Vormsi vald

Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi tervitus - armastame Eestimaad — Vormsi tervitus – armastame Eestimaad

Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük… Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev 29. juulil.

Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele. Loe edasi: Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi uuendas valla kodulehte

Alates veebruari lõpust on Vormsi Vallal uus koduleht, mis võimaldab hõlpsat ligipääsu olulisele informatsioonile nii arvutist kui nutiseadmetelt.

Vormsi Valla eelmine koduleht oli üle seitsme aasta vana ning hakkas oma funktsionaalsuselt ajale jalgu jääma. Vormsi Vallavanema Tanel Viksi sõnul kasutatakse tänapäeval interneti kasutamiseks ülekaalukalt nutiseadmeid, kuid vanal kodulehel puudus nutiseadmete tugi.

“Uus koduleht järgib tänapäevaseid trende nagu kasutuslihtsus, struktureeritus ja ühilduvus erinevate mobiilsete seadmetega,” lausus Viks. “Valla koduleht on Vormsi interneti nähtavuse suurendamise projekti teine etapp. Esimese etapi käigus valmis turistidele suunatud koduleht Tule-Vormsile.ee, mis on end tänaseks igati õigustanud.”

Vormsi väliskülalistele suunatud info on tõlgitud inglise, rootsi, soome, saksa, läti ja vene keelde. Võõrkeelne info on Tule-Vormsile.ee ja Vormsi.ee kodulehtedel saadaval hiljemalt aprilli alguses. “Omavalitsuse puhul, mille elanikele on turism väga oluline sissetulekuallikas, peab tõlgitud info olema elementaarne, kahjuks tõlked seni puudusid,” lisas Viks ja kinnitas, et tulevikus on plaanis tõlgete osa veelgi laiendada.

Uuele kodulehele üleminekuga toimub info uuendamise järk-järgult. Suur osa infot on juba üle tõstetud, kuid tööd on veel teha. Uue kodulehe edasi arendamiseks ootame kodanike tagasisidet. Tänud neile, kes on tagasisidet juba andnud.

Vormsi rahvamaja läbis uuenduskuuri

Vormsilased tähistasid Eesti Vabariigi 97. aastapäeva värskelt renoveeritud Hullo rahvamajas, mis on olnud saare kultuurielu keskmeks ligi 80 aastat.

Hullo külas asuva rahvamaja renoveerimistööde käigus paigaldati hoonesse soojuspumbad, soojustati lage, täiustati tuleohutust ning valgustust. Esimesele korrusele tekitati ruum, mida saab kasutada laste mängutoana. Ehitustööde käigus avati II korruse rõdu, millega suurendati kasulikku pinda 30% võrra.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on uuenduskuuri märksõnad multifunktsionaalsus ja kaasaegsus. “Kui varem kulus rahvamaja soojaks kütmiseks tunde, siis täna vältab see paarkümmend minutit,” lausus Viks ja lisas, et uuendusest saavad väga suurt kasu Vormsi kooliõpilased, sest saarel puudub eraldi spordihoone ning ainus lahendus on kasutada sportmängudeks rahvamaja.

Rahvamaja uuenduskuuri II etapp valmib käesoleva aasta suvel. Selle käigus paigaldatakse hoonesse multifunktsionaalne köök, kaitserulood, lava eesriided, II korruse rõdu mööbel ja palju muud.

Vormsi rahvamaja on ehitatud 1938. aastal ning sellel on oluline koht saare kultuurielu ülalhoidmisel. Rahvamajas toimuvad aastaringselt üritused, kontserdid ja teatrietendused ning samuti on see kogunemis- ja harjutuspaigaks Vormsil tegutsevatele taidlusrühmadele. Väga aktiivselt harrastatakse lauatennist. Rahvamaja ruume renditakse tähtpäevade tähistamiseks, kultuuriürituste korraldamiseks, peoõhtute ja kursuste läbiviimiseks.

Vormsi jahimehed viivad ulukitele maiustamist

Jõulupühadel vältava jahirahu tähistamiseks viivad Vormsi jahimehed metsloomadele maitsvaid kartuleid, õunu ning lehisvihtasid.

Vormsi Jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul pole metsa uustulnukaid saabunud, kuid vanad sõbrad käivad ennast näitamas. “Karu nähti suvel ja ega hundijuttki päris õhust võetud ole. Järve ojal paisutab kobras vett, et talvepesa kuivale ei jääks,” lausus Varblane.

