ühelt pressile eraldatud esiistmelt piirava lindi. Nagu alati, hõivati ka selle kevade oodatud suurpeol kõik kohad saalis. Paljude aastatega kogutud kogemustega Vent teab, et suured ettevõtmised nõuavad ettevalmistavas etapis ka kõige pisemate asjadega arvestamist, rääkimata suurtest vajadustest. Igal aastal saavad organiseerimise kogemusi ka noortekeskuse noored, kes moodustavadki tegevtoimkonna tuumiku. Neid polegi vähe ja kõigil oma kindlad ülesanded. Enamik nimesid jääb märkamatuks, eriti siis, kui kõik toimib kavandatult ladusa sujuvusega. Hea tava kohaselt kirjutatakse abilised kavalehe lõppu ja sageli ei pandagi nii öelda lavataguseid tähele, aga ometi sõltub väga oluliselt just neist ühe hea peo eeskujulik õnnestumine sama palju, kui esinejatest laval, kellele publik meeletu aplausiga austust avaldab.

Loe edasi: Sindi võimlemispidu kinkis taas unustamatuid silmapilke

Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistati täna Sindis erilise pidulikkusega, mis väljendas selgesõnalist soovi püstitada tema sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.

8 aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133 sünniaastapäeva tähistamine Foto Urmas Saard
8. aprillil Sindi gümnaasiumi juures Julius Friedrich Seljamaa 133. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Punase koolihoone nn ajaloolise Luteri kiriku poolse tiiva ja Kooli pargi vahelisele alale oli rivistunud arvestatavalt suur hulk inimesi. Neist paljud koolinoored ja sügisel kooliteed alustavad lapsed. Mõõdukad tuuleiilid panid kümned ja kümned sinimustvalged lipud uhkelt lehvima, mis tekitasid sellises vaates veelgi ülevama meeleolu.

„Seisame ühiselt paigas, kus meist paljud igapäevaselt mööda kõnnime, aga ei peatu,“ sõnas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Ja kui peatumegi, siis selleks, et oodata bussi või autot. Või vestelda mõne inimesega, kellega meie teed on juhuslikult ristunud.“ Ta selgitas, et täna ei kogunetud kaugetesse paikadesse reisimiseks, vaid alustamaks teekonda möödunud aegadesse. „Reisida aega, millest me vahetult osa ei ole saanud, kuid mis on meile kõikidele oluline. Alanud reisil tutvume me Eesti jaoks väga olulise inimese, Sindi kooli vilistlase, Julius Seljamaa elu ja tegevusega.“ Keerup osundas, et giidiks palutud Eesti Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei on just see inimene, kes hoidnud Julius Seljamaa mälestust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Loe edasi: Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist

Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Täna valmivad Sindi skatepargis kaks uut rämpi elamusspordi harrastajatele, kes saavad edaspidi harjutada ja võistelda juba kümnel suurel ja ühel väiksel opstaaklil.

Sindi skatepargis valmib 4.5 m kõrgune opstaakel Foto Urmas Saard
Sindi skatepargis valmib 4 m kõrgune opstaakel. Foto: Urmas Saard

Pärnu ettevõtte OnWheels OÜ mehed Rasmus Paimre ja Varmo Juurikas alustasid paigaldamist eile, aga ilmaolud takistasid ühele päevale kavandatud ehituse lõpetamist. Kuna Paimre, firma juhatuse liige ja üks Eesti parimaid trikirattureid, pidi täna minema Tartusse riigi suurima skateparki rajamist ettevalmistama, siis jäi Juurikas, samuti võimekas elamussprotlane, üksinda töid lõpetama.

Sindis valmivad endisest suurem fly box ja 4 m kõrgune wert wall. Kui varem valminud opstaaklid ehitati metallsõrestikule, siis viimased tehakse puitsõrestikule. Juurikas ütles, et puitsõrestikul on eeliseid ja tuleb ka odavam. Sindi linnapea Marko Šorin lisas juurde, et linn kavandas skatepargi uuendamisele 6000 eurot.

OnWheels OÜ omab sarnaste rajatiste ehitamisel pikaajalisi kogemusi. „Viis aastat tagasi ehitasime Tihemetsas, tegime ka Paikusele ja Pärnusse, mis on senistest Eesti suurim. Möödunud aastal ehitasime kaheksas kohas. Sindis oleme esimest korda,“ rääkis Juurikas.

Loe edasi: Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Sindi linnaraamatukogus teatakse juba aastaid, kuidas innustada lapsi väga varakult lugema ja kasvatada uut põlvkonda raamatukogu külastajaid.

Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar Foto Urmas Saard
Raamatukogusõbralikuma õpetaja aunimetuse pälvinud Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Täna hommikul külastasid linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi ainsat kooli ja lasteaeda, et tunnustada siinses kultuuripinnases kasvavaid noori lugejaid ja nende õpetajaid.

Seitsmendat hooaega toimus linnaraamatukogus välja kuulutatud lugemisvõistlus Lugemistuhin, mis kestis mullu 1. oktoobrist kuni tänavu 31. märtsini. Osalema oodati Sindi gümnaasiumi algklasside ja põhikooli astme õpilasi. Seekordne Lugemistuhin korraldati klassidevahelise võistlusena. Võistulugemise võitmiseks pidi õpilane ette antud aja jooksul lugema võimalikult rohkem raamatuid ja iga raamatukogust laenutatud eakohase raamatu läbilugemise järel kujundama vabas vormis A4 mahuga töölehe. Võitja klassi paremus selgitati vastavalt loetud raamatute summeeritud hulgale. Võrdsete tulemuste korral otsustati klassi paremus teise võistleja ees selle alusel, kelle töölehed osutusid hindajate arvates huvitavamaks või sisukamaks. Võitjaks tunnistati õpetaja Eneli Arusaare IIa klass, kus loeti üle 200 raamatu. Isikupõhiselt pälvis lugeja auhinna IIb klassi õpilane Lisette Laanepõld. Tänukirjadega peeti meeles eranditult kõiki Lugemistuhinast osavõtnud klasse.

Loe edasi: Eneli Arusaar: tore on oma musirulle lugemistuhinas näha ja kuulda

Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Jürikuu esimese pühapäeva keskpäevaks kutsus Sindi linnaraamatukogu 21 kõige suurema lugemishuviga last ühes vanematega seltsimajja pidulikule ja lustlikule vastuvõtule, kus 95-aastane Puhh pakkus lõbusat seltsi oma parimatele sõpradele.

Puhhi kokaraamat tublile lugejale Foto Urmas Saard
Puhhi kokaraamat tublile lugejale. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu austas juba kuuendat korda oma väikseid lugejaid, kes on viimase aasta jooksul kõige enam raamatuid laenutanud. Tänavu oli kutsutuid 21. Neist üks, Merilin Haasma, on olnud kutsutute hulgas kõigil kuuel aastal. Kõige noorim külaline oli kahekuuseks saav Emily Parts, kellest vanemad loodavad samuti õige varsti hoolsa lugeja kasvatada. Raamatukogu direktor Ene Michelis ütles kõigile pereliikmetele, emadele, isadele, vanaemadele, vanaisadele, õpetajatele, kes oma isikliku eeskujuga lapsi lugemise juurde juhatavad, suure-suure tänusõna! „Ma olen veendunud, et kui emad, isad ise loevad ja soovitavad eakohaseid raamatuid ka oma lastele, siis kasvavadki neist lastest parimad raamatute lugejad.“

Enne, kui Raimo Aas oma tuttava vana kohvriga lavale jalutas, palus Michelis lastel ära mõistatada nime mänguloomal, kes on tervelt 95 aasta kestel laste meeli köitnud. Mõnede abistavate vihjete abil tuligi õige vastus. Inglise kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 1921. a 21. augustil pojale Christopher’ile mängukaru, keda esmalt kutsuti Edwardiks, aga 3 aastat hiljem sai temast Winnie the Pooh. Isa võttis Puhhi juttude tegelaskujude aluseks oma poja ja tema mänguloomad.

Loe edasi: Sindi pühapäev pühendati tublimatest tublimatele lugejatele ja karupoeg Puhhile

Yngve Strandberg’i lühivisiidi otstarbekus osutus küsitavaks

Taani ja Rootsi ühisfirma Becmann & Co ainuomanik Yngve Strandberg maandus täna hommikul isikliku kopteriga Sindi ujula liivasele mänguväljakule, et veenduda oma silmaga siinse asukoha suurepäraste võimaluste ära kasutamise võimalikkuses ja alustada läbirääkimisi linnavalitsusega mõttelise osa kallasraja ning jõe akvatooriumi välja arendamiseks puhkemajanduslikul eesmärgil.

Mõned tunnid hiljem nähtud Yngve Strandberg'ile kuuluva lennumasinaga sarnanevat kopterit juba Pärnu kohal tiirutamas Foto Urmas SaardParaku on teada, et Strandberg’i mõttele seisab vastu väike seltskond inimesi, kelle arvates muudaks tema tegevus pöördumatult ujulast ülesvoolu jääva saarekese lindude rahu. Alles käesoleva nädala alguses loendati saarekesel tervelt veerandsada partlaste sugukonda kuuluvat kanada lagle (Branta canadensis) isendit, kellest protestijad polnud varem midagi kuulnud ja otsustasid otsustavalt asuda nende  kaitsele. Strandberg’il soovitatakse oma äritegevusele sobivat väljundit otsida mõned kilomeetrid allpool või ülevalpool jõevoolu.

Ei saa nõustuda sellega, et iga uustulnukas tuleks ütlema, mida annaks väikeasunduses paremini ära teha, möönavad juba mitmendat kuud ennast põlisasukateks pidavad linlased.

Mõned tunnid hiljem nähtud Yngve Strandberg’ile kuuluva lennumasinaga sarnanevat kopterit juba Pärnu kohal tiirutamas. Foto: Urmas Saard →

Balandis April

Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Sindi ajalooklubi eilse õhtu keskseks teemaks oli Julius Friedrich Seljamaa elutöö, millest andsid üllatavalt sisuka ülevaate tosinkond noort.

Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees Foto Urmas Saard
Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaare käes olevad mahukad mapid andsid tunnistust läbi töötatud materjalide aukartust äratavast hulgast. Mõnedki täiesti originaalsed ajakirjanduslikud kujundid, võrdlused, arvamused ja seisukohavõtud kinnitasid detailset pühendumist, mis ei lubanud vähimastki lausest suurema tähelepanuta mööda vaadata. Sõnaline täpsus ja materjalide rohkusest valitud olulisus sai kahtlematult võimalikuks üksnes Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi ja Sindi gümnaasiumi vahelisele suurepärasele koostööle. Mis veelgi tähtsam! Ettevalmistatud tekstid polnud antud noorte kätte lihtsalt maha lugemiseks. Selline vigur oleks kohe välja paistnud ja Arusaare järjekindla nõudliku ranguse juures ei tuleks sarnane teguviis iialgi kõne alla. Tekstid olid noorte jaoks mõtteliselt omandatud ja näppude vahel olevad paberid täitsid üksnes järjehoidja ülesannet, et midagi peamisest kogemata siiski ütlemata ei jääks. Ei jäänudki ja suudeti veelgi enamat, sest tosinast noorest jäi üks esinejaist vääramatule jõule alistudes sellest õhtust eemale. Üksteist kohalviibinut jagasid hästi omavahel ka tema osa, ilma et kuulaja oleks puudujat märganudki.

Loe edasi: Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

27. märtsil toimunud linnade linnuvaatlusel osales kahekümne Eesti linna hulgas ka Sindi oma viieliikmelise SG nimelise võistkonnaga, märgates ajavahemikul 06:10 kuni 11:45 ühtekokku 49 linnuliiki.

Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat Foto Urmas Saard
Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat. Foto: Urmas Saard

Eile oodati Eesti linnadest kõiki linnusõpru osalema linnade linnuvaatlusel, mis kestis alates hommiku viiest kaheksa tunni kestel. Määratud aja piires pidi üles leidma võimalikult palju linnuliike, et selgitada varakevade liigirikkaim Eesti linn. Uudise avaldamise ajaks polnud veel üleriigilised tulemused selgunud, aga juba täna õhtul näeb kõiki andmeid siit. Eelmisel aastal saadi kõige enam liike kirja Pärnus (88). Eilsega kokku on linnade linnuvaatluseid korraldatud 15 aastat.

Tänavu kuulusid Sindi linna SG võistkonda Anette Pattik 7a, Ats-Tobias Pikk 7a, Karl Juhan Tamman 8a, Raivo Endrekson  – gümnaasiumi 1989. a vilistlane ja Eedi Lelov, ja sama kooli progümnaasiumi bioloogiaõpetaja.

Sindis oli päiksetõusu ajal väga udune ja linde märgati üksnes kuulmise põhjal. Lelov ja Endrekson on suurte kogemustega harrastusornitoloogid. Mõlema tähelepanuvõime lindude märkamisel on hämmastavalt hea. Lelov ütles, et tegi esimesed märkmed lindude kohta kuuendas klassis. Aasta oli siis 1966 ja isegi kuupäev on meeles, 19. august.

Loe edasi: Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Eile pärast tööpäeva lõppu kogunesid Sindi tuletõrje seltsi vabatahtlikud linna raekoja volikogu istungite saali, mida kasutatakse linnavalitsuse lahkel loa oma töönõupidamisteks juba kolmandat aastat. Priitahtlikel oli meeldiv töist õhtut alustada teadmises, et Sindi tunnustas oma priitahtlikke tuletõrjujaid ja minister kiitis siseturvalisuse vabatahtlike toetamise eest Sindi linnavalitsust.

Sindi linnavalitsus tunnustab Sindi vabatahtlikke päästjaid Foto Urmas Saard
Austades Sindi vabatahtlikke päästjaid. Foto: Urmas Saard

Enne asja juurde asumist võeti kätte värskelt trükisoojana saabunud ajalehe Sindi Sõnumid märtsi number, mille esiküljel juttu neist endist.

Koosoleku algus oli tavapärastest kogunemistest oluliselt pidulikum. Linnapea Marko Šorini käes oli Sindi vapiga varustatud klaasist auhind, mis jäi asjaosaliste puudumise tõttu 27. veebruaril seltsimajas toimunud iseseisvuspäeva pidulikul aktusel üle andmata. Šorin selgitas, et keegi tähelepanelik kodanik tegi linnavalitsusele ettepaneku tunnustada riigi sünnipäeva puhul lisaks auväärsetele kultuuriinimestele ja sportlastele ka Sindi vabatahtlikke tuletõrjujaid. Kuigi linnapea ise kuulub samuti samasse seltsi, ei pidanud ta mõeldavaks jätta väärtuslik tunnustus enda valdusesse ja nüüd andis ta selle üle juhatuse esimehele.

Selts on riigis asutatud ühena esimestest, aastal 1922. Praegu kuulub sellesse 40 vabatahtlikku, kellest pooled kutselised päästjad Sindist, Paikuselt, Torist, Saugast, Tahkurannast ja mujalt. Tegeletakse nii päästetöö kui ennetusega.

Loe edasi: Sindi siseturvalisuse tagamist hindab nii linnavalitsus kui siseministeerium

Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Täna hommikul toimus Sindi gümnaasiumis töönõupidamine, kus püüti selgemates kontuurides visandada Julius Seljamaale püstitatava mälestusmärgi asukohta.

Väljapakutud Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi asukoht Sindi linnas
Väljapakutud Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi asukoht Sindi linnas

Esmalt koguneti Sindi gümnaasiumi hoone nn Luteri kiriku tiiva poolsele küljele, kus avaneb vaade Kooli pargile. Nõupidamisel oli esindatud Sindi volikogu liige Mati Kuusk, linnapea Marko Šorin, linnaaednik Mirko Reiman, muuseumi juhataja Heidi Vellend, ajalooklubi liige Urmas Saard, gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm, kes oli kokkusaamise peamine eestvedaja.

Seljamaale monumentaalse mälestusmärgi püstitamiseks on mõttetalgute korras asukohta otsitud alates aastast 2008 peamiselt mingis punktis Wöhrmanni pargis. Mõttekaaslaste soov on olnud loogiliselt põhjendatud, sest Seljamaa lapsepõlvekodu asus väidetavalt J. C. Wöhrmanni puiestee majades, mille täpset asukohta pole seni õnnestunud välja selgitada.

Loe edasi: Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine

Sindis jällegi mailaat tulemas

Eile enne päeva õhtusse veeremist vormistas MTÜ Tuhk ja Tolm näoraamatusse oma lehe, milles teatab järgmise Sindi laadapäeva toimumisest 1. mail kella üheksast kolmeni seltsimaja aasal.

Aleksei Vaštšenko 2015 aastal ehitatud kahur Foto Urmas Saard
Möödunud aastal vedas Sindi sepp Aleksei Vaštšenko koos abiväega enda valmistatud uhiuue saja kilose kahuri künka otsa ja koos vastava väljaõppe saanud kaitseliitlasega põrutati linna 77. aastapäeva auks tubli mütakas. Foto: Urmas Saard

Esimeses sissekandes kirjutatakse: „Me teeme seda jälle! Sindi laadapäev tuleb taas. Vähemalt sama meeleolukas kui eelmisel aastal. Siin lehel hakkame juba õigepea jagama põnevat infot nii, et hoidke silma peal. Seniks on siin aga meenutusi ja pildikraami eelmisest aastast.“ Tekstist võib järeldada, et korraldajateks mittetulundusühingus Tuhk ja Tolm on samad tegijad, kes eelmisel aastal esimesel korralgi olid.

Laat näib sarnanevat mullusega. „1. mail võib meie laada kirbuturul maha müüa kõik, mis kodus ülearune. Ja mehed ärge garaaže unustage! Eelmisel aastal olidki kõige magusamad leiud just sellest valdkonnast.“ Veel öeldakse, et pikisilmi oodatakse ka vahvaid nobenäppe! „Pikk ja pime talv on seljataga ning kindlasti on selle aja jooksul midagi vahvat meisterdatud.“

Eilse kuupäeva lõppedes oli märgitud asjast huvitatuid 54 ja osalejate nimistusse kantud 23 nime. Meenutuseks, et möödunud aastal oli kauplejaid 131 ja meelelahutuskavadega esines 13 seltskonda. Nagu esimeselgi laadal, pidavat nüüdki kauplemine tulema ilma koha maksuta.

Urmas Saard

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Täna paigaldas FIE Tiit Teidearu Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee ääres kulgevale kergliiklusteele valgustusposte.

Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard
Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse abilinnapea Rein Ariko ütles, et Paikuse ja Sindi piirilt Kuldnoka tänava kohalt alguse saanud kergliiklusteed ehitati 2008. a Maanteeameti tellimusel. Paarsada meetrit Kauri tänava käänakul ehitati juba linna rahadega, sest Maantee eelarve rohkemat ei võimaldanud. Samuti ei jätkunud tol ajal raha valgustuse jaoks.

Nüüd võeti pimedal ajal ohtu kujutav lõik käsile ja aeti 17 valgusti tarvis postid püsti. Teidearu sõnul peaksid korralikult immutatud puitpostid vastu pidama keskeltläbi poolsada aastat. Siiski juhtub ka teisiti. Ariko meenutas, et näiteks Maxima kaupluse juurde 2007. a paigaldatud mõned postid tuli välja vahetada juba 7 aasta möödumise järel. Tegemist oli täieliku praagiga, immutust kõigest 3 mm sügavuselt. Enamik poste on siiski hästi püsinud. Kasulikum on osta korraga suuremas koguses. Viimati osteti 24 posti. Neid paigaldatakse pidevalt. Möödunud aastal täiendati valgustust Linnu teel.

Praegu töös oleva 17 valgustuse paigaldus läheb ühtekokku maksma umbkaudu suurusjärgus 10 000 eurot. Tööga tahetakse valmis saada käesoleva nädala jooksul.

Loe edasi: Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Kesknädalal, helmekuu 9. päeval, külastas Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, kes kuulasid lastekirjaniku jutustusi tähelepaneliku põnevuse ja kestvate naerupursetega. Vaatamata üle tunni kestnud kohtumisele ei ilmutanud õpilased tüdimuse märke ja esitasid rohkelt asjalikke küsimusi.

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard
Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Pipit Ilmarist ei saanud

Laste käest on ikka küsitud, kelleks ta tahab saada. Nii küsitud ka Ilmarilt. Tema vastus üllatas õpetajaid, sest tulevase lastekirjaniku sooviks oli saada Pipi-Pikksukaks. Ilmarile meeldis Pipi juures hobune ja jõud, millega ta looma üles tõstis, samuti kuldrahadega kast. „Unistasin minagi sellisest kastist, millest võtan kuldraha ja lähen sellega näiteks jäätist ostma. Olen pärit suurest perest ja mul endal alati jäätise raha ei olnud.“ Aga kuue-seitsme aastaselt mõtles ta hobusele. Vanaemal oli küll lehm Mari, aga mitte hobust. Ükskord, kui vanaema hakkas lehma lüpsma, palus Ilmar luba Mari üles tõsta. Vanaema üllatuse peale selgitas poisike, et kuna tal hobust pole, sobib selleks ka lehm. Vanaema polevat kahelnud selles, et lapselaps ei jaksaks lehma tõsta, aga muretsenud hoopis piima kinnijäämise pärast. Ja mis siis veel sellest lehmast, kui enam piima ei anna. Nõnda jäänudki lehm sedakorda kõike mõistval jõmpsikal üles tõstmata. Aga Ilmari jutustuse peale said teda kuulavad õpilased täiel suul naeru pugistada. „Suuremaks kasvades sain aru, et ega minust Pipit ikka saa, sest mina olen poiss!“

Loe edasi: Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard
Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

Loe edasi: Sindit tabas „tähtede“ sadu

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein ütleb kommentaariks uudisloole „Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised“, et seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht Foto Urmas Saard
Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse kõnealune korraldus annab linna lähteseisukohad, mis tavapärase ehitamise puhul antaks välja projekteerimistingimustega. Kuna tegu on aga likvideerimisega ehk pais senisel kujul kaob, ei näe Ehitusseadustik projekteerimistingimuste väljastamist ette ja nõnda on linn leidnud teise viisi, kuidas oma seisukohti edastada. Projekteerijale on see vajalik, et algusest peale töötada lahendusega, mis hiljem kõiki osapooli rahuldab.

Esitatud lähteseisukohad on meil koostöös Sindi linna juhtide ja projekteerijaga põhjalikult läbi arutatud ja neid võib hinnata mõistlikuks kompromissiks. Need tagavad ühelt poolt, et linn saab paisu asemel ligipääsetava, funktsionaalse ja tervikliku jõe- ja kaldaala, pluss maandatud ehitamisega seotud muud riskid. Teiselt poolt saavad olema tagatud kalade vaba ränne, paadisõiduvõimalused ja kogu lahendus ei lähe üle mõistuse kalliks. Seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.

Marko Šorin Sindi paisul Foto Urmas Saard
Marko Šorin Sindi paisul. Foto: Urmas Saard

Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.

Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.

Loe edasi: Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised