Täna kell 11 andsid seitsme kodanikeühenduse esindajad riigikogu juhatusele üle Pöördumise, milles öeldakse: „Hinnates Konstantin Pätsi panust Eesti riiklusse tervikuna, teeme ettepaneku rajada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda tema mälestusmärk.“
Väga austatud Riigikogu juhatus!
Veerand sajandit tagasi sängitati suure rahvahulga austusavalduste saatel kodumaa mulda president Konstantin Päts. Eesti Muinsuskaitse Seltsil oli visa pingutuse hinnaga õnnestunud leida Venemaalt Konstantin Pätsi põrm. See oli aeg, mil Eestis taastati enamik võõrvõimu hävitatud mälestusmärke.
Nüüdne Eesti Vabariigi priiusepõli on kestnud eelmisest üle kahe aasta kauem. Eesti rahval on olnud külluses aega mõtestada oma ajalugu. Vaba ühiskonnana iseloomustab meid arvamuste paljusus, teinekord äärmuseni. Eriti on piike murtud 1934. ja 1939. aastaga seonduvalt. Ometi on ajaloolased valdavalt üksmeelsed – 1939. aastal ei olnud valida hea ja halva, õige ja vale vahel. Valik oli väga halva ja veel halvema vahel. Toonane otsus – püüda võita aega ja säästa Eesti elusid võis olla parim, mida suudeti. Me ei saa omistada ajaloolistele isikutele meie endi tagantjärele tarkust.
Sageli on jäänud tähelepanuta, et ka 1934. aasta 12. märtsil kehtestatud kaitseseisukord oli täielikus kooskõlas 1933. aasta oktoobris vabadussõjalaste algatusel rahvahääletusel vastu võetud uue põhiseadusega. Me ei saa kunagi teada, kas vabadussõjalaste tee tõkestamine rõhutatult autoritaarsele võimule oli Eestile hea või mitte. Küll aga teame, et kaitseseisukorra kiitis heaks Riigikogu oma 15.märtsi istungil, sealhulgas poliitiline opositsioon eesotsas Jaan Tõnissoniga.
[pullquote]1939. aastal ei olnud valida hea ja halva, õige ja vale vahel. Valik oli väga halva ja veel halvema vahel. Toonane otsus – püüda võita aega ja säästa Eesti elusid võis olla parim, mida suudeti. Me ei saa omistada ajaloolistele isikutele meie endi tagantjärele tarkust.[/pullquote]1936. aastal avaldasid neli endist riigivanemat märgukirja üleskutsega taastada parlamentaarne õiguskord. Rahvuskogu valimise ja uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1937. aastal parlamentarism taastus. Eesti oli toonases Euroopas suhteliselt vaba maa, kus poliitiliste vastaste kallal ei tarvitatud vägivalda ja kus austati kodanikuõigusi. Eesti kirjandusklassikute mitmed tähtteosed ilmusid just kõnesolevatel aastatel.
Veelgi olulisem on aga rõhutada Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos. Ta oli Eesti Vabariigi välja kuulutanud Eestimaa Päästmise Komitee esimees ning Eesti esimene valitsusjuht – kõige raskemal ajal, Vabadussõja alguses. Konstantin Päts oli meie eelmise iseseisvusaja kõige kauaaegsem valitsusjuht ja esimene Vabariigi President.
Hinnates Konstantin Pätsi panust Eesti riiklusse tervikuna, teeme ettepaneku rajada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda tema mälestusmärk. Akadeemik Mart Kalm on veenvalt põhjendanud: nimetatud paik on Konstantin Pätsiga enim seotud – see on saanud praeguse kuju tema ajal ja tema vahetul osavõtul.
Meie, allakirjutanud, esindades kodanikeühendusi, leiame, et osa kuludest kõnesoleva – mõõtmetelt ja lahenduselt väljapeetud mälestusteose loomiseks võiks kanda rahvakorjanduse toel. Oleme valmis seda korraldama.
Pöördumisele on allkirja andnud Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees; Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi aseesimees; Krista Aru, Jaan Tõnissoni Seltsi esimees; Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees; Tarmo Elvisto, SA Jaan Poska Fondi esimees; Jüri Trei; Eesti Lipu Seltsi esimees; Otto Pukk; Korp! Fraternitas Estica vilistlakogu esimees.