Tallinn

Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Sel nädalavahetusel toimuval turismimessil Tourest tutvustavad setod uut turismimarsruuti Seto Külävüü. Marsruudi tõmbenumbriteks on ehedad tooted ja teenused, näiteks piirkonna toidukultuuri parimad esitajad, kuid ka kolm seto muuseumi Värskas, Saatses ja Obinitsas ning Seto Ateljee-Galerii kui kohaliku kultuuri hoidja ja näituste-õpitubade korraldaja.

MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.

Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.

Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Loe edasi: Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Hõimuklubi Komimaast

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule “Keeleliste tunnetega Komimaast”.
Keeleteadlane Anu-Reet Hausenberg räägib hõimuklubis oma teekonnast komide juurde – sellest, kuidas ta jõudis väitekirja kirjutamise käigus komide kaugema ajaloo ja hingeelu tagamaade tunnetamiseni.

Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsov mõtiskleb selle üle, miks on komidel ajalooliselt kujunenud kaks kirjakeelt ja kas neid on tänapäeval võimalik ühendada.

Koostöös Eesti Keele Instituudiga toimuv hõimuklubi on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Homme toimub omastehooldajate kokkusaamine Tallinnas

15. veebruaril toimub järjekordne omastehooldajate kokkusaamine Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Tasuta üritus
algab 13.00 ja kestab paar tundi.

Seekordseteks külalisteks on Saku päevakeskuse juuksur Ülle Piip ja pediküürija Leila Talk. Üheskoos arutletakse, kuidas paremini toime
tulla juuste lõikamise ja keha eest hoolitsemisega kodustes tingimustes, lamava haige puhul.

Omastehooldajate tugirühm on kooskäimisvõimalus neile, kes hooldavad kodus lähedast. Siit leiab tuge teistelt hooldajatelt, spetsialistide
loengutest saab uusi teadmisi ja kogemusi.

Tallinna omastehooldajate tugirühm kohtub iga kuu (va juuli) kolmandal kolmapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59(kui ei
ole märgitud teisiti) ja üritus algab kell 13. Osalemine on tasuta.

Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset
abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba
pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides,
Kohtla-Järvel ja Narvas.

Professor Edmunds V. Bunkše avalik loeng ja raamatu esitlus

Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.

Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.

Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.

Siiri Sisask esitleb kauaoodatud albumit „Hommikupuu“

23. veebruaril esitleb Siiri Sisask oma rockalbumit „Hommikupuu“, mis valmis koostöös rahvusvahelise kontserniga Universal Music. Plaadil on 10 uut lugu, esimene singel ”Toolid on tühjad” ilmus jaanuari keskel. Alates esmaspäevast, 13. veebruarist jõuab raadiojaamadesse kaksiksingel „Siin ja praegu“ & „Ma ei ütle midagi muud“.

Möödunud aasta kevadel võttis albumi „Hommikupuu“ produtsent Marko Atso rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music ühendust. Pärast esialgse muusikalise materjali kuulamist allkirjastati koostööleping. „Meil on suur au, et nii unikaalne laulja usaldas oma muusika meie kätesse,“ ütles Universal Music esindaja Leen Kadakas. „Tegemist on äärmiselt andeka ja võimsa artistiga, kelle sahtlisse kirjutatud lugude hulk ja kvaliteet lõid meid sõna otseses mõttes pahviks. Kogu albumi valmimisprotsess oli äärmiselt sujuv ja professionaalne ning album „Hommikupuu“ näitab Siiri Sisaskit täiesti uuest küljest,“ lisas Kadakas.

Esitluskontserdil Rock Cafe’s astuvad lisaks Siiri Sisaskile lavale Eesti tippmuusikud – basskitarril Mihkel Mälgand, trummidel Marko Atso, kitarri mängib Tarvo Valm ja tšellot Kaido Kelder.

Lisainfo: Kirke Ert, tel 555 20004

Tulemas on rahvusvaheline turismimess TOUREST 2012

Reedel, 17. veebruaril 2012 kell 12 avab välisminister Urmas Paet Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses rahvusvahelise turismimessi TOUREST 2012. Baltimaade vanim ja suurim turismimess TOUREST toimub nüüdseks juba 21. korda. Kui esimesel rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 1.-3.11.1991 Tallinnas osales 82 eksponenti 8-st riigist, siis tänavusel TOURESTil on ligikaudu 450 eksponenti, kes esindavad 25 riiki: Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Austria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Iisrael, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Mauritius, Namiibia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tai, Tshehhi, Tuneesia, Türgi, Valgevene.

Messi külastama ootame üle 20 tuhande külastaja.

Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, kõik laevafirmad, mitmed lennu- ja bussifirmad, paljud reisibürood, spaad, muuseumid jpt. Puhka Eestis hallis tutvustavad kõik Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm.

TOUREST pakub külastajatele ka huvitavat interaktiivset melelahutusprogrammi. Pealaval ootavad külastajat traditsioonilised oksjonid ja mängud eksponentide auhindadele ning kirev kultuuriprogramm. Hulgaliselt mänge, loosimisi ja etteasteid toimub ka Puhka Eestis hallis ja eksponentide boksides. Lapsi ootab laupäeval ja pühapäeval Lastehallis taas oma tegemistega Pipi. Turismiasjalistele on kaasalöömiseks erialaprogramm.

Täpsem info kodulehelt.

Kohtumiseni messil TOUREST 2012!

Fotonäitus Šveitsist tõstab fookusesse migratsiooniteema

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17 avatakse VI korruse trepigaleriis fotonäitus “La Suisse plurielle ehk Šveits ja migratsioon”.

Šveitsi mitmekesisus peegeldub arvukates ja eripalgelistes rahvusgruppides. Maa ajalugu on ühtlasi migratsiooni ajalugu. Välismaalased moodustavad Šveitsi elanikkonnast 20,7%. Kõige rohkem elab seal itaallasi, järgnevad teised Lõuna-Euroopa rahvad. Tänapäeval tuleb kõige enam uusasunikke Saksamaalt. Sisserännanud rikastavad ning tänu neile on tänapäeva Šveits moodne ja maailmale avatud maa Euroopa südames.

Fotonäitus «La Suisse plurielle» otsib migratsiooni jälgi kolmes linnas – Bernis, Lausanne´is ja Luganos, kusjuures peatähelepanu on lastel. Fotograafid Ursula Markus, Edouard Rieben ja Pierre-Antoine Grisoni jälgisid 30 päeva jooksul kohalike ja sisserännanute kooselu kolmes linnaosas – Molino Nuovos (Lugano), Lorraine´is (Bern) ja Maupas’s (Lausanne). Nii valmis seeria, mis annab elu edasi nii autentselt kui võimalik.

Näituse vahendas Eestisse Sveitsi Suursaatkond Helsingis.

Austria, Saksa ja Sveitsi saalis saab näha ka kogusid tutvustavat näitust “Kultuuride mitmekesisus ja multikultuurne kirjandus Austrias, Saksamaal ja Sveitsis”.

TLÜ Studia Generlia avalik loeng: kuidas lugeda loodust?

Tallinna Ülikooli teadusaasta saadik ning Ökoloogia Instituudi vanemteadur Mihkel Kangur peab neljapäeval, 9. veebruaril algusega kell 14 Studia Generalia avaliku loengu paleograafiast kui tööriistast looduse mälestuste uurimiseks. Loeng toimub Tallinna Ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, Mare hoone, ruum M-648).

„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.

„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.

Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt ww.tlu.ee/teadusaasta või http://www.miks.ee/.

ReservKorpus korraldab EstArmy toodete laomüügi

Laupäeval, 3. veebruaril korraldab ReservKorpus MTÜ EstArmy sümboolikaga toodete laomüügi, et saadud tulust alustada 2012 tegevusplaanide elluviimisega.

Reservkorpus MTÜ toetab meie riigikaitsjaid ja nende pereliikmeid – sõja- ja mereväelasi, piirivalvureid, politseinikke, päästetöötajaid ja meedikuid. Reservkorpus on kodanikeühendus, mis tuleb appi siis, kui tööandja toetusvõimalused lõpevad.

Laomüügis on EstArmy toodete valikus sõdurisokid ja -põlvikud, T-särgid naistele ja meestele ning lastele. Lisaks veel kruuse, termoseid, helkureid, joogipudeleid, niidi-nõela komplekte, kleebiseid ja vimpleid. Ostes EstArmy märgiga tooteid toetad oma riigi kaitsjaid ja nende peresid.

Laomüük toimub kell 15.00-17.00, lisaks toimub alates kella 17.00st kohvi ja tee degusteerimine. Pakutakse 19 sorti kohvi ja 4 sorti teed Belgia kohviröstijalt „Rombouts“ ja selle Prantsusmaa tütarettevõttelt „Malongo“. Lastele näidatakse ühtlasi suurelt ekraanilt multifilme.

Laomüük toimub Tallinnas Reklaamikink OÜ kontoris Väike Tallinna Ärimajas, Türi 10C, kus parkimine on tasuta.

Allikas: MTÜ ReservKorpus, www.reservkorpus.ee

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.

Doonoripäevad veebruaris Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama:

* kolmapäeval, 8. veebruaril kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
* reedel, 10. veebruaril kell 10.00-13.00 Baltika Kvartalis (Veerenni 24, Tallinn);
* kolmapäeval, 15. veebruaril kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
* reedel, 17. veebruaril kell 10.00-13.00 Järve Selveris (Pärnu mnt 238, Tallinn);
* neljapäeval, 23. veebruaril kell 9.30-14.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila).
Loe edasi: Doonoripäevad veebruaris Tallinnas ja Harjumaal

Hewlett Packard toetab SOS Lasteküla sülearvutite ja printeriga

HP Eesti esindus toetab kolmandat korda SOS Lasteküla, seekord sülearvutite ja suurema grupitöö printeriga SOS Lasteküla Eesti keskkontorile. Igal aastal on HP kaasanud projekti ka Microsoft Eesti, kes on aidanud tarkvaralitsentsidega ning Elioni (endise Microlinki), kes on aidanud seadmete ülespanekul.

„Oleme toetanud SOS Lasteküla kolm aastat järjest, kasutades oma jõulupeo ja –kinkide eelarvet ehk kaudselt on toetajateks ka meie kliendid ning koostööpartnerid,” ütles HP Eesti esinduse juht Mart Engelbrecht. „Meil on Eestis hästi läinud ning seetõttu otsustasime toetada neid, kes kõige rohkem tähelepanu ja aitamist vajavad – vanemateta lapsed,” lisas Engelbrecht.

„HP kui globaalne Ameerika ettevõte hoolib keskkonnast, kus tegutsetakse. Otsisime partnerit kellel oleks visioon pikema aja peale, et saaksime selle toetuse muuta iga-aastaseks. SOS Lasteküla valisime seetõttu, et neil on organisatsioonina selge eesmärk,” selgitas Engelbrecht.

SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: „Usun, et ka Eesti heategevusse on saabunud ajad, kus toetatakse partnereid, kellega tahetakse teha pikemaajalist koostööd. HP on meid aidanud kõige paremal moel, ta on varakult meie vajadused välja selgitanud ning soovitu täpselt ka kohale toimetanud. HP toetusest võidavad meie lapsed ja SOS Lasteküla organisatsioon. Vaatamata sellele, et arvutid on osa meie igapäevaelust, jääksid need ilma toetajateta meile vajalikus mahus kättesaamatuks.“

HP Eesti toetas esimesel korral Keila Lasteküla algklassi arvutiklassi sisustusega, teisel korral SOS Eesti keskkontori serveri ja töökoha arvutitega. Hewlett-Packard loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut.

Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Neljapäeva õhtul, 26. jaanuaril Pääsküla noortekeskuses toimunud trikirataste võistluse “BMX SLAM JAM” võitjaks ja parimaks trikitajaks valiti Andres Lainevool. Teisele ja kolmandale kohale jäid Erik Olev Orgo ja Oliver Kurbas. Üritust jääb meenutama rahulolevad võistlejad ning rohkearvuline publik.

Võistlus toimus jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagati nelja gruppi ning ratturid konkureerisid esmalt oma grupiliikmetega ning seejärel võtsid omavahel mõõtu iga grupi kaks parimat trikiratturit. Kohtunikud, kelleks olid Sebastian Sepp, Ravel Tammeleht, Silver Haljandi ja Bert Ribul, valisid õhtu jooksul välja kolm parimat ratturit ja lemmiktrikitaja. Õhtut kommenteeris ja juhtis Aleks Issaenko.

„Ratturid olid tasemel,“ kommenteerib võistlust lühidalt Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja ja „BMX SLAM JAM“ korraldaja Kaia Kask, ja lisab, et jäi üritusega väga rahule ning rahulolevad olid ka võistlejad ise. „Palju oli kaasaelajaid, kohtunikud hindasid kõiki osalejaid objektiivselt ning eriti üllatas noori meedia huvi ekstreemspordi vastu. Tänan siinkohal kõiki, kes võistluse korraldamisele kaasa aitasid ja erilised tänusõnad ürituse toetajatele,“ jätkas Kask emotsioonide kirjeldamist. Loe edasi: Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

JÄÄÄÄR kutsub oma 21. sünnipäevale

Unikaalne Tartu urban-folgi sound sündis 21. jaanuaril 1991. Kaante vahel on tosin helikandjat ja tublisti üle saja laulu. Jäääär on rõõmustanud sõpru suvetuuridel ja jõuluajal. Traditsiooniliselt toimub kontsert ka sünnipäeviti – külalised on sel puhul oodatud nii lavale kui saali. Jääääre legendaarsele nelikule lisaks on seekord laval tšellist ja viiuldaja (ühes hurmavas isikus) – Ann Kuut, samuti võrratu ning ‘rujaline’ Jaanus Nõgisto – mandoliinil. Jäääär õpib parasjagu hoolega Jaanuse lugusid ja vastupidi. Jaan ostis endale koguni valge klaveri, mida saab ka sünnipäevakontserdil kindlasti kuulda. Õhtu erikülaline Mari Pokinen.

Reedel, 27. jaanuaril 2012 Tallinnas Rock Cafes!

Piletiinfo Piletilevist!

Vanusepiirang 18 a.
Uksed avatakse kell 21. Ürituse kestus 5 tundi.
Fotoaparaat, kaamera – ei ole lubatud.

Pääsküla noored võistlevad trikiratastel

26. jaanuaril 2012. a algusega kell 17.00 toimub Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (Rännaku pst 1) trikirataste võistlus “BMX SLAM JAM”, kus
autasustatakse kolme parimat ratturit ja selgitatakse välja parim trikk ja trikitaja. Üritus on nii võistlejatele kui pealtvaatajatele tasuta.

Võistlus toimub jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagatakse enne võistluse algust gruppidesse ning ratturitel tuleb esmalt konkureerida oma grupiliikmetega. Seejärel võtavad omavahel mõõtu iga grupi parim trikirattur. Võistluse lõpuks selgitatakse välja ja autasustatakse kolme
parimat ratturit.

Lisaks toimub parima triki väljaselgitamine, kus võistlejatel tuleb ette antud ajalimiidiga näidata erinevaid vigureid. Võistluse lõppedes valivad
kohtunikud välja oma lemmiku.

„Pääsküla noortekeskus on sarnaseid BMX-ratastel võistlusi korraldanud varemgi, kuid antud võistlus toimub esmakordselt. Auhinnad on vägevad ning neid on palju. Siinkohal täname kõiki ürituse toetajaid, kes selle võimalikuks on teinud,“ lisab Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Kaia
Kask.

Võistlusele saab registreeruda Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) samal päeval alates kell 14.00.

Tänasest saavad seiklusspordi armastajad end Ace Xdreamile registreerida

Ace Xdreami 2012. aasta sarjale registreerumine sai alguse täna, 23. jaanuaril kell 12. Osavõistlused:

Pühapäev, 29. aprill – Tallinna sprint. Start on taas Vabaduse väljakult, aga rada võtab eelmisest aastast hoopis erineva suuna. Seiklus Eesti pealinnas saab olema eriline, võistluse rada avastab Tallinna varjatumaid paiku ning võistlejad saavad näha kohti, kuhu nad oma elus varem sattunud ei ole.

Laupäev-pühapäev, 2.-3. juuni – öine pikk Valga/Valka. Toimub „võitlus“ lätlaste vastu, kuna see võistlus on üheaegselt Ace Xdream sarja ja Läti xRace sarja osavõistluseks. See aga tähendab, et tegu saab olema suurima seiklusspordivõistlusega Maailma ajaloos, kus lühikesse öösse sukelduvad kokku 1100-1200 seiklejat.

Pühapäev, 29. juuli – Raplamaa, Kaerepere. Kolmas võistlus leiab aset keset kuumal Eestimaa suvel ja nii kuivaks kui eelmisel aastal võistlejad ei jää, plaanis on ka „uus“ põhiala. Raplamaa on seiklussportlastele ja orienteerujatele vähetuntud paik, kuid selle maakonna parimad pärlid saavad võistluse käigus külastatud.

Pühapäev, 2. september – Kiviõli. Sarja finaalvõistluse maastikke pole kujundanud Jumal, vaid need on inimeste kätetöö. Rajad avastavad industriaalmaastikke Kiviõli linnas, selle ümbruses ja ronida saab mägedele, mille kõrval Suur Munamägi kahvatub. Aga rajal on ka väga-väga ilusaid kohti ning A-rajal võib-olla ka Xdreami ajaloo kõige närvekõditavam köieülesanne.

Igal võistlusel on ka sel aastal kolm rada. Ekstreemne A-rada karmidele ja kangetele seiklussportlastele, kes naeratavad, kui raskeks läheb. Seikluslik B-rada visadele spordisõpradele, kes nii karmid ja kanged veel ei ole. Ning väga kerge C-rada liikumisharrastajale, kes teevad alles esimest tutvust orienteerumise ja seiklusspordiga.

Hooaja lõpupidu toimub 13. oktoobri õhtul peale Vaude Bike Xdreami lõppu.

Täpsem info!

Kadriorus tähistatakse Hiina uue aasta saabumist

Homme, 23. jaanuaril kell 18 algab Kadrioru pargis värvika karnevaliga hiina uusaasta tähistamine.

Vesidraakoni aasta vastuvõtmine algab Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu teostatud draakonit kujutav kahe meetri kõrgune jääskulptuur. Draakonit tervitatakse traditsioonilise hiina rituaaltantsu ning tuletsirkuse-etendusega. Etteasteid saadab trummiansambel rahvuslikel instrumentidel.

Draakonitantsu esitavad kohalikud võitluskunstide harrastajaid kasutavad oma etteasteks 12-meetrist draakonit, mille Tallinn sai eelmisel aastal kingituseks Pekingilt. Tantsuproove juhendas draakonitantsu instruktor Helsingist.

Peale jääskulptuuri avamist liigutakse draakoni juhtimisel Pillapalu platsile, kus rahvapidu jätkub Pekingi kultuurimeistrite esinemisega. Näha saab trummitantse, hiina rituaaltantse, mustkunsti ja kungfu etteasteid. Taevasse tõuseb ilutulestik, mis ühendab endas idamaise pürotehnika kaunimaid näiteid, muusikat ning videoinstallatsiooni. Kõigil uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.

Kuna Kadrioru kitsastel tänavatel napib parkimiskohti paneb Kultuuriväärtuste amet huvilistele südamele, et võimalusel kasutataks kohalejõudmiseks ühistransporti. Selle hõlbustamiseks pikendab Tallinna transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22-ni.

Autodega tulijatel palutakse oma sõiduk jätta Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valge tänava KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile.

Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 süüdatakse Tallinnas Shnelli tiigi ääres Toompargis taas tuleskulptuurid. Tuleskulptuuride I Maalimameistrivõistlused 2011. aastal tekitasid suurema huvi tuleskulptuuride vastu ka Eesti enda kunstnikeringkondades. See annab võimaluse korraldada maailmameistrivõistluste jätkuks I Eesti Tuleskulptuuride Mesitrivõistlused.

23.jaanuaril 18.00 avatakse Kadriorus Luigetiigi ääres Hiina Uusaasta Pidustuste raames suur Vesidraakoni jääkuju. Draakoni juures ootab kõiki soovide karikas.

Shnellis lähevad võistlustulle 7 meeskonda ja tööd:
Elo Liiv ja Kristiina Saks „Sisemine hääl“
Grete Veskiväli ja Joel Villem „Tulesfäär“
Põvvat Kama ja Bruno Lillemets „Tiivuline“
Lauri Tamm ja Eva-Leena Mikson „Draakon“
Jana Paju ja Kaspar Rannaääre „Kikerherned“
Gert Eberhart ja Karl Kristjan Videvik „Päikeseratas“
Sander Viilmaa ja Hellen Kruus „Kolm siili“
Loe edasi: Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”

VonKrahliGalerii avati näitusega “Esimene lõige”

Von Krahli klubi ruumides alustas tegevust VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika- ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega “Esimene lõige”.

Käesoleval näitusel esitletakse EKA Vabade Kunstide Teaduskonna esimese aasta tudengite esimesi lõikeid. Tööprotsess oli üpris orgaaniline. Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige.

Linoollõiketehnika kuulub kõrgtrükitehnikate hulka. Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja.

Osalevad kunstnikud: Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei, Taavi Villak. Näitus jääb avatuks kuni 29.02.2012

Lisainfo: Mariliis Oksaar, mariliis@vonkrahl.ee, +372 55 933 442

Eesti Kunstiakadeemia kutsub avatud uste päevale

Homme toimub Eesti kunstiakadeemias avatud uste päev, kus tutvustatakse kooli õppimisvõimalusi.

Üliõpilased, kes tulevad Eesti Kunstiakadeemiasse, teavad intuitiivselt, et nende kutsumus on elada loojatena ja elukeskkonna kujundajatena. Nad teavad, et nende käte ja mõistuse koostoimel sünnivad uued elu muutvad ja imelised asjad.

Õpingute ajal juhendavad Sind professorid ja õppejõud, kes hoolivad Su loomingulisest käekäigust ja pööravad Sulle isiklikku tähelepanu; kaastudengid toetavad ja intrigeerivad teisiti mõtlema. Siin kohtud maailma tuntud kunstnike, arhitektide, disainerite ja kriitikutega, kes jagavad oma kogemust. Samuti tutvud vilistlastega, kelle looming on kõnetanud nii Eesti kui välismaa publikut ja innustab Sindki. Pärast ülikooli lõpetamist avastad, et samad inimesed, kellega siin õpingud läbisid, ümbritsevad Sind elu lõpuni.

Ettevõtjana leiad Eesti Kunstiakadeemiast ootamatuid ideid, mis loovad värskeid tooteid või teenuseid Su tooteportfelli ja viivad Su äri hoopis teisele tasemele ning uutele marjamaadele.

Kui soovid tegeleda kunstiga lihtsalt hobina vabadel hetkedel või täiendada kunagi õpitud oskusi, siis ootab Sind Avatud Akadeemia, kus saad valida väga erineva pikkuse ja sisuga loominguliste kursuste ja võimaluste seast. Õhtupoolikutel võid kas või töö ja muu elu kõrvalt omandada uue elukutse.

Lisainfo siit.

Hiina uusaasta tähistamine Kadrioru pargis

23. jaanuaril muutub Kadrioru park väravaks Hiina kultuuri ja religiooni.

Õhtu algab kell 18 Kadrioru Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu disainitud ja teostatud fantastiline jääst draakon. Jääst skulptuur on enam kui kaks meetrit kõrge ja pikkust on üle kolme meetri.

Peale jääskulptuuri avamist liigub suure „Draakoni“ juhtimisel õhtu edasi Kadrioru Pillapalu platsile, kus uue aasta tähistamine jätkub suurel laval hiinapärase müstilise etendusega. Külastajad saavad võimaluse nautida idamaist mustkunsti ja tantsu ning oodata on palju üllatavaid etteasteid Hiina artistide poolt.

Õhtu finaaliks on suursugune ilutulestik, mis ühendab endas traditsioonilise idamaise pürotehnika, valguse ja video. Kindlasti toob suur finaal pealtvaatajateni tükikese idamaadele omastest pidustustest.

Traditsioonilise Hiina uue aasta etenduse kõrvale on võimalik ka nautida kahes telgis hiinapärast sööki ja jooki. Kindlasti on võimalus hankida ka erinevaid sooje jooke külma ilma peletamiseks.

Kõikidele pidustustele tulijatele paneme südamele, et kogu Kadrioru piirkonnas on ääretult vähe parkimiskohti ja olemasolevad on hõivanud kohapealsed elanikud, mistõttu palume üritusele tulla ühistranspordiga. Seoses Hiina Uusaasta pidustuste toimumisega Kadrioru pargis pikendab Tallinna Transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22.00-ni.

Sõidukitega tulijatel palume oma sõidukit jätta kas Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valgele tänavale KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile Roheline-Aas tänaval.

Kadrioru piirkonnas on liikluse sujuvuse tõhustamiseks paigaldatud ajutised liiklusmärgid, samuti palume järgida liikluse reguleerijate märguandeid.

Lisainfot: Hiina Uusaasta pidustuste kohta leiab www.tallinn.ee, www.kadriorupark.ee ja sündmuse facebooki lehelt.

Tallinna Ülikooli vastloodud Keskkonnajaloo Keskus stardib avalike seminaride sarjaga

Neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis vastloodud Keskkonnaajaloo Keskuse esimene avalik seminar teemal „Kliima, keskkond ja ühiskond”, kus avalike seminaride sarjale annavad oma ettekannetega avalöögi Andres Tarand ja Ülle Sillasoo. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluv Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi, kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning kultuuri(de) kujundamisel.

„Paljud uurijad on viimastel aastakümnetel tegelenud teemadega, mis keskkonnajaloo valdkonda kuuluvad, kuid laiem koostöö erinevate valdkondade ja asutuste vahel on jäänud siiski harvaks. Et arendada võimalikult laiapõhjalist keskkonnajalugu, mis väljuks seniste individuaalprojektide raamest, on keskuse liikmete seas erinevate distsipliinide esindajaid ajaloolastest ja arheoloogidest, klimatoloogide, ökoloogide ning kultuuriteadlasteni välja. Taoline ülesehitus võimaldab järjepidevamat ja terviklikumat valdkonna arendamist, kui on võimalik kitsa liikmeskonnaga institutsioonipõhiste projektide ümber koondunud teadustegevuse raames,“ sõnab keskuse üks asutajaliikmetest, Kati Lindström.

Keskkonnaajaloo Keskus asutati Inna Jürjo, Kati Lindströmi, Lembi Lõugase, Ulrike Plathi, Priit Raudkivi, Erki Russowi ja Andres Tarandi poolt 2011. aasta sügistalvel ning tegemist on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluva interdistsiplinaarse uurimiskeskusega. Keskuse partnerliikmete hulka kuulub ka Eesti keskkonnaajaloo üks tähtkujusid, Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Urve Miller. Keskuse tegevust on asutamise plaani tekkimisest alates innukalt toetanud European Society for Environmental History (ESEH), kaks Euroopa põhilist keskkonnaajaloo uurimiskeskust Rachel Carson Center ja Zentrum für Umweltgeschichte (Austria) ning mitmed keskkonnaajaloo suurkujud nagu Donald Worster, Donald Hughes, John McNeill ja Libby Robin.

Keskus korraldab igakuiseid ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, keskkonnaajaloosuunalisi loengukursusi ja seminare bakalaureuse- ja magistriastmes; aitab publitseerida uurimistulemusi ja allikmaterjale ning koordineerib keskkonnaajalugu tutvustavate teoste tõlkimist; osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

Keskkonnaajaloo Keskuse avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond”

KAJAKu avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond” toimub neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10). Klimatoloog Andres Tarand annab oma ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000–1900) uurimisseisust olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad instrumentidega (1762–1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa Teatajani 1940. TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse kontekstis. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse kavandatavast ettekandekoosolekute sarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu kolmandal neljapäeval Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis.

Lisainformatsioon: Kati Lindström (kati.lindstrom@ut.ee), Ulrike Plath (ulrike@utkk.ee) või Gurly Vedru (gurli@tlu.ee).

Rocca al Mare Kool kavandab moeshowd “Roosad Käärid”

Laupäeval, 28. jaanuaril 2012 kell 19.00 toimub Rocca al Mare Koolis iga-aastane moeshow Roosad Käärid. Tänavuse moeshow teemaks on „Elegance“, seega oodatakse disaineritelt pidulikkust, stiilset ning maitsekat lähenemist ning muidugi ka elegatseid lahendusi. Kollektsioone esitavad publikule Rocca al Mare kooli noored moeloojad.

Disainereid hindab moeasjatundjatest koosnev žürii, kelle ülesandeks on välja valida parim noor moelooja. Žüriisse kuuluvad: Aulikki Puniste, Lilli Jahilo, Laura Kallasvee, Hanna Haring ning eelmise aasta Roosade Kääride võitja Ingrid Helena Pajo. Võitjat autasustatakse rändkarikaga “Roosad Käärid” ning sponsorite poolt kingitud auhindadega.

Üllatusesinejana sisustab moeürituse vaheaega härra Jarek Kasar – Eesti muusikataeva säravam täht Chalice.

Moeshow algus on 19:00 ning uksed avatakse 18:30. Piletid on peagi saadaval eelmüügis Tallinna erinevates koolides ja internetist hinnaga 4€, ning kohapeal 5€.

Allikas: Eleen Soome, www.roosadkaarid.blogspot.ee

Orlovi lossis tähistavad chihuahuad täna uut aastat

Maarjamäele kogunevad täna Eesti Chihuahua Klubi liikmed, et tähistada Orlovi lossi kaminasaalis lustipeoga “Kirss tordil” uut aastat. Pidulik üritus algab täpselt kell 14.00 ja kestab kuni 16.00. Meeleolu loob Getter Jaani, pidu juhib Liina Randpere ja chihuahuadele esineb tantsuga kääbuspuudel Vitas.

Üritusel osalevad ka klubi sponsorid ja koostööpartnerid. Peol pakutakse suupisteid ja chihuahuadele eritellimusel valminud torti. Autasustatakse klubi fotokonkursi võitjaid ning Aasta Chihuahua omanikku. Kuulutatakse välja Eesti Chihuahua Klubi 2011. aasta lemmikajakirjanik. Klubi kogub peokülalistelt närimiskonte, mis annetatakse hiljem Loomade Hoiupaiga kodututele koertele.

Eesti Chihuahua Klubi loodi 2006. aastal ühendamaks Eesti chihuahuahuvilisi. Klubi tegutseb eesmärgiga kaitsta chihuahuasid ja tõsta nende populaarsust. Klubi korraldab oma liikmetele regulaarselt koolitusi ja vabaajaüritusi.

Ürituste korraldamist peetakse klubi poolt oluliseks, kuna tulenevalt tõu eripäradest on miniatuursetel chihuahuadel raske teisest tõust mängukaaslasi leida. Eesti Chihuahua Klubi varasemad peod ei ole jäänud tähelepanuta ka ajakirjanduses. Laia kajastust leidsid kirjutavas meedias ja televisioonis nii klubi 2009. aasta uusaastapralle “Ühtekad!”, 2010. aasta „Minu väike inglike“ kui ka 2011. aasta „Pidu, pidu, pidu… Chihuahuad hoos!“.

Lisainfo: Krista Laanet, krista@chihuahua.com, tel 5037388

Kanuti aias valgustab EKA oma teekonda

409541_10151083512335594_548720593_22101732_460761988_n — Maarja Treufeldti teos

Eesti Kunstiakadeemia valgusinstallatsioonid 2012 on valmis!
Kõik on oodatud näituse avamisele teisipäeval, 17. jaanuaril algusega kell 19.

Vaadatakse valminud teoseid, juuakse soojendavat jooki ja kui eriti hästi läheb, siis näeb tulemängu ja kuuleb trummipõrinat.
Kes avamisele tulla ei saa, ei pea kurvastama, sest näitus on avatud laupäevani ööpäevaringselt.

Vihjena võime küll lisada, et valminud teosed on kõige paremini vaadeldavad pimedal ajal.

EKA teekonna läbisid ja jätavad sellest ka märgi maha Anna Liisa Sikk, Ella Käi, Epp Salulaid, Grete Veskiväli, Joel Villem, Juss Heinsalu, Kalle Keskrand, Maarja Treufeldt, Niina-Anneli Kaarnamo, Raido Mägi, Taavi Lõoke, Triin Jänes, Tõnn Adermann. Juhendas Elo-Katre Liiv.