Varblase sõnul minnakse jõulupühadel esimese asjana metsa loomadele maiustamist viima. Söödakohtadesse viiakse kartuleid, õunu, lehisvihtasid ning kontrollitakse soolakute olukorda.

Kümme aastat tagasi loendati Vormsil 38 põtra, 220 metskitse, 75 metssiga ja 3 ilvest. Selle aasta seireandmed 2004. aasta omadest palju ei erine – 2014 oli saarel 45 põtra, 150 metskitse, 75 metssiga ja 7 ilvest.

Iseseisev Vormsi Jahiselts asutati 5. oktoobril 1991. Tänane põhikiri kinnitati 10. oktoobril 1998. Selts on ehitanud endisest Hullo küla kaalumajast ajakohase kokkusaamise ja jahisaagi jagamise koha.

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Vormsi volikogu istungid viiakse internetti

Alates oktoobri algusest saavad kõik huvilised jälgida Vormsi valla volikogu istungeid interneti vahendusel reaalajas.

“Tegemist on uuendusliku lähenemisega, mida minu info kohaselt teised väiksemad omavalitsused ei kasuta,” lausus Vormsi vallavanem Tanel Viks. “Kindlasti tasub rõhutada, et ülekandeid ei piirdu ainult volikogu istungitega – sama lahendust kasutades saame reaalajas interneti vahendusel näidata nii loenguid kui kontserte.”

Volikogu istungite ülekanded aitavad olla elanikel kursis volikogus arutatavate teemade, otsustega ja otsustuskäiguga ka istungile kohale tulemata. “On ju tänapäeva inimesed väga liikuvad, raskete jääolude ajal võib saarele saamine või naasmine olla ka füüsiliselt problemaatiline,” lisas Viks. “Vormsi saar on ideaalne pinnas erinevate IT-lahenduste juurutamiseks, sest saar on suures osas kaetud tasuta väga kiire internetiühendusega.”

Videosüsteemi ehitas Vormsi vallale OÜ ProDigi. Värske IT-lahendus võimaldab interneti vahendusel kohalike sündmuste kõrgekvaliteedilist salvestamist ja taasesitamist.

Allikas: Tanel Viks

Vormsil avatakse 4. oktoobril pidulikult
hapusilgu konservid

Vormsi saar tähistab suvehooaja lõppu traditsioonilise Surströmmingsfesti ehk hapusilgu õhtusöögiga, kui ühe õhtu jooksul tutvustatakse Rootsi tavasid rahvusliku köögi ning rootslaslike tegevuste kaudu. Vormsi saar täitub Surströmmingfesti külastajatega 4. oktoobril kell 20 saare kõrtsis Krog №14.

Eksklusiivsel õhtusöögil pakutakse peokülalistele erilisi maitseelamusi rootsi köögist. Kolmekäigulise õhtusöögi pearoaks on surströmming koos tunnbröd´iga, mis on Põhja-Rootsi delikatess, mille nautimiseks korraldatakse sügise saabudes suurejoonelisi pidustusi.

Peo korraldaja ja Krog №14 peremehe Andres-Andi Sarve sõnul on üritusest saanud Vormsi üks oodatumaid sügispidusid. “Juba suvel hakatakse uurima, millal õhtusöök toimub ja kas saab juba kohti broneerida,” lausus Sarv. “Kuigi surströmmingu kohta liigub igausuguseid legende, kuuleme igal aastal ainult positiivset tagasisidet – see on iseloomuga kala, mida peab vähemalt kord elus proovima.”

Õhtusöögi taustaks lauldakse ühiselt Rootsi laule ning mängitakse elavat muusikat nii tantsuks kui ka lauluks. Vahepalana tutvustatakse Rootsi köögi eripärasid ning lähemalt ka surströmmingut, selle traditsioone ja ajalugu. Tegemist on eksklusiivse õhtuga, seetõttu saab Surströmmingfestist osa võtta vaid eelregistreerimisega.

Kuidas valmib surströmming?

Põhiroa valmistamisega alustatakse varakult. Kala koos vürtsidega asetatakse puidust vaatidesse paariks kuuks hapnema, seejärel asetatakse karpi või purki ning lastakse 6-12 kuud enne tarbimist seista, mistõttu omandab kala erilise maitse ning omalaadse haisu. Surströmming on Rootsi köögi üks ekstravagantseim näide.

Vormsil taastati sajandite vanune päikesekell

Vormsi Püha Olavi kiriku aias taastati eestirootslaste annetuste abil 1741. aastast pärit päikesekell, mis hävis Nõukogude okupatsiooni ajal.

Vormsi Püha Olavi kiriku koguduse diakoni Ants Rajando sõnul on esialgsest Vormsi päikesekellast säilinud vaid raidkiviplaat, millel on valmimise aastaarv 1741. “Päikesekell püsis oma kohal üle 200 aasta ja hävis arvatavalt 1950. aastatel. Raidkivist kellaplaat säilis Nõukogude okupatsiooni ajal Läänemaa muuseumis Haapsalus,” lisas Rajando.

Päikesekell otsustati taastada eestirootslaste Kultuuriühingu SOV kauaaegse esimehe Sven Salini mälestuseks. Päikesekella taastamiseks koguti raha peamiselt vormsirootslaste annetustega.

Päiksekella lugemiseks tuleb jälgida, kuhu langeb kellaplaadil osuti vari, mis liigub päeva jooksul koos päiksevalguse suuna muutumisega.

Vormsil kuuleb iidse talharpa kõla

20.-24. augustini toimub Vormsi saarel Hiiu kandle festival, mille raames toimuvad kontserdid ning viiakse läbi neljapäevane laager hiiu kandle ehk talharpa mängijatele.

Vähestele tuntud hiiu kannel (Vormsil tuntud kui talharpa) on poogenpill, mille keeled on punutud hobuse sabajõhvidest. Talharpa mängimise traditsioonid ulatuvad Vormsil ja Lääne-Eesti rannikualadel sajandite taha, ent 20. sajandil need praktiliselt hääbusid. Suuresti tänu erinevate rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate tööle on hiiu kandle populaarsus viimase viieteist aasta jooksul kasvanud.

Hiiu kandle festivali korraldaja Marko Veissoni sõnul on suur osa traditsioonilisest hiiu kandle repertuaarist salvestatud Vormsi pillimeestelt ning Vormsil kokkusaamine on olulise sümboolse tähendusega. “Teisalt toob festival Vormsile hiiu kandle ja selle sugulaspillide (näiteks Karjala jouhikko) parimaid esitajaid ning aitab pilli saarel veelgi enam populariseerida,” lisas Veisson.

Festivali raames toimuvates õpitubades tegeldakse pillimängu tehnika arendamisega, hiiu kandle traditsioonilise repertuaari ning hiiu kandlele seatud muude pillilugude õppimisega. Õpitubadele lisaks toimuvad hiiu kannelt tutvustavad kontserdid, koosmängimised ja tantsuõhtu.

Täpsema info ja kava leiab siit.

Vaata tasuta: Rannarootsi kultuuri tutvustav dokumentaalfilm Vormsi tantsib

Alates tänasest saab YouTube’i keskkonnas vaadata dokumentaalfilmi “Vormsi tantsib”. MTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud lühifilm jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.
Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. “Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,” lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht. “Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.”

Filmi tellijate ja tootjate sõnul tehti film avalikuks Vormsi saarel toimunud olavipäeva pidustuste raames. “Kauni Vormsi saare vastu tuntakse väga palju huvi ning dokumentaalfilm Vormsi tantsib annab saare pärandkultuurist hea ülevaate,” ütles Leht ja lisas, et film on saanud üle-Eesti väga positiivset tagasisidet.

Vaata dokumentaalfilmi siit:

Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Vormsi saarel käivad ettevalmistused 25. juulil algavateks olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 24. aastat. Olavipäevad on Vormsi tähtsündmus, mida igal aastal külastab sadu inimesi.

“Olavipäevad on saarega seotud inimeste kokkutulemise aeg, kuhu saabuvad nii endised kui praegused vormsilased, seal hulgas Vormsi rootslased. See on erinevate kogukondade koosolemise aeg, mil toimub kontserte ja põnevaid aja veetmise võimalusi,” lausus Püha Olavi kiriku diakon Ants Rajando ja lisas, et olavipäeval mälestatakse Vormsi rootslaste II maailmasõja järel saarelt lahkumist, millest tänavu täitub 70 aastat.

Olavipäevade traditsioon sai alguse 1990. aastal, kui südasuvel taaspühitseti Püha Olavi kirik. 14. sajandist pärit kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis.

Vormsi saarele pääseb Rohuküla sadamast väljuva praamiga. Korraldajad soovitadad saarele tulla autota, sest kohapeal sõidutab rahvast sadama ja Hullo vahel buss.
Loe edasi: Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Vormsi põhikooli lõpetajatele kingiti sülearvutid

Vormsi vallavanem kinkis kohaliku põhikooli lõpetajatele sülearvutid, et noored ei kaotaks saarega sidet. Arvutite kinkimine on paari aasta tagune algatus, mida püütakse edaspidigi elus hoida.

Koolilõpetajatele sülearvutite kinkimise komme sai alguse kaks aastat tagasi, kui Vormsi vallavanema ametit pidas Urmas Pau. Tema sõnul on kingitusel sümboolne tähendus, et noored ei kaotaks kodusaarega kontakti ning hoiaks oma vanematega ühendust. Vormsi põhikooli lõpetas käesoleval aastal neli last.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on saarel igati kaasaegsed õppimisvõimalused. “Mitmesugused elektroonilised abivahendid klassis on täiesti elementaarne nagu ka see, et arvestatava osa kooli elektrist annavad päikesepatareid koolimaja katusel,” lausus Viks. “Vormsi on mõnes mõttes nagu Eesti väike mudel, kus kaunis ürgloodus saab kokku tipptehnoloogiaga.”

Vormsi hariduselu algas 1873. aastal, kui misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel koolid. Koolimajad kerkisid Hullosse ja Kersletisse. Praegune koolimaja valmis 1937.a. Vormsi põhikool-lasteaias õpib 33 last ning õppetöö toimub liitklassides või rühmades. Õppekava täielikuks ja tulemuslikumaks omandamiseks on mõned ainetunnid individuaalsed.

Oodatakse “Kultuuritegija 2013” Läänemaa kandidaate

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada neid kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, ühinguid, kelle töö on kaasa aidanud ning andnud olulise panuse Läänemaa kultuurielu edendamisele 2013. aastal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid, esitamise tähtaeg on 20.11.2013.a.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Läänemaa ekspertgrupile, taotluses peavad olema:

lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest saavutustest sel aastal;
kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post)

Ettepanekud palume saata kas marju.viitmaa@rahvakultuur.ee või postiga aadressil Lahe 8, Haapsalu

Olavipäevade festival – juba sel nädalavahetusel Vormsil!

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.
„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“
Olavipäevad on vaieldamatult saare suurimad pidustused, mille kõrval kahvatub isegi jaanipäev.

Olavipäevade kava:
Laupäev 27. juuli
11:00 – Käsitöölaat Rälby külas.
14:00 – Nukuetendus „Okasroosike“ Rälby külas.
17:00 – „Lauluga maale“ saate lindistus Rumpo rannas.
21:00 – „Ott Lepland Unplugged“ Hullo kiigeplatsil.
23:00 – Tants ja muusika varajaste hommikutundideni. Kõrtsis Krog nr 14.
Pühapäev 28. juuli
14:00 – Fotonäituse „Ennemuiste Kersletis“ avamine Kersleti palvemaja saalis.
22:00 – Sven Kullerkupu kontsert Püha Olavi kirikus.
23:00 – Öömissa Püha Olavi kirikus ja küünalde asetamine kalmudele.
Esmaspäev 29. juuli
11:00 – Pidulik jumalateenistus Püha Olavi kirikus, Vormsi valla lipu õnnistamine.
13:30 – 15:00 – Traditsiooniline Vormsi supi ühissöömine Sviby muuseumis.
15:00 – Eesti-Rootsi muusika, laulud ja tantsud Sviby muuseumis.
19:00 – Vormsi filmide õhtu rahvamajas.

Rohkem infot saab lugeda ka Vormsi valla kodulehelt

Vormsi Olavipäevadel on praamiliiklus eriolukorras

Vormsi saare majakas ja mererand Foto: Vormsi saare Facebooki lehekülg

27. juuli õhtul astub Ott Lepland Vormsi saarel lavale, et tuua publikuni unplugged kontsert (vaata ka videot, kus Ott Lepland selgitab, mis on unplugged kontsert). Ott Leplandi eksklusiivne kontsert Vormsil toob kohale rohkem rahvast kui praamidele ära mahub ning seetõttu on Vormsi Olavipäevade raames toimuv kontsert pannud tavapärase praamiliikluse eriolukorda.

Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise, kui tavapärasel laupäeval. Hommikul kella kümnest sõitma hakkavad praamid jõuavad kontserdi alguseks, kella üheksaks tuua saarele maksimaalselt 900 inimest. Pärast kontserti viivad soovijaid mandrile tagasi kaks öist praami, mis võtavad peale kuni 300 inimest. Praeguseks hetkeks on suurem osa Vormsile väljuvaid praame juba välja müüdud.

Kontserdi peakorraldaja Karl Kermese sõnul pole laupäeval saarel oodatavat rahvamassi Vormsil mitukümmend aastat nähtud. “Eelmise aasta Olavipäevade ajal meenutas Sviby ja Rohuküla vaheline veetee laevarohkeid Veneetsia kanaleid. Iga tunni tagant saabus jahte, kaatreid ja suuri eelajaloolisi aluseid, mis tõid rahvast mandrilt saarele pidustustest osa saama,” ütles Kermes. Ta lisas, et saarele tulles oleks hea auto mandrile jätta, sest sadamast kontserdipaika viib iga reisi lõppedes buss ja Vormsil on kõige mugavam üldse liikuda jalgrattaga.

Vormsi Olavipäevadel tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese. Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale Ott Leplandi akustiline kontserdi, on pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamine.

Vormsi Olavipäevad toimuvad 27-29. juulini. Loe edasi: Vormsi Olavipäevadel on praamiliiklus eriolukorras

Vormsi saar valmistub suurejooneliseks peoks

„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“

Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda. Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.

Omanäoline näitus Borrbys

Vormsil, Borrby külas on avatud omapärane näitus “Borrby vanadel fotodel”. Näitusetahvlid on väljas maastikul, objektide endistes asukohtades. Külla sisenedes näeme kõigepealt fotosid Stoase talu tuulikust, edasi tulevad tahvlid pritsimaja, sepikoja, kool-palvemaja ja väikese külatänava juures. Nii saab ettekujutuse, milline oli elu külas enne sõda. Lisatud on selgitavad tekstid eesti ja rootsi keeles.

Veelgi haruldasem ja põnevam on hüpe nõukogudeaegsesse tegelikkusesse – suur väljapanek Borrby sinirebasefarmist aastatel 1950-1963. Unikaalsed fotod räägivad sellest suhteliselt omanäolisest ettevõttest. Fotod on pärit rebasefarmiga seotud Maret Luhari ja Vladimir Spalini erakogudest. Näitus on avatud iga ilmaga kuni hilissügiseni.

Näituse pani kokku Borrby Külaselts. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Dokumentaalfilm tutvustab Rannarootsi pärandkultuuri

MTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud dokumentaalfilm Vormsi Tantsib jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.

Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. „Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,“ lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht „Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.“

Vormsi vallavanema Meeme Veissoni sõnul on Vormsi ajaloos väga palju põnevaid lugusid, millest laiem avalikkus ei teagi. „Esimese dokumentaalfilmi abil viime meie lugu mandrile, teistele saartele ning loodetavasti tekitame teistes meie vastu suuremat huvi,“ lausus Veisson.

Dokumentaalfilmi „Vormsi Tantsib“ saab soetada Vormsi saare külakeskuse infopunktist või MTÜ Rahvatantsurühm Vormsi esindajaga ühendust võttes. Filmi näidatakse juuli viimasel nädalavahetusel Vormsi Olavipäeva pidustuste raames.

Vaata dokumentaalfilmi treilerit siit.

Vormsi kultuuripäev 2013

Vormsi kultuuripäev 2013 ,Vormsi hariduselu, toimub laupäeval, 9. märtsil Vormsi rahvamajas.

9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed– Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.

I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla.

Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.

Ettepanekud Vormsi aukodaniku nimetamiseks

Hea vormsilane!

Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.

Vormsi lasteaed sai rannarootsist inspireeritud mänguväljaku

Vormsi lasteaia kümme kasvandikku saavad sügisest alates mängida uuel mänguväljakul, mis on disainitud ja ehitatud just Vormsi saare eripära silmas pidades.

Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul on eheda mereteemaline mänguväljak lastele suureks rõõmuks. „Vormsi 10 lasteaialast on juba nädal aega saanud mäFVngida põnevas kalalaevas ning õhtupoolikul on uus mänguväljak olnud atraktiivne ka Vormsi kooli kasvandikele,“ lisas Pau.

Mänguväljaku ideekonkursi võitis Andres Lindemanni ja Ulla Männi võistlustöö Karl. Mänguväljak koosneb kalalaevast, millel on suur dekk, puidust laevarooliga kapteniruum, kuhu on võimalik pääseda erinevate avauste kaudu. Laste turvalisuse tagamiseks on laeva vööris ka reeling. Ainulaadsele kalalaevale saab ronida mööda maaga ühendatud kalavõrku.

Pau sõnul valiti kalalaev-mänguväljak välja kolme võistlustöö hulgast just seetõttu, et see sobis kõige paremini kokku Vormsile omase rannarootsi pärandiga.

Mänguväljaku valmimist toetas logistika- ja kullerfirma DHL ülemaailmse vabatahtlike päeva (Global Volunteer Day) raames. DHL Expressi Baltikumi müügi- ja turundusjuhi Kristina Laaneotsa sõnul abistas DHL Expressi meeskond rõõmuga Vormsi lasteaeda, kuna niivõrd erilise kujundusega mänguväljak on sinna justkui loodud.

Global Volunteer Day ettevõtmisel osales sel aastal üle 120 riigi ning 1000 projekti, mille 62 000 vabatahtlikku aitasid kohalikke projekte värvimis-, ehitus- ja aiatöödes mitmesugustes haridusasutustes. Lisaks toetati penisonäride ja vaimse või füüsilise puudega inimeste suvefestivale ning linnukaitse projekte Saksamaal või mujal maailmas.

Nädalavahetusel oodatakse talgulisi Matsallu ja Vormsile

SA Eestimaa looduse Fond ootab selleks nädalavahetuseks veel abikäsi nii Matsalu kui Vormsi talgutele.

Mõlemad talgud algavad reede õhtul ja lõpevad pühapäeval. Talgutööks on sel nädalal liigkadakate mahavõtmine, kokku kandmine ja okste lõkkes põletamine.

Lisaks väärtusliku pärandkoosluse taastamisele aitavad talgulised seeläbi tublisti parandada Matsalus kaitsealuse kõre ja Vormsil haruldaste samblikuliikide elupaiga tingimusi.

Talgute olme ja tööjärgsete plaanide kohta saab lähemalt uurida talgulehtedelt: Matsalu http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe, Vormsi http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Tartu suunalt tulijad saavad Matsalu talgutele ELFi väikebussiga.

Sügistalgud ootavad talgulisi

Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:

Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil
14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi
Loe edasi: Sügistalgud ootavad talgulisi

Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas

Rakveret külastas sel nädalal 12-liikmeline delegatsioon Gruusiast. Kümme teismelist ja nende kaks saatjat on pärit põgenikeküladest.

Gruusia noored on pärit peredest, kes kaotasid oma kodu 2008. aasta 8. augustil puhkenud Lõuna-Osseetia sõjas ning elavad täna põgenikekülades.

Gruusia noorte külaskäigu Eestisse organiseerisid kaks siinset vaimulikku, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen ja Margus Einlo, kes on Vormsi Rälby koguduse pastor.

„Mõned asjad algavad sellise suure teadmisega, et ma pean seda tegema, teised asjad aga nagu kukuvad kätte, tulevad sellised võimalused. See projekt on olnud neist viimastest. Eelmisel aastal käis Margus Einlo Gruusias ja tuli sealt tagasi sellise mõttega, et äkki pakuks neile sellist võimalust, tooks noori siia, ehk keegi võtab vastu,” kirjeldas Gunnar Kotiesen projekti algust. Eelmisel aastal käis Eestis neli Gruusia noort. „Sel kevadel käisin ma ise Gruusias ja küsisin ka nende käest, kas sellest oli mingit tolku. Üks põgenike küla vanem ütles nii huvitavalt, et paljud organisatsioonid ja inimesed käivad ja annavad meile abi – keegi toob pliiatseid, keegi kustukumme, keegi toob uued sokid, aga neid, kes võtaksid aega, suhtleksid, pühenduksid, neid praktiliselt ei olegi.” Loe edasi: Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.