Eesti

Klubi Tartu Maraton kutsub lapsi rulluisukooli ja maratonile

Augusti teisel nädalavahetusel ootab SEB 5. Tartu Rulluisumaraton lapsi TILLUsõidule ja MINImaratonile. Teist aastat järjest toimub maratonieelselt ka Hawaii Expressi rulluisukool, et kõige noorematel spordisõpradel oleks veelgi julgem starti tulla.

Hawaii Expressi rulluisukool ootab kõiki huvilisi uusi oskusi omandama ja olemasolevaid lihvima. Lapsi juhendab treener Tõnis Tali, kelle käe all saavad selgeks ohutu sõitmise, pööramise ja pidurdamise põhimõtted ning palju muudki kasulikku. ”Esimest korda toimus maratonieelne uisukool eelmisel suvel. Siis oli laste huvi suur, rullitamise nippe õppis ühtekokku üle poolesaja lapse,” kinnitab koolituse vajalikkust treener Tõnis Tali. ”Suur oli ka osalejate õpihimu, mitmed käisid kohal lausa mõlemal toimumispäeval,” lisab ta.

Rulluisukool toimub laupäeval, 6. augustil Tartus, Lõunakeskuse parklas ning pühapäeval, 7. augustil Tallinnas, Saku Suurhalli ees asuvas parklas. Mõlemal päeval alustavad koolitusgrupid kell 12, 13 ja 14. Vahetult enne Tartu Rulluisumaratoni lastesõite 13. augustil toimub uisukool Tartus, Narva mnt 13 algusega kell 14. Koolitused on kõikidele soovijatele tasuta. Infot rulluisukooli registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee.

Väikesed rullitajad on oodatud Tartu Rulluisumaratonil starti laupäeval, 13. augustil. 500 m pikkuse distantsiga TILLUsõit pakub osalemisrõõmu koolieelikutele ning 3,4 km MINImaraton kooliealistele uisusõpradele. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil! Lastesõitudel osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Eelregistreerimine internetis aadressil www.tartumaraton.ee avatakse 8. augustil.

13.-14. augustil toimuva SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni näol on tegemist kogupereüritusega, kus tegevust leiab igaüks. Laupäeval, 13. augustil toimub lisaks lastesõitudele ka põnev rulluisusprindi võistlus. Soovijatel on seega igati hea võimalus tulla lapsi innustama ja sprindisõitjatele kaasa elama. Mõlemal maratonipäeval on üritusel kohal ka SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kelle telgis saab koos Mõmmikuga mängida, joonistada või muud põnevat ette võtta. Telgis tegutseb ka lastehoid, kuhu vanemad saavad lapsed jätta, et ise rahuliku südamega rajale minna. Esmakordselt on sel aastal Lastefondi telk ka ametlikuks kohtumispaigaks kaduma läinud lastele
ja nende vanematele.

Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud on aasta-aastalt toonud rajale üha suurema hulga noori rullisõpru. Esimesel toimumisaastal oli stardis üle saja lapse, 2010. aastal neljandat korda toimunud üritusel aga juba enam kui 300 aktiivset osalejat. Korraldajad panevad kõigile südamale turvareeglite jälgimist. Ilma kiivrita kedagi võistlusrajale ei lubata, ka lapsi rajal rulluiskudel saatvad vanemad peavad seda kandma. Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni põhisõidud toimuvad 14. augustil. Poolmaraton pikkusega 21,1 km stardib kell 11 ja maraton 42,2 km kell 13. Lisainfot Tartu Rulluisumaratoni kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee.

MTÜ Klubi Tartu Maraton

„Unustatud mõisad” ja koduveinide meistriklass
9.-10. juulil Rogosi mõisas

9. juulil kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:

– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.

– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.

13.45 – kerge eine

14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus

15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.

16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.

Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.

Kell 15 on kammerkontsert.

Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.

9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.

Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!

Kohtumiseni Rogosi mõisas!

Tantsupeol antakse täna üle Niina ja Alfred Raadiku tantsuõpetaja stipendium

XI noortepeo Maa ja Ilm tantsupeo esimese etenduse lõpus antakse Jüri Gümnaasiumi õpetajale Linda Pihule üle Niina ja Alfred Raadiku nimeline rahvatantsuõpetaja stipendium.

Linda Pihu esitas stipendiumi kandidaadiks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. „Linda on väga lapsesõbralik ja töös täpne,“ iseloomustas teda seltsi direktor Erika Põlendik. „Ta on imeliselt hästi osanud lapsi rahvatantsu juurde tuua, ja mis veelgi olulisem – süstida neisse armastust tantsu vastu nii hästi, et noored on ka tantsu juurde jäänud,“ lisas ta.

Linda Pihu juhendab Jüri Gümnaasiumis ja Rae Kultuurikeskuses kuut rahvatantsurühma nii lastele kui täiskasvanutele. Täna algaval peol on väljas kolm koolirühma. Ta on oma rühmade õpetamise kõrval olnud esimeste klasside liigijuhiks nii 2004. ja 2009. aasta üldtantsupeol kui noorte tantsupidudel alates 1993. aastast. Tänavusel tantsupeol on ta 1. klassi rühmade liigijuhi Ulla Helina assistendiks.

Niina ja Alfred Raadiku Fondi eesmärgiks on tunnustada kooli rahvatantsuõpetaja tegevust. Stipendium antakse üle noorte tantsupeol eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Stipendiumi andmise aluseks on aktiivselt tegutsevad tantsurühmad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, edukad esinemised, eesti tantsu populariseerivad sariüritused või muud teostatud projektid. Fondi stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv halduskogu, kus on esindajad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Tantsupedagoogide Liidust, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast ja stipendiumi asutaja Euroopa Metalli Osaühingust EuroMet.

Niina ja Alfred Raadiku stipendiumit on varem välja antud kahel korral: 2002. ja 2007. aastal. Selle on pälvinud Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpetaja Lea Hanni ja Ridala Põhikooli ringijuht Hilja Tamm.

Loomakaitsjad kutsuvad vanade telefonide abil aitama loomi

Eesti Loomakaitse Selts ja Mobiiliringlus OÜ kutsuvad kõiki vanade mobiilide väljavahetajaid annetama kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.
Loomakaitsjad loodavad sel moel senisest enam suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seonduvatele probleemidele
ning tuletada samas meelde, kui oluline on taaskasutus ja säästmine.

Loomakaitsjate üleskutses seisab kirjas järgmine: “Otsime häid inimesi, ettevõtteid, organisatsioone ja palume neil levitada kampaaniainfot sugulaste, tuttavate, sõprade, klientide seas kui ka asutusesiseselt. Soovime kokku koguda kasutult seisma jäänud (ka katkised) mobiiltelefonid, millest saadud tulu annetatakse Eesti Loomakaitse Seltsile (loomade abistamiseks, transportimiseks, ravimiseks jne).”

Kampaanias osalemiseks ning täpsemate juhiste mobiiltelefonide kogumiskarbi (kogumiskoti) saamiseks võtke ühendust: merli.jurisoo@loomakaitse.ee.

Eesti Loomakaitse Seltsi kontod on: SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998.

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Ole looduses liikudes tähelepanelik

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.

Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades.

Näiteks 25. mail sõitis Emil (48) sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi. Loe edasi: Ole looduses liikudes tähelepanelik

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

Nädalavahetusel toimuvad Narvas linnusepäevad

2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee

Kauneid kodu- ja aiapilte oodatakse 10. juulini

Parim õueruum 2010, perekond Vainukivi taastatud talu Saarde vallas Pärnumaal.

Ajakirja Kodu & Aed võistluse Kodu Kauniks tähtaeg pikenes. Saates hiljemalt 10. juuliks aadressil kodukauniks@forma.ee aia- või kodupilte, võib võita hinnalisi auhindu!

Kokku jagatakse auhindu 18300 € väärtuses.

Lähemalt võistlusest ajakirja kodulehel www.kodu-aed.ee

Võistluse tänavune uudis on disainiauhind, mis antakse esmakordselt välja koostöös Lutheri stuudioga. Sellega tunnustatakse parimat omatehtud kodust majapidamis- või mööblieset.

Ka Eesti ainsale proffide aiandusauhinnale, aiakultuuri edendamise preemiale Hansaplantilt võivad kõik veel kandidaate esitada.

Eve Veigel

Urvaste seltsimajas õpetatakse valmistama kitsejuustu

12. juulil klell 16 toimub Urvaste seltsimajas kitsejuustu õpituba. Õpitakse tegema juustu: naturaalset, ürtidega ja köömnetega. Saab mekkida ka juba valminud juustu. Juhendab Helina Kärgenberg. Info ja registreerimine tel 529 2373 (Anne), e-mail: klaar.anne@gmail.com
Õpitoa maksumus on 5 eurot. Kohtumiseni!

Võrokiilne kingitüs rõõmust’essä

Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!

«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).

Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.

Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle).

Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.

Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.

Harju Ülle

ylle@umaleht.ee

Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg

Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.

Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.

1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.

Allikas: rmk.ee

Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas

TK õpilastöö, mida Riiga saata ei saanud. Autor J. Rõõmus — Tartu kunstikooli õpilase töö, mida Riiga kaasa võtta ei saanud, sest asub Tartu Kutsehariduskeskuse seinal.

65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!

Piret Paluteder

Läänemaa muuseumi XVIII ajalookonverents ootab huvilisi laupäeval Iloni Imedemaa valgesse saali

Läänemaa muuseumi iga-aastasel ajalookonverentsi on kavas ettekanded Haapsalu ja Läänemaa ajaloost. XVIII ajalookonverents toimub 2. juulil Haapsalus Kooli 5 (Iloni Imedemaa) valges saalis. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) räägib 1905. aasta jõuludest Vigalas, Madis Maasingu (Tartu Ülikool) ettekanne käsitleb aastaid 1520-1540 rahutus Saare-Lääne piiskopkonnas: piiskoppide, aadelkonna ja kapiitli ambitsioonid ja huvid reformatsiooniaegsel Liivimaal. Kalev Jaago (Läänemaa Muuseum) ettekande teema on Läänemaaga seotud palvekirjad Eestimaa kubernerile 1581-1710. Alfons Laar (ETK Ühiskaubanduse Muuseum) räägib 100aastasest Haapsalu Tarbijate Ühistust, Lea Täheväli Stroh (StrohKonsult OÜ) Osmussaare kabelist ja selle konserveerimisest, Mati Mandel (Eesti Ajaloomuuseum) Uugla arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Hanno Talving (Eesti Vabaõhumuuseum) Läänemaa vallamajadest, Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ehitamise etnograafiast.

Läänemaa muuseumis (Kooli 2) toimub toimetiste esitlus.

Meistrite laat Vargamäel pakub ehedat laadaelamust ja kodumaist toodangut

A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.

Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.

Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!

Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!

A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Kokkutulek – Eesti muusika festival Haapsalus

Juunikuu viimase päeva õhtul alustab Haapsalus muusikafestival “Kokkutulek”, mis kestab kuni 3. juulini. Parimatest parimad mahutab kolm erinevat pealava ning peaaegu sajast tunnist kodumaisest muusikast saab elamuse igaüks. Kokkutuleku eesmärk on koondada toredad inimesed üle Eestimaa ning pakkuda head kodumaist muusikat igale maitsele. Festivali kolmel pealaval ning ööklubis esineb üle 70 Eesti esineja akustilise muusika viljelejatest metal-bändideni. Lisaks on festivalil ka telkimisala, kus saab järgmiseks pikaks päevaks kenasti välja puhata.

Paide linn tähistab oma 720. aastapäeva paepäevadega

ilme kuld laululina — Skulptor Ilme Kulla loodud on Lembitu pargis asuv Laululina skulptuur, mille ääres süüdati tänavuaastase maakonna laulu- ja tantsupeo tuli.

Paide linn tähistab tänavu oma 720. aastapäeva ja samal ajal oodatakse huvilisi 7.-9. juulini toimuvatele 10. paepäevadele.

Tänavustel juubelipaepäevadel osalevad skulptoritena Riho ja Ilme Kuld, Sorge ning Indrek Kuuse. Skulptuure asuvad skulptorid välja tahuma Paide kultuurikeskuse esisel väljakul ning kujud peaksid valmima nende piduliku avamise ajaks 8. juulil, misjärel viiakse need oma tulevastesse asupaikadesse Paide linnas. Varasemate paepäevade käigus on Paide paepäevade käigus valmistatud kokku kokku 95 paeskulptuuri, mis lisaks Paide parkidele ning haljasaladele ilmestavad ka mitmete ettevõtete, kortermajade ning ka eramute kinnistuid.

Allikas: jarva.ee

Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

8.–9. juulil korraldab Eestimaa Looduse Fond vabatahtlikele kahepäevase õppuse Harjumaal Kosel.

8. juuli:

11.00 Õppuse avamine Kose logistikakeskuses, sissejuhatus, koolitusplaani tutvustus

Päästeamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon tutvustavad oma rolle naftareostuse likvideerimisel.

Kose logistikakeskuse lao funktsioonide üldtutvustus.

12.30 Lõuna

13.00 Jagunetakse kahte gruppi, valitakse grupijuhid ja vaatlejad

1. grupp. Isikukaitsevahendite ladu: lahti pakkimine, tutvustamine, riietumine, varustuse jagamine, töölõiku suundumine. Registreerimise ankeet, instruktaaž, ohutusjuhend.

2. grupp. Olmetelgi püstitamine (elekter, voodid, valgustus jne) ja uuesti kokku pakkimine.

Gruppide vahetus ja sama tegevus uuesti. Loe edasi: Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti Erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11. mail2010. Vaatamata sellele, et protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,“ ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

„Kutsume ka teisi maaomanike esindusorganisatsioone ühinema avalikkusele ja poliitikutele suunatud hoiatusaktsiooniga, mille sõnumiks on: jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimist. Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,“ lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.“

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Lisainformatsiooni saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.

Regina Hansen

ELFi suvistele talgureisidele on veel vabu kohti

Sellest nädalast saab hoo sisse Eestimaa Looduse Fondi talgureiside suvehooaeg. Tule tee oma heategu looduse ja iseenda heaks!

Vabu kohti leidub veel järgmistele talgutele:

Sookuninga talgud Pärnumaal
30. juuni–3. juuli 2011
Vabu kohti: 4
NB! Algus juba selle nädala neljapäeva õhtul!
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/sookuninga

Talgud Karula rahvuspargis
10.–13. juuli 2011
Vabu kohti: 4
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/karula

Nahkhiiretalgud Harjumaal
12.–15. juuli 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/harjumaa

Loopealsetalgud Kuresel
2.–5. august 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kurese

Kõretalgud Luitemaal Võidukülas
3.–5. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/luitemaa-2

Palupõhja pikad talgud
9.–17. august 2011
Vabu kohti: 2
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/palupohja-3

Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis
25.–28. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kuusnomme

Lisaks loetletutele mahub mõnel talgul veel ootelehele. Reedel, 1. juulil avaneb aga registreerimine uuele talgule Piusa jõe ürgorus 19.-21. augustil. Lähemalt saab talgureiside kohta küsida alltoodud kontaktidel!

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 5341 1020, tarmo@elfond.ee

Täna algab XI noorte laulu- ja tantsupeo nädal

Täna algab Tallinnas noortepeo nädal. Esimesed peolised tulevad täna ja viimased peolised saabuvad Tallinnasse laupäeval.
27. juunist kuni 3. juulini toimub Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm, mis toob Tallinnasse tantsupeole ligikaudu 820 võimlejat ning 6730 rahvatantsijat.

Laulupeole on saabumas ligikaudu 22 200 lauljat, 21 rokkansambli noort pillimeest, 320 rahvamuusikut, 710 noorte sümfooniaorkestri – ning 1190 puhkpilliorkestri muusikut.

Täna saabuvad Tallinnasse kõik tantsijad ja võimlejad välja arvatud esimeste klasside rühmad. Teisipäeval liituvad rahvatantsijatega ka esimeste klasside tantsurühmad. Kolmapäeval algavad rahvamuusikute ja peol osalevate rokkansamblite proovid ning neljapäeval puhkpilliorkestrite ja noorte sümfooniaorkestrite eelproovid. Reedel saabuvad kõik vanemad lauljad ning laupäeval mudilaskooride lauljad. Kõik kaugemalt tulnud peolised majutatakse nädala jooksul 52 Tallinna koolimajas.

Nädala alguses harjutavad tantsupeolised mitmel pool Tallinnas. Esmaspäeval ja teisipäeval toimuvad rahvatantsijate eelproovid kaheksal harjutusväljakul: Wismari staadionil, Pae tn staadionil, Maarjamäe staadionil, Rannavärava staadionil, Kadrioru staadioni abiväljakul, Hipodroomi AS Norfolki väljakul, Kalevi staadioni varuväljakul ning selle peo põhiväljakul Lauluväljaku tantsuplatsil.

Nii lauluväljakul, harjutusväljakutel kui ka kõigis ööbimispaikades abistab osalejaid vajadusel peo meditsiiniteenistus ning turvalisust tagab turvateenistus.

Alates kolmapäevast toimuvad kõik proovid juba Tallinna Lauluväljakul, samas on osalejate päralt ka Eesti Näituste territoorium, kuhu paigutatakse peol osalejate bussid. Sealsamas on suurimas-hallis avatud osalejate välisöökla, mis korraga suudab vastu võtta ligikaudu 2000 peolist. Hommiku- ja õhtusöögi saavad osalejad ööbimiskohtades. Teises suuremas näituste hallis toimuvad nädala jooksul mitmed erinevad liigiproovid ning seal on ka tantsijate pesapaik.

Nädal lõpeb laulu- ja tantsupeoga:
1. juulil kl 19 toimub Tallinna LauluväljakulXI noorte laulu- ja tantsupeo ühine avamine, mis jätkub tantsupeo 1. etendusega.
2. juulil kl 20 on tantsupeo 2. etendus.
3. juulil kl 9 algab laulu- ja tantsupeo rongkäik marsruudil Vabaduse väljak-Pärnu mnt-Narva mnt-Pirita tee-lauluväljaku Merevärav.
3. juulil orienteeruvalt kl 13 algab siis, kui rongkäik lõpeb, laulupidu.

Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar.
Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg

Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.

Schilling 2011 – Ilusa Muusika Festival

Eesti mahedaim agrosugemetega muusikafestival “Schilling” toimub tänavu viiendat korda. Edela-Eesti tõmbekeskus Kilingi-Nõmme võõrustab juuli esimesel laupäeval (2. juulil) taaskord parimaid bände nii Eestist kui välismaalt.

Elamusterohke ja rahvusvaheline kava toob laululavale (kohalikus kõnepruugis Suveaeda) kokku ka hulganisti eripalgelist publikut. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kõige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha olulisust. Kohalesõitnule mõjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nõmme atmosfäär; kohalikud uurivad põnevusega kirevais riietes kohalesõitnuid ja on uhked oma linnakese üle. See on kultuurivahetus, parimal võimalikul moel.

Laval: Oddfellows Casino (UK), If We (RUS), Ultima Thule (EST), Design A Wave (UK), Starmetis (LAT), Imandra Lake (EST), Pastacas (EST), Superliustik (EST).

Festivali jätkuüritusel Kilingi-Nõmme kultuurimajas ootab publikut hommikusse kanduv programm: live-esinejad Kreatiivmootor (EST) ja Laulan Sinule (EST), neile lisaks Yön Syke DJ-d (FIN) ning DJ Super Luks (EST). Avatud ka Rando Sule Hausituba.

Kaerajaani lood ja tantsud saavad raamatusse

Noorte laulu- ja tantsupeoks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja meie tuntuima rahvatantsu – kaerajaani – raamatu.

Vaid vähesed teavad, et selle toreda tantsu ja sõnade taga on oma lugu ning prototüüp. Friedebert Tuglas on kirjutanud, et Kaera-Jaanile nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson. Lugu, mis andis tõuke nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt aastal

1889 ja on seotud muidugi naistega. Uuest raamatust leiad sulesepa Contra kirjutatud lustliku loo Kaera-Jaani seiklustest.

Kaerajaani tantsust ning sõnadest on aegade jooksul tekkinud palju erinevaid versioone. Raamatusse on kogutud ühtekokku 22 erinäolist kaerajaani – 14 pärimustantsu ning 8 autoritantsu. Et kaerajaani erinevaid versioone lõbusam tantsida oleks, leiad lisaks kirjeldustele ning nootidele raamatu vahelt CD-plaadi 13 kaerajaani looga.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts alustas 2009. aasta lõpus projektiga Kaerajaan Euroopasse, üks selle taganttõukajatest on Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk:

„Kui rahvatantsukauge kirjanikuhärra Hans Luik seenior poetas mulle 2009. aasta sügisel mõttekese kaerajaani Euroopasse viimisest, oli see lihtsalt hulljulge mehe hulljulge plaan seada me maavillane kargamine samale pulgale jenka või lambadaga. Esialgu oli see siiski pigem ilus unistus kui konkreetne kavatsus. Idee oli lihtne – tantsida ise kaerajaani ja õpetada oma välismaa sõpradele ning anda sellest teada. Aga see, mis sündis tänu Eesti rahvatantsijaile ja rahvamuusikuile, oli imeline ja enneolematu“.

Täna, 2011. aasta juunis, kuus kuud enne kampaania lõppu, on kaerajaani tantsinud enam kui 53 000 inimest 24 riigis. Rahvaid, kes kaerajaanist osa saanud, on 34. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Austraalias, Indoneesias, Uus- Meremaal, USA-st ja Kanadast rääkimata.

Kui kaks aastat tagasi oli Youtube‘i interneti videokeskkonnas näha viit kaerajaani, siis täna on neid üle 270. Kõige populaarsemat videot on vaadatud 16 000 korda.

Raamat ilmub täpselt noortepeoks Maa ja ilm ja seda saab uudistama ning ostma tulla Lauluväljakul ERRSi telgist. Pärast pidu saab raamatu kätte ERRSI kontorist.

Võrumaal elavad tublid niitjad

Võrumaal Plaanil peetud käisistsi heinaniitmise võistlusel osales jaanipäeval 17 niitjat, kes niitsid siledaks tubli künkaharja Haanjamaal. Iga võistleja sai loosiga maatüki, mille mõõtudeks oli 25 x 7 meetrit, ajapiiranguks oli kaks tundi. Võistlejate seas oli lisaks kolmeteistkümnele mehele kolm naist ja üks 11aastane noormees.

Nüüd juba 14. käsitsi heinaniitmise võistlusel näidati erinevaid niitmisstiile, kiirust ja oskusi. Võistluse reeglistikus nähti ette, et niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Kahetunnise võisltuse järel selgus, et parim niitja on ero Lukk, kes edestas napilt, vaid kolme punktiga oma isa Ülo Lukku. Ülo Lukk on olnud võistluse staažikaim võitja. Lukkude perest oli võistlustules ka peretütar Eda Lukk, kes pälvis naistest teise koha ja üldkokkuvõttes tuli kuuendaks.

Üllatuslikult ( vähemalt meeste jaoks) võttis auväärse kolmanda koha ja ühtlasi parima naisniitja tunnustuse Aili Sarik, kes pälvis muu tunnustuse kõrval kingiks ka elusa kuke. Noorim niitja oli 11aastane Martin Tuusis.

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Põhjuselks see, et eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

Heinaniitmisvõistluse kõrval toimus ka vikatile varre panemise ning pinnimise töötuba ja õpetati tegema saunavihtasid.

Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel moel ka heinateo algust.