Wasa Resort hotelliga tutvumine algas köögist

Neli nädalat ja mõned päevad rohkemgi külastajatele avatud olnud Wasa Resort uue spaahotelli peahoone esiuksest sisenedes väärib esimese asjana märkamist fuajee vastasseina kaunistav Islandi sammal, aga samavõrd kogu hoonestuse arhitektuurne lahendus ja muidugi inimesed, kes viimati valminud Pärnu majutusasutuses töötavad.

Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto Urmas Saard
Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto: Urmas Saard
Sten Märtin,  Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA  peakokk. Foto Urmas Saard
Sten Märtin, Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA peakokk. Foto Urmas Saard

[pullquote]toidulaual asuvad aukohal moodsate nüansidega ja puhtad põhjamaised maitsed[/pullquote]Uksele tuli vastu hotelli turundusjuht Kadi Elmeste, valmis järjekordsele uudistajale tutvumistuuri tegema. Tema ilmest võis lugeda teatavat üllatust, kui soovisin alustada peakokast. Vaatamata kiiretele toimingutele leidis Sten Märtin hetkeks aega pliidi äärest kõrvale astuda ja tugeva mehe käepigistusega tervitada. Heasüdamlik naeratus ei lubanud kahelda tema toitude headuses. Minu arvamist kinnitasid Elmeste sõnad: „Sten on noor ja tubli peakokk, kelle kutsusime välismaalt koju tagasi. Tema eelistuseks on kohalik tooraine. Näiteks on talle olulised Mätiku talu piimatooted.”

Sten alustas seitsmeteistkümneselt a’la carte kokana. Tänase Pärnu uusima restorani peakoka enda sõnul polnud talle küsimuseks tollel ajal igal nädalal bussiga Tartus koolis käies Haapsallu tööle sõita, sest hindas saadud kokkamise kogumusi sedavõrd kõrgeks.

Loe edasi: Wasa Resort hotelliga tutvumine algas köögist

Andres Metsoja: meie poolt päike, teie poolt investeeringud

Täna keskpäeval avati Pärnus kunagise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal riigi suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 päikesepaneeli suudavad katta ligemale 1000 majapidamise elektrienergiavajaduse.

Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto Urmas Saard
Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kristo Rossmani selgitusel võiks olla päikesepargist kasu kõigil lähema kuue kilomeetri raadiuses asuvatel suurema elektritarbimisega ettevõtetel.[/pullquote]Tuld purskavate fontäänide saatel lõikasid linti Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, keskkonnaministeeriumi nõunik Robert Kiviselg, Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Andres Metsoja, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ja Paikre OÜ juhatuse liige Kristo Rossmann.

Jäätmete ladestamine Rääma prügilasse lõpetati 13 aastat tagasi. 2008. aasta lõpus allkirjastas Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist prügila sulgemistööde ettevalmistamiseks ja sulgemistöödeks pea 130 miljonit krooni. Ligemale 28 hektaril laiunud prügila sulgemistööde maksumuseks kujunes 3,45 miljonit eurot. Lisaks prügikeha isoleerimisele ja katmisele rajati gaasikogumissüsteem ning koostootmisjaam elektri ja sooja tootmiseks. 2011. aasta oktoobris lõpetati Raba tänava prügila piduliku sulgemisega 15 aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.

Loe edasi: Andres Metsoja: meie poolt päike, teie poolt investeeringud

Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetasid täna nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse.

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto tõmmis kavandilt
Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto: tõmmis kavandilt
Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava r
Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Olen käinud 15 aastat mööda Eestit ringi ja lõpuks olen jälle Pärnus tagasi[/pullquote]Enne tänase piduliku sündmuseni jõudmist tuleb meenutada, et möödunud sajandi kahekümnendatel ehitatud ja omaaegsele raudteevalitsusele kuulunud neoklassitsistlik juugendvilla väärinuks täielikku reustareerimist. Kinnisvarabuumi laineharjal omandas Lääne-Virumaa mees kõik Pikk 16 korteriomandid ja asus arhitektuuriväärtuslikku elamut omavolilist lammutama. Muinsuskaitseamet peatas lammutuse, kuid 2008. aasta 15. mail süttis kaunite dekoratiivkunsti elementidega hoone põlema. Uurimine tuvastas küll tahtlikku süütamise, aga süüdlast ei leitud.

Praegune omanik otsustas Pika tänava kinnistul asunud endise raudteevalitsuse villa taastada ja siduda selle mõõdutundeliselt uue hoonestusega. Pärnakas Vallo Palm on hoone arendajana olnud seda meelt, et trööstitu olukord vajab suvepealinna südames muutust. Martensi maja ja uue bussijaama valmimine ning vana villa taassünd korrastavad tema sõnul kahtlematult suurt osa kesklinnas. „Päris suure katsumusega oli tegemist, aga ehitustööd sujuvad hästi ja hoone peaks valmima tuleva aasta maiks,” rääkis Palm.

Loe edasi: Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Helen Lausma-Saare: Pärnu ja Balti kett võivad olla peaaegu sünonüümid

Täna kogunes pisut enam kui veerandsada inimest Pärnus Aisa 39 asuva külalistemaja juurde, mille seinale kinnitatud mälestusplaat meenutab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumisest.

Balti keti otsustamise 30. aastapäeval Pärnus Aisa 39 maja juures, kus 2014. a 26. oktoobril avati olulist sündmust tähistav mälestustahvel. Foto Urmas Saard
Balti keti otsustamise 30. aastapäeval Pärnus Aisa 39 maja juures, kus 2014. a 26. oktoobril avati olulist sündmust tähistav mälestustahvel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Arutati, et kui selle asjaga peaks midagi viltu minema, siis vaevalt tolle poisikesega midagi halba juhtub[/pullquote]Ehisplaadi valmistaja on Tauno Kangro. Heleda graniitplaadi servasid ületavalt kaunistab Rahvarinnet tähistav R-kujuline pronksist ehis, mis kujutab katkematut inimketti Tallinna, Riia, Vilniuse teel.

Päevasündmust korraldanud Rahvarinde muuseumi juhataja Helen Lausma-Saare meenutas, et juba 13.-14. mail kogunesid kolme maa rahvarinde inimesed Tallinnasse esimesele Balti Assambleele, kus arutati Balti tee mõistet ja sõnastati kolme rahva vabaduse püüet – samm-sammult, ilma vägivallata. „Tulles maist tänasesse päeva, 30 aastat tagasi ja 15. juulisse, siis just Pärnus tehti kiire lõplik otsus kolmepoolsete esindajate osavõtul, mistõttu võib Pärnut ja Balti ketti peaaegu sünonüümidena võrrelda,” rääkis Lausma-Saare.

Loe edasi: Helen Lausma-Saare: Pärnu ja Balti kett võivad olla peaaegu sünonüümid

Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres kõrgub 2008. aastal avatud 30 meetri pikkune punasest graniidist obelisk, mis tähistab Euroopa-Aasia piiri.

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto Urmas Saard
Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Pea tosin päeva Venemaal, sellest pool aega Jekaterinburgis

Neil päevil on Külauudiste infoveski jälle reisimas, sedakorda naabermaal Venemaal teiselpool Uuraleid asuvas Jekaterinburgis, et paremini tutvuda sealse paiga ja inimestega ning olla vaatamas-kuulamas rahvusvahelist Y’s Men Euroopa konverentsi.

Tänane Jekaterinburg. Foto Urmas Saard
Tänane Jekaterinburg. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Piial oli ilus kavatsus võõrustajat Eesti ja Vene lippudega tervitada[/pullquote].Jaanipäeva järgsel esimese tööpäeva õhtul jõudis meie Eesti kolmik – Piia, Mikko ja mina – pärast Moskva Šeremetjeva lennuväljal toimunud ümberistumist kenasti Jekaterinburgi maandumisrajale. Juba lennates märkasime Pärnu ja Jekaterinburgi vahel midagi ühist. Nii nagu Pärnu reastub Eesti linnadest neljandale kohale, samamoodi on Venemaa neljas linn Jekaterinburg, seda küll üksnes elanike arvult.

Sihtkohas oli lubanud meile vastu tulla keegi kohalikest, et sõidutada ööbimispaika. Piial oli ilus kavatsus võõrustajat Eesti ja Vene lippudega tervitada. Ta ostis kolm valgesinipunast lipukest ja palus minul samuti suurest kohvrist kolm sinimustvalget käsilippu välja õngitseda, lootes meid nõnda paremini nähtavaks muuta ja kohtumise emotsionaalselt meeldivaks teha. Paraku ilus mõte ei õnnestunud, sest võõrustaja lubadus jäi teadmata põhjusel üksnes lubaduseks.

Loe edasi: Pea tosin päeva Venemaal, sellest pool aega Jekaterinburgis

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard
Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust[/pullquote]Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Loe edasi: Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

Võidupüha mälestustuli liigub Torist läbi Pärnu ja kihelkonnakeskuste Tartusse

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.

Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.

Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.

Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.

Samal teemal:

Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tartu on võidupüha paraadilinn

Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto Urmas Saard
1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.[/pullquote]Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.

Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.

Loe edasi: Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Paikusel avati kauaoodatud toidupood

Paikuse rahvas on pidanud leppima ilma kaupluseta 2016. aasta oktoobrist saadik, kuid eile keskpäeval avati alevi keskel uus Coopi Konsumi kaubahall, mille 700 ruutmeetri suurusel müügipinnal jätkub ruumi 3000 erineva nimetusega kauba jaoks.

Paikuse kaubahalli avamisel pakuti Elleni firma valmistatud torti. Foto Urmas Saard
Paikuse kaubahalli avamisel pakuti Elleni firma valmistatud torti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ainus, mille üle ta kurtis, et kaubahall nii paksult rahvast täis[/pullquote]Uudistajaid takseeris uue hoone juures juba mitu tundi enne avamistunni saabumist. Vahetult enne uste avamist võis uste taga olla vähemalt sadakond inimest kui mitte rohkemgi. Müügisaal oli kaunistatud Coopi kirjadega õhupallidega ja neid täideti külalistele jagamiseks aina juurde. Täpselt kell 13.00 avanesid laiad uksed ja ilma piduliku lindilõikamiseta olid kõik oodatud sisenema. Sissevoolaval rahvahulgal ei näinud lõppu tulevatki. Enamik suundus müügisaali, aga paljud peatusid vasakut kätt asunud kondiitritoodete laua ääres, kus jagati maitsvaid koogilõike ja pakuti kohvi, samuti viinamarju, banaane, pirne. Ka müügisaalis lõiguti Elleni Pagariäride suurt torti.

Loe edasi: Paikusel avati kauaoodatud toidupood

Isabell Maripuu: ei aidanud vanemate ahastus ega laste nutt

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento korraldas juuniküüditamise 78. aastapäeva mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kus mälestati lahkunuid ja meenutati punaterrori õudusi.

Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto Urmas Saard
Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teisipäeval toimus esimene koosolek linnavalitsuses, kus määrati tegavuspõhimõtted ja suunad kogu Leinapargi uuendamiseks[/pullquote]Leinakivi juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvastatud rahukaitsjad. Pärnumaa Gaidide maleva noorte hoida olid Eesti lipu seltsile kuuluvad lipud, mille külge kinnitatud musti leinalinte liigutasid kerged tuuleiilid. Täpselt keskpäeval kõlas helikandjalt Eesti hümn. „Neid, keda viidi pikale teekonnale ei kuhugi, kes selle koleduse pidid läbi tegema, on täna meiega veel väga vähe, sest vaid pooled jõudsid elusana kodumaale tagasi ja neistki on nüüdseks juba enamus lahkunud. Aga hea, et on inimesi, kes mäletavad, kes tulevad sellel päeval siia, et mälestada meie lähedasi, tuttavaid, naabreid, kaasmaalasi,” lausus sissejuhatuseks Memento Pärnumaa ühenduse juht Isabell Maripuu ja palus rahva leinaseisakule.

Loe edasi: Isabell Maripuu: ei aidanud vanemate ahastus ega laste nutt

Eesti esimene vahvlifestival Vahvlifest

MTÜ Vahvli Selts korraldab laupäeval, 6. juulil Pärnu rannahoone terrassil Eesti esimese vahvlifestivali Vahvlifest. Vahvlivestil saab osta ja degusteerida vahvleid, toimuvad õpitoad ja valitakse Eesti parim vahvel ja parim vahvlimasin.

Foto  Vahvlifest

Vahvlifesti alale pääs ja meelelahutuskava nautimine on kõigile tasuta. Tõeline vahvlifänn saab korraldajate sõnul osta 5 eurot maksva käepaela, mis annab õiguse degusteerida Vahvlifestil osalevate vahvlivalmistajate vahvleid; valida nende seast Eesti parim vahvel 2019; valida Eesti parim vahvlimasin; osaleda õpitubades; osaleda loosimises, mille peaauhinnaks vahvlimasin ja kinkekaardid, lisaks rohkelt auhindu vahvlifestil osalevatelt
firmadelt ja koostööpartneritelt.

Käepaelad on müügis Vahvlifestil, eeltellimused palutakse saata e-mailile vahvlifest@gmail.com

Foto: Vahvlifest →

Loe edasi: Eesti esimene vahvlifestival Vahvlifest

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni
Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna[/pullquote]Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Loe edasi: Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Kukk Porthos alustab Eestis ringreisi

Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust suunamudija kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.

Kukk Porthos. Foto Maaeluministeerium
Kukk Porthos. Foto: Maaeluministeerium

[pullquote]Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks[/pullquote]„Möödas on ajad, mil influencer’id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga. Oma ringreisil kogetust annab ta operatiivselt teada sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol,“ sõnas Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe.

Kukk Porthos startis eile, 11. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. „Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks,“ lisas Lillemäe.

Kukk Porthose kodu asub Ranna Rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama.

Kertu Kärk
Maaeluministeeriumi nõunik

Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti

Mihkel Lüdigi sünnikohast liikus tuli Paikuse osavalla teid pidi Seljametsa rahvamaja kontserdile, mis toimus kolme suure sinimustvalge lipu all ja Seljametsa kooli avamist menutava kivi juures.

Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto Urmas Saard
Paikuse naised julgestavad eespool liikuvat laulupeo tuld, mis läheneb Sindi raekojale. Foto: Urmas Saard

„Siin algas kool 27 septembril 1920,” on kirjutatud graniitkivile kinnitatud plaadile. Kooli enam ei ole, aga mälestus püsib. Päris tühjaks pole maja jäänud, sest nüüd on see lasteaia rõõmude päralt. Kivi ees põles laulupeotuli seni, kuni laulud lauldud ja tantsud tantsitud said ja Paikuse osavalla esindajad võtsid suuna Sindi peale.

Loe edasi: Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti

Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm

Kolmel päeval Pärnumaal liikuv laulupeo tuli anti täna Häädemeeste valla esindajate poolt üle Paikuse osavalla Vaskrääma külas tuld ootavatele lauljatele ja tantsijatele.

Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto Urmas Saard
Tamme istutamine Mihkel Lüdigi sünnipaigas Vaskräämal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]“… taevasse tõusku me lootuse loit” kõlades läidetakse peotuli[/pullquote]Mihkel Lüdigi sünnikohta rivistusid tuld vastu võtma Lüdigi nimeline meeskoor, segakoor Sireli, Pärnu Kunstide Maja poistekoor, rahvatantsurühmad Kuu ja Pastlapaar ning mitmete ühingute või ametite esindajad. Häädemeestelt toodud tuli anti edasi käest kätte. Tõrvikut jäädi hoidma Mihkel Lüdigi 90. sünniaastapäevaks avatud suure graniitkivi ette, mille kohal kasvab hiigelmõõtmetes tamm. Esimese tamme istutas sealsele platsile Mihkli isa Jakob Lüdig 139 aastat tagasi. Nüüdseks on sinna ümber istutatud erinevate seltside poolt kümneid tammesid. Tänagi istutasid laulupeotule kandjad jälle ühe tamme.

Loe edasi: Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm

Oma aja kangelased

Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto Urmas Saard
Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil[/pullquote]Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.

Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.

Loe edasi: Oma aja kangelased

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid

Pärnu kesklinna kavandatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse“ loob Pärnu kesklinna uue kaasaegse maamärgi.

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö
Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö

„Hoone vorm on selge ja konkreetne, samas õhuline, maja põhiplaan on ratsionaalne ja igavaid koridorisüsteeme lõhkuv. Tulevane kunstihoone on ilmakaarte suhtes hästi paigutatud, mis võimaldab rajada hoone peasissepääsu juurde õhtupäikesesse avaneva terrassi. Hoonel on äratuntav sissepääs nii Port Artur 2 ette rajatava linnaväljaku kui Martensi maja juurest algava piki endist raudteetammi kulgeva jalakäijate tee poolt, kohvik ja kunstigaleriid saavad oma tegevust väljaku poole laiendada,“ iseloomustas linnaarhitekt Henri Eessalu võidutööd.

Üks võitjatest, arhitekt Ralf Lõoke pidas kõige olulisemaks seda, et kunstihoone ehitatakse kesklinna. „Loodan, et ehitate selle tõesti valmis,“ lausus ta.

