Harjumaa

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

TABi kuraatorinäitus “Keha ehitus / Body Building” ootab viimasel lahtiolekupäeval kuraatoriekskursioonile

"Keha ehitus". Foto: Ardo Kaljuvee — “Keha ehitus”. Foto: Ardo Kaljuvee

Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peanäitus “Keha ehitus / Body Building” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud viimast päeva.

Enne näituse sulgemist kutsuvad näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam viimast korda kuraatoriekskursioonile, et kõiki eksponaate lähemalt tutvustada.

“Keha ehitus” tõi seekordsele biennaalile kümne rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo ja uurimisrühma hetkel kõige aktuaalsemad tööd, mis pakuvad ulmelist vaadet arhitektuuri ja ehituskunsti võimalikesse tulevikustsenaariumidesse. Kaasaegse andme- ja robottehnoloogia abil on valatud uude vormi loodusest inspireeritud struktuure, mis võimaldavad tulevikus rajada ehitisi, hoides kokku materjali ja ruumi. Uurijad ja arhitektid liiguvad inspiratsiooni saamiseks ja lahenduste pakkumiseks erinevate distsipliinide vahel.

Kuraatoriekskursioon toimub täna, 11. oktoobril kell 16, sissepääs muuseumipiletiga. Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) kell 10-18.

Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Mida ökokogukondade õhtuseminarid endast kujutavad ja kuidas tekkis idee nende korraldamiseks?

Õhtuseminaride formaat ökokogukondlike ideede jagamiseks tekkis MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduses 2014. aasta KÜSK-i projekti raames. Saime teada, et paaritunnise seminari vormis on väga inspireeriv jagada ökokülade teemalisi muljeid ja tehnikaid, andmaks huvilistele kiiret sissevaadet teema pikemaks uurimiseks.

Toona toimus projekti raames neli seminari ja teemadeks olid Eesti kogukondlikud algatused, Euroopa ökokülad, kogukondlik haridus ja isetehtavad päikesepaneelid. Kuna kõik seminarid olid väga populaarsed ning osalejaid oli alati pea kaks korda rohkem, kui olime oodanud, otsustasime taolist sündmuste formaati meie VÜF-i rahastatava projekti “Tugevamad ökokülad Eestis” raames jätkata. Seekord toimub oktoobris ja novembris samuti neli õhtuseminari.

Millised teemad käsitlemisele tulevad ja kes on lektoriteks?

Keskendume kogukonna loomise tehnikatele ning taastuvenergiale. Lektoriteks on Eesti kogukondade liikmed, kes on õppereiside kaudu saanud välismaistes ökokülades huvitavaid tehnikaid omandada.

Esimesel õhtuseminaril “Ärkame koos”, mis toimub juba 5. oktoobril, saame aimu, kuidas luua grupist tõelist kogukonda ning milliseid tehnikaid saab kasutada, et inimesed grupis tegutsedes või töötades end hästi tunneksid. Õhtuseminari veavad Kadri Allikmäe, Ave Tuisk ja Ergo Tisler kogukonnast “Väike Jalajälg”. Kõik eelnimetatud käisid nädalasel kogukondlike juhioskuste kursusel “Ärkame koos” tänavu juunis.

Teisel õhtuseminaril 19.10 jagab Paavo Eensalu (“Väike Jalajälg”) oma teadmisi ja kogemusi uudsest projektijuhtimise tehnikast “Draakoniunistamine”. Saksamaal “Sieben Lindeni” ökokülas Dragon Dreaming tehnikat õppinud Paavo räägib, kuidas kaasata erinevatesse projektidesse rohkem tähistamist ja unistamist, mis on võit-võit keel ja kuidas teha tõeliselt edukaid projekte. Tehnika on inspireeritud Austraalia aborigeenide maailmapildist.

Loe edasi: Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Kristlikud koolid asuvad palverännakule

Teisipäeval, 8. septembril toimub kristlike koolide palverännak, mille käigus kõnnib ligi 300 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat jala Toompealt Piritale, et tähistada Eesti Maarjale pühendamise 800. aastapäeva ja paluda kooliperedele uueks õppeaastaks õnnistust, hädasolijaile abi ja riigiisadele tarkust teha otsuseid, mis võimaldaksid lapsevanemate ja koguduste asutatud koolidel kasvada ja areneda.

Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013 a 8 septembril Foto Urmas Saard — Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013. a 8. septembril. Foto: Urmas Saard

Facebooki tänases postituses annab Püha Johannese kool teada, et lisaks nende endi õppeasutusele osalevad palverännakul veel Püha Miikaeli kool, Tallinna Toomkool, Kaarli kool ja Kohila Mõisakool. Toomkirikust saadab lapsed teele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Neeva Aleksandri katedraalis saavad palverändurid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Korneliuse õnnistuse, Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse õnnistusel tehakse peatus Hanna ja Siimeoni kiriku aias ning Pirita vanas kloostris võtab rändurid vastu Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis asutatud kuus kristlikku erakooli. 2011. aastal vastu võetud otsus, millega riik võttis kohustuse kanda erakoolide tegevuskulud, tegi võimalikuks luua nn kodanikukoole ehk kolmanda sektori koole, mis annavad vanematele võimaluse valida oma lapsele pere maailmavaateliste või pedagoogiliste tõekspidamistega kooskõlas olev haridus.

Püha Miikaeli kooli asutaja ja nõukogu liikme Kersti Nigeseni sõnul on palverännak mitu tuhat aastat vana palvevorm. „Tänapäeval on inimesed harjunud oma õigusi nõudma ja unustanud, et on olemas ka võimalus paluda. Rännakul ette tulevad katsumused ja eneseületusmomendid on palveohver, mille toomisega palume meie perede, koolide ja Eesti tuleviku eest,“ ütleb Nigesen.

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard — Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Loe edasi: Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Pühapäeval tähistatakse laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Türnpu 150. sünniaastapäeva

Neljapäeval möödus 150 aastat Eesti ühe tuntuima laulu “Meil aiaäärne tänavas” autori Konstantin Türnpu sünnist. Seda tähistatakse kontsertidega helilooja elu- ja loometegevusega seotud paikades 16. augustil.

Meeskooride laulupäev toimub kell 12 Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning kell 15 Keila vallas Tuulna külas Türnpu pargis. Samas tutvustab helilooja elu ja loomingut muusikateadlane Tiia Järg. Pargis on võimalik vaadata ka Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva puhul koostatud näitust.

“Tänavune Konstantin Türnpu sünniaastapäeva tähistamine on pisut erilisem – sünniaastapäev on ümmargusem ja ka Türnpu park Tuulna külas on ilusam kui varem,” ütles Keila vallavanem Jaan Alver . “Keila vald on korraldanud augustikontserte Türnpu pargis tema sünniaastapäeva tähistamiseks juba aastast 1999. Tänavu, kui helilooja sünnist möödub 150 aastat, toimub meeskooride kontsert lisaks ka Tallinnas Niguliste kontsert-muuseumis. Türnpu pargis aga räägib helilooja elust ja loomingust huvilistele tunnustatud muusikateadlane Tiia Järg.”

Türnpu park on kunagi tema enda rajatud endise Kuusiku talu maadele, monument heliloojale avati seal 1965. aastal.

“Keila vallale on oluline helilooja mälestust hoida ning augustikuised traditsioonilised kontserdid on 16 aasta jooksul kuulajaid kokku toonud lähedalt ja kaugelt,” rääkis Jaan Alver. “Veebruaris korrastasime talgute korras Türnpu parki ja tema monumendi ümbrust, et pisut metsikuks muutunud pargis avarust juurde tuua. Nüüd kõlavad Türnpu kõige tuntumad ja ka vähemtuntumad laulud senisest veel paremini.”

Konstantin Türnpu (1865-1927) on Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Türnpu töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Türnpu oli V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte. Türnpu looming koosneb umbes 60 koorilaulust, millest tuntumad on “Meil aiaäärne tänavas”, “Mull´ lapsepõlves rääkis”, “Talvine õhtu”. Türnpu monument avati temanimelises pargis 1965. aastal.

Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele Foto erakogust — Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele. Foto erakogust

Matkajaid on erineva reisihuviga. On neidki, keda huvitavad Eesti väikesaared. Reis nendele on enamasti seotud veetranspordiga, mis mõnikord on kergemini, teinekord raskemini kättesaadav. Igatahes siseturismi panustades pole aga mitmekesi kulusid kattes siin ükski summa ülejõukäiv.

Nii astus 6. juuli hommikul Tartus esialgu Tallinna, seejärel aga pealinnast teisele rongile tosin matkajat, kelle reisivimplit kaunistas number 29 ja Paldiski vapp. Number tähistab matkade ja reisiaastate arvu, kusjuures neist kümme viimast kuuluvad väikesaarte külastustele. Seekord jõudsime Väike-Pakri saarele, mis koos sõsarsaare, Suure-Pakriga kuuluvad Paldiski linna koosseisu. Kummaline, et Väike-Pakri on Suur-Pakrist pisut suurem – vastavalt 12,9 ja 11,6 ruutkilomeetriga. Need numbrid tagavad aga Pakritele Eesti sadade saarte ja laidude pindalade rivis auväärse 8. ja 9. koha.

Loe edasi: Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983] Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972. Repro autor Stanislav Stepaško. — Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983]
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
Repro autor Stanislav Stepaško.

Veel kaks nädalat saab Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata näitust pagulaskunstist, mis avati eelmise nädala reedel ja mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Eesti rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.

Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.
Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.

Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.

Sakus peetakse taas mandoliinifestival

27. ja 28. juunil toimub Sakus juba teine mandoliinifestival, mis on unikaalne kogu Eestis ning on pühendatud mandoliinile, aasta-aastalt taas aina populaarsemaks muutuvale pillile.

Kahe päeva jooksul toimub Saku Valla Majas ja Saku Pruulikojas rida kontserte, kus astuvad üles barokkmandoliini mängiv Alina Sakalouskaja, bluegrass-ansambel Robirohi, oma uut mandoliinialbumit esitlev Ants Õnnis koos oma ansambliga ning ligi sajaliikmeline Üle-Eestiline Mandoliiniorkester. Toimub ka maailma esimene mandoliinirongkäik, ühislaulmine Eesti Ühendatud Ukuleleorkestri saatel ning loeng mandoliini ajaloost. Kõik kontserdid on tasuta.

Eestis on käimas mandoliinimuusika renessanss, mille tunnistajaks on neli aina kasvava liikmeskonnaga mandoliiniorkestrit, kes kõik on ka festivalil kohal. Orkestri Saku Mandoliinid ja Saku Huvikeskuse poolt korraldatav Saku Mandoliinifestival on seadnud oma eesmärgiks mandoliini veelgi populariseerida ning tutvustada arvukale publikule sellele pillile loodud mitmekülgset muusikat.

Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum korraldas eile Tallinna Patareis rahvusvahelised mõttetalgud klassitsistlikult stiilipuhta kaitserajatise hoonestuse säilimise kindlustamiseks Euroopa ehituspärandis.

Patarei merekindlus Foto Urmas Saard — Patarei merekindlus. Foto: Urmas Saard

Merekindlus valmis 1840. aastal, aga kiiresti areneva sõjapidamise viisi muutuste tõttu Patarei militaarset rakendust ei leidnud. Kindlust kasutati kaitsekasarmuna. 1920. aastal ehitati Patarei vanglaks, kus tegutseti 82 aastat.

Eesti Muinsuskaitse Selts taotleb, et Patarei merekindlus saaks kantud Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Vana Maailma enimohustatud mälestise nimekirja ja on teinud selle kohta ka vastavasisulise avalduse.

Mõttetalguid juhtinud Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste esitas ajaloolise rajatise säilitamiseks ja sellele mõistlike rakenduste leidmiseks omapoolse nägemuse, kusjuures rõhutades hoonestuse võimsat sümboolset tähendust Eesti Vabariigi märtrite vastupanu ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgina. Patareis hoiti erinevatel aegadel vangistuses kõrvuti kriminaalidega ka poliitilisi vange. Võikaid tundeid tekitas hukkamisruumi külastamine. Nüüdseks on leidnud kinnitust, et veretööd lubanud nõukogude tsinovnikute otsusel hukati suure tõenäosusega ka riigivanem Jaan Tõnisson just Patareis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Belgia karikatuurikunst jõuab ülehomme Huumoriliidu vahendusel Tallinna

Laupäeval, 30. mail 2015 kell 15.00 avatakse Rahvarinde Muuseumis, Vabaduse väljaku aluses klaasgaleriis, Belgia karikaturistide näitus „10 x10“.

Kui meie karikaturistide looming on paljudele tuttav, siis välismaine karikatuurikunst jõuab Eestisse harva, viimati sai seda näha 2013 ja 2014 Eesti Huumoriliidu poolt korraldatud Tallinna rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel „Linlane naerab“ ja „Elavad tänavad“. Sedapuhku toob Eesti Huumoriliit kohale Euroopa Karikatuurikeskuse (Belgia, Kruishoutem) poolt koostatud Belgia karikaturistide paremiku näituse. Kümme karikaturisti, kes kõik on võitnud rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel auhindu, on saatnud oma tööd Tallinnasse, et ka meie inimesed saaksid osa sellest unikaalsest näitusest.

„Karikatuur pole ühepäevaliblikas, mis naljatab vaid päevasündmuse üle,“ arvab Andrus Tamm, Eesti Huumoriliidu esimees. „Õige karikatuur teeb tuju heaks ja säilitab oma aktuaalsuse ka aastakümnete möödudes. Karikatuur võib olla ka ühiskonnakriitiline või siis narrust naeruvääristav pilapilt, kuid oluline on, et karikatuur oleks lisaks naerutamisele ka mõtlemapanev.“

Näitusel on väljas 100 eripalgelist karikatuuri ning näituse avamisele on kohale tulnud Euroopa Karikatuurikeskuse esindajad ja ka kaks karikaturisti Belgiast. Näitus jääb avatuks 30. augustini 2015 ja on tasuta sissepääsuga.

"Beste Belgische inzending" ("Parim Belgia eksponaat") — “Beste Belgische inzending” (“Parim Belgia eksponaat”)

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Pühapäeval peetakse Nõmmel tänavalaata “Roheliste väravate tänav”

Pühapäeval, 24. mail toimub Nõmme Kevade raames Nõmme linnaosas Piiri tänava piirkonnas taas kogukonnaüritus «Roheliste väravate tänav». Ühenduse Loov Nõmme eestvedamisel peetaval tänavalaadal on avatud kodukohvikud, toimuvad kontserdid, võrkpallivõistlused, vanade mootorrataste näitus, töötoad, ajaloo- ja loodusloengud, avatud on lasteala ja rohevahetus.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul paneb juba kuuendat korda toimuv “Roheliste väravate tänav” Nõmme linnaosa kevadpäevadele väärika punkti. Mitmekesine on ka tänavalaada muusikaprogramm. Laval esinevad Nõmme folgiringi lapsed, erinevad Nõmme noortemaja ringid, kõhutantsijad, näha saab aga ka lõõtsakuningas Juhan Uppinit, Siim Rikkerit ja Enrik Vislat ansamblist Tuulelõõtsutajad, ansambleid Vanaviisi, Zorbas ja Köömes.

Eelnevalt on “Roheliste väravate tänav” toimunud kahel korral Õie pargis, Vabaduse parkmetsas, Vana-Mustamäe tänaval ja Serva tänaval. Igal korral on sündmusesse kaasatud ka toimumiskoha lähedusse jäävate tänavate elanikud.

Ürituse info: www.facebook.com/events/155

Nõmme Kevade programm: www.tallinn.ee/nommekevad2015

Pühapäeval toimub Nõmmel 83. Rabajooks

Pühapäeval, 26. aprillil toimub Harku raba teedel 83. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Oriflame, SelectaDNA, AS Sebe, Diner ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab koduleheküljelt www.tallinn.ee/rabajooks.

Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

24.-26. aprillil osaleb 70 Eesti IT-tudengit esimesel Skype’i ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud arendusnädalavahetusel “Skype University Hackathon 2015”, kus tudengeid juhendavad Skype’i ja Microsoft’i töötajad. Tulemuste esitlemisele 26. aprillil on oodatud kaasa elama kõik huvilised.

“Skype’i majasiseste hackathon’ide traditsioon on pikaajaline ja neilt pärinevad nii mõnedki head ideed, mis on lõpuks leidnud tee Skype’i tarkvarasse. Tähtis osa on ka lihtsalt õppimisel ja mõtte vabaks laskmisel. Tudengite jaoks võib hackathon’il osalemine aga tähendada esimest korda tõelist meeskonnatööd katsetada, ja see on miski, mida neil tulevases tööelus kindlasti vaja läheb,” ütles Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg.

“Skype University Hackathon 2015” arendusnädalavahetusel osaleb 70 IT-tudengit ja IT-erialade töötajat neljast Eesti kõrgkoolist, pooled osavõtjatest on välistudengid. “Osalejad valiti ennekõike lähtuvalt nende motivatsioonist, projektiidee olemasolust ja eelnevast hackathon ’i kogemusest,” selgitas HITSA IT Akadeemia programmijuht Marily Hendrikson. “Kuna HITSA IT Akadeemia programmi eesmärk on panustada väga heade oskustega IT-spetsialistide tööjõuturule jõudmisesse, siis oli valiku juures oluline tudengite proportsionaalne kaasamine kõikidest IKT kõrgharidust pakkuvatest kõrgkoolidest.”

Loe edasi: Skype’i ja HITSA esimesel hackathon’il osaleb 70 noort

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Nõmmele istutatakse kevadlilli

Nõmme linnaosa valitsus istutas 5000 lille, et muuta linnaosa kevadiselt värvikirevaks. Lillesibulatele ja -taimedele kulus ligi 2000 eurot.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul algasid ettevalmistused selleks kevadeks juba mullu sügisel, kui mulda pandi 3000 tulbisibulat. “Täna jõuavad lõpule kevadlillede istutustööd. 60 lilleanumasse istutatakse ligi 2000 aed- ja sarvkannikest ning nartsissi,” selgitas Terik. Lisaks kevadlillede istutamisele rajatakse peatselt koostöös keskkonnaametiga Nõmme keskusesse Glehni kuju lähedusse roosipeenrad, kuhu istutatakse 35 Kanada roosi istikut.

Kevadlilledega anumad kaunistavad Nõmme keskuse piirkonda, kuid neid paigaldati ka mujale. Tulbisibulaid istutati eelmisel sügisel Vabaduse puiestee ja Männiku tee ristmiku haljasribale, Rohula, Kadaka pst ja Pärnu mnt ringile ning Glehni kuju juurde.

Jukko Nooni

Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Rahvusraamatukogus toimub 9.-11. aprillini Tallinna raamatumess, kust saab soetada soodsa hinnaga raamatuid ja osa võtta ligi 30 üritusest.

“Tallinna raamatumessist on mõne aastaga kujunenud kindel kevadine kirjandusüritus, kuhu on põhjust tulla igal raamatusõbral,” märgib Eesti Kirjastuste Liidu juht Kaidi Urmet.

Rahvusraamatukogu fuajees pakuvad hea hinnaga raamatuid üle 30 Eesti kirjastuse. Lisaks raamatumüügile toimub messil kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse uusi raamatuid, kohtutakse autoritega ja korraldatakse töötubasid.
Messi avab Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mis kannab tänavu alapealkirja “Nordic Noir”. Luubi alla võetakse Põhjamaade kvaliteetne kriminaalkirjandus. Peale sealsete kirjanike astuvad Eestist üles Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen ning Jaan Martinson. Päeva lõpetab Rootsi dokumentaalfilm, milles meiegi teleekraanilt tuntud näitlejad (Sofia Helin ja Kim Bodnia – “Sild” ja Steven Van Zandt – “Lilyhammer”) räägivad oma tegelaskujudest ning avatakse Skandinaavia roimalugude võidukäigu tagamaid. Loe edasi: Algab Tallinna raamatumess: suur raamatumüük ja kohtumised tuntud autoritega

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimuval veepäeval õpitakse valmistama tervislikke veekokteile

Täna, 19. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis veepäev. Ökokratt MTÜ korraldatava veepäeva eesmärgiks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele ning avalikkusele tutvustada, milline peab olema joogivee kvaliteet ja kuidas see tervist mõjutab.

Veepäeval õpetab kogenud mikrobioloog ning toidutehnoloog Galina Borissova erinevatest mineraalvetest ja mehudest tervislikke veekokteile valmistama.

Lisaks antakse ülevaade Eestimaa kaevude veekvaliteedist, ohtlike ainete sisaldusest pinnaveekogudes ning tutvustatakse bioloogiliselt omastatava vee omadusi. Veepäeval räägitakse ka joogivee ja mineraalvee tootmisest ning iga inimese rollist puhta joogivee kvaliteedi tagamisel.

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse 22. märtsil, et pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas.

Ökokratt MTÜ arendatav Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastaja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda. Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Priit Adler

Pealinnas mõtiskleti Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tuleviku üle

Sindi kalevivabriku varemed Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

13. märtsil kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased ühes juhendajatega Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Loe edasi:

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.

Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Algamas on vaimse kultuuripärandi kursus

Rahvakultuurikeskus kutsub vaimse kultuuripärandi kursusele.

Eesmärk: Koolituse tulemusel oskab õppija väärtustada vaimset pärandit kogukonna kestliku arengu osana ning rakendada saadud teadmisi muu hulgas vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamisel
Sisu:	I moodul Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand 31. märts – 1. aprill Tallinnas, Rahvakultuuri Keskuses
	Mis on vaimne kultuuripärand?; Kuidas innustada kogukonda nii linnas kui maal elavat pärandit hoidma?; vaimne pärand loomemajanduse ja piirkondade arengu teenistuses; Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
	II moodul Kuidas koostada vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannet? 2 päeva septembris + 2.-3. detsember Rahvakultuuri Keskuses
	Töö etapid sissekande teema valikust valmis tekstideni; teabe kogumise meetodid ja nipid: arhiivid, andmebaasid ja välitööd, proovisissekande koostamine
Koolitusel osaleja võib läbida kas ühe või mõlemad moodulid. I moodul annab ülevaate vaimse pärandiga seonduvast, mis on vajalik igaühele, kes töötab kultuurivaldkonnas. II moodul ootab neid, kes soovivad süveneda vaimse kultuuripärandi nimistusse. Osalemiseks on soovituslik I mooduli läbimine.
Sihtgrupp:	kohalike omavalitsuste esindajad, kultuuri- ja haridusasutuste töötajad, kodu-uurijad, turismiasjalised, vabakondade esindajad
Õpetajad:	Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor, Külli Eichenbaum, Võru Instituudi projektijuht; Anu-Maaja Pallok – Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik jt
Kursuse tasu: I moodul (2 päeva) 20€, II moodul (4 päeva) 20€
	Registreerumine I moodul kuni 23. märts; II moodul kuni 5. september

Kursuse korraldamist toetab Kultuuriministeerium

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Täna toimub Nõmme mändide all III Tallinna talvine tantsupäev

Täna õhtul algusega kell 19.00 toimub juba kolmandat korda Tallinna talvine tantsupäev, mis sel korral toimub Nõmme turuplatsil von Glehni kuju juures.
Kui eelnevatel aastatel on talvisel tantsupäeval lustitud Tallinna Lauluväljakul ning tantsukingi on kulutatud Kolu kõrtsis, siis sel korral oodatakse tantsusõpru Nõmme mändide alla, kus leiab aset lõbus retrohõnguline tantsupidu.
Tantsupäeval esitavad osalevad rühmad nii mõnegi tuntud tantsu nagu “Kalamehe mõrsja” või “Kaera-Jaan”. Põnevat tegemist jagub kindlasti, sest lisaks ühistantsudele on kavas ka lustlikud mängud ja võistlused.
Õhtune programm algab tegelikult juba kell 18.30, kui osalejad kogunevad Nõmme raudteejaama, kust juba 18.45 alustada rongkäiku von Glehni kuju juurde Nõmme turuplatsil. Kell 19.00 algavad ühistantsud ja erinevad mängud ning kell 21 on kõik huvilised oodatud Nõmme Kultuurikeskusesse, kus pidu jätkub meeleoluka simmaniga.
III Tallinna talvise tantsupäeva korraldajad on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning tantsurühm Tantsusarvikud. Tantsupäeval osalemine on tasuta.

Robert Hein