Rubriik: Järvamaa

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Kogupereüritus Jõulukroon toob Paidesse jõulumelu

Juba sel laupäeval ehib Paide Jõulukroon Paide linnasüdame jõulurüüsse! Paide keskväljakul saab toimuma suur jõululaat ja kogupereüritus Paide Jõulukroon, mis on jõuluhooaega avamas juba mitmendat aastat.

Laadale annavad melu kontserdid, konkursid, väljapanekud, töötoad, mängud, päkapikkude kokkutulek ja Järva Jõlufolk, jõulumaa ajakeskuses ja jõulumess spordihallis.

Paide raekojas saab kuulata kontserti Paide lasteaia laululastelt ja näitetrupi „Maski taga“ luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda“, uudistada konkursside „Piparkoogifantaasia“ ja „Jõulukaunistus“ väljapanekud. Kogu päeva tegutsevad raekojas Memmede jõulukohvik ja huvikeskuse käsitöökoda, kus valmivad jõululaternad.

Paide keskväljaku on põnevaid tegevusi: päkapikkude rongkäik, Paide päästjate tegevused lastele, Päkapikkude ühendkoori esinemine koos superstaarisaate Rosanna Lintsiga, Järva Jõulufolk maakonna rahvatantsijatega Kalev Järvela ja ansambli Koidupuna eestvedamisel.

Kogu päeva toimub Paide keskväljakul vilgas laadakauplemine ja vigureid teeb jõuluvana Ärni. Jõululaat, kuhu on tänase seisuga oma kaupa pakkuma tulemas üle 130 kaupleja, kestab Paide keskväljakul kella kümnest neljani.

Kogu info ja kauplejate kirjapanek www.paidelaadad.ee

Ülle Laas

Aravetel toimub Saint-Gobaini väärtushinnangute päev

Saint-Gobaini kontsern viib täna ülemaailmselt läbi käitumis- ja tegutsemispõhimõtete päeva. Põhja-Euroopa regioonis kaasnevad sellega erinevad heategevuslikud algatused, kus minnakse appi abivajajatele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad kogunevad selleks päevaks Aravetele.

Kontsern on sõnastanud kokku üheksa käitumise ja tegutsemise printsiipi. „Rõhuasetus on just sotsiaalsetel, inimlikel väärtustel,“ ütles Saint-Gobain Ehitustooted AS-i Weberi äriüksuse direktor Mart Arro.
„Eesmärgiks on kõigi töötajate kaasamine ja informeeritus,“ lisas Arro.

Kontserni Põhja- ja Kesk-Euroopa regioonis on väärtushinnangute päev ühendatud erinevate heategevuslike algatustega. Iga Saint-Gobain grupi ettevõtete töötaja pühendab vähemalt kaks tundi tööajast abivajajatele.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i peaaegu kõik töötajad – 48 inimest – osalevad täna Aravetel lasteaia ja kooli abistamisel. Hommikupoolikul tehakse lasteaias ja keskkoolis heakorrastustöid ning pealelõunal viiakse ühe päeva raames läbi kontserni käitumis- ja tegutsemispõhimõtete seminar, kus arutletakse ühiste väärtushinnangute üle.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad korraldasid oma töötajate seas ka riiete kogumise kampaania Häädemeeste valla vähekindlustatud peredele, valla sotsiaalnõuniku käest enne eelinfot küsides.

Saint-Gobain annab Eestis tööd ligikaudu 800 inimesele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-is töötab Aravete tehases Optimix, Häädemeeste tehases Fibo ExClay ning Tartu ja Tallinna esindustes kokku 56 inimest.

Allikas: Saint-Gobain Ehitustooted

Järvamaa sädeinimene on Viivika Lepp

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkurss on lõppenud. Sel aastal võitis tiitli Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Kodukant Järvamaa juhatuse esinaise Riina Trummi sõnul tõi Viivikale võidu aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Konkursile laekus kokku neli ankeeti. Sädeinimese tiitlile kandideerisid lisaks veel Külli Majori Kareda vallast, Koidu Kull Imavere vallast ning Olev Põllumets Koigi vallast. Kandidaatide esitlusi hindas 5-liikmeline žhürii, kuhu kuulusid Merike Luuk, Marta Kondas ja Riina Trumm Kodukant Järvamaa esindajatena, Katrin Puusepp Järvamaa Arenduskeskuse esindajana ning Arto Saar Järvamaa omavalitsuste esindajana.

Võitja autasustamine ning kõigi nominentide tunnustamine toimub 30. novembril Türi Kultuurimajas toimuval kolmandal Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Paides koguneb päkapikkude ühendkoor

3. detsembril Paides toimuv Järva jõulufolk ja päkapikkude ühtelaulmine ootavad koore ja tantsurühmi osalema.

 Mudilaskooride lauljatest koosnev päkapikkude ühendkoor võtab koos noore andeka laulja Rosanna Lintsiga laulud üles kell 13.

Tund hiljem  on samas uhke tantsupidu koos tantsurühmaga Koidupuna. Ei ole oluline, et kõik tantsud oleks kindlasti eelnevalt ära õpitud. Kes ei jõua tantse kodus läbi tantsida, saavad need peopaigas selgeks õppida.

 Kell 15 kutsutakse Paide Põha Risti kirikusse koore Jõulufolgi kontsertile laulma.

Kooride kirjapanek osalemiseks nii päkapikkude ühendkooris kui  jõulufolgil toimub  e-posti teel: sirje.grauberg@gmail.com.  Registreerunud saavad e-posti posti teel laulude noodid.

Albu vald soovib tunnustada teenekaid inimesi

Tänavu 30. juunil otsustas Albu vallavolikogu, et vald hakkab edaspidi välja andma valla aukodaniku nimetust, valla teenetemärki, valla aasta tegija nimetust ja tänukirju. Kandidaate oodatakse 31. detsembriks.

Albu valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Albu vallaga seotud elutöö või eriliste saavutuste eest. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse Albu valla vapimärk.

Albu valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mille jooksul on saavutatud väljapaistvaid tulemusi.

Albu valla aasta tegija nimetuse andmise eesmärk on väärtustada ning avaldada tunnustust isikule, ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi võib anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetus, teenetemärk ja aasta tegija nimetus antakse üle Albu vallas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel. Teenetemärgi saamisega kaasneb rahaline auhind 500 eurot. Albu valla aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, milleks on kahekordne teenetemärgiga kaasneva rahalise auhinna suurus (1000 eurot). Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aasta tegija nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Laureaadid kantakse Albu valla auraamatusse.

Albu vallavalitsus kutsub üles esitama Albu valla aukodaniku, teenetemärgi ja aasta tegija kandidaate. Ettepanekuid kandidaatide kohta võib teha igaüks. Kirjalik avaldus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. Avaldus peab sisaldama kandidaadi andmeid ning põhjendust, miks kandidaat võiks saada aukodanikuks, teenetemärgi kavaleriks või aasta tegijaks.

Järvamaa Kodukant otsib aasta tegijat

Kodukant Järvamaa kuulutab avatuks konkursi, mille eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest Järvamaa külaelu arendamisel. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „KONKURSS” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee.

Üksikisikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule, omistatakse Aasta sädeinimese aunimetus. Kandidaadilt eeldatakse isiklikku tuntust, autoriteetsust, koostööoskust ja aktiivsust oma kodukohas, kasuks tulevad avatus ja tuntus maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate konkursile võib esitada iga omavalitsus, organisatsioon või eraisik. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „Konkurss” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee .

Konkursi võitja ja nominendid selgitab esitatute hulgast välja Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esindajatest moodustatud ühiskomisjon. Konkursi võitja autasustamine toimub MTÜ Kodukant Järvamaa poolt Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil, 30. novembril 2011 Türi kultuurimajas.

Türi vald otsib aasta küla

Türi vallavalitsus kuulutab tänasest, 1. novembrist välja kõige aktiivsema küla väljaselgitamise konkursi.

Ettepanekuid nimetuse määramiseks on oodatud tegema kõik isikud, asutused ja ühendused. Ettepanekuid oodatakse Türi vallavalitsuse kantseleisse vormikohasel blanketil kuni 15. novembrini.

Konkursi „Aasta küla” võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi vallavalitsus. Võitjale antakse aasta küla aunimetus, lisaks tunnustatakse küla preemiaga ning rändauhinnaga Küla Valgus.

Viimastel aastatel on aasta küla tiitli võitnud Rassi, Ollepa, Kurla-Meossaare ning Kirna. Varasem võit ei tähenda, et küla ei võiks ka selle aasta konkursile esitada.

MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus korraldab koolituse „Noortelt noortele koolitajaks!“

Kui oled vanuses 15-25 aastat ja soovid saada kogemusi noorte koolitajana, tule vabatahtlikuks! Programmi eesmärk on kaasata HIV-ennetustegevusse noori ning suurendada noorte teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest. Esimene koolitus toimub 4. novembril kell 14-17 Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses (Paide, Lai 33 III korrus).

Programm sisaldab noortelt noortele koolitajate koolitust (16 tundi, aeg: november-detsember 2011), noorteüritustel osalemist, HIV-teemaliste ennetusürituste korraldamist noortekeskustes, HIV-ennetuslike tundide korraldamist maakonna 9-10.klassidele, osalemist kooliüritustel ja maakondlikel noorteüritustel.

Vabatahtlikuna
•saad ise ja aitad oma eakaaslastel saada teadlikumaks sõltuvusmehhanismidest, põhjustest ning abistamisvõimalustest;
•saad kohtuda erinevate inimestega;
•saad esinemiskogemuse ning –julguse;
•saad koolitaja kogemuse;
•saad kaasa rääkida noorteürituste korraldamisel;
•saad konkreetse kogemuse vabatahtlikuna töös.

Oodatud on kõik aktiivsed noored ning noortega tegelevad spetsialistid!

Info ja registreerimine hiljemalt 2. novembriks: Margit Jullinen, tel 5373 5557, margit@sesok.ee või Tiina Larven, tel 518 9259, tiina@sesok.ee

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Järvamaa ettevõtlusnädalal räägitakse vastutustundest

31. oktoobrist kuni 5. novembrini toimub Järvamaal maakondlik ettevõtlusnädal eesmärgiga tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada osalejate teadmisi.

Sellel aastal pühendutakse ettevõtluskultuurile, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Samuti tunnustatakse tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustatakse ettevõtlikku elustiili ning kasvatatakse ettevõtlusteadlikkust.

Esmaspäeval toimuvad gümnaasiumites ja põhikoolides ettevõtlusteemalised loengud, külastatakse ettevõtteid ning mängitakse majandusmänge.

Teisipäeval ootab Paide linnapea ettevõtjaid raekotta hommikukohvile. Ühises vestlusringis räägitakse rõõmudest ja muredest ning arutletakse linna arenguvõimaluste teemadel.

Kolmapäeval toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuses noortele suunatud üritus nimega „12H ETTEVÕTE“. Tegemist on Junior Achivementi poolt korraldatava aktiivse koolitusega, kus 12 tunni jooksul tehakse läbi ühe ettevõtte alustamise lugu. Päeva jooksul lahendavad noored neile püstitatud ülesannet ning omandavad kiirloengute abil teadmisi tootearendusest, finantside planeerimisest, turundusest ja muudest ärivaldkondadest. Valminud äriplaane hindab žürii, kes valib välja parima.

Neljapäeval tunnustatakse Väätsa Mõisas parimaid Järvamaa ettevõtjaid.

Laupäeval peetakse Paide Kultuurikeskuses juba 16. korda Järvamaa Messi.

Täpsema info Järvamaa ettevõtlusnädala kohta leiab siit.

Järvamaa maitsvaim külatoit on välja valitud

Järva maavalitsuse ja Järvamaa tervisenõukogu korraldatud retseptikonkursi „Lihtne külatoit” võitis ülekaalukalt türilase Õnne Roosilehe valmistatud peekoni-köögiviljavormiroog, vahendab Järvamaa infoportaal.

Kabala koolis õpetajana töötava Õnne Roosilehe sõnul tuli vormiroa edu talle üllatusena. Esimest korda tutvustas ta kodus perele valmistatavat toitu Kabalas mahetoidu kokakoolis, kus soovitati roog ka konkursile esitada.

Kokku esitati retseptikonkursile „Lihtne külatoit” 50 nõuetele vastavat retsepti. Nende seast valis parimad välja žürii koosseisus Evi Lumi, Ene Niinsalu ja Reet Länkur.

Eriauhinna said Koeru lasteaia lapsed, kes koos vanematega koostasid tervislike hommikusöökide, putrude, magustoitude, vahepalade ja jookide retseptikogumikud.

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall. Foto: muinas.ee

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Paides peetakse nädalavahetusel kartulifestivali

Laupäeval saab Paides slaavi kultuuriühingu eestvedamisel hoo sisse kartulifestival. Kultuurikeskuse parklas aga toimub oktoobrilaat, kus saab soetada omale talvekartuli ja kaubelda aia- ja juurviljade, käsitöö, toidu- ja tööstuskaupadega.
 
Oktoobrilaat toimub Paide kultuurikeskuse parklas 8. oktoobril kella 10-16, kartulifestivali üritused kestavad kella 10-19.

Paide kultuurikeskuses räägitakse festivali raames kartulisortidest, saab küsida nõu kartulikasvatuse kohta, haiguste ja kahjurite tõrjeks.

On avatud töötoad ja näitused. Saab kartulitoite degusteerida jne.

Kareda vallas on veel õigeid mehi

Möödunud laupäeval selgitati Peetris toimunud mihklipäeva peol juba viiendat korda välja Kareda valla õige mees, vahendab Järvamaa infoportaal. Kuue nominendi seast osutus valituks Rainer Palmsaar.

Tema kandidatuuri ülesseadjad ei olnud põhjendustega kitsid: Rainer Palmsaar päästab oma valla elanikke traktoritega lumevangist, on abivalmis ja viisakas; tema firma on olnud sponsoriks Kareda valla spordivõistlustel; tal on julgust oma mõtted ja arvamused välja öelda; tihti näeb teda koos sõpradega metsloomi toitmas ja jahindusega tegelemas.

Rainer Palmsaar on OÜ Impeerium juhatuse liige. Firma tegeleb taimekasvatuse abitegevustega: põldude ettevalmistus, põllukultuuride külv, saagikoristus, aga ka metsahooldus ja võsalõikus. Kahel viimasel aastal on OÜ Impeerium teinud Kareda vallas lumetõrjetöid.

„Ta on mees, kellele võib alati kindel olla,” iseloomustas Rainer Palmsaart Kareda vallavanem Triin Pobbol.

Õige mees kuulutati välja mihklipäeva peol. Peo eeskava olid traditsiooniliselt ette valmistanud naised, kandes ette kaks šketsi, millest ühes tehti tagasivaade eelmistele tiitli pälvinud meestele.

Seekordses „kondiproovis” tuli õige mehe kandidaatidel koos oma abilistega tõestada, et muusika ei ole tantsimist kunagi seganud, samuti tuli proovile panna oma juhendamisoskus.

Luulehuvilisi oodatakse Kalju Lepiku luulevõistlusele

Nädalavahetusel, 8. oktoobril kell 11 toimub Koerus Aruküla mõisas Kalju Lepiku luulevõistlus. Seekordne luulevõistlus on järjekorras üheksas.

Päev algab kell 10.30 küünalde süütamisega Kalju Lepiku mälestuskivi juures.
Kell 11.30 läheb lahti luulevõistlus. Kell 15 on päevakavas kohtumine kirjanik Wimbergiga.

Kell 15.30 kuulututakse välja võistluse tulemused.

Igal aastal alates 2003. aastast kutsuvad Koeru vallavalitsus, Koeru keskkool, Koeru raamatukogu ja kultuurimaja ning Koeru haridus- ja kultuuriselts kõiki luulehuvilisi Koeru Aruküla mõisasse Kalju Lepiku luulevõistlusele.

Võistlusega soovitakse virgutada luulehuvi, väärtustada kaunist emakeelt, tähistada Kalju Lepiku sünniaastapäeva.

Osalema on oodatud igas eas luulehuvilised. Iga osaleja esitab kuni kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Hinnatakse nii loomingut kui ka selle esitust.

Igal aastal on välja antud luulevihik kõikide osalejate luuletustega. Luulevõistluseks annetab raha luuletaja lesk Asta Lepik ja selle rahaga premeeritakse võitjaid.

Teine Türi õunafestival läks korda

Laupäeval, 1. oktoobril, peeti Türil teist korda õunafestivali. Türi kesklinna parki külastas selle päeva jooksul tuhandeid õunasõpru.

Õuntega seonduvat kaupa pakkus festivalil üle kolmkümne kaupmehe. Ka sel korral töötas festivali õunajookide puhvet, kus valikus mitukümmend nimetust Eestis saada olevaid õunateemalisi jooke. Eraldi kohvikutelgis pakuti ka õunakohvi.

Festivalil osales hulk õunateemalise käsitöö pakkujaid ja müüdi ka istikuid. Enda kaasavõetud õuntest oli võimalik lasta kohapeal õunamahla teha.

Türi kultuurimaja väikeses saalis jagati tarkust ja suurel ekraanil sai vaadata konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” saadetud töid.

Toimus ka õunaveini valmistamise koolitus Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri juhatusel. Suurt huvi pakkus Piia Tiigemäe koolitus, mille teemaks uued õunasordid ja õunte säilitamine.

Türi kultuurimaja fuajees oli Rebase talu (Ambla vald) suur õunanäitus, kus sai vaadata 61 eri sorti õunu. Samuti toimusid kultuurimajas konkursid „Türi valla õunakook”, „Türi õunafestivali õunavein” ja „Türi õunafestivali õunamahl”.

Türi õunafestivalil toimunud konkursside tulemused:

Türi valla kauneim õunapuu asub Liiva talus.
Türi valla õunakoogi võistluse võitja eraisikute kategoorias oli Kersti Kangur, koogi nimi „Minu õunakas”; ettevõtete kategoorias OÜ LM Food, koogi nimi „Õuna-toorjuustukook”. Võistluskookide retsepte saab vaadata kodulehel www.õunafestival.ee.
Türi õunafestivali õunamahla konkursi võitis Reet Länkur, mahla nimi „Tartu roos”.
Türi õunafestivali õunaveini konkursi võitis Endel Nurmsalu.
Eesti meistrivõistlused õunagrillimises võitis tiim Virukad.

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Rahvusooper Estonia kutsub Järvamaa noori lauljaid esimesele tuleproovile

29. septembril kell 12 oodatakse noori Paide Kultuurikeskusesse, kus valitakse välja need, kes tulevad lavale Paides 12. novembril toimuval Rahvusooper Estonia festivali „Ooper ja ballett südames” finaalkontserdil.

Rahvusooper Estonia festival toimub Paides 6.-12. novembril. Projektis osalevad ligi 200 Järvamaa noort nädal aega toimuvates töötubades, mille tulemusena jõuab 12. novembril Paide Kultuurikeskuses lavale kontsert-etendus. Lapsed saavad kogu kontserdi alates muusikalistest ja tantsulistest etteastetest kuni grimmi, dekoratsioonide ja kostüümideni estoonlaste abiga ise ette valmistada. Jagunetakse viide gruppi: lauljad, tantsijad, grimeerijad, kostüümimeistrid ja dekoratsioonide valmistajad. Iga osalev laps tegeleb projektis oma valdkonnaga. Õpitakse ooperilaulu ja balletti, grimeerimise põhitõdesid ja seda, kuidas tagasihoidlike vahenditega valmistada kauneid dekoratsioone ja kostüüme, tutvutakse lavataguse eluga enne „Silva“ etendust ja tehakse palju muud põnevat, mis aitab kaasa tõelise teatriime sünnile.

Lauljate esimene tuleproov toimub juba 29. septembril kell 12 Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis, kus valime välja noored, kes tulevad lavale 12. novembri finaalkontserdil. 

Lood, mille seast ettelaulmiseks pala valida: „Mats alati on tubli mees” (Ado Reinvald/eesti rahvaviis); „Ei saa mitte vaitki olla” (M. Härma/A. Haava); „Ketra Liisu” (E. Kapp/folkloor).

Ettelaulmine toimub a capella. Tulemused anname teada samal päeval, samuti saavad kõik valituks osutunud materjali, millega edasi töötada. Karta, et ehk on materjal liiga keeruline, ei ole vaja. Kõik lood on kohandatud lastele sobivale tasemele ja vormi.

Info ja registreerimine: Mailis Kuur, Rahvusooper Estonia noortetöö juht: mailis.kuur@opera.ee , tel 683 1323.
jarva.ee

Türist saab taas õunafestivali linn

Laupäeval, 1. oktoobril oodatakse nii kauplejad kui ka külalisi teisele Türi õunafestivalile. Jätkatakse eelmisel aastal alguse saanud traditsioone: valitakse kauneim õunapuu, maitsvaim õunakook, parim mahl ning õunavein.

Toimuvad rahvakoolitused, näitused, õunagrillimise üleriigilised meistrivõistlused ning tuju tõstab kultuuriprogramm.

Oodatud on ka kõik kauplejad, kellel pakkuda õunu, hoidiseid, jooke, käsitööd või istikuid – kõike seda, mis õuntega seotud.

Sissepääs õunafestivalile on kõigile tasuta. Kaasa võta hea tuju ja kott õunte jaoks!

Festivali ajakava on kodulehel: www.tyri.ee/festival. Eelmisel sügisel esmakordselt toimunud festivali külastas 2500 inimest.

Sel nädalal on Paide linna 720. juubeliaasta kulminatsioon

28. septembrist kuni 1. oktoobrini on Paide linn suures peohoos ja tähistab oma 720. sünnipäeva. Kuivõrd iga on juba väga soliidne, ei saa sünnipäevalaps oma tähtpäeva lasta mööda suurema möllu ja mürtsuta.

Juba 28. septembri õhtutundidel algusega kell 19 toimub Paide raehoones linna sünnipäevale pühendatud kontsert „Pühendus Paidele“, kus astuvad üles kaunikõlaline sopran Pille Lill ühes keelpillikvartetiga Presiozo. Esmaettekandele tuleb ka Paide helilooja Aaro Pertmanni poolt spetsiaalselt Paide linna sünnipäevaks loodud laulutsükkel. Üritus on kõigile tasuta.

30. septembril ootatakse aga kõiki kell 18 Paide kultuurikeskusesse pidulikule juubeliaktusele „Paide 720“ saama osa võrratutest muusikalistest ettekannetest ning kaasa elama Paide linna 2011. aasta aukodaniku väljakuulutamisele ning linna vapimärkide ja tänukirjade üleandmisele.

Oktoobri esimesel päeval annavad linna juubeli puhul tõelise galakontserti Ivo Linna, Koit Toome, Gerli Padar ja Lauri Lugu. Galakontsertil esinejatest uhkemaks võib aga lugeda loomingut, mis ettekandmisele tuleb. Kontserdi jooksul esitavad artistid Hando Runneli ja Priit Aimla tekstidele loodud muusikat. Kontsert toimub Paide spordihallis kell 19. Kuni 26. septembrini on võimalik osta pileteid soodushinnaga 6 eurot ning alates 26. septembrist maksab pilet 8 eurot.

Sünnipäevanädala raames võib linnapildis näha ka mitmeid toredaid üllatusi.

Allikas: Lauri Talumäe

Suure-Jaanis tuleb Ernst Idla liikumisfestival

Eesti kuulsa võimlemispedagoogi Ernst Idla 110. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub  Suure-Jaani Gümnaasiumi spordihoones 5.-6. novembril Idla päev. Sellega tutvustatakse Eesti ajaloo ühe tunnustatuma võimlemisõpetaja ja tantsupidude alguse juures olnud mehe liikumisõpetust ja harjutusvara. Eesmärk on populariseerida kehasõbralikku ja esteetiliselt kaunist  liikumisharrastust erinevas eas harrastajate seas ja innustada kasutama liikumisvahendina palli.

Idla päevale oodatakse kõiki võimlemisrühmi – nii noori kui vanu nais- ja meesvõimlejaid. Võimeldakse Ernst Idla vanade originaalkavade järgi ja saatemuusikaks kasutatakse võimlemislegendi abikaasa Leida Idla saatemuusikat.  Ühisvõimlemise käigus õpetatakse  ka päris uusi harjutusi.  

Ühisliikumise päev Suure-Jaanis algab 5. novembril kell 12.00 ja lõpeb 17.00. Kõik huvilised saavad väikestele ja suurtele võimlejatele kaasa elama tulla, sissepääs vaba.

 Kes aga soovib Idla liikumissüsteemiga sügavamalt tutvuda, saab seda samas teha  järgmisel päeval, 6. novembril.  Koolitusel on kavas Idla liikumissüsteemi metoodika ja harjutusvara ning palliharjutused erinevatele vanuserühmadele – 3-6- aastastele, 7-10- aastastele, tütarlastele, noorukitele ja täiskasvanutele.

Sündmuse korraldaja on Idla Eesti Selts koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Spordiselts Kalevi, Suure-Jaani Kultuurimaja ja  Rootsi Idla Ühinguga. Täpsem info ja registreerimine kodulehel www.idlaselts.ee

Rahvusvaheliselt tunnustatud eesti võimlemispedagoog Ernst Idla sündis Oisu mõisas Särevere vallas Hariduse sai Ernst Idla Tallinnas Wagneri erakoolis, Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Tallinna Õhtukoolis. Kooliaastatele järgnes osavõtt vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjast. Pärast sõda töötas ta võimlemisõpetajana Tallinna erinevates koolides ning tegutses Eesti Spordi Seltsis „Kalev“, kust lähetati ta Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. 1930. aastal avas ta võimlemiskursused, korraldas 1934 ja 1939 Eesti Mänge.

 1940. aasta algul jõudis Idla kümme aastat varem püstitatud eesmärgile – ta rajas iseseisva Ernst Idla Võimlemise Instituudi. Sama aasta aprillis toimunud esinemine „Estonias“ jäi Idla viimaseks suuremaks võimlemisesinemiseks Eesti Vabariigi päevil. 1944 lahkus ta Rootsi, kus jätkas oma võimlemisõpetaja tööd. Idla võimlemisselts tegutseb siiani Rootsis.