Võsu rannas, vetelpääste hoone kõrvale loodavate skulptuuride teemaks on valitud „Unistus”. Liivaskulptuuride meisterdamise teemapäev leiab aset 10. juulil kell 11 kuni 16.
Loe edasi: VÕSU LIIVASKULPTUURID TULEVAD SUUREMAD KUI KUNAGI VAREM
Pühapäeval, 11. juulil kell 11.00 kuni 16.00 toimub Võsu rannas taas perevõistlus “Võsu Liivaskulptuurid”.
Loe edasi: VÕSU LIIVASKULPTUURID 2021
SA Virumaa Muuseumid teatel jõuab laupäeval, 13. veebruaril Eestis esmakordselt publiku ette rahvusvaheliselt tuntud duo Balanas Sisters. Kontsert pealkirjaga „Castillo interior“ toimub kell 19.00 Palmse mõisas.
Loe edasi: DUO BALANAS SISTERS ESMAKORDSELT EESTI PUBLIKU EES
Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.
Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.
Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.
Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust
Rakvere linnavalitsus ja AS Viru Õlu on sõlminud kokkuleppe, et Haljalas tegutsevad õllemeistrid pruulivad Rakvere II punklaulupeoks eriõlle, vahendab Kuulutaja. Punklaulupidu toimub Rakveres tänavu 11. juunil.
Tarbijani jõuab õlu juba selle kuu lõpus. Müüakse seda kogu Eestis.
Niinimetatud eriõlled, mis valmistatakse mõne teatud ürituse või sündmuse puhul, on nii maailmas kui ka Eestis tavalised. Näiteks villib A. Le Coq juba aastaid eriõlut Hauka laada ajaks, Sakus valmis hiljuti eriõlu korp! Vironia sünnipäevaks. Ka Haljalas on pruulitud ja villitud mitmeid eriõllesid – näiteks Tarva õlu, mille müügist laekusid iga pudeli pealt teatud sendid ka pronkstarva fondi.
2009. aasta kevadel tulid Haljala gümnaasiumi tegusad noored välja mõttega püstitada autähis Eesti õpetajale.
Autähisega tahetakse tõsta õpetajat esile kui eestluse kandjat, kui maa soola. Eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.
Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid”.
Praeguseks on õpetaja autähise pangakontole tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 eurot. Kavandi autoril skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.
Autähis ei ole aga veel valmis. Ettevõtmist saab toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.
Autähise kohta saab rohkem infot aadressil http://eestiopetaja.haljala.ee
Haljala gümnaasiumi ja Sõmeru põhikooli õpilasesindus
23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
27. novembril toimub Haljalas foorumi „Mina ja partnerid”, mis pakub inspireerivaid lugusid Eestimaa erinevatest paikadest, teatas Kuulutaja. Korraldajad loodavad, et foorumist saavad alguse mitmed uued ideed ja koostöösuhted.
Üritus toimub laupäeval, 27. novembril algusega kell 10 Haljala rahvamajas. Osalejatel palutakse kaasa võtta mõni kaunis foto oma kodukandi loodusest, tänapäevast või ajaloost.
Foorumi moderaator on Ivika Nõgel Valgamaalt, ettekandeid teevad lektorid-praktikud Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt.
2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.
I Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht
Haljala endise abikomando territooriumil on aastaid kogutud ohtlikke jäätmeid, vanu rehve ja pakendeid. Kuna abikomando ruumid seisavad kasutult ja nende rekonstrueerimine võimaldab laiendada oluliselt erinevate jäätmeliikide vastuvõttu, otsustas Haljala vallavalitsus muuta ruumid jäätmejaamaks.
Vallvalitsus taotles SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) esmalt toetust heal tasemel rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja hiljem ka hoone rekonstrueerimiseks. Nüüdseks on projekteerimine lõpetatud KIKile on ette valmistatud uus taotlus, seekord hoone rekonstrueerimise rahastamiseks.
KIK finantseeris 2009. aastal Haljala abikomando ruumide rekonstrueerimisprojekti koostamist summas 32 998 krooni. Haljala vallavalitsuse omaosalus oli 6602 krooni.
Vallavalitsus loodab, et suudab 2011. aasta sügiseks avada korraliku jäätmejaama, mis lahendaks mitmed jäätmete üleandmisega seotud probleemid.
