Läänemaa

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Läänemaal valitakse esimest korda Aasta Ema

Sügisel tunnustati maavanema Innar Mäesalu algatusel Läänemaal esimest korda Aasta Isa, kelleks sai Kalle Orumaa. Ligineva emadepäeva tõttu on kätte jõudnud aeg esimest korda anda välja ka Läänemaa Aasta Ema tiitel.

Auhinna eesmärgiks on väärtustada emadust ning tunnustada ema rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse emale, kes on eeskujuks teistele, üles kasvatanud tublid lapsed ning samal ajal tegutsenud silmapaistvalt ka ametialaselt või ühiskondlikus elus. Läänemaa Aasta Ema peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik.

Kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud, asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm ja statuut on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel: https://laane.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud

Vormikohased ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 20. aprilliks Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

30. aprilliks teeb Aasta Ema valimiseks moodustatud 3-liikmeline komisjon saadud kandidaatide põhjal ettepaneku maavanemale.

Lääne maavanem Innar Mäesalu tunnustab aunimetuse saajat tänukirja ja spetsiaalselt Aasta Emale disainitud auhinnaga maikuus, emadepäeva paiku.

“Maale elama” algatus korraldab neljas maakonnas infopäeva

26. aprillil Tartus toimuv “Maale elama” mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakonnast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist 50 kogukonnani.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kõik kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse küsimusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.

Infopäevad toimuvad:

Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13-16
Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13-16
Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11-14
Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10-13

Lisainfo: www.maale-elama.ee

Täna näeb otseülekannet Läänemaa kultuuripärli tunnustamiselt

Täna, 24. jaanuaril kell 19 algab Läänemaa kultuuripärli ja -tegijate tunnustamine ning astuvad üles 37 maakonna kollektiivi.

Vaata Läänemaa tõeliste tegijate etteasteid otseülekandes siit: otse.hk.tlu.ee

Hiljem on ülekanne järelevaadatav aadressil: www.youtube.com/hktv12

Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

(vasakult)suursaadiku sekretär Katrin Valdek, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren — Paremalt suursaadik Anders Ljunggren, maavanem Innar Mäesalu, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, ja sekretär Katrin Valdek.

Eile kohtus Lääne maavanem Innar Mäesalu maavalitsuses Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga. Arutlusel olid nii praegune olukord Läänemaal kui Rootsi ja Läänemaa koostöö võimalused.” Eesti ja eriti just Läänemaa vastu on Rootsil suur huvi. Paljudel rootslastel on juured siin, lisaks on teie maakonnaga seotud ajalooline rannarootslaste temaatika, aga lisaks minevikule on veel tulevik,” alustas Ljunggren kohtumist.

Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. “See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab,” tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Loe edasi: Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

Valmis ülevaade Läänemaa majandusest ja Euroopa Liidu toetustest

Eelmise aasta lõpul valmis trükis “Läänemaa majanduse ülevaade 2012 ja Euroopa Liidu toetused 2008-2012”, milles on ära toodud nii statistilised andmed kui pangandusspetsialistide hinnangud maakonna ettevõtlusele sektorite lõikes.

Trükis sisaldab tööhõive olukorda ja Euroopa Liidu toetusi saanud ettevõtjate hinnanguid toetuste mõjule. “Kokkuvõttes oli EASi abi meie ettevõtte loomisel ja kujunemisel küllaltki suur”, sõnas OÜ MarDent KHK juhatuse liige Marko Olenko.

Trükise veebiversioon asub Lääne maavalitsuse kodulehel ja on vabaltkasutatav.

Trükise koostamise projektijuhi Merle Mäesalu sõnul on statistilised andmed ja lisateave mõeldud nii alustavatele kui potentsiaalsetele ettevõtjatele, kohalike omavalitsuste juhtidele ja arendustöötajatele, kel on vajalik vastu võtta ettevõtlusega seotud otsuseid. “Järgmise sammuna koostatakse maakonna konkurentsivõime tugevdamise kava, mille alusel suunatakse Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi toetusi Läänemaa eelisarendatavatesse sektoritesse,” lisas Mäesalu.

Trükise saab iga soovija Europe Direct teabekeskusest, mis asub Lääne maavalitsuses, Haapsalus Lahe 8.

Trükise koostamisele aitasid kaasa Läänemaa Arenduskeskus, Lääne maavalitsus, AS SEB Pank ja AS Swedbank. Trükis valmis Euroopa Liidu, Riigikantselei, Läänemaa Arenduskeskuse ja maavalitsuse rahalisel toel.

Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe

Sellel aastal saavad Läänemaa kõrgeima autasu ehk Läänemaa teenetemärgi pärandkultuuri uurija ja looduse mitmekesisuse väärtustaja Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe.

Lembitu Tarangit (Tverjanski) iseloomustatakse ettepanekus kui tuntud metsameest, pärandkultuuri hoidjat ja uurijat. Samuti on ta läbi aastate olnud mitmete loodusürituste, pärandkultuuriga seonduvate ürituste eestvedaja ja hing. Tema teeneid ja teadmisi on väärtustatud ka väljaspool meie maakonda. Näiteks 2013. aastal pälvis Lembitu Tarang ka Eesti Metsaseltsi elutööpreemia.

Tiit Salumäe on 1992. aastast Lääne praostkonna praost ja teenib mitmetes Läänemaa kogudustes. Kokku on ta Haapsalus ja Läänemaal teeninud 38 aastat ning selle aja jooksul aidanud kaasa maakonna arengule ning tuntusele. Haapsalu linna vapimärgi on ta juba pälvinud. Loe edasi: Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe

Endel Nelise elu andis aluse filmile

Veebruari teises pooles alustab Allfilm Haapsalus vehklemistreener Endel Nelise elust inspireeritud mängufilmi „Mõõkade tants” võtteid, peaosas on Märt Avandi, vahendab Kaire Reiljan Lääne Elus.

Filmi Eesti produtsent ja Allfilmi juhatuse liige Ivo Felt ütles, et stsenaarium sai tõuke Endel Nelise elust ja tööst ning peategelane kannab legendaarse vehklemistreeneri nime, kuid filmi tegevus on välja mõeldud.

Tegevus toimub 1950. aastate Haapsalus. Felti sõnul on peategelane noor sportlane, kes pärast Leningradis kooli lõpetamist satub Haapsallu ja moodustab siin vehklemisklubi. Loe edasi: Endel Nelise elu andis aluse filmile

Oodatakse “Kultuuritegija 2013” Läänemaa kandidaate

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada neid kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, ühinguid, kelle töö on kaasa aidanud ning andnud olulise panuse Läänemaa kultuurielu edendamisele 2013. aastal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid, esitamise tähtaeg on 20.11.2013.a.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Läänemaa ekspertgrupile, taotluses peavad olema:

lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest saavutustest sel aastal;
kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post)

Ettepanekud palume saata kas marju.viitmaa@rahvakultuur.ee või postiga aadressil Lahe 8, Haapsalu

Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Lääne maavanem Innar Mäesalu Läänemaa esimest Aasta Isa Kalle Orumaad õnnitlemas. Foto: erakogu

Tänavu valiti esimest korda Läänemaa Aasta Isa, kelle tiitel läks Nõva valda Kalle Orumaale, kes on koos abikaasaga üles kasvatanud neli tublit ja sportlikku poega.

Lisaks sellele töötab Orumaa koos oma vanima pojaga Haapsalu komandos päästjana, on Variku külavanemana aktiivne kogukonna elu edendaja ja kuulub ka Nõva vallavolikogusse.

“Pereelust ja lastest hooliva isa olemasolu on muutumas sama haruldaseks kui mõne ohustatud linnu- või loomaliigi esinemine looduses. Seetõttu ongi vaja neid märgata ja tunnustada,” põhjendas Aasta Isa tiitli välja andmist maavanem Innar Mäesalu.

Nõva Kooli õpetaja Õnne Rüütel, kes esitas Orumaa Aasta Isa kandidaadiks, iseloomustab ettepanekus teda kui tasakaalukat, loodust armastavat, perekonda väärtustavat ning esivanemate traditsioone järgivat meest. Samuti on ettepanekus öeldud, et Kalle Orumaa on kuldsete kätega ja pole asja, mida ta remontida ei oskaks. Seda enam on sobilik Aasta Isale antav auhind, milleks on Hanila vallas asuvas Sepakojas R&L käsitööna valminud sepistatud haamer. Auhinna valmistas Raul Oberschneider.

Lisaks sai Aasta Isa kinkekaarti, mis sisaldab meresauna külastust kaheksale inimesele koos Day Spa basseini ja saunapargi külastusega Fra Mare Thalasso Spas, et perega koos veedetavat aega sisustada. Loe edasi: Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.

Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.

„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.

„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.

Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.

Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.

Liina Liiv

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide saab esitada 10. detsembrini

Lääne Maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks.

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja teist korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi 4 inimest: Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 21. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses Lääne maavanema vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@lmv.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10.detsembril 2013.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

LENKS kutsub Läänemaa noori koolituspäevale „Hüppa peale“

Mittetulundusühing LENKS (ehk Läänemaa Ettevõtlike Noorte Koostöö Selts) ootab kõiki Läänemaa tulevikust huvitatud noori täiskasvanuid (eelkõige vanuses 20-35.a., kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad huvilised) koolituspäevale „Hüppa peale“. Koolituspäev leiab aset 19.oktoobril Tuksi spordikeskuses.

Üheskoos arutatakse, mida saab ettevõtta, et Läänemaal oleks veel parem elada, kuidas motiveerida noori inimesi panustama Läänemaa heaks, kuidas garanteerida nii töökohad kui ka meelelahutus jne.

Koolituspäev on osalejaile tasuta, registreerimine lõppeb täna, 16.10.

Lisainfo ja registreerimine:
tel 58 550 801
lenksukas@gmail.com
Facebook

Haapsalu raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“

18.10. – 26.10. leiavad Haapsalus aset raamatukogupäevad, mille raames saab kohtuda nii tundud kirjanikega, kuulata noorte omaloomingut ja palju muud põnevat. Üritused on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele ja toimuvad nii Haapsalu keskraamatukogus (Posti 3) ja lasteraamatukogus (Wiedemanni 11). Osavõtt on kõigile tasuta, täpsemat infot ka SIIT

Programm:

18. oktoober keskraamatukogu kojulaenutuses
„Tuntud inimene raamatukogus“: sel päeval laenutavad raamatuid lugejatele prominentsed Haapsalu linna kodanikud.

19. oktoober lasteraamatukogus
„Vaata, kes laenutab!“: Teenindusletis proovivad raamatukoguhoidja ametit lapsed.

22. oktoober lasteraamatukogus kell 12.00
Koolivaheaeg lasteraamatukogus: tähistame ettelugemise päeva ja õpime mängima erinevaid lauamänge.

22. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 17.30
Külas on kirjanik Tõnu Õnnepalu: selle kohtumisega tähistame Eesti Raamatu päeva.

24. oktoober lasteraamatukogus kell 12.00
Koolivaheaeg lasteraamatukogus: loeme jutte ja meisterdame.

26. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 17.00
Külas on kirjanik Mihkel Mutt: kohtumine toimub raamatukogupäevade ja „24 tundi Eestimaa rahvamajas“ raames.

26. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 22.00
Noorte OmaloominguÖÖ: ootame noori omaloomingut kuulama ja esitama, olgu selleks kunst, kirjandus, muusika vms.

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis

Homme (04.10, kell 17) avatakse Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis. Näituse teemaks on seekord “Muda ja instinkt”.

Seekordsel aastanäitusel on keraamikute eesmärgiks spontaanne ja mänguline lähenemine oma põhilisele töömaterjalile – savile. Näituse toimumiskoht, Haapsalu, pakub oma väärika mudaajalooga heldelt võimalusi leidmaks seoseid savi ja muda vahel. Näituse avamisel toimub performance kunstirühmituselt “Laik”, täpsemalt saab osalejate kohta kohta lugeda SIIT

Näitus jääb avatuks kuni 04.11.13, täiendav info: Külli Kõiv, tel.56636895

Vormsi tanu õpituba

Laupäeval toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Vormsi tanu tegemise õpituba algusega kell 11. Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerumine (Kristi.Erkmann@gmail.com), materjalide eest tuleb tasuda 4 €

Koolitust korraldab MTÜ Läki tantsule! rahvatantsurühm Kalurineiud. Õpetajaks on Vormsi Käsitöö Seltsi liige ja käsitööõpetaja Ene Rand.

Projektiga „Vormsi rahvariiete valmistamise kursus“ korraldatakse 4 koolitust septembrist detsembrini. Esimesel koolituspäeval valmib tanu, edaspidi tutvutakse põlle, varrukate ja alusseeliku tegemisega. Projekti rahastatakse Kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, toetab Haapsalu Kutsehariduskeskus.

Lisainfo ja eelregistreerimine:

Kristi Erkmann

528 8593
Kristi.Erkmann@gmail.com

Matsalus on käimas loodusfilmide festival

18.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.

Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.

Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.

Suvebussi projekt oli prognoositust edukam

Juulis kasutas 541 inimest võimalust suvebussiga Põhja-Läänemaa randasid ja loodust külastada. Kokku sõitis buss Haapsalu-Dirhami-Haapsalu liinil 31 korda, ehk keskmiselt oli igal reisil 17, 5 reisijat. Selline täituvus on Lõuna-Läänemaa liinigrupis üle keskmise.

Samuti oli üle keskmise piletitulu, mis moodustas 0,31 €/km kohta. See on 2,8 korda kõrgem kui L&L AS poolt teenindatavas Lõuna-Läänemaa liinigupis keskmiselt.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt oli suvebussile seatud tingimusteks 30 – 50% ulatuses partnerite toetus, mis tegelikult ulatus 57,1protsendini. Seega ületati Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt pilootprojektile Suvebuss seatud maksimum 7,1% võrra.

“Vajadus sellise liini järele oli küll aimatav, aga tegelik tulemus ületas siiski meie ootused. See näitab, et oleme õigel teel ning järgmisel aastal tahame projektiga kindlasti jätkata ja pakkuda Põhja-Läänemaa avastamist juba pikema perioodi jooksul,” ütles Lääne maavanem Innar Mäesalu lootusrikkalt.

Statistiliselt vaadates võib suvebussi projekti edukaks lugeda. Lõpphinnangu annavad kindlasti sellel liinil reisinud Läänemaa elanikud.

Suvebussi rahastamisele aitasid kaasa bussi marsruudile jäävad kohalikud omavalitsused ja Roosta Puhkeküla.

Maris Saar

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kirbla pidas külapäeva

Möödunud laupäeval peeti Kirblas külapäeva, millega tähistati 495 aasta möödumist küla esmamainimisest.

Kirbla kirikus õnnistati küla lipp. Esinesid rahvatantsurühmad Kirivöö ja Rõõmurullid. Päeva tähistamiseks istutati ka tamm.

Rahvamajas sai vaadata slaidiprogramme külarahva tegemistest ning proovida kätt õnneloosis.

Õhtul andis kontserdi Marek Sadam ja peeti simmanit.

Samal ajal Kirbla külapäevaga toimusid ka Lihula valla mängud.

Olavipäevade festival – juba sel nädalavahetusel Vormsil!

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.
„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“
Olavipäevad on vaieldamatult saare suurimad pidustused, mille kõrval kahvatub isegi jaanipäev.

Olavipäevade kava:
Laupäev 27. juuli
11:00 – Käsitöölaat Rälby külas.
14:00 – Nukuetendus „Okasroosike“ Rälby külas.
17:00 – „Lauluga maale“ saate lindistus Rumpo rannas.
21:00 – „Ott Lepland Unplugged“ Hullo kiigeplatsil.
23:00 – Tants ja muusika varajaste hommikutundideni. Kõrtsis Krog nr 14.
Pühapäev 28. juuli
14:00 – Fotonäituse „Ennemuiste Kersletis“ avamine Kersleti palvemaja saalis.
22:00 – Sven Kullerkupu kontsert Püha Olavi kirikus.
23:00 – Öömissa Püha Olavi kirikus ja küünalde asetamine kalmudele.
Esmaspäev 29. juuli
11:00 – Pidulik jumalateenistus Püha Olavi kirikus, Vormsi valla lipu õnnistamine.
13:30 – 15:00 – Traditsiooniline Vormsi supi ühissöömine Sviby muuseumis.
15:00 – Eesti-Rootsi muusika, laulud ja tantsud Sviby muuseumis.
19:00 – Vormsi filmide õhtu rahvamajas.

Rohkem infot saab lugeda ka Vormsi valla kodulehelt

Nahkhiireõhtu Hanila muuseumis

Hanila muuseumis toimub täna, 26. juulil kell 20:30 loodusõhtu, mis keskendub seekord nahkhiirtele.

Uuritakse, kes on need salapärased loomad, kes hämaras lendavad ning kuidas nendega eluaset jagada on võimalik. Nahkhiirtest tuleb rääkima Rauno Kalda MTÜst Suurkõrv (MTÜ Suurkõrv on loodud 2009. a kolme nahkhiirehuvilise poolt)

Peale kella 22 minnakse ka ise välja nahkhiiri kuulama ja vaatama. Õhtu orienteeruv lõpp on kell 23:00.

Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Lisainfo ja registreerumine: tel 504 7219 või ave.huugen@keskkonnaamet.ee

Vormsi Olavipäevadel on praamiliiklus eriolukorras

Vormsi saare majakas ja mererand Foto: Vormsi saare Facebooki lehekülg

27. juuli õhtul astub Ott Lepland Vormsi saarel lavale, et tuua publikuni unplugged kontsert (vaata ka videot, kus Ott Lepland selgitab, mis on unplugged kontsert). Ott Leplandi eksklusiivne kontsert Vormsil toob kohale rohkem rahvast kui praamidele ära mahub ning seetõttu on Vormsi Olavipäevade raames toimuv kontsert pannud tavapärase praamiliikluse eriolukorda.

Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise, kui tavapärasel laupäeval. Hommikul kella kümnest sõitma hakkavad praamid jõuavad kontserdi alguseks, kella üheksaks tuua saarele maksimaalselt 900 inimest. Pärast kontserti viivad soovijaid mandrile tagasi kaks öist praami, mis võtavad peale kuni 300 inimest. Praeguseks hetkeks on suurem osa Vormsile väljuvaid praame juba välja müüdud.

Kontserdi peakorraldaja Karl Kermese sõnul pole laupäeval saarel oodatavat rahvamassi Vormsil mitukümmend aastat nähtud. “Eelmise aasta Olavipäevade ajal meenutas Sviby ja Rohuküla vaheline veetee laevarohkeid Veneetsia kanaleid. Iga tunni tagant saabus jahte, kaatreid ja suuri eelajaloolisi aluseid, mis tõid rahvast mandrilt saarele pidustustest osa saama,” ütles Kermes. Ta lisas, et saarele tulles oleks hea auto mandrile jätta, sest sadamast kontserdipaika viib iga reisi lõppedes buss ja Vormsil on kõige mugavam üldse liikuda jalgrattaga.

Vormsi Olavipäevadel tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese. Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale Ott Leplandi akustiline kontserdi, on pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamine.

Vormsi Olavipäevad toimuvad 27-29. juulini. Loe edasi: Vormsi Olavipäevadel on praamiliiklus eriolukorras