Pärnumaa

Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Täna keskpäeval lähetati 472 pedaalijat Pärnu Kesklinna silla juurest kaheksandale Pärnumaa rattaretkele võimalusega valida kolme erineva pikkusega teekonna vahel.

Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud Foto Urmas Saard — Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud. Foto: Urmas Saard

Tänavu saabuti igal sügisel toimuvale maakonna rattaretkele Tori, Sindi, Paikuse suunalt esimest korda ühissõidul. Torist asuti Pärnu poole liikuma juba 9.30. Sindi vahele jõudes põigati linna raekoja juurde, mille ees sooritati mõned auringid. Muusikahelid tervitasid kogunevaid rattureid ja peaukse ees registreeris Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu oma linna rattureid. Paberile kanti 9 nime ja iga nime kirjapanija sai rinda Sindi linna vapiga märgi. Kõige arvukamalt oli esindatud Sindi linnavalitsus: 5 naist ja 1 mees. Kõigil kuuel oli seljas ühesugune valge T-särk, mille esist ja seljatagust kaunistas suur linna vapp. Kell 10.30 saatis linnapea Marko Šorin nii teekonda alustanud kui vahepeatuse teinud kaugemalt tulnud ratturid heade sõnadega Pärnu poole väntama.

Paikuse alevis ühineti naabervalla inimestega.

Tervislikke eluviise hindavad jalgratturid valisid vastavalt meeleolule ja jõuvarudele 9-, 20- või 42kilomeetrise asfaltlindi. Poolteist tundi enne ühisminekut toimusid lühikesed lastesõidud.

Loe edasi: Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Täna toimusid Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses. Traditsiooniliselt läheb rändkarikas 130 kg kehakaalu parimale, kelleks sedakorda oli Liepaja maadleja Uldis Glazins.

Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno Foto Urmas Saard — Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno. Foto: Urmas Saard

Tänavu sügisel tuli maadlusmatile 124 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust. Muidugi oli sarnaselt eelmistele aastatele seegi kord arvukalt maadlejaid Pärnu maadlusklubist Leo, kes on mälestusvõistluse peakorraldaja.

Neidude vanusegrupis 2000 ja nooremad ning kehakaalus 44 kg jäi MK Leo maadleja Tiia-Triin Tomson SK Tapa vastase Polina Sahno paremusele küll alla, aga võitles siiski sitkelt. Samal võistlusel maadles Tiia-Triin Tomson möödunud sügisel neidude 40 kg kategoorias ja autasustamisel astus siis pjedestaali kõige kõrgemale astmele.

Noormeeste vanusegrupis 2002 ja hiljem sündinute kehakaalus 22 kg oli võidukas Markkus Maripuu MK Leost.

Põnev oli jälgida ka MK Leo vendade Randel ja Raimond Uibo võitluslikku vaimu, sest alles eelmisel kuul osalesid noormehed Turus Kalle Mäkineni XXXII mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses. Pärnu Postimees kirjutas, et Raimond võitis 42 kg kaalus esimese vastase juba esimese minuti lõpus seljaga, tehes eelnevalt soomlasele nii “peeglit” kui ülerinnaheidet. Teises matšis pani ta samuti avaminuti lõppedes selja peale Abergi klubi poisi ja esikoht oligi käes. Täna tal nii hästi ei õnnestunud ja pidi samas kaalus leppima 7. kohaga.

Loe edasi: XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Swedbanki Lääne regiooni direktor Egon Jekabsoni austati 16. septembril Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimunud Väärikate ülikooli õppeaasta alguse pidulikul aktusel Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli teenetemärgiga aastate pikkuse Väärikate ülikooli tegevuse toetamise eest.

Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni. Foto: Urmas Saard

Kolledži direktor Henn Vallimäe sõnul oli Swedbank esimene ettevõte, kes vanemaealistele suunatud uudset projektiideed kohe toetas ja on seda sümpaatselt teinud tänaseni. „Väärikate ülikooli koolituste raames on kuulajatele tänuväärselt edastatud vajalikku ja kasulikku teavet, kuidas üha uueneva tehnoloogia taustal rahaasjadega hakkama saada,“ rõhutas Vallimäe.

Kestvat huvi Eestis esimesena loodud Pärnu Väärikate ülikooli vastu kinnitab teadmine, et tänavu alanud õppeaastaks oli registreeritud 518 kuulajat ja oma võimalust ootab veel 40 inimest.

Loe edasi: Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on välja kuulutanud meetme, mille eesmärgiks on raudteepeatuste sobivam ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.

Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn Foto Urmas Saard — Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee. Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn. Foto: Urmas Saard

10. septembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati tagada Sindi linna eelarve kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus meetmesse „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” esitatud projektitaotluse „Pulli raudteepeatust kogukondadega ühendava kergliiklustee rajamine” omafinantseering summas 16 705 eurot.

Toetuse andmise määruse järgi ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km kaugusele jääva sihtpunktiga kergliiklus- ning juurdepääsuteid. Rahastajaks on Keskkonna investeeringute keskus (KIK). Sindi linn, Sauga vald ja Maanteeamet esitasid ühistaotluse septembris.

Maksimaalselt antakse projektile toetust 85% abikõlblikest kuludest ja oma finantseeringu määr peab olema vähemalt 15%. Kolmepoolselt otsustati panustada 16%, et suurendada positiivse otsuse tõenäosust. Rahastaja sooviks oli volikogu poolne kinnitus, et kergliiklustee valmimisjärgsed ülalpidamiskulud kaetakse 5 aasta kestel pärast projekti lõppemist alates 2018.a hinnanguliselt summas 1900 eurot aastas. Varasemalt selliseid lisatingimusi ei ole seatud. On ju loomulik, et tee peab olema kasutatav aastaringselt, kommenteeris täiendavat klauslit Sindi abilinnapea Rein Ariko.

Loe edasi: Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Uuenduslik rattaretk läbib Sindit ja Paikust

Täiendatud: 26.09, kell 12:22

Pühapäeval, 27. septembril, toimuv VIII Pärnumaa Rattaretk pakub lisaks tavapärasele 42 ja 20 distantsile uudsena 9 kilomeetri pikkust teekonda, kuid alustada võib ka kell 9.30 Torist, liitumistega Sindis ja Paikusel, et jõuda keskpäeval Pärnus antavasse üldstarti.

VII Pärnumaa Rattaretke pikamaa distantsi pedaalijad on jõudnud Ehitajate teel Wendre kohale Foto Urmas Saard — Pikamaa pedaalijad. Foto: Urmas Saard

Algusega kell 10.30 saavad kesklinna silla kõrval toimuvatel lastesõitudel osaleda kuni 9-aastased ratturid. Samal ajal, kell 10.30 starditakse Sindi raekoja eest Pärnu suunal.

Ühine start retke kõikidele distantsidele antakse täpselt kell 12 Pärnu kesklinna silla juurest. Pikemate vahemaade läbijad suunduvad Vana-Pärnusse ja paljud sealt Audrussegi. Startijad 9 km rajale teevad tuttavale Jaansoni ringile tiiru peale.

Korraldajate ootus on kuni pooltuhat pedaalijat.

Retkele saab registreerida Pärnumaa Spordiliidu kodulehel või Pärnu Keskuse infoletis. Eelregistreerimisel on tasu soodsam võrreldes nendega, kes jätavad kirjapaneku stardipäevale.

Loe edasi: Uuenduslik rattaretk läbib Sindit ja Paikust

Paikusel toimuvad XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused

Laupäeval, 26. septembril peetakse Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses.

XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014 a Foto Urmas Saard — XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014. a. Foto: Urmas Saard

Mälestusvõistluste päev algab kell 10 mälestushetkega Leo Kreinini kalmul, mis asub Sindi kalmistul.

Spordikeskuses alustatakse tund hiljem. Võisteldakse järgmistes vanusegruppides ja kehakaaludes: 2002 ja nooremad: -22; -26; -29; -32; -35; -38; -42; -47; -53 kg; 1998 ja nooremad: -42; -46; -50; -54; -58; -63; -69; -76; -85; -100 kg; neiud 2000 ja nooremad: -44 kg; mehed: -59; -66; -71; -75; -80; -85; -98; -130 kg.

Spordialadest on maadlus üks vanimaid. Juba 3. aastatuhandel eKr. maadeldi Vana-Egipruses lähedaselt tänapäevastele võtetele. Ilma abivahenditeta kahevõitluses loetakse vastane kaotanuks, kui ta puudutab matti mõlema õlaga. Juhul, kui ettenähtud aja piires jääb seljatamine toimumata, tunnistatakse võitjaks suuremal arvul erinevaid võtteid sooritanud või kohtunike arvates südikamalt tegutsenud võistleja.

I-III koha võitnuid autasustatakse medali ja diplomiga, parimatele auhinnad. Peale kaalumist loositakse välja üks täiskasvanute kehakaal, kus rahalised auhinnad jagunevad vastavalt I koht 300 €, II koht 200 €, III koht 100€. Eriauhind on ka parimale noormaadlejale ja keegi saab täiskasvanute raskekaalu võitja rändkarikas. Mullu läks see Evo Richard Lode kätte.

Võistluse korraldaja on Pärnu maadlusklubi Leo, kes paneb ka ise arvukalt maadlejaid võistlema.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis kuuldi Paul-Peeter Toome sõjateest

Vastupanuvõitluse päeval alustas Sindi Ajalooklubi oma kaheksandat hooaega. Ettekande tegi Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, kes rääkis Paikusega seotud kuulsaima luuraja Paul-Peeter Toome elust.

Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja. Foto: Urmas Saard

Paul-Peeter sündis 1921. a 30. oktoobril Audru vallas ja õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Roosimäe ütles, et paarkümmend aastat tagasi olid arhiivid tunduvalt avatumad, kui praegu ja seda võimalust kasutas ta omal ajal üsna ohtralt. Tol ajal pöördus tema poole Paikusel elav Paul-Peeter Toome (Tõnson) tütar palvega uurida arhiiviandmete põhjal isa käekäiku.

1941. a. 12. veebruaril ületas Paul-Peeter NSV Liidu ja Soome vahelise riigipiiri. Roosimäe esitas lõike hiljem tabatud luuraja ülekuulamisprotokollidest, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (parteiarhiiv) Tõnismäel. Muidugi olid protokollid koostatud vene keeles. Ülekuulamisprotokollis on kirjas tema tunnistus: „12. veebruaril mina koos Simmo, Mihkliga ja Rosenfeldt, Heimariga Saaremaalt (Roosimäe sõnul õppis viimane Pärnus pagariks) ületasime piiri kell 7 õhtul Loksa juures Harjumaal.“ Edasi tunnistas ta, et üleminekul neid keegi ei aidanud ja ületamiseks kulus 44 tundi. Soome piirivalve saatis mehed Porvoo merestaapi, kus toimus ülekuulamine ja saatmine Helsingisse. Toiming kestis kaks päeva. 25. veebruaril viidi neid endise ajalehe Vaba Maa toimetaja Harald Vellneri juurde, kus elati 15. aprillini. Seejärel saatis Vellner nad admiral Pitka korterisse.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis kuuldi Paul-Peeter Toome sõjateest

Sindis algatati Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks üldrahvalik rahakorjandus

Vastupanuvõitlemise päeval otsustas Sindi Ajalooklubi teha üleskutse püstitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärk, millega avaldatakse austust poliitikule, diplomaadile ja Tartu rahu läbirääkijale.

22. septembril esitas ajalooklubi Sindi linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik pangakonto: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.

Julius Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul.

Arhitekt Karl Lüüs, kujur Ferdi Sannamees.

Foto Vikipeediast

Sindi muinsuskaitselise tervisekeskuse hoone seinad said põhjaliku korrastuse

Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.

Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis Foto Urmas Saard — Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis. Foto: Urmas Saard

Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.

Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.

Loe edasi: Sindi muinsuskaitselise tervisekeskuse hoone seinad said põhjaliku korrastuse

Programmiväline sõprus austerlastega

Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.

Põgus unenäohetk Viinis

Hundertwasseri kunstimajas Foto Tiia Reiksaar — Hundertwasseri kunstimajas. Foto: Tiia Reiksaar

Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.

Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.

Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.

Loe edasi: Programmiväline sõprus austerlastega

Lipu selts kingib Tori koolile 10 sinimustvalget lippu

28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.

Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant Foto erakogust — Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust

Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.

Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.

Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.

Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.

Urmas Saard

ETV kaamera filmis Sindis ekstreemsõite

Fein-Elast Estonia OÜ on Sindi Avatud Noortekeskuse suurtoetaja, kes tunnistati sel aastal üheks Aasta Piirkonna Ettevõtte nominendiks.

Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets Foto Urmas Saard — Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets. Foto: Urmas Saard

Esinduslik žürii on teinud valiku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tänavu välja antava Ettevõtluse Auhinna nominendid ja viie kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval pidulikul auhinnagalal.

Erinevate valdkondade asjatundjad valisid välja kolm parimat ettevõtet viies kategoorias – Aasta Eksportöör, Aasta Välisinvestor, Aasta Piirkonna Ettevõte, Aasta Uuendaja ja konkursi ajaloos esmakordselt Aasta Vastutustundlik Ettevõte. Hindamise aluseks olid ettevõtte majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus ja teised tegurid, mis tagasid ettevõtete edu.

Aasta Piirkonna Ettevõte selgub Märjamaa Lihatööstus OÜ, kasevineeri valmistava UPM-Kymmene Otepää AS ja Sindis elastikniite tootva Fein-Elast Estonia OÜ seast.

Loe edasi: ETV kaamera filmis Sindis ekstreemsõite

Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Täna tähistas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond vanavanemate päeva, millega sooviti väärtustada vanavanemate rolli ühiskonnas ja läbi koostegemise ühendada omavahel erinevad põlvkonnad.

Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva Foto Urmas Saard — Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva. Foto: Urmas Saard

Vanavanemate päev on Eestis alates 2010. aasta jaanuarist riiklik tähtpäev, mida ametlikult tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Eestlastel langeb tähtpäev ameeriklastega samale ajale. Ameerika Ühendriikides seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana 1979. aastal. Seda päeva tähistatakse erinevatel kalendrikuudel kas rahvuspühana või riikliku tähtpäevana ka mujal maailmas: Kanadas, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Kui Eestis on vanavanemate päev ilmalik, siis Poolas tähistatakse katoliku usupühana.

Tähtpäev võimaldab lastel saada teadlikumaks vanavanemate tegevusest, teadmistest ja elutarkusest. Sama mõte ajendaski Pärnumaa ringkonna naisi tegema midagi sellist, mis suudaks pakkuda tihedamat põlvkondade vahelist suhtlemist ja sisendaks austust vanavanemate vastu. Õhtupoolik sisustati mitmekesise tegevusega. Raba tänava lasketiiru pääsla kõrval võttis saabujaid vastu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi, kes pakkus pika laua taga istet ja andis küsimustega paberid kätte. Küsimustele vastuseid otsides saadi kiiresti palju teadlikumaks naiskodukaitse tegemistest ja ülesannetest.

Loe edasi: Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Video- ja piltuudis: laupäeval toimunud Sindi Skate 2015 noorim osaleja oli 7-aastane Mattias Paaps Pärnust

Üheksandat aastat korraldas Sindi Avatud Noortekeskus 12. septembril elamusspordipäeva Sindi Skate, millest võtsid osa riigi parimad BMX-, rula- ja tõukerattasõitjad.

Sindi Skate 2015 rula esikolmik Foto Kaur Kasemaa — Sindi Skate 2015 rula esikolmik. Foto: Kaur Kasemaa

Lisaks kolme ala esimese kolme parima välja selgitamisele märgiti ära noorima osalejana 7-aastane Mattias Paaps Pärnust, parimad sintlased Eke Pikk ja Juss Ojala ning suurima kukkujana pärnakas Siim Raidmets

Sindi Skate 2015 tulemused

Rula

1. koht – Aleksander Tubin, Tartu

2. koht – Jarmo Kangro, Tartu

3. koht – Meelis Erm, Pärnu

Loe edasi: Video- ja piltuudis: laupäeval toimunud Sindi Skate 2015 noorim osaleja oli 7-aastane Mattias Paaps Pärnust

Euroopa muinsuskaitsepäevade raames tutvuti Sindi tööstuspärandi ja linnaga

Ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin valmistus neljapäevast pühapäevani kestvateks Euroopa muinsuskaitsepäevadeks juba aegsasti ja koostas rohkelt ajalooliste fotodega illustreeritud vihiku, mis annab põgusa ülevaate kodulinna ajaloost.

Marko Šorin tutvustab Euroopa muinsuskaitsepäevade raames huvilistele Sindi tööstuspärandit ja kõneleb muust linna ajalooga seonduvast Foto Urmas Saard — Marko Šorin tutvustab Euroopa muinsuskaitsepäevade raames huvilistele Sindi tööstuspärandit ja kõneleb muust linna ajalooga seonduvast. Foto: Urmas Saard

Tiitellehele on kirjutatud „Euroopa Muinsuskaitse päevad 2015 Tööstuspärandi aasta“. Tuntud töösturi suure foto all selgitav allkiri: „J. Ch. Wöhrmanni asutatud väikelinn Sindi“. Selle 16-leheküljelise teatmiku kinkis linnapea kõigile huvilistele, kes tunnike enne keskpäeva kogunesid Sindi koolioone juurde, mis valmis 1901. a varem lammutatud kõrtsi asemele. Algselt asusid majas nii 1837. a asutatud kool kui ka 1892. a avatud Eesti esimene lasteaed ja 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus.

Sama punastest tellistest laotud kolmekorruselise hoone juurest alustas Šorin mõttelist ringkäiku linna ajaloos.

Väikeses teatmikus jutustab Šorin, et algselt asusid Sindi asunduse asemel Saia ja Tõela külad. Pärnu jõest alla voolu jäi mõne versta kaugusele Zintenhofi ehk Sindi mõis, mille hoone asus praeguse politseikooli kohal. 1832. a Riia kaupmehe J. Ch. Wöhrmanni poolt asutatud vabrikule ja juurde tekkinud asundusele antigi nimi, mitte siin asunud külade, vaid just mõisa järgi. Kuni Sindile alevi staatuse andmiseni kuulus vabrikuasula administratiivselt Taali valla alla. Narva Kreenholmi asutamiseni oli Sindi vabrik Liivimaa ja ka Eestimaa kubermangu suurim tööstusettevõte, kus töötas iga viies tööstustööline.

Loe edasi: Euroopa muinsuskaitsepäevade raames tutvuti Sindi tööstuspärandi ja linnaga

Vanavanematega Pärnu lasketiirus

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldab esmaspäeval, 14. septembril Pärnus vanavanemate päeva puhul toreda õhtupooliku, kuhu oodatakse meelt lahutama erinevas vanuses inimesi, eriti aga vanavanemaid koos lapselastega.

Vanavanematepäeva tähistamine Sindis Foto Urmas Saard — Vanavanematepäeva tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi annab teada, et Raba tänava (Raba 1 a) lasketiirus ja selle ümbrusesse rajavad Naiskodukaitse erialagrupid koos kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorkotkastega mitmed tegevuspunktid. Külalised saavad alates neljast paari tunni kestel proovile panna oma osavust, täpsust ja nutikust, samas ka ise õppides. Aimu saab Naiskodukaitse tegevusest üldisemalt, samuti meditsiini-, toitlustus-, spordi- ja staabiassistentide tööst. Avatud on lasketiir, kus instruktori käe all võib õhupüssist märki lasta.

Lisaks sellele on kohal meditsiinitarvetefirma B.Braun Medical esindaja, kes tutvustab kohapeal tänapäevase koduapteegi haavahooldusvahendeid. Pärast tegevuspunktide külastamist on võimalus maitsta kosutavat sõdurisuppi. Vanavanemate päeval osalemine on tasuta.

Urmas Saard

Sindi premeerib oma kodulinna sõudesangarit Allar Raja

Täna teatas Sindi abilinnapea Rein Ariko linnavalitsuse otsusest premeerida Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas osalemisega saavutatud MM-i pronksi eest 800 euroga.

Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas võidetud MM-i pronksiga Foto Urmas Saard — Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas võidetud MM-i pronksiga. Foto: Urmas Saard

5. septembri pärastlõunal Prantsusmaal Aiguebelette’i järvel toimunud paarisaeru neljapaatide tasavägises ja ülipõnevas finaalis võitis Eesti nelik Saksamaa ja Austraalia järel MM-i pronksmedali. Samas paadis Allar Rajaga sõudsid Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kellel nüüd seisab ees tuleval aastal Rio de Janeiro suveolümpial võistlemine. Seni puudub Eesti paarisaeru neljapaadil medal olümpiamängudelt.

Tõnu Endrekson omab sissekirjutust Tori vallas ja Kaspar Taimsoo Viljandis. Usutavasti premeerivad ka need omavalitsused edukaid sõudjaid. Pärnu linnavalitsus premeerib Andrei Jämsät 1000 ja neljapaadi treenerit Matti Killingut 750 euroga.

Urmas Saard

Tööstuspärandi tulevikumõtted jõudsid Sindi muuseumisse

Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Heidi Vellend näituse ülespanekul Foto Urmas Saard — Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard

Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.

Loe edasi: Tööstuspärandi tulevikumõtted jõudsid Sindi muuseumisse

Muinsuskaitsepäevadel tutvustatakse Pärnumaal Waldhofi vabriku lugu, Sindi kalevivabrikut ja Lavassaare muuseumraudtee veeremit

Euroopas tähistatakse 10.- 13. septembril tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma Eesti tööstuspärandiga.

Marko Šorin tutvustab külalistele Sindi kalevivabriku varemeid Foto Urmas Saard — Marko Šorin tutvustab külalistele Sindi kalevivabriku varemeid. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti kodulehel kirjutatakse, et ligemale 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega: viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne.

Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel.

Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned veskid kõikjal üle Eesti.

Loe edasi: Muinsuskaitsepäevadel tutvustatakse Pärnumaal Waldhofi vabriku lugu, Sindi kalevivabrikut ja Lavassaare muuseumraudtee veeremit

Sindis näeb taas elamussportlaste omavahelist jõukatsumist

Eelseisval laupäeval, 12. septembril peetakse rula, BMX- ja tõukerataste osalusel Sindi Skate 2015, mille ettevalmistused algasid juba mitu kuud tagasi.

Sindi Skate 2015 Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK Foto Urmas Saard — Sindi Skate 2015. Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK. Foto: Urmas Saard

Traditsioonilist trikiratturite võistlust korraldava Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et sarnaselt eelmistele aastatele tuleb ekstreemsporti harrastavaid noori ka seekord kohale riigi väga erinevatest paikadest. „Demonstratsioonesinemist teevad riigi paremikku kuuluvad noormehed Jarmo Kangro ja Aleksander Tubin Tartust, Marko Padernik Kilingi-Nõmmest, Siim Raidmets ja Rain Randväli Pärnust. Muidugi hakkavad nad ka võistlema ja on ühed peamised favoriidid,“ nimetas Vent saabujatest tuntumaid nimesid. “Võistlustel osaleb ka vahetusõpilane Enric Garriga HIspaaniast.” Igal alal valitakse välja kolm paremat. Lisaks eriauhinnad noorimale osalejale, suurimale kukkujale, parimale sintlasele…

Juhataja sõnul kuulub korraldusmeeskonda kümmekond noort ja täiskasvanut. Kuulutuse ja märgi kavandi tegi Elvo Grimm. Videoklipi valmistas eelseisvateks võistlusteks Sindi noormees ja Kuldrula üks eestvedajatest Henri Holland. Temalt valmis ka 2014. aasta võistluse järelvideo. Võistlust pildistavad Sindi noormees Kaur Kasemaa ja Tallinna neiu Aliina Kask. Päeva juhib Taavi Burket, kes on nende võistlustega olnud seotud algusest peale. Kohtunikeks on väljapoolt Andre Aavik, Klen Arge ja Cristf Paulberg, lisaks sindikad Ardo Saulep ja Sören Mäesalu.

Spordisündmust turvavad politseikooli kadetid. Toitlustamise eest hoolitseb Mart Nõmm. Esmakordselt pakutakse suhkruvatti ja jäätist. Skatepargi remonti veavad Mihail Škljar ja Vallo Vaargas.

Noortekeskuse ettevõtmist toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia, Pajo Trükikoda, Onweels.

Urmas Saard

Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

1. septembril tähistas Sindi muuseum sama mälukeskuse looja Olga Kalda sajandat sünniaastapäeva koduselt piduliku koosviibimisega, ühtlasi esitleti tähtpäevaks koostatud raamatut „Aja jälg Sindi Muuseumis“.

Kohtumine isiksusega inimlikkuses

Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat Aja jälg Sindi Muuseumis Foto Urmas Saard — Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat “Aja jälg Sindi Muuseumis”. Foto: Urmas Saard

Viis päeva on ülimalt meeldejäävast sündmusest möödas ja saadud elamused kammitsevad endiselt mõistust, mis peaks tegema valiku peamisest. Paraku tõrgub mälu endale aru andmast, et kokkuvõtvat kirjatükki koostades pole mõeldav kõigest üksikasjaliselt jutustada. Ometi on hästi tähtsaid üksikasju nõnda palju, et nendest rääkimata jätmine muudab meele nukraks ja paneb kahtlema, kas olen üldsegi suutnud midagi jagada nendega, kellel polnud võimalik mälestusväärsel päeval osaleda.

Usun, et siin vahendamata jäänud kuuldust-nähtust oskab edaspidi oma vanavanemast palju enamat jutustada Liisi, kes tuli muuseumisse pärast esimest koolipäeva. Kindlasti oli huvitav, südant soojendav ja võibolla mõndagi uut kuulda ka Olga pojatütrel Elol, pojapojal Raimol ja minial Seljel. Nii Olga lähedaste kui kõigi teiste külaliste jaoks oli kahtlematult eriti liigutav Urve Lusmägi mälestuste laeka avamine. Isiklikult vahetu läbielamise edasiandmine jutustaja emotsioone nähes ja kuuldes on alati märksa väärtuslikuma sisuga, kui raamatust lugedes või fotolt vaadates. Ühena episoodidest kirjeldas Lusmägi Olgat kui väga sügavalt osavõtlikku inimest. Praegugi Sindis elav väga töökas, kuid vähema mõistmisega noormees ei saanud hääletuskasti juures osaleda. Olga leidis nukra ja nõutu noormehe jaoks lihtsa kuid nutika lahenduse, et inimene ei peaks ennast teistest alaväärsemana tundma. Ta tegi seda, mida ametnik oma igapäevaste ülesannete asjalikkuses poleks olnud kohustatud tegema. Väga hea näide!

Loe edasi: Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

Maie Tamme maalide lihtsuses peitub võlu

Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.

Maie Tamme Foto Urmas Saard — Maie Tamme. Foto: Urmas Saard

Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.

Loe edasi: Maie Tamme maalide lihtsuses peitub võlu

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Alanud õppeaasta esimesel päeval külastas Sindi gümnaasiumit Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.

Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem. Foto: Urmas Saard

Õppides Sindi kogemustel

Maavanem meenutas, et Sindis kooliteed alustades oli aasta 1985. Esimesse klassi läks 80 õpilast. Õpiti kahes paralleelklassis. „Siin õppides ei tulnud mul mõttessegi, et peaksin vahepeal kooli vahetama. Ma sain Sindist hea hariduse – keskhariduse! Minu arvates on õppides tähtis asjadest aru saada ja ülesanded õigel ajal ära teha. Õpime ikka iseendale, mitte õpetaja ega kellegi teise jaoks. Mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, kui vähe sa tegelikult tead ning soov uute teadmiste järele aina kasvab,“ rääkis Kaljuste lihtsalt mõistetavast kogemusest.

Maavanem kordas möödunud aastal kuuldud president Toomas Hendrik Ilvese kooli alguse telepöördumisest tõdemust, et hea õppimine on kooli, õpetaja, õpilase ja lapsevanema ühine looming. Uute asjade õppimisel elus ei tohi me kunagi unustada rõõmu, õnne ja põnevuse tunnet. „Õppides peame usaldama ja oskama kuulata teisi: endast targemaid ja elukogenumaid inimesi – oma õpetajaid! Õppige oma õpetajatelt, kaaslastelt ja elust enesest.“

Loe edasi: Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: sain Sindist hea hariduse – keskhariduse!

Paikusel vahetas tõusev täiskuu Kuu välja

Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.

Fred Rõigas Foto Urmas Saard — Fred Rõigas. Foto: Urmas Saard

„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.

Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.

Loe edasi: Paikusel vahetas tõusev täiskuu Kuu välja

Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest

Täna, 25. augusti õhtul avanes Sindis Raudtee tänaval asuvas Kaisa ja Tambet Tali kodus öökuninganna teine õis.

Öökuninganna Talide pere aknal Foto Urmas Saard — Öökuninganna Talide pere aknal. Foto: Urmas Saard

Punga puhkemise algust märgati kella seitsme paiku. Umbes kella 22.30 paiku oli õis täiesti avanenud. Täies ilus vanillilõhnalise õie läbimõõt oli 11 cm. Esimene õis avanes nädalapäevad tagasi ja kolmanda õie õitsemist võib oodata kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.

Umbes 25 liigilises taimeperekonnas on öökuninganna nende hulgas kõige tuntum. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda kuuluvat öökuningannat tuntakse eelkõige öösel avanevate suurte õite poolest. Mõnel juhul on õie läbimõõt ka kuni 30 cm. Öökuninganna õitseb ainult ühel ööl aastas ja õis närbub juba koidikuks.

Kaisa ütles, et nende peres hakkas öökuninganna taim kasvama 2012. aastal paarist väikesest vette pistetud oksast, mis võttis alles juuri alla. Sama aasta jõulude paiku istutati taim mulda. Juba järgmise aasta suvel avanesid esimesed kolm õit. Sama kordus ka mullu suvel.

Loe edasi: Sindis elavate Talide peres õitseb öökuninganna juba kolmandat aastat järjest