Lääne-Virumaa

Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein Foto Urmas Saard — Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid
Mehis Saaber ja Taavi Orro

Lääne-Virumaa Norra sõprusmaakonna Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid vabakutseline tantsija ja balletiõpetaja Mehis Saaber ning klarnetist Taavi Orro.

5000 Norra krooni suurunee stipendium määrati vabakutselisele tantsijale ja ballettiõpetajale Mehis Saaberile balleti vallas enese arendamiseks ja kogemuste ammutamiseks. Märtsis toimub Tallinn International Ballet Competition, mille osalustasuks, repetiitoritasuks ja ka kostüümideks stipendium eraldati.

20 000 Norra krooni suuruse stipendiumi pälvis klarnetist Taavi Orro. Toetusraha saab laureaat kasutada elamis- ja õpingukulude finantseerimiseks Saksamaal, et jõuda lähemale uue klarneti ostule.

Lääne-Virumaa sõprusmaakond Vest-Agder Norra kuningriigist tegi 2007. aastal ettepaneku toetada maakonna ühte kunstnikku. Alguses sooviti laureaate toetada õpingutega Norras, kuid hiljem muudeti stipendiumi andmise tingimusi. Otsustati saata stipendium Eestisse, et komisjoni poolt valitud kultuuritegelane, kes on edendanud maakonna kultuuri ja kunsti oma panusega, saaks tegeleda enese arendamisega. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda.

Vest-Agderi kunstistipendiumist on eelneva seitsme aasta jooksul toetatud ühteteistkümment Lääne-Virumaa inimest. Mullu pälvis stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Lääne-Viru maavalitsus kuulutas välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks

Väärtustamaks terveid ja sportlikke eluviise, kuulutas Lääne-Viru maavalitsus välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks.

Nööriga järelvedu Foto Urmas Saard — Nööriga järelvedu. Foto: Urmas Saard

Sportlikuma perekonna väljaselgitamisel läheb arvesse mõlema või ühe lapsevanema ning kuni 18aastaste laste sportlik tegevus sportlastena, kohaliku spordielu edendajana, nt sportlike ettevõtmiste algatajana, korraldajana, spordiobjektide (nt suusarajad, pallimänguväljakud, uisuväljakud jne) rajajana.

Teist korda soovib Lääne-Viru maavanem spordinõukogu ettepanekul tunnustada ka neid inimesi või kollektiive, kes on toonud maakonda 2015. aastal spordi valdkonnas uut (nt uus liikumine, sündmus, spordiala, ehitis).

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Esildises tuleks välja tuua kandidaadi sportlikust tegevusest ja panusest ülevaade lähiaastatel, tuua näiteid 2015. aastal eriti silmapaistnud sündmustest.

Ettepanekud tunnustamiseks ootab Lääne-Viru maavalitsus 29. detsembriks 2015 e-kirjaga aadressil aivi.must@laane-viru.maavalitsus.ee.

Eelmisel aastal tunnistati sportlikuma pere tiitliga perekond Ivanovi ja parimaks spordialgatuseks kuulutati liikumissündmus “Jookse südamest”. Tänavune sportlikum pere ja spordialgatus kuulutatakse välja 13. jaanuaril maakonna sportlaste ja sporditegelaste austamisõhtul.

Lääne-Viru maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi

Lääne-Viru aavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi. Foto Ain Liiva

Lääne-Viru maavanem Marko Torm tänas teisipäeval sel aastal silma paistnud politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja neid, kes on pühendanud ennast Lääne-Virumaa elanike ja nende turvalisuse kaitsele.

Maavanem tänas sisejulgeoleku valdkonnas panustavaid inimesi südamega tehtud töö eest ning avaldas austust politseinikele, päästjatele ja kaitseväelastele, aga ka vabatahtlikele kaitseliitlastele, abipolitseinikele ja teistele, kes panustavad igapäevaselt sellesse, et meil kõigil oleks turvaline Lääne-Virumaal elada nii täna kui ka tulevikus.

“Neid, keda ühise laua taga näha soovime on tegelikult kümneid kordi rohkem – tänu neile kõigile meie maakonna nimel,” sõnas maavanem Marko Torm.

Tormi sõnul on kohalike omavalitsuste, politseinike, päästjate, kaitseväelaste ja liitlaste koostöö olnud regulaarne ja sisuline ning tootnud maakonnale olulist väärtust. Ka vabatahtlikud on kutseliste politseinike ja päästjate kõrval olulisteks partneriteks, kellel on kogukonna turvalisuse loomisel tähtis roll.

“Meie julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat ja selle tagamine ei ole ainult politseinike või päästjate töö – turvalisust saab tagada iga maakonna inimene, olles tähelepanelik enda, ümbritseva ja lähedaste suhtes,” lisas maavanem. “Julgustan inimesi aktiivsemalt kaasa lööma kogukonna ettevõtmistes ja andma oma panust turvalise kodukandi nimel. Võrdselt tugevad olles suudame enda eest kindlalt seista ja oma lähedasi ohtude eest kaitsta.”

Täna tähistas oma 75. juubelit Rakvere teatri teenekas näitleja Volli Käro

Volli Käro, "Vanaema juures" 2007. aastal. — Volli Käro, “Vanaema juures” 2007. aastal.

Täna, 13. detsembril tähistab oma 75. juubelit teenekas Rakvere teatri näitleja, Eesti Näitlejate Liidu auliige ja Rakvere linna teenetemärgi kavaler Volli Käro. Vitaalne näitleja teeb jätkuvalt kaasa koduteatri premeeritud lavastuses “3 õde” ja ootel on roll 2016. aasta suvelavastuses Andrus Kiviräha romaani “Maailma otsas” põhjal.

Rakvere teatris töötab Volli Käro alates 1964. aastast ning tema loomingulises biograafias on 146 osatäitmist. Juubilarile endale on südamelähedased tööd lavastustes “Meelelahutaja” (1974), “Ciao” (1977) ja “Hind” (1998). 2009. aastal oli näitleja nomineeritud Eesti Teatriliidu aastaauhinnale Lese rolli eest samanimelises lavastuses.

Tähtpäev sai märgitud 10. detsembril Sławomir Mrožeki lavastusega “Leping”, millele järgnes soe ja südamlik vastuvõtt sugulastele, kolleegidele ja sõpradele.

Sünnipäevalaps tänas publikut ja kõiki inimesi, kellega koos on aastakümneid teatrit tehtud. ” Teater on andnud mulle võimaluse kohtuda paljude andekate, tarkade ja huvitavate inimestega. Olen kõigile tänulik, ka neile, kellele ma pole meeldinud. See ongi olnud minu kool,” märkis ta. Pensionipõlve pidav näitleja avaldas lootust, et tööd teatris jaguks veel kauaks.

Maavanem ja kogudused austasid väärikaid abielupaare

Eile tehti Rakvere Kolmainu koguduses sügav kummardus viieteistkümnele Lääne-Virumaa abielupaarile, kes pikkade aastate kestel abieluväärtust hoidnud ja tähistavad tänavu kuldpulma.

Austamisgala eesmärgiks oli tunnustada ja väärtustada abielu ning peretraditsioone. Abielupaare tervitasid ja õnnitlesid ning soovisid neile jätkuvalt toredaid kooseluaastaid Lääne-Viru maavanem Marko Torm, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Rakvere Karmeli Koguduse pastor Gunnar Kotiesen.

Mendelssohni pulmamarsi saatel saabusid austamisgalale rõõmsa ja õnneliku olekuga paarid, kel täitunud või täitub sel aastal 50 või rohkem kooselatud aastat.

“Need ongi meie emad ja isad, kes oma eeskujuga näitavad, kuidas seda elu tuleb elada,” sõnas maavanem Marko Torm. “Ajas tuleb kõike ette, aga kokkuhoidmine, armastus ja teineteisest hoolimine on kõige olulisem. Sügav kummardus ja suur tunnustus kogu maakonna poolt meie kuldpulmalistele ja kõikidele panustajatele, tänu kellele see tunnustamispäev võimalikuks on saanud,” kõneles maavanem Marko Torm.

Laulutervituse tõi abielupaaridele Keio Soomelt, kes esitas peamiselt Tõnis Mäe loomingut. Kõik abielupaarid said kingituseks raamitud foto, mis nendest enne ürituse algust tehti, tõmmise kunagisest abielutunnistusest ja tunnuskirja.

Ürituse korraldas Lääne-Viru Maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere Karmeli kogudusega.

Märgiline sündmus Rakvere teatri jaoks

Rakvere teatri direktor Velvo Väli ja Rakvere teatri endine direktor, praegune kultuuriminister Indrek Saar teatri kino- ja proovisaali nurgakivi panekul. Foto: Rakvere teater

Eile, 9. detsembril kogunesid asjaosalised Rakvere teatri kino- ja proovisaali hoone nurgakivi panekuks.

Tseremooniat alustas Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kelle palve saatel sängitati taas maamulda viie inimese säilmed. Üle 400 aasta vanad skeletid leiti ehitust ettevalmistavate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. Teadlaste sõnutsi on tegemist tõenäoliselt samas paigas tegutsenud frantsiskaani mungakloostri elanikega, kes on maetud pärast 1558. aastat.

Mungaklooster asus tänases ehituspaigas 16. sajandi alguses, hiljem paiknes siin Rakvere mõisa tõllakuur. Käsil oleva ehituse käigus kerkib ajaloolisse kompleksi 144 kohaga nüüdisaegne kino ja täismõõdus proovisaal.

Nurgakivi paneku juhatas sisse teatridirektor Velvo Väli, kõnet pidasid kultuuriminister Indrek Saar, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ja maja arhitekt Raul Vaiksoo. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kinomaja nurgakivisse silinder Virumaa Teataja, teatri mängukava, raha ja muude ajamärkidega.

Vaiksoo projekti “Kaduviku vare” põhjal rajatava hoone ehitamiseks sõlmiti kokkulepe Rakvere linna ja kultuuriministeeriumi vahel juba 2006. aastal, kuid hoone ehitamine on veninud majanduskriisi ja teiste takistuste tõttu. Velvo Väli sõnul on hea tõdeda, et riik ja kohalik omavalitsus teevad tulemuslikku koostööd.

“Rakvere linn oli huvitatud korralikust kino näitamise võimalusest ning riik täismõõtmetes proovisaalist,” sõnas Väli. “Mõlemaid hooneid eraldi ehitades oleks see kujunenud märkimisväärselt kallimaks.”

Rakvere teatri kino – ja proovisaali annavad ehitajad üle 2016.aasta suvel.

Laupäeval toimub Rakvere Kolmainu kirikus
heategevuslik advendilaat

Advendilaat toimub Rakvere kirikupäevade raames 12. detsembril kella 12-15.

Kolmainu kiriku noortemaja ees ja sees saab endale soetada toredat jõulukingiks sobivat kaupa, mida on valmistanud erinevate koguduste lapsed ja vabatahtlikud, juua lõkkekohvi; noortemajas on avatud kohvik, kus muuhulgas saab proovida ka teiste kultuuride sööke ning meisterdada küünlaid.
Laadast saadud tulu läheb kristliku kooli ning pagulastöö toetuseks.

Kohale tulles saab anda olulise panuse aitamaks kaasa ühisele tööle Rakvere linnas ning vastutasuks saab hea meeleolu ja toredaid uusi tutvusi.

Kes veel sooviks tulla laadale oma käsitööd või muud kaupa müüma, on oodatud endast teada andma aadressil keemikukela@gmail.com.

Vihulas tunnustati vabatahtlikke

President Toomas Hendrik Ilves koos tunnustatud vabatahtlikega. Foto: Toomas Tatar/Vabariigi Presidendi Kantselei

Tunnustussündmus toimus pühapäeval, 6. detsembril Vihula mõisas. Ürituse patrooniks on ja tunnustused andis üle president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul saab Eesti olla vaid selline, milliseks ta ise teeme. Tänukõnes tunnustuse saanutele rõhutas president Ilves, et suured algatused on läbi aegade Eestis saanud alguse vabatahtlikust tööst.

„Mul on hea meel, et vabatahtlik tegevus on kujunemas paljudele inimestele uueks normaalsuseks ja osaks elustiilist,“ rõõmustas Lasnaidee algataja Maria Derlõš.

Sellele viitab ka see, et üha enam ettevõtteid on asunud toetama oma töötajate vabatahtlikku tegevust ning algatama erinevaid heategevusprojekte. Tänavu said esmakordselt ettevõtete kategoorias tunnustuse tervelt kaks asutust.

Liikumise Kodukant vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas kinnitas, et vabatahtlikud loovad turvalisust nii Eestis kui ka maailmas.

„On hea ja kindel teada, et meil on nii palju inimesi ja ühendusi kes reageerivad ühiskonnas toimuvale, ja seda just positiivses võtmes, pakutakse lahendusi, tullakse oma kodunt välja, lüüakse käed külge ja tehakse päriselt midagi ära,“ ei ole Eha Paas kiidusõnadega kitsi.

Vabatahtliku tegevuse üleriigilise tunnustamise eesmärgiks on tuua esile ja avaldada tänu inimesestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Vabatahtlikud kasvatavad meie ümber sotsiaalset kapitali, märkamist ja hoolimist.

Sel aastal laekus konkursile 148 ettepanekut, mille hulgast tegi valiku hindamiskomisjon. Tunnustuse said 10 vabatahtlikku, viis vabatahtlike kaasajat ja kaks ettevõtet. Tunnustuse saanute nimesid ja nende tutvustusi saab lugeda siit: http://vabatahtlikud.ee/vabatahtlik-tegevus/tunnustamine/tunnustatavad-2015/.

Vabariiklikku tunnustust korraldatakse 2015. aastal Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Märka vabatahtlikke!“ raames.

Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Päris Pandivere retk aganatest juurteni

Seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajad tutvusid üksteise pakutavate teenuste, toodete ja võimalustega, et planeerida koostööd ja leida mõtteid ristturunduseks.

Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi Foto Urmas Saard — Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi. Foto: Urmas Saard

Alustati Kaarli talu veskist, kus kõik said näha, kuidas kaeraterast saab kaerahelves ning jagati sõbralikke nõunadeid, et veskisse pole kunagi mõistlik tulla tumedas rõivastuses.

Seejärel tehti tutvust Võivere tuuleveski plaanidega rajada veskisse Struve meridiaanipunkte tutvustav näitusepind mitmel korrusel ning luua ka võimalused erinevate sündmuste korraldamiseks.

Järgmisena külastati Aali ajaviitetalu, kus oli võimalus tutvuda ilmselt Eesti kõige põhjalikuma kalandusajaloolise ja näkiteemalise erakollektsiooni väljapanekuga.

Ringreisi viimaseks punktiks kujunes Väike-Maarja muuseum, kus tutvuti nii püsiekspositsiooniga sovhoosidest-kolhoosidest kui ka mõtlemapaneva interaktiivse väljapanekuga juurte teemal.

Seltsingulised otsustasid koostada bännerid kõigi liikmete andmetega, mis paikneks kõigis asukohtades ning hakata välja töötama liikmete objekte läbivat turismimarsruuti, mis lõpeks mõnusa kontserdielamusega mõnes neist kohtadest, kuna enamik liikmeid näeb oma asukohta ka kontserdipaigana.

Järgmine seltsingu kokkusaamine toimus MTÜ Tumemaine Tuli korraldataval rahvusvahelisel muusikafestivalil Darkland Fire VI, kus põhikontserdil 5. detsembril astusid üles seitse muusikakollektiivi viiest riigist ning 6. detsembril kl 14 annab festivali advendikontserdi raames Rakvere Kolmaainu kirikus akustilise kontserdi Itaalia duo Roma Amor, kes on seekordse festivali peaesinejateks.

Seltsing Päris Pandivere koondab Pandivere piirkonnas turismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, vabaühendusi ja asutusi. Seltsingu tuumikus on Aali Ajaviitetalu OÜ, Kaarli Talukaup OÜ, MTÜ Tumemaine Tuli, MTÜ Võivere Tuuleveski, MTÜ Ökokratt (Metsamõisa talu), Tamberi TÜ, Tuulenuusutaja Reisikontor OÜ ja Väike-Maarja muuseumi esindajad.

Verekeskus ootab doonoreid 8. detsembril
Rakvere kultuurimajja

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. detsembril kella 10-14 Rakvere kultuurimajas (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.

” Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit,” ütles verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp. “Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.”

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust detsembri esimeses pooles 7.-20. detsembrini terves Eestis ükskõik millisel marsruudil poole soodsamalt. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Viimati olli Rakveres doonoripäev 24. novembril ning siis soovis annetada verd 72 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 66 doonoril ning kokku sai ligi 30 liitrit hinnalist verd.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Kadrinas tähistatakse Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva

Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.

Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi 16 küünalt autor Foto Urmas Saard — Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi “16 küünalt” autor. Foto: Urmas Saard

Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.

Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.

Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.

Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.

Urmas Saard

Isetehtud meedia seob koolipere tervikuks

Kristel Külmallik, Tapa gümnaasiumi meediahuviline

Saabuvad üritused, uued tunniplaanid, koosolekud, tähtsad teadaanded – kõik see peab jõudma koolipereni. Aga kuidas? Koolis toimuv vajab kajastamist, kuid pole kedagi, kes sellega tegeleks. Klassijuhatajad on tehtud infokandjaiks, kes enda jadirektsiooni jaoks tähtsat infot õpilastele edasi räägivad.

Tihtipeale jääb nii palju asju aga kahe silma vahele ja jutt jääb poolikuks. Kuid sellele kõigele on üks väga lihtne lahendus – luua kooli meediagrupp! Minu koolis, Tapa gümnaasiumis, kajastab igapäevaselt kõike vajalikku ja põnevat kooliraadio. Lisaks ilmub iga veerandi lõpus koolileht, mis annab ülevaate tähtsamatest sündmustest. [pullquote]Iga kool vajab enda meediatiimi.[/pullquote]

Raadio- ja ajalehetiim on koolis nii populaarseks saanud, et ilma nendeta ei kujutata koolielu enam ettegi. Iga kool vajab enda meediatiimi. Nii jõuab kõik vajalik kiirelt ja kergelt iga õpilase ja õpetajani. Kuuldes vahetunnis kõlaritest, et tulemas on tähtis teadaanne, siis paratamatult jäädakse seda kuulama. Raadio räägib noortele mitte ainult koolis toimuvast, vaid ka üleüldiselt suurematest uudistest, lahedatest kogemustest ja igasugustest konkurssidest ning üritustest, kus on igaühel võimalik osaleda.

Kui koolis on valikainena meedia või õpilastel on võimalus ise meediat edastada, annab see õpilastele väga suure võimaluse arenemiseks. Käes on aeg tuua koolimeedia igasse kooli.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Lahemaa Rahwamuusikud esinemas Palmse kõrtsis, esiplaanil on eesti torupillidel musitseerimas Viivi Voorand ja Lehar Lepler. Foto: Avo Seidelberg

Juubelituuril lustime:

Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;

Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;

Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.

Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.

[pullquote]

Pill hüüab pinu taga,

toru hüüb toa taga…

[/pullquote]

Loe edasi: Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Vinni vald peab sünnipäeva

Täna saab Eesti üks vanemaid kohalikke omavalitsusi Vinni vald 25-aastaseks.

Algusaastatel oli Vinni vald suurima rahvaarvu (6500) ja pindalaga (ligi 500 km²) vald Eestis. Praegu on Vinni vald suurima pindalaga vald Lääne-Virumaal. Elanikke elab Vinni vallas ligi 5000.

“ Tagantjärele vaadates otsustati tookord arukalt suurema omavalitsuse kasuks, seda nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ning kodanikule nõu ja jõuga abiks olla,” ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Loe edasi: Vinni vald peab sünnipäeva

Austria uus suursaadik väisas Lääne-Virumaad

Maavanem Marko Torm (paremal) kinkis teda külastanud suursaadikule kohaliku ettevõtte Liliina linasest materjalist hommikumantli.

Uus Austria Vabariigi suursaadik Eestis Doris Danler külastas Lääne-Virumaad ja kohtus maavanem Marko Tormi ning Estonian Cell ASi juhtkonnaga.

Maavanem Marko Torm tutvustas Doris Danlerile maakonna haldusterritoriaalset korraldust ja rääkis maakonna eripäradest. Üheskoos arutati turismi, kultuuriürituste, kõrghariduse, põllumajanduse ja pagulastemaatika üle ning kaardistati koostööpunkte.

Torm pidas märgiliseks, et suursaadiku poolt valiti Lääne-Virumaa teise maakonnana külastuse vääriliseks. “Nii Estonian Cell Austria investorite investeeringuobjektina kui ka maakond oma eripäradega mängisid siin kindlasti suurt rolli. On suurepärane näha erilisi inimesi toimetamas oma riigi nimel ja usun, et koostöö Austria suursaatkonnaga läheb meil aina paremaks ning sellest koorub välja ka praktiline kasu meie maakonna erinevate valdkondade esindajatele. Eeskätt pean silmas turismi- ja kultuuritemaatikaid. Sisuliselt leppisime juba kokku saatkonnapoolse kultuuridessandi meie järgmise suve Baltoscandali teatrifestivalile. Samuti püüame olla saadiku ja saatkonna kaudu atraktiivsed ja nähtavad ka võimalikele lisainvesteeringutele maakonda,” sõnas Torm. Maavanema sõnul jäi saadik külastusega väga rahule.

Päeva teisel poolel siirdus suursaadik Rakverest edasi Kundasse, kus tal olid kohtumised kokku lepitud Estonian Cell ASi juhtkonnaga. Nimelt on AS Estonian Cell viimaste aastakümnete suuruselt teine välisinvesteering Eestisse. Tühjale platsile rajatud puitmassitehase investeeringu algmaksumus oli 153 miljonit eurot ja ettevõtte ainuomanik on Austria päritolu Heinzel Holding GmbH.

Estonian Cell Asi juhatuse liige Siiri Lahe märkis, et Doris Danler oli väga huvitatud tehase käekaigust ja väljakutsetest energiamaastikul ning lubas omalt poolt toetada ettevõtte valupunktide kommunikeerimist kohtumistel erinevate ministeeriumite esindajatega.

Vest-Agderi kunstistipendium ootab Lääne-Virust ettepanekuid

Lääne-Viru sõprusmaakond Vest-Agder Norrast annab kaheksandat korda välja stipendiumi Lääne-Virumaal tegutsevale kunstnikule.

Lääne-Viru maavalitsus ootab ettepanekuid selle kohta, keda innustada tänavu Vest-Agderi kunstistipendiumiga. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda. Stipendium võib jaguneda mitme kandidaadi vahel.

Vest-Agderi kunstistipendiumi kaudu on varasema seitsme aasta jooksul toetatud 11 Lääne-Virumaa inimest. Mullu sai stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Stipendiumi taotlus peab sisaldama kunstniku isikuandmeid (sh pangakonto number), loetelu 2015. aasta tähtsamatest töödest-projektidest ja kirjeldust stipendiumi kasutamise kohta. Lääne-Viru maavalitsuse poolt moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast vähemalt ühe kunstniku ning esitab kandidaadi andmed edasi Vest-Agderile. Otsus tehakse teatavaks hiljemalt 1. detsembriks.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ootab vabas vormis taotlusi märgusõnaga “Vest-Agderi kunstistipendium” 30. oktoobriks elektrooniliselt aadressil haridusosakond@laane-viru.maavalitsus.ee või postiaadressil F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus avab uksed

9. oktoobril toimub Rakvere Targa Maja hoone avakonverents ning pidulik lindilõikamine.

Konverents keskendub intelligentse hoone ja targa linna kontseptsioonile, erilist tähelepanu pööratakse liginullenergiamajale. Lisaks tutvustatakse Eesti juhtivate ülikoolide poolt tehtud temaatilisi uurimistöid.

Konverentsi peaesinejaks on Siim Kallas , kes räägib lähemalt Euroopa Komisjoni initsiatiividest targa linnaruumi ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

“Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele,” sõnas SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Kalle Karron 2012 aastal. “Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas,
kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine.”

Verekeskus kutsub rakverlasi doonoripäevadele

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14ni Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvatele doonoripäevadele.

Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhib ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning kogusime ligi 40 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas Rägavere vallavalitsuse pilootprojekti “Lapsed tagasi koju”, mille raames võimaldati ajutiselt vanemlikest õigustest ilma jäänud lapsevanematele tugi- ja nõustamisteenuseid, et perest eraldatud lapsed koju tuua.

Eelkooliealised lapsed paigutati 2014. aasta juulis ajutiselt asenduskodusse vanemate alkoholiprobleemi ning puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu. Peale seda tegid vanemad elus pöörde: alustasid alkoholisõltuvuse ravi ja käisid fondi toel perenõustamisel, et õppida suhtlema omavahel ja lastega, toime tulema ilma alkoholita ning vastutust võtma laste tuleviku ees. Lisaks asuti tööle ja hangiti perele suurem korter – eesmärgiks oli lapsed koju tagasi tuua.

“Uurides kolleegide käest, kui palju on teistes valdades peresid, kes soovivad oma lapsi asenduskodust tagasi, selgus, et valdavalt ei taheta. Minu kogemus kõnealuse perega aga näitab, et neid leidub,” räägib Rägavere valla sotsiaaltöötaja Kersti Suun-Deket. “Kuid nad vajavad oskusi, kuidas hakkama saada ning ennetada ja lahendada nii omavahelisi kui lastega seotud probleeme.”

Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis veel üle-eestilisi spetsiaalseid positiivse vanemluse programme. Suun-Deket lisab, et sotsiaalministeerium on kaks seesugust koolitusprogrammi küll juba sisse ostnud, kuid need lähevad käiku kõige varem tuleval sügisel. Perel polnud aga nii palju aega, sest kohus laste hooldusõiguse üle toimus aprilli alguses.

Loe edasi: Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Maavanema üleskutse – liikuda saab aastaringselt ja igal pool. Autor: Ain Liiva

Eestis juba 23. korda toimuv südamenädal kutsub südmehaigustesse haigestumist liikumise abil ennetama. Lääne-Virumaal on südamenädala tähistamisega liitunud mitmed omavalitsused – nädala jooksul korraldatakse tervisekõnde, jookse, treeningute tutvustusi ning loenguid.

Lääne-Viru Maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama sõnul on südamehaiguste peamised riskitegurid vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine. Eemisel aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on jätkuvalt probleemsed eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Üldse ei tegele tervisespordiga 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kuigi nad seda tervise tõttu teha saaksid.

Tervisedendaja ütlusel sobivad tervisetreeninguks kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab “halva” ja suurendab “hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parendab meeleolu.

Lääne-Viru maavanem Marko Tormil on heameel, et südamenädal aitab enam teadvustada liikumise ja aktiivse elustiili vajalikkust. “Tänapäeval on paljud meist kiire elutempo ja erinevate kohustuste küüsis. Liikumine ja värskes õhus, perega koos, veedetud aeg aitab maandada pingeid, suurendab õnnetunnet ja parandab tervist. Võime liikuda ja tunda ennast hästi on kingitus ja võimalus, mitte kohustus. Sellisena tulebki seda võtta ja väärtustada,” mõtestab südamenädala lahti maavanem Marko Torm. “Kindlasti on meil paslik oma südame peale mõeldes meelde tuletada ka alkoholi tarvitamisega seotud ohte. Alkohol ei tohi muutuda harjumuseks ja igapäevase elu osaks. Mahl ja vesi maitsevad tööpäeva lõppedes väga hästi.”

Loe edasi: Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Kadrinas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul

Kadrina talvise fotovõistluse võidutöö: Kuidas eristuda. Autor: Eve Karell

Lääne-Virumaal Kadrinas on käimas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul, et jäädvustada valla elu aastaring.

Kadrina kevadise fotovõistluse töid saab pildistada ja ära saata kuni mai lõpuni. Oodatud on igapäevaelu, valla oluliste paikade ja inimste jäädvustusi, mida tulevikus kasutada ka nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu tasuta kasutamiseks ja edasi levitamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 MB või suurem. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saata aadressile fotod@kadrina.ee.
Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Nii foto pealkiri kui autori nimi olgu kirjas ka fotofaili nimes.

Iga autor võib võistlusele esitada kuni viisteist fotot kas siis üksikuna või sarjadeks grupeerituna. Välja antakse peapreemia, publikupreemia, eripreemia parima inimesest tehtud foto eest, eripreemia parima spordifoto eest. Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi. Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Kadrina talvise fotovõistluse tööd on nähtavad siin ja siin.
Kokku on Kadrina fotovõistlustele saabunud enam kui 200 fotot, mida on valla fotoveebis vaadatud enam kui 9000 korda.

Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis ideekavand märgusõnaga “Sõnasalud”, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ. Esimese preemia suurus on 3000 eurot.

Eesti Arhitektide Liidu ja Tamsalu valla esindajatest koosneva žürii hinnangul suudeti võidutöös 100 tamme pargi ideed läbivalt ja hästi edasi anda. Lahenduse järgi ümbritsevad tammesid eesti vanasõnu kandvad “vööd”, mis ühtlasi kaitsevad puid. Ka pargipinkidel asuvad vanasõnad on lihtne ja leidlik idee – need jutustavad Eesti lugu ning nendega saab siduda ka eesti keele põlistamise teema.

Peale selge loo olemasolu veenis žüriid võidutöös kogu ala tundlik maastikuline lahendus. See moodustab ümbritsevate aladega orgaanilise terviku ning tekitab pargi sees loomuliku gradatsiooni alates kontsentreeritumast avalikust ruumist väljaku, lava ja hoonega kuni pargi privaatsemate ja metsikumate osadeni. Arvestatud on ka maastikuprotsessiga, st nähakse ette pargi hoolduspõhimõtted (niitmisskeemid). Loomulike niiduaasade rajamine annab pargile väikelinna mastaapi ja optimeerib jooksvaid hoolduskulusid.

“Meil on hea meel, et Tamsalu vald ja Eesti Arhitektide Liit Eesti 100 tamme parkide rajamise algatusega on kaasa tulnud ja tänu neile on saamas teoks esinduspargi rajamine Tamsallu,” ütles Eesti 100 tamme parkide rajamise koordinaator Riina Soobik. “Hindame väga žürii valikut tugeva sõnumiga lahenduse välja valimisel. Loodame, et rajatavasse parki leiavad tee paljud Eesti inimesed ja ka külalised kaugemalt.” Loe edasi: Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja