Eesti

Sillalõ õigõ nimi!

Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.

«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»

Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.

«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»

Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.

Harju Ülle,

UmaLeht

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

Urn tuhaga — Kaotatud esemete hulgas on ka urn tuhaga.

Politsei- ja piirivalveamet palub oma kodulehel abi leitud asjade tagastamisel. Kokku on kodulehel üle 600 omanikuta eseme andmed.

Kõige rohkem on kaotatud (auto)võtmeid, jalgrattaid, telefone ja (käe)kotte. Nii ootab politsei hoiupaikades omanikku üle 200 jalgratta, 95 telefoni ja üle 70 koti. Omapärasematest esemetest on leitud näiteks kirves, ülikond, liiklusmärk, hauaristi alus, aiavardad, rahakott A. Liivaku nimele, tööriistakohver, veresuhkrumõõtja, katkine trükimasin, õhkrelv, Eesti Vabariigi lipp, kitarr, pintballi kuulid ja urn tuhaga. Palju on leitud ka erinevaid riideesemeid.

Politsei ja Piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul satuvad kodulehele need leitud esemed, mille omanikku ei õnnestu kuidagi kindlaks teha. Igas prefektuuris on olemas kindlad inimesed, kes sisestavad leitud omanikuta esemed politsei kodulehele. „Kahjuks suurem osa politseisse toodud esemetest õige omanikuni tagasi ei jõua,“ tõdeb Annama.

Esemete tuvastamisel on kõige parem, kui inimesel on alles eseme ostmisel saadud dokumendid. Annama väitel on see aga harv juhus ja seetõttu tuleb omanikul asja tagasisaamiseks eset võimalikult täpselt kirjeldada. Näiteks jalgratta puhul võivad olla abiks kleebised või kriimustused kindlal kohal. Loe edasi: Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

Lõuna-eestlased saavad tutvuda Põhja-Eesti aedadega

30.-31 juulil saavad Lõuna-Eesti aiandushuvilised sõita tutvuma Põhja-Eesti ja Lääne-Virumaa aedadega. Reis saab alguse Võrust ja selle korraldab ABZ Reisid.

Reisipaketi maksumuseks on 124 eurot. Pakett sisaldab bussisõitu, majutust, reisijuht-giidi, toitlustust, sissepääsu tasulistesse vaatamisväärsustesse ning aiakülastuse pääsmeid.

Täpsema reisikava leiab ABZ Reisid kodulehelt

Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku

L2ti_Limbazhi noored politseil toovarjuks_veebruar 2011(2) — Limbazhi noored olid politsei töövarjuks.

9. juulil on Karksi-Nuias kavas poolteist aastat kestnud Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti lõpusündmus, kus projekti otsad võetakse kokku.

Projekt koosnes neljast etapist. Esimeses etapis loodi kaks töögruppi, üks Viljandimaal ja teine Läti piiriäärsete kohalike omavalitsuste tasandil, kes hakkasid projekti nimega “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale” ette valmistama.

Projekti teises etapis keskenduti erinevatele tegevustele. Ürituse “24h noortega” esmaseks eesmärgiks oli jääsulatamine ning piiride kaotamine noorte ja omavalitsusjuhtide vahel. Igas Viljandimaa ja kaasatavas Läti piiriäärses omavalitsuses viidi läbi noorte, noorsootöötajate, omavalitsusjuhtide ja –ametnike vahelised ümarlauad “Noored võtavad sõna!”. Ümarlauale järgnes noorte ja otsustajate vaheline debatt “Muna vs kana”. Korraldati spordivõistlused “Võim vs noored” ja peeti kahepäevane maakondlik noortefoorum “Pole ükskõik – kõik on üks!” Lisaks toimusid noortevahetused ja töövarjupäevad. Loe edasi: Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku

Kuressaare kultuurikeskusesse oodatakse doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Suvekool hakkab hirmu tähendusvälja analüüsima

Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.

Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.

Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.

Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.

Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.

Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.

Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.

Loe edasi: Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Üle 400 projekti said KIKi toetust

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas 418 projektile 26, 8 miljonit eurot. Pool eraldatud rahast läks veemajandusele, ülejäänud raha eest toetatati atmosfääriõhukaitset, keskkonnateadlikkuse programme, kalandust ja looduskaitset.

KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Keit Pentus kiitis eriti koole ja lasteadasid, kes on tublid taotlejad lastele mõeldud looduse ja keskkonnateadlikkuse ürituste korraldamiseks. Pentuse sõnul oli sel korral võimalik toetada mitut Ida-Virumaa projekti. Näiteks rahastati 15000 euroga õppeprogrammi, mille käigus on Ida-Viru venekeelsetest koolidest pärit lastel võimalik näha ka teiste Eesti piirkondade rikkumata loodust. Kokku rahastati 30 kooli- ja lasteaialastele suunatud projekti kogusummas 409 305 eurot. Loe edasi: Üle 400 projekti said KIKi toetust

Kallaste noored korraldavad rokipeo

Kallaste Noortekeskuse eestvedamisel korraldatakse 16. juulil Kallastel Peipsi Rock Fest 2011. Et rokipidu toimub juba viiendat korda, oodatakse lavale nii vanu tegijaid, kui ka uusi bände.

Laval võib teiste hulgas näha selliseid bände nagu Astro Zombies, Ceremonial Perfection, Edgar Poe´s Favorite Cat, Aklemator ja Kassidele Iirised. Rokipeo korraldajate sõnul ronib lisaks bändidele pimedused saabudes maapõuest välja vanakurat ise – Peeter Jõgioja oma sütitava tule- ja trummishowga.

Kallaste Noortekeskuse neiud kostitavad festivali ajal kõiki tasuta traditsioonilise rokk-hartšooga. Telgid soovitavad korraldajad kaasa võtta, sest need saab üles panna otse festivali alal. Kes kardab, et tal rokkides palav võib hakata, sellele kinnitavad korraldajad, et festivali läheduses on võimalik end vees jahutamas käia ja muusikat lausa vees olles nautida. Pilet festivalile maksab neli eurot.

Tänavune Peipsi Rock Fest toimub projekti “Peipsi Rockkonverents 2011” raames. Festivali rahastavad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tartu Maavalitsus ning Kallaste Linnavalitsus.

Lähemat infot rokipeo kohta võib leida facebook`i kodulehelt.

Mahesea kasvatusel võib olla tulevikku

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha kasvatamise eksperdid soovitavad Eesti põllumeestel rohkem mahesigasid kasvatada.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad küll Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul, kuid neil on suur huvi just mahesealiha vastu. “Eestis pole maheseakasvatus veel arenenud ja oleme nõus siin nõustajatena appi tulema,” rääkisid taani eksperdid koostöökogul.

Märjamaa Lihatööstuse tegevjuhi Olavi Libliku väitel on koostöö taanlastega sujunud hästi. “Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest,” märkis Liblik.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele taanlastega tehti kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteedi ning tervisemõjude võrdlevast uuringust, anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest ja kuulati Eesti Antroposoofiaühingu toetajat Ilmar Randujat Šveitsist, kes jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Puuinfo kutsub puitarhitektuuri välkkonkursile

Koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga kutsub Puuinfo huvilisi puitarhitektuuri välkkonkursile, mille tulemusena valmib Tallinna südalinna IT rakendusega puitinstallatsioon.

Välkkonkurss on konkurss, kus kõik käib kiirelt. Lähteülesanne saadetakse kõigile registreerunutele 20. juulil kell 10.00 ja ideekavandi esitamiseks on aega täpselt üks ööpäev. Kavandi saatmine toimub elektrooniliselt, mistõttu pole kavandi saatja asukoht oluline.

Konkursile saabunud töid hindab žürii, kellel on selleks samuti aega täpselt üks ööpäev. Võidutööd premeeritakse 2000 euroga, mille on välja pannud Kultuurkapital. Ideekavand viiakse ellu ühe nädalaga.

Konkursile saab registreeruda 17. juulini, andes oma osalemisest teada aadressil puitarhitektuur24t@gmail.com

Puuinfo on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse poolt 2002. aastal käivitatud programm, mille eesmärgiks on propageerida puidu kui keskkonnasäästliku ja tegelikult ainsa taastuva materjali kasutamist.

Jaga oma kalja või mõdu retsepti!

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevased joogid: taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanasti pidulik jook. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid nüüdki värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus „Taarilinn Tartu”, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum üles saatma peredes kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke on joodud. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad. Kaastöid koos esitaja nime ja kontaktidega oodatakse kuni 12. juulini e-postil aadressil tiina.tael@erm.ee või postiaadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 512014 Tartu

Vaata lähemalt: www.erm.ee

Käsmus peetakse tsirkuseteemalisi suvepäevi

Täna, homme ja ülehomme peetakse Käsmus erivajadustega inimeste suvepäevi, mille läbivaks teemaks on tsirkus.

Suvepäevade jooksul avatakse kümme töötuba, kus muuhulgas saab tutvuda tsirkuse ja teatri köögipoolega, kaunistada puutüve, maalida ja voolida, pildistada ja käia looduses, sõita poniga ja tantsida. Suvepäevade lõpuks valmivad mitu põnevat etendust ja näitust. Lisaks töötubadele jäetakse suvepäevalistele aega nautida lihtsalt olemise rõõmu Käsmu kalurikülas.

Selleaastaste suvepäevade korraldajaks on Katikodu, erivajadustega inimeste kodu Raplamaalt Kohilast. Korraldajate sõnul ootavad nad Käsmu Lainela puhkekülla üle 150 inimese, nende hulgas ka tegevusjuhendajaid. Üritust aitavad läbi viia paljud vabatahtlikud. Korraldamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Kohila Vallavalitsus ja osalejad ise. Selleaastased erivajadustega inimeste suvepäevad on järjekorras seitsmendad.

Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Esimene vaatus: Jõuame või ei jõua?

On väga varajane laupäeva hommik.

Foto: Tuuli Hiiesalu — Mudilased tahavad laulupeole!

Nooruse linn Tartu mitte ei ärka, vaid alles läheb magama. Sellest annavad märku väsinud noori transportivad taksod. Reiniku Gümnaasiumi mudilased on aga une silmist pühkinud ja ootavad bussi, mis peaks saabuma kell 6.00. Esialgu ollaks vaiksed ja loodetakse, et kohe saab poolelijäänud und jätkata. Kell 6.30 hakkab tekkima juba väike kahtlus, kas un i ikka tuleb tagasi, sest bussi peale unelema veel pole pääsetud. Mõni aeg hiljem sõidab ette buss, mudilased elavnevad ja hingavad sügavalt välja, lõpuks ometi! Bussijuht aga mudilasi peale ei võta – tal on teised sõitjad, keda, tõsi küll, veel näha pole. Seega, on olemas bussiootajad, on olemas buss, kuid kokku need ei sobi. Pool tundi hiljem sõidab tühi buss ära, teda oodatakse mujal. Mida aeg edasi, seda virgemaks lapsed muutuvad. Kell 7.00 hakatakse hääletama, paraku on tänav tühi. Enne kaheksat hakatakse jooksma, kes teeb ühe tiiru koos õpetajaga ümber koolimaja, kes leiab aega teha veel viis tiiru. Ja siis lõpuks, peaaegu kolm tundi hiljem saabub buss. Määrdunud pluusiesise ja kätega bussijuht ronib bussist välja ning ütleb vaid: “Rihm läks puruks.” Asjad bussi peal, on minutite küsimus, kas mudilased jõuavad lauluväljakule proovi. Jõuavad, täpselt esimeseks lauluks. Ja igas halvas asjas on ka head, jäi ära pikk ootamine lauluväljaku taga lõõskava päikese käes. Loe edasi: Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Noored Tartu muusikud lähevad tuurile

Noored muusikud Miina Rikka, Henri Aruküla ja Artur Nagel

Lauljatar Miina Rikka ja bändimehed Henri Aruküla ning Artur Nagel tahavad oma pop-jazz lugudega vallutada Tartumaad. Muusikute repertuaari kuuluvad Eesti heliloojate palad, teiste hulgas ka Naissoo, Valgre, Ehala ja Rannapi tuntud laulud. Muusikalise eelmaitse saab kätte siin.

Kontserdid toimuvad:

N 14.07 kell 19.00 Laeva kultuurimaja (Laeva vald);
P 17.07 kell 16.00 Lasita Puhkemaja (Puhja vald);
N 21.07 kell 19.00 Kurepalu laululava (Haaslava vald);
L 23.07 kell 16.00 Kure talu (Tähtvere vald);
P 24.07 17.00 Sõrmuse Turismitalu (Luunja vald);
K 27.07 kell 19.00 Suure-Kambja park (Kambja vald);
P 7.08 kell 15.00 Tammistu küün-kontserdisaal (Tartu vald);
K 10.08 kell 19.00 Luke mõisapark (Nõo vald);
N 11.08 kell 19.00 Alatskivi loss (Alatskivi vald);
L 13.08 kell 16.00 Kanni talu (Ülenurme vald);
P 14.08 16.00 Aravu rahvamaja (Meeksi vald).

Tunniajalise kontserdi piletid (4 € ja 3 €) on müügil tund enne algust kohapeal. Kurepalu laululaval on kontsert tasuta ja Tammistus toimub kontsert mõisapäeva raames.

Lisainfot leiab facebook´i kodulehelt.

Selgunud on maakondade Aasta Külad

Liikumine Kodukant maakonnaühendused on välja valinud 2011. aasta maakondade Aasta Külad. Nendeks on:

Metsanurme küla Saku vallast;

23 Kõpu poolsaare küla Kõrgessaare vallast;

Oonurme küla Tudulinna vallast;

Prandi küla Koigi vallast;

Assikvere, Kokanurga ja Perametsa küla Pala vallast;

Rälby küla Vormsi saarelt;

Karepa külade piirkond Vihula vallast;

Maaritsa küla Valgjärve vallast;

Muru-Suigu külade piirkond Are vallast;

Ohekatku külade piirkond Kehtna vallast;

Metsaküla küla Leisi vallast;

Rahinge küla Tähtvere vallast;

Palupere külade piirkond Palupere vallast;

Pilistvere kirikuküla Kõo vallast;

Tsolgo küla Lasva vallast.

Maakondade Aasta Külade hulgast selgitatakse Aasta Küla 2011, mis kuulutatakse välja Eesti Külade IX Maapäeva avamisel 5.augustil.

Aasta Küla valitakse sel aastal neljandat korda. Varem on Aasta Küladeks valitud Uljaste küla Lääne-Virumaalt, Kamari küla Jõgevamaalt, Kuhjavere küla Viljandimaalt, Kiideva küla Läänemaalt ja Viitina küla Võrumaalt. Konkursiga tahetakse avaldada tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ja teadvustada Eesti üldsust maa- ja külaelu olulisusest.

Täpsemat infot külade kohta võib leida siit, aga lisaks ka Päevalehe lisast Elu maal, Külakirja juunikuu numbrist ja Liikumise Kodukant kodulehelt.

teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti Vabariigis

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused

17. juulil peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.

Kava:

Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet €10 ja täispilet €14 müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:

Etendus näitetrupilt Truvas
Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
Läti rahvuslikud tantsud

Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!

Klubi Tartu Maraton kutsub lapsi rulluisukooli ja maratonile

Augusti teisel nädalavahetusel ootab SEB 5. Tartu Rulluisumaraton lapsi TILLUsõidule ja MINImaratonile. Teist aastat järjest toimub maratonieelselt ka Hawaii Expressi rulluisukool, et kõige noorematel spordisõpradel oleks veelgi julgem starti tulla.

Hawaii Expressi rulluisukool ootab kõiki huvilisi uusi oskusi omandama ja olemasolevaid lihvima. Lapsi juhendab treener Tõnis Tali, kelle käe all saavad selgeks ohutu sõitmise, pööramise ja pidurdamise põhimõtted ning palju muudki kasulikku. ”Esimest korda toimus maratonieelne uisukool eelmisel suvel. Siis oli laste huvi suur, rullitamise nippe õppis ühtekokku üle poolesaja lapse,” kinnitab koolituse vajalikkust treener Tõnis Tali. ”Suur oli ka osalejate õpihimu, mitmed käisid kohal lausa mõlemal toimumispäeval,” lisab ta.

Rulluisukool toimub laupäeval, 6. augustil Tartus, Lõunakeskuse parklas ning pühapäeval, 7. augustil Tallinnas, Saku Suurhalli ees asuvas parklas. Mõlemal päeval alustavad koolitusgrupid kell 12, 13 ja 14. Vahetult enne Tartu Rulluisumaratoni lastesõite 13. augustil toimub uisukool Tartus, Narva mnt 13 algusega kell 14. Koolitused on kõikidele soovijatele tasuta. Infot rulluisukooli registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee.

Väikesed rullitajad on oodatud Tartu Rulluisumaratonil starti laupäeval, 13. augustil. 500 m pikkuse distantsiga TILLUsõit pakub osalemisrõõmu koolieelikutele ning 3,4 km MINImaraton kooliealistele uisusõpradele. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil! Lastesõitudel osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Eelregistreerimine internetis aadressil www.tartumaraton.ee avatakse 8. augustil.

13.-14. augustil toimuva SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni näol on tegemist kogupereüritusega, kus tegevust leiab igaüks. Laupäeval, 13. augustil toimub lisaks lastesõitudele ka põnev rulluisusprindi võistlus. Soovijatel on seega igati hea võimalus tulla lapsi innustama ja sprindisõitjatele kaasa elama. Mõlemal maratonipäeval on üritusel kohal ka SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kelle telgis saab koos Mõmmikuga mängida, joonistada või muud põnevat ette võtta. Telgis tegutseb ka lastehoid, kuhu vanemad saavad lapsed jätta, et ise rahuliku südamega rajale minna. Esmakordselt on sel aastal Lastefondi telk ka ametlikuks kohtumispaigaks kaduma läinud lastele
ja nende vanematele.

Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud on aasta-aastalt toonud rajale üha suurema hulga noori rullisõpru. Esimesel toimumisaastal oli stardis üle saja lapse, 2010. aastal neljandat korda toimunud üritusel aga juba enam kui 300 aktiivset osalejat. Korraldajad panevad kõigile südamale turvareeglite jälgimist. Ilma kiivrita kedagi võistlusrajale ei lubata, ka lapsi rajal rulluiskudel saatvad vanemad peavad seda kandma. Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni põhisõidud toimuvad 14. augustil. Poolmaraton pikkusega 21,1 km stardib kell 11 ja maraton 42,2 km kell 13. Lisainfot Tartu Rulluisumaratoni kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee.

MTÜ Klubi Tartu Maraton

„Unustatud mõisad” ja koduveinide meistriklass
9.-10. juulil Rogosi mõisas

9. juulil kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:

– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.

– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.

13.45 – kerge eine

14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus

15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.

16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.

Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.

Kell 15 on kammerkontsert.

Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.

9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.

Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!

Kohtumiseni Rogosi mõisas!

Tantsupeol antakse täna üle Niina ja Alfred Raadiku tantsuõpetaja stipendium

XI noortepeo Maa ja Ilm tantsupeo esimese etenduse lõpus antakse Jüri Gümnaasiumi õpetajale Linda Pihule üle Niina ja Alfred Raadiku nimeline rahvatantsuõpetaja stipendium.

Linda Pihu esitas stipendiumi kandidaadiks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. „Linda on väga lapsesõbralik ja töös täpne,“ iseloomustas teda seltsi direktor Erika Põlendik. „Ta on imeliselt hästi osanud lapsi rahvatantsu juurde tuua, ja mis veelgi olulisem – süstida neisse armastust tantsu vastu nii hästi, et noored on ka tantsu juurde jäänud,“ lisas ta.

Linda Pihu juhendab Jüri Gümnaasiumis ja Rae Kultuurikeskuses kuut rahvatantsurühma nii lastele kui täiskasvanutele. Täna algaval peol on väljas kolm koolirühma. Ta on oma rühmade õpetamise kõrval olnud esimeste klasside liigijuhiks nii 2004. ja 2009. aasta üldtantsupeol kui noorte tantsupidudel alates 1993. aastast. Tänavusel tantsupeol on ta 1. klassi rühmade liigijuhi Ulla Helina assistendiks.

Niina ja Alfred Raadiku Fondi eesmärgiks on tunnustada kooli rahvatantsuõpetaja tegevust. Stipendium antakse üle noorte tantsupeol eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Stipendiumi andmise aluseks on aktiivselt tegutsevad tantsurühmad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, edukad esinemised, eesti tantsu populariseerivad sariüritused või muud teostatud projektid. Fondi stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv halduskogu, kus on esindajad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Tantsupedagoogide Liidust, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast ja stipendiumi asutaja Euroopa Metalli Osaühingust EuroMet.

Niina ja Alfred Raadiku stipendiumit on varem välja antud kahel korral: 2002. ja 2007. aastal. Selle on pälvinud Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpetaja Lea Hanni ja Ridala Põhikooli ringijuht Hilja Tamm.

Loomakaitsjad kutsuvad vanade telefonide abil aitama loomi

Eesti Loomakaitse Selts ja Mobiiliringlus OÜ kutsuvad kõiki vanade mobiilide väljavahetajaid annetama kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.
Loomakaitsjad loodavad sel moel senisest enam suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seonduvatele probleemidele
ning tuletada samas meelde, kui oluline on taaskasutus ja säästmine.

Loomakaitsjate üleskutses seisab kirjas järgmine: “Otsime häid inimesi, ettevõtteid, organisatsioone ja palume neil levitada kampaaniainfot sugulaste, tuttavate, sõprade, klientide seas kui ka asutusesiseselt. Soovime kokku koguda kasutult seisma jäänud (ka katkised) mobiiltelefonid, millest saadud tulu annetatakse Eesti Loomakaitse Seltsile (loomade abistamiseks, transportimiseks, ravimiseks jne).”

Kampaanias osalemiseks ning täpsemate juhiste mobiiltelefonide kogumiskarbi (kogumiskoti) saamiseks võtke ühendust: merli.jurisoo@loomakaitse.ee.

Eesti Loomakaitse Seltsi kontod on: SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998.

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu