Pärnu linnavalitsus määras ettevõtlustoetused neljale Pärnus tegutsevale ettevõttele, mis soovivad kasutada omavalitsuse rahatuge ettevõtte konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse tõstmiseks.
Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard
Osaühing Dolly Reklaam saab linnalt 1453, 90 eurot nii välis- ja sisemesside külastamiseks kui ka messidel osalemiseks ja tööalasteks täiendkoolitusteks.
Osaühingule GooDrink määras linn 3360 eurot toetust, mida ettevõte kasutab show-baaride ekspordiks Lätti, Leetu, Austriasse ja Soome.
Osaühing Pehmö arendab linnalt saadava 2366 euro abil Pehmoshop.com e-poe keskkonda.
Suurima toetussumma – 5000 eurot – saab osaühing Verdon, kes kasutab toetusraha firma kodulehe üles ehitamiseks.
Kokku maksab Pärnu linn 2019. aasta ettevõtlustoetuste teises voorus välja 12 189 eurot ja 90 senti.
Linna antav toetus on ettevõtjate hinnangul äärmiselt oluline, sest aitab väikesel või alustaval ettevõttel võtta ette tegevusi, mida ainult omal käel oleks keeruline ellu viia.
Venemaalt Eesti suunas sõites jälgis reisijuht terasel pilgul, et enne Luhamaa piiripunkti jõudmist teha peatus ka Irboskas. Paraku puudus igasugune teeäärne viide, mis võinuks osundada paremat kätt jäävale külale, kindlusele ja Slaavi lättele.
Slaavi lätted Linnajärve äärsel paesel järsakul, Irboskas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Allikavesi on tugevalt mineraliseeritud, selles leidub rohkelt kaltsiumit[/pullquote]Alles piiritsooni tõkkepuu andis märku, et oleme mööda sõitnud. Vene piirivalvelt saadud juhatusel pööras buss otsa ringi ja sõitis tuldud teed 15 minutit tagasi. Alles nüüd jõudsime õigesse asukohta, kus bussist maha astudes tuli pikem jalgsi käik ette võtta. Kirjalikel teadetel esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska olevat üks vanimaid vene linnu. Seega möödus seitse aastat tagasi Irboska esmamainimisest 1150 aastat. Legendi järgi olevat Irboskast saanud alguse Vene riik pärast seda, kui kohale saabunud varjaagide kolmest vennast Truvor jäänud seda asukohta valitsema. Samas väidab arheoloog Sergei Beletski, et legendi järgi Truvori asutatud Irboska puhul peaks mõistma hoopiski Pihkvat, millest arenes piirkonna suurim viikingiaegne tugipunkt. Olenemata ajaloolise tõe üksikasjadest püsis Irboskas kauakestvalt üks Vene riigi olulisemaid keskuseid. Irboskas asub 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus ja 14.–16. sajandil rajatud linnus. Vanim asula ja Truvori linnus paiknesid nüüdsest Irboska kindlusest kilomeetri jagu loode suunal.
Hotell Sadko asub Veliki Novgorodi ajaloolises osas umbes kilomeetri kaugusel kremlist, Püha Sofia katedraalist ja Venemaa millenniumi monumendist “1000-aastasele Venemaale”. Paari kilomeetri kaugusele jääb Ilmjärv. Aga esmane lähem tutvus linnaga algas öömaja esist kaunistava skulptuuri „Sadko” juures.
Veliki Novgorodi vihmane sügispäev. Foto: Urmas SaardSadko. Foto: Urmas Saard
Sadko oli Novgorodist pärit vene rahvuspilli guslit mängiv muusik, seikleja ja kaupmees. Ilmjärve veerel guslit mängivast vaesest moosekandist sirgus tema musikaalsuse tõttu ja Vetevalitseja soosingul rikas Novgorodi kaupmees, kes pidanuks naituma Vetevalitseja tütrega. Kuna abielu jäi siiski pühitsemata, pääses ta tagasi kaldale oma naise ning maiste tegemiste manu. Tolle vene bõliinade kangelase sekelduste põhjal on Aleksei Tolstoi kirjutanud poeemi ja Nikolai Rimski-Korsakov ooperi.
Novgorodi piirkonnast avastatud inimeste peatumis- ja asulapaikade jäljed juhatavad meid 5000–6000 aasta tagusesse aega. Vanad kohanimed viitavad soome-ugri ja balti hõimudele. 9.–10. sajandil muutus Novgorod peamiselt vene elanikkonnaga linnaks. Aga kui vanaks on saanud Ilmjärvest väljuva Volhovi jõe äärde rajatud linn? Kümme aastat tagasi andis Novgorodi linnapea Pärnu abilinnapeale üle rahvusvahelise hansaliikumise lipu. Toona õnnitles abilinnapea Jane Mets Novgorodi linna 1150. aastapäeva puhul. Novgorod oli 9.–12. sajandil Kiievi-Vene riigis Kiievi järel tähtsuselt teine linn. Üle tuhande aasta vana Püha Sofia katedraal on üks eakamaid tänini tegutsevaid pühakodasid Venemaal.
Olginskaja hotelli juures alustas giid jutustust Venemaa ajaloost ja rääkis Velikaja jõe kaldal suurhertsoginnast Olgast, kes esimese Venemaa valitsejana pöördus ristiusku veel enne Venemaa ristimist.
Pihkva kreml ja Püha Kolmainsuse katedraal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kremli keskmes kõrgub Pihkvamaa sümbol, viie kupliga Püha Kolmainsuse katedraal[/pullquote]Ristimisel oli naise nimi Elena. Ta sündis Pihkvast tosina kilomeetri kaugusel Velikaja jõe ääres. Aastal 1547 kanoniseeriti Olga pühakuks. Kiievi suurvürstinnale Olgale avati Pihkva esmamainimise 1100. aastapäeva auks 2003. aasta suvel kaks mälestusmärki. Ühte monumenti nägime juba Pihkvasse saabumise hilisõhtul.
Linna südames asuvasse Lasteparki püstitatud monument kujutab vürstinnat, kelle kõrval seisab ikooni hoidev poisike. Nelja meetri kõrgune mälestusmärk on asetatud sama kõrgusega kivist postamendile, mida kaunistavad reljeefid jutustavad vürstinnaga seonduvaid sündmusi. Olga pilk kinnistub Troitski katedraalile. Legendi kohaselt ehitati Olga korraldusel esimene puust kirik samasse paika 10. sajandi esimesel poolel. Olga saatis Kiievist ehituse tarbeks rohkelt hõbedat ja kulda.
Läinud nädala neljal päeval tutvusid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õpilased Petseri, Pihkva, Novgorodi ja Irboska ajaloo, tänapäeva ning vaatamisväärsustega, millest Külauudiste infoveski püüab teha põgusa ülevaate nii kuuldust kui silma jäänud vaadetest.
Petseri kloostri Püha Värava juurest algav Veretee. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Peetakse tõenäoliseks, et Peko prototüübiks võib olla kloostri ülesehitaja Kornelius, kes munkade pärimuse järgi ristiski setud õigeusku[/pullquote]Ligemale 18 kilomeetri pikkuse sõidu mööda Karisilla-Petseri maanteed peatas mõneks ajaks Koidula piiripunkt, et Venemaa seatud kontrolljoont ületades jätkata veel paar kilomeetrit loode suunal kulgevat teekonda omaaegsesse Eesti Vabariigi maakonnalinna. Ajalugu meenutades teame, et 1944. aasta 15. augustil eraldati 75% Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariigi Petseri maakonnast tolleaegsele Vene NFSV-le, mille õigusjärglaseks praegune Venemaa ennast peab. Nüüd kuulub kümnekonna tuhande elanikuga Petseri Pihkva oblasti koosseisu.
Suvel Pärnut väisanud poolsada maastikuarhitektuuri eriala üliõpilast 19 Euroopa riigist pakkusid välja ideid Pärnu Leinapargi uuendamiseks.
Küüditatute mälestuskivi Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kombineerime omavahel mitmest tööst pärinevaid ideid[/pullquote]Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi eestvedamisel toimus suvepealinnas Euroopa maastikuarhitektuuri tudengite aastakohtumise raames erialane töötuba, kuhu kaasati ka Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühenduse „Pärnu Memento“ ja Pärnu linnavalitsuse esindajad.
Töötoa eesmärgiks oli leida häid lahendusi Leinapargi ümber kujundamiseks.
„Tudengid võtsid linnaga kontakti sooviga saada meilt oma töötoa jaoks ülesandepüsitus. Kuna oleme juba mõnda aega arutanud Leinapargi ümber kujundamist, siis palusime üliõpilastel pakkuda välja ideid, kuidas võiks Leinaparki uuendada,“ ütleb Pärnu linnavalitsuse linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu.
Pärnu linnavalitsus teatas täna keskkonnaametile ja Lavassaare külaseltsile, et enne Lavassaare karjääri geoloogilist uurimist tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatakse kõikvõimalikke mõjusid, mida liiva ja kruusa kaevandamise jätkamine kunagises karjääris kaasa võib tuua.
Linnavalitsus on seisukohal, et kui tegu oleks uue rajatava karjääriga, tuleks geoloogiliste uuringute mittelubamist tõsiselt kaaluda. Praegu on aga tegemist eelnevalt kaevandatud alaga, mistõttu üksnes uuringute tegemine ei põhjusta Lavassaare elanike elukeskkonna halvenemist.
Elanikud kardavad, et uurimisluba tähendab automaatselt kaevandamise luba. Nii linnavalitsus kui keskkonnaamet leiavad, et geoloogiliste uuringute tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna kaevandamisõigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni.
Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.
Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.
Kuna infoveski Külauudised leidis võimaluse arvukate ülevaatlike lugudega Pärnus toimunud Türgi nädala kajastamiseks, muuhulgas olnud ka teemanädala veebipõhise mälumängu koostööpartner, siis on toimetusel erakordselt rõõmustav tõdeda, et Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis tänavusel Täiskasvanud õppija nädalal vastu väljateenitud tunnustuse. Külauudiste toimetus ühineb õnnitlejatega!
Piia Karro-Selg. Foto: TÕN
[pullquote]Suurima koosseisuga osales Türgi nädalal TED Ankara College Foundation kooli folkloorigrupp[/pullquote]Raeküla Vanakooli keskus on juba tosina aasta kestel innukalt kaasa löönud mitmete riikide kultuurinädalate ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Türgi nädal oli arvult kümnes. Sarnaselt Türgi nädalaga on MTÜ Selts Raeküla korraldanud Pärnus peamise eestvedajana tunamullu Läti nädalat ja 2013. aastal Suurbritannia nädalat.
Türgi nädalat peeti 2018. aasta septembri esimesel nädalal. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba mullu jaanuaris.
Nädal algas Türgi suursaadiku saabumisega Sindi linna, kus teda tervitas Tori vallavanem ja linnarahvas. Türgi nädala ettevõtmised olid olulisteks sündmusteks näiteks Sindi gümnaasiumis, Paikuse põhikoolis, Tõstamaa keskkoolis, Lihula põhikoolis, Audru põhikoolis, Sauga põhikoolis, Kuninga Tänava põhikoolis, Vanalinna põhikoolis, Raeküla koolis. Nädala jooksul külastati erinevaid noortekeskusi, et tutvuda Eesti noorte vabaaja tegevustega ja luua uusi sõprussidemeid nagu näiteks Sindi ja Sauga noortekeskustes. Igal õhtul toimusid noortele töötoad, kus Türgi noored õppisid Eesti rahvatantse. Oma õpitud oskusi said nad näidata suurel ühissimmanil, nn sügisesel jaanipeol, kuhu kogunesid rahvatantsurühmad erinevatest Pärnu paikadest (Hallid sõnnid, RKS Kirmas, Kilingi- Nõmme rahvatantsurühm jt).
Kogu käesoleva kuu kestev soome-ugri rahvaid liitev ja tutvustav üleriigiline festival jõuab kõrghetkeni hingekuu kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäevaga, mille eelõhtul andis Sorrõseto suurepärase kontserdi Pärnu Raeküla rahvale.
Sorrõseto Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast.[/pullquote] Järgmise aasta 5. jaanuaril kümneseks saav Sorrõseto on pealinnas tegutsev lauluselts, millesse kuulub kümmekond lauljat. Raeküla Vanakooli keskuses esines täna kuus naist ja üks mees, kelle nimi Villu Linnasmäe. Kõik vanemad liikmed on sündinud ja üles kasvanud Petseri lähistel. Seltsi lauluema (setu keeles lauluimä) ja vaimne juht on Leida Heliste, aga lauljate muusikaline juht on Valli Karp.
Vanakooli keskuses kogunenud rahvas kuulis üle tuhande aasta vanust seto leelot, mis on setude traditsiooniline laulmisstiil. Kümme aastat tagasi kandis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee seto leelo inimkonna vaimse viljepärandi esindusnimekirja. Laulude vahele jutustasid naised oma rahvakillu pärimuslikke tavasid ja kontrolljoonega jagatud maast. Valli Karp mängis ka tillukest karmoškat.
Pärnu maakonnas jäätmekäitlustega tegeleva osaühingu Paikre nõukogu liikme Eero Rändla kutsel kogunenud nõukogu vabastas ettevõtte juhatuse liikme kohalt Kristo Rossmani ja määras Paikre ajutiseks (tähtajaga kolm kuud) juhatuse liikmeks Keit Nestori.
Nestor töötab Paikres äriarendusjuhina.
„Vastavalt äriseadustikule, saab äriühingus igapäevatööd – ühes kõigi õiguste ja kohustustega – juhtida vaid juhatuse liige. Kuna ettevõtte ainuke juhatuse liige on kinni peetud, seisavad praegu Paikres arvete tasumised ja tehingute tegemised, kuna vaid juhatuse liikmel on õigus nendeks korraldusi anda. Et igapäevane töökorraldus taastada, määras nõukogu täna õhtul Paikrele uue juhi, kes juhib ettevõtet ajutiselt kuni uue juhatuse liikme leidmiseni,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Linnapea lisas, et ta ei näinud enam võimalust Rossmani jätkamiseks Paikre juhina.
Nõukogu otsustas täna ka kuulutada lähiajal välja konkurss eesmärgiga leida Paikrele uus juhatuse liige.
Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.
Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.
Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.[/pullquote]Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.
Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.
Pärnu Postimehest võis lugeda, et 10. oktoobri seisuga on kõik uued ATKO bussid jõudnud liinile, aga ei selgitatud põhjust, miks busside teavitusealane varustus ei vasta Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu sätetele.
Uus Scania buss Sindi-Pärnu-Sauga neljakümnendal liinil. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Nüüdseks on saadud süsteem tööle kõigis Scania 12-meetristes bussides. Bussiettevõtte väitel saab lähipäevil teavituse korda ka Mercedese liigendbussides[/pullquote]Lepingus kirjutatakse, et bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt või on bussijuhi poolt lülitatav. Peatuste teadustamise süsteemi audioteavituseks kasutatakse eelnevalt salvestatud helifaile, mille tellija annab vedajale tasuta üle hiljemalt 45 päeva enne lepingu täitmise algust. Lepingulise teenuse osutamise eelduslikuks alguseks on märgitud 01.10.2019.
Peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peavad bussidel olema sisetablood, mis töötavad paralleelselt audioteavitusega ja millel kuvatakse visuaalne teade peatusesse jõudmisel ning kahe järgmise peatuse kohta.
Kolmapäeval, 16. oktoobril, peab Siim Kallas Pärnu Tervise konverentsikeskuses loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele, vastab küsimustele ja tutvustab raamatuid.
Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tema tööks on olnud Euroopa raudteevõrgustiku kujundamine[/pullquote]Praegune Riigikogu II aseesimees Siim Kallas on endine Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik, keda väärikas eas inimesed mäletavad hästi ka aastaid Vikerraadios “Mnemoturniiri” toimetanud mehena. Siim Kallas on varemgi Pärnu väärikatele loengut pidanud. 2015. aasta märtsis rääkis ta pärnakatele Euroopa Liidu riikide koostööst kui arenguvõimalusest.
Toona kirjeldas poliitik suuruse tunnetust Euroopa Liidus, kus elab üle poole miljardi elaniku. Ta osundas, et suurus saab veelgi paremini tunnetatavaks, kui nähakse selles kaduvväikest Eestit. Ta selgitas, millisena näib Eesti Brüsselist vaadatuna? Immigratsioonist kõneldes pidas ta probleemseks neid Vahemere teiselt kaldalt saabuvaid illegaale, kellel puudub vähimgi haridus ja kirjaoskus ning tõdes vajadust tegeleda asukohamaades sellega, et inimkaubandusega smuugeldajaid peatada. Veel peatus ta tollel hetkel aktuaalsete teemadega Kreekal ja Venemaal.
Pärnu kuulub nüüdsest ametlikult Euroopa ajalooliste kuurortlinnade liitu (European Historic Thermals Towns Association – EHTTA).
Pärnu. Foto: Urmas Saard
[pullquote]saime kandideerimise jooksul kinnitust, et nii meie ajaloolised traditsioonid kui ka täna pakutavad teenused on kõrgel tasemel[/pullquote]Liikmeks astumine toimus 10. oktoobril liidu üldkoosolekul Spa linnas Belgias.
EHTTA loodi 2009. aastal Brüsselis. Liitu kuulub tänaseks üle 50 liikmeslinna ja regiooni 16 Euroopa riigist.
Pärnu on ühingu põhjapoolseim liige, meile lähim sihtkoht asub Poolas.
Liidu eesmärgiks on edendada ja tihendada liikmeslinnade vahelist koostööd, kaitsta kuurortlinnade ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstipärandit, tõsta ühiskonnas teadlikkust ajalooliste kuurortlinnade väärtustest, seista nende linnade majandusliku arengu eest ning arendada linnade ajaloo, kunstipärandi, kultuuri ja spaatraditsioonidega seotud teadusuuringuid ja turundustegevust.
Kolmandat sügist jutti toimus Pärnu linna osavalla Paikuse Seljametsa küla laat, mida korraldas taas Paikuse naisteühing Marta.
Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto: Urmas SaardVirtin Seljametsa sügislaadal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat[/pullquote]Enne laada ametlikku avamist jätkus parajasti sedapalju aega, et kõigele pakutavale kaubale põgusalt pilk peale heita. Mitte kõik kauplejad, käsitöömeistrid, toidu müüjad ja muidu vahvad inimesed ei mahtunud Seljametsa rahvamaja avarale pinnale, mis asub 1873. aastal valminud Pustuski karjamõisa uuendatud hoones. Märja asfaldiga, kuid mitte sajusel hoovialal ootasid rikkalikud kaubaletid samuti ostjaid.
Karjamõisa hoone peaukse kõrval pakkus härrasmees mitut sorti koduõlut, samuti omaaegse Juuru kihelkonna Atla mõisas valmistatavat ülipuhast puskarit ja teisi jooke. Samas kõrval asuva telgi varjus võis osta ümmargusi vorstipallikuid, millest igaüks oli parajalt ühe suutäie suurune ja sobis heaks sakusmendiks. Õuel oli avatud ka suur ilma pärmita leivaäri.
Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.
Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.
Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.
Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.
Täna peitsid Pärnu sisejulgeolekuühishoone ajakapsli betoonisegusse siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja AS Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto: Urmas SaardPärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto: Riigi Kinnisvara
„Saagu siia maja, mis teenib kõige paremal moel Pärnu ja ümbruskonna ja Eestimaa rahvast. Ma olen veendunud, et siin hakkavad töötama väga pühendunud inimesed,” lausus Mart Helme. Tema sõnul aitab selline ultramoodne ühishoone veelgi kiirendada ja parandada asutustevahelist suhtlemist ja on oluliseks osaks kohaliku kogukonna turvatunde suurendamisel.
Sisejulgeolekuühishoone arhitektid on Annika Aasmaa, Martin Aunin ja Marti Kahu, sisearhitekt Urmo Vaikla. Projekteerimisleping sõlmiti Novarc Groupiga 2016. aasta oktoobris. Ehitamise lepingu allkirjastasid Riigi Kinnisvara ja Ehitustrust tänavu mais. Valmimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Omanikujärelevalvet teostab Sweco EST. Projekti eelarveks on arvestatud 24,5 miljonit eurot.
Valmiva hoone suletud netopinda on umbes 13 000 ruutmeetrit, millel asuvad tööle Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
Sel sügisel juba viiendat korda toimuv Pärnu Kohvikute Nädal saab sel laupäeval tavapärasest rahvusvahelisema avapaugu. Teemanädala avamine toimub 5. oktoobril kell 12 Pärnu kolledžis, kus muuhulgas õpetavad TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid kohalikke toiduvalmistamise nippe külalistele eri riikidest. Lisaks avatakse laupäeval ülikooli ruumides kohvik, kus koduseid omavalmistatud suupisteid pakuvad Väärikate ülikooli tudengid.
Romantilise Rannatee pitsaküpsetamine
Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise programmijuht Liis Juust selgitusel on Pärnus magistrikraadi saamas tudengid maailma eri paikadest ja kohvikute nädala avamisel tutvustatakse neile siinseid toiduvalmistamise traditsioone. “Nii saavad omavahel kogemusi jagada meie kõige väärikamad tudengid ja kõige kaugematest paikadest siia sõitnud õppurid. Tudengeid on lisaks lähiriikidest tulijatele ka näiteks Montenegrost, Sri lankalt, Nigeeriast, Iraanist, Bangladeshist ja Pakistanist,” kinnitas Juust.
Laupäeval, 5. oktoobril avatakse ühepäevakohvikud üle terve Pärnumaa, kus pakuvad kehakinnitust nii profikokad kui ka kodus küpsetajad. Ühepäevakohvikute pakkumised on spetsiaalselt selleks päevaks loodud ja ainult laupäeval, viiendal oktoobril on erakordne võimalus nendest osa saada. Kohvikud avavad uksed südapäeval ja võtavad külalisi vastu niikaua, kuni head-paremat jagub. Külla kutsuvad nii Tammesilla talu, Rokkiv Rebane, Maria talu, Jaanihanso siidritalu ja paljud teised toredad kohad.
Romantilise Rannatee ettevõtjad koonduvad laupäeval Pärnu kesklinnast 15 minuti autosõidu kaugusel asuvasse Kihlepa Külamajja, kus avatakse 5. oktoobril Romantilise Rannatee pitsakohvik ja pitsasid valmistatakse ehtsas savist pitsaahjus.
Romantilise Rannatee eestvedaja Mercedes Merimaa sõnul avatakse laupäeval Kihlepa külamaja aias EV 100 kingituseks valminud ravimtaime- ja ürdiaed, mida kõigile huvilistele kohapeal ka tutvustatakse. Lisaks on avatud kohalike toidutootjate toodangu ja käsitöökauba müügiletid ning mitmed põnevad kohvikud. “Pitsasid valmistavad Pootsi suvekohviku “Amps ja Lonks” tegijad, tacode valmistamise ning magusa poole eest hoolitseb Kristi Lehtla koos Eassalu Neitsi Külaseltsi köögiga. Võlillekohvi pakub Janek Kõvask ja naturaalseid veine tutvustab Ivo Luik,” tutvustas Merimaa.
Pärnu Kohvikute Nädal kutsuti ellu viis aastat tagasi, et üürikest suvemelu pikendada. Teemanädal annab pärnakatele põhjuse kohvikuid külastada ning linnakülalistele põhjuse sügisesse Pärnusse tulla.
Laupäeval möödub 25 aastat parvlaeva Estonia hukkumisest tormisel Läänemerel, hukkunute mälestamiseks asetab linnapea Romek Kosenkranius homme kell 14 Estonia mälestusmärgi jalamile pärja ja süütab küünla.
Estonia katastroofi ohvrite mälestusmärk Pärnus 2013. aasta 29. oktoobri tormisel päeval. Foto: Urmas Saard
„Paljusid pärnakaid puudutas see sündmus väga valusalt. Kes hukkus, kes pääses, kelle kohta loodetakse, et ta on siiani kusagil elus. Küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid, sest lähedaste surmaga on raske leppida,“ rääkis Kosenkranius.
Mälestusmärk asub Pärnu jõe paremkaldal muulitee alguses, millel kujutatakse langetatud risti. Olemuslikult traagilise meeleoluga mälestusmärgi jalamil asuva musta graniittahuka küljel on laevaõnnetuses hukkunud 14 pärnumaalase nimed: Arvo Andersson, Aivo Grossfeldt, Aili Heinsoo, Liina Ivask, Peeter Kannussaar, Kalev Kukk, Andres Kuller, Pia Naber-Lass, Mirjam Maripuu, Heddi Männiste, Aita Pants-Oja, Hannely Veide, Han-ka-Hannika Veide, Tiina Niine-org-Teesaar. Samuti on graniidile kantud õnnetuspaiga koordinaadid: “MS ESTONIA 28.09.1994 59 21 N 21 42 E”
Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Hukkus 852 inimest, kellest enamike surnukehi pole meri välja andnud.
Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda rääkis kolmapäeval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Lisandväärtusest, tööturust, võõrtööjõust”.
Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto: Urmas Saard
[pullquote]välismaalaste seadus on Eestis suurima erandite arvuga õigusakt[/pullquote]Loengust huvituvaid kuulajaid oli tavapäraselt suurel hulgal ja Seedri tänaval asuva Tervise konverentsikeskuse 280-kohalisest saalist olid pea kõik kohad hõivatud. Kuuda lausus enne ettekande algust, et polegi varem nõnda suure auditooriumi ees loengut pidanud. Loeng kestis poolteist tundi ja selle järel sai veel täiendavaid küsimusi esitada. Seda võimalust kasutati innuka huviga. Ka loengu käigus võis lektorit katkestada täpsustavate küsimustega.
Reede ja laupäeva õhtul toimub Pärnu vanalinnas valgusfestival „ÖÖvalgel“, mille raames luuakse Tallinna väravatele, Rüütli tänava vaateakendele, raekojale ja Mohri majale ainulaadsed valgusvisuaalsed lavastused ja installatsioonid.
Valgusfestivali “Öövalgel” proov Mohri maja juures. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Mohri maja juurde, kus etendatakse Kaupo Meieli 12 minuti pikkust lugu Johann Voldemar Jannseni elust[/pullquote]Festival toob kaasa liikluspiiranguid. Reedel ja laupäeval hiljemalt kell 19 suletakse autoliiklus Mere puiestee alguses alates Esplanaadi tänava ristmikust, et otse sõitva auto valgus Tallinna väravatele ei langeks. Samuti ei saa Akadeemia tänavalt teatri taga olevale Rüütli tänava lõigule ning Vee ja Pikalt tänavalt Lastepargi ja raekoja juurde ja Munga tänavale keerata. Etenduskohtade lähedal piiratakse tänavavalgustust, et hoonete valgustamine paremini mõjule pääseks.
Kutseõppeasutustes tähistatakse Eesti toidu kuud. Neljapäeval, 26. septembril valmistavad Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) teise kursuse kokad rooga karpkalast, õpilasi juhendab Villa Wesseti peakokk Mart Kukk. Õpilastele valmistatakse sada portsu tänavatoidu võtmes koolilõunat. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnutsi on karpkala pärit Jõgeva maakonnas asuvast Härjanurme kalatalust.
Pildil Villa Wesseti peakokk Mart Kukk, tulevased kokad ja toiduks minevad kalad. Foto: Sergei Tšekmarjov
[pullquote]Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad[/pullquote]23.-27. septembril valmistavad Eesti toidu kuu raames kümme peakokka koos kutsekoolide kokanduseriala õpilastega kohalikust kalast maitsvaid roogasid. Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist 2014–2020. Kalanädala eesmärk on kokku viia praegused ja tulevased peakokad ning tutvustada neile kohalikku kvaliteetset kasvanduse kala. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.
Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolek toimus kolmel päeval Pärnus ja Tallinnas, kus räägiti sellestki mida liikumise sajandal aastal võiks vabatahtlike ühendusele kinkida. Kogunemise viimane päev lõppes külastusega MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses, kus tegutsetakse riskilaste ja –perede aitamisega.
Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto: Urmas SaardSoovid 100-aastaseks saavale Y’s Men liikumisele. Foto: Urmas Saard
[pullquote]1922. aastal möödub sada aastat ajast, mil Ameerika Ühendriikides Toledos asutati Y’s Men liikumine.[/pullquote]21. septembrist 22. septembrini toimunud Y’s Men Soome-Balti piirkonna tippkohtumine algas reedel Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses, jätkudes nädalavahetusel EELK Tallinna Püha Vaimu kiriku kogudusemajas ja Tallinna Õpetajate majas. Päevade läbiviija oli Pärnu Y klubi ja vastutav peakorraldaja Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.
Töökeelena kasutatava inglise keele kõrval tarvitati mõnel juhul ka vene keelt ja abikeeltena sai läbi tõlkide või otsesuhtluses võrdväärselt hästi hakkama kõigi nelja riigi keelega. Kohtumiste päeva alustati sõnadega „Tere tulemast”, Tervetuloa”, „Laipni lugti”, „Sveiki atvyke”, mille oskust peetakse sama oluliseks, kui ühiskeelena kasutatavat inglise keele paremat tundmist.