Loe edasi: Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid

Pärnu rannas triivisid lapsed täispuhutava madratsiga sügavasse vette

Esmaspäeval tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Kella 16 ajal märkas G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp, kuidas kaks varateismelist tüdrukut on täispuhutaval madratsil mängides triivinud vähemalt 1,7 meetri sügavusse vette. Kohe saatis ta neile järele kaks vetelpäästjat, kes tüdrukud koos madratsiga madalasse vette tõid.

Rannavalvurid selgitasid lastele, et täispuhutava madratsiga kaldast nii kaugele minna on ohtlik ja palusid neil rannamõnude nautimist jätkata madalas vees.

Tüdrukud olid rannas omapäi, ilma lastevanemateta.

G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp rõhutab, et täispuhutavate mängumadratsitega merre minek on ohtlik, kuna tugev lainetus ja tuul võib selle kergesti kaldast eemale, sügavasse vette juhtida. „Kui laps peaks täispuhutavalt madratsilt sügavamasse vette kukkuma või ujumisrõngaga üle pea käima on paanikahoog kerge tulema ja sedasi satub laps uppumisohtu,“ ütleb Lomp. „Juhul kui lapsevanemad lubavad lastel täispuhutavate mänguasjadega vees mängida, siis tuleks ise vees lapse juures olla, et talle vajadusel kohe appi minna.“

Täispuhutavate veemänguasjadega juhtub õnnetusi ja ohtlikke olukordi Eesti randades igal aastal. Näiteks eelmise aasta 16. juulil läks Pärnumaal Reiu rannas üks laps madratsiga merele ja tuul võttis täispuhutava madratsi koos lapsega kaasa. Lisaks lapsele tuli appi läinud päästjatel tuua veest välja ka kaks täiskasvanut, kel lapsele appi tõtates vees jõud rauges.

Pärnus tähistatakse Eesti lipu 135. aastapäeva kõnekoosoleku ja kontserdiga

Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.

Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto Urmas Saard
Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard

Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.

Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.

Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.

4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.

Urmas Saard

Pärnu südalinna tuleb valgusfestival “ÖÖvalgel”

MTÜ Öövalgel koostöös Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Postimehe ning Rüütli tänava ettevõtjatega korraldavad Pärnus esimese valgusfestivali „ÖÖvalgel“, mis toimub 27.-28. septembril Pärnu vanalinnas.

ÖÖvalgel

Valgusfestival on ainulaadsetest valgusvisuaalsetest lavastustest ja installatsioonidest koosnev festival. Valgusfestivali omapäraks on hoonetele loodavad videomappingud, kus keskseks tegelaseks on inimene. Fookuses on etenduskunstide lühivormid, kus domineerivaks ideeks on traditsiooniliste vormide põimimine kaasaegsete tehnilis-loominguliste vahendite ja võimalustega, et sünniks elegantselt balansseeriv elamuskultuur. Pärnu valgusfestivali etendusi saab näha Tallinna väraval, Rüütli 25 hoonel ning Pärnu raekoja seinal. Lisaks etendustele luuakse Rüütli tänava ja selle lähiümbruse hoonete vaateakendele Pärnus elava kunstniku Madli Lavini maalidest installatiivne kunstigalerii.

Loe edasi: Pärnu südalinna tuleb valgusfestival “ÖÖvalgel”

30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto Urmas Saard
Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”

Loe edasi: 30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit

Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.

Lottemaal. Foto Urmas Saard
Lottemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele[/pullquote]„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.

Loe edasi: Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit

Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi

Kesknädalal, 29. mail pannakse Pärnus nurgakivi Raja tänav 7 kerkivale lasteaed-ujulale, millest saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu.

Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto Pärnu linnavalitsus
Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto: Pärnu linnavalitsus

[pullquote]Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula[/pullquote]„Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. „ Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula, mis hakkab tulevikus asendama amortiseerunud Koidula kooliujulat ning pakkuma koolidele, sportlastele ja ujumishuvilistele paremaid treeninguvõimalusi.“

10,6 miljonit eurot maksev ehitis valmib 2020. aasta juunis. 4 039 200 euroga toetab ettevõtmist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald.

Loe edasi: Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi

Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.

Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni, rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto Urmas Saard
„Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto: Urmas Saard

[pullquote]hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses[/pullquote]Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.

Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.

Loe edasi: Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha