Teisest kümnenda oktoobrini toimub Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas ISRA 2015 MM juhtrajasõidus.
Sindi automudelismi ringrajal. Foto: Urmas Saard
Võisteldakse 4 klassis: PR-24 (meeskonnasõit, 2 võistlejat meeskonnas); F1-32; ES-32 ja ES-24. Eestist osaleb sel aastal 4 võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest. PR-24 meeskondadena sõidavad Kaiar ja Margus ning Andy ja Karmen. „Teele asume pühapäeval peale lõunat, et saaksime mõne päeva uuel rajal enne võistlusi trenni teha,“ rääkis Johannes Mets, Sindi automudelismi keskuse juhataja.
Võistlusi saab jälgida ka internetti logides. Valides ISRA 2015 ja sealt alla kerides klikkida lõppu paremal pool servas Live ning avanevadki veebikaamerad. Otselink: http://isra2015.com/webcam
Täna toimusid Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses. Traditsiooniliselt läheb rändkarikas 130 kg kehakaalu parimale, kelleks sedakorda oli Liepaja maadleja Uldis Glazins.
Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno. Foto: Urmas Saard
Tänavu sügisel tuli maadlusmatile 124 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust. Muidugi oli sarnaselt eelmistele aastatele seegi kord arvukalt maadlejaid Pärnu maadlusklubist Leo, kes on mälestusvõistluse peakorraldaja.
Neidude vanusegrupis 2000 ja nooremad ning kehakaalus 44 kg jäi MK Leo maadleja Tiia-Triin Tomson SK Tapa vastase Polina Sahno paremusele küll alla, aga võitles siiski sitkelt. Samal võistlusel maadles Tiia-Triin Tomson möödunud sügisel neidude 40 kg kategoorias ja autasustamisel astus siis pjedestaali kõige kõrgemale astmele.
Noormeeste vanusegrupis 2002 ja hiljem sündinute kehakaalus 22 kg oli võidukas Markkus Maripuu MK Leost.
Põnev oli jälgida ka MK Leo vendade Randel ja Raimond Uibo võitluslikku vaimu, sest alles eelmisel kuul osalesid noormehed Turus Kalle Mäkineni XXXII mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses. Pärnu Postimees kirjutas, et Raimond võitis 42 kg kaalus esimese vastase juba esimese minuti lõpus seljaga, tehes eelnevalt soomlasele nii “peeglit” kui ülerinnaheidet. Teises matšis pani ta samuti avaminuti lõppedes selja peale Abergi klubi poisi ja esikoht oligi käes. Täna tal nii hästi ei õnnestunud ja pidi samas kaalus leppima 7. kohaga.
Swedbanki Lääne regiooni direktor Egon Jekabsoni austati 16. septembril Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimunud Väärikate ülikooli õppeaasta alguse pidulikul aktusel Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli teenetemärgiga aastate pikkuse Väärikate ülikooli tegevuse toetamise eest.
Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni. Foto: Urmas Saard
Kolledži direktor Henn Vallimäe sõnul oli Swedbank esimene ettevõte, kes vanemaealistele suunatud uudset projektiideed kohe toetas ja on seda sümpaatselt teinud tänaseni. „Väärikate ülikooli koolituste raames on kuulajatele tänuväärselt edastatud vajalikku ja kasulikku teavet, kuidas üha uueneva tehnoloogia taustal rahaasjadega hakkama saada,“ rõhutas Vallimäe.
Kestvat huvi Eestis esimesena loodud Pärnu Väärikate ülikooli vastu kinnitab teadmine, et tänavu alanud õppeaastaks oli registreeritud 518 kuulajat ja oma võimalust ootab veel 40 inimest.
Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on välja kuulutanud meetme, mille eesmärgiks on raudteepeatuste sobivam ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.
Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee. Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn. Foto: Urmas Saard
10. septembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati tagada Sindi linna eelarve kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus meetmesse „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” esitatud projektitaotluse „Pulli raudteepeatust kogukondadega ühendava kergliiklustee rajamine” omafinantseering summas 16 705 eurot.
Toetuse andmise määruse järgi ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km kaugusele jääva sihtpunktiga kergliiklus- ning juurdepääsuteid. Rahastajaks on Keskkonna investeeringute keskus (KIK). Sindi linn, Sauga vald ja Maanteeamet esitasid ühistaotluse septembris.
Maksimaalselt antakse projektile toetust 85% abikõlblikest kuludest ja oma finantseeringu määr peab olema vähemalt 15%. Kolmepoolselt otsustati panustada 16%, et suurendada positiivse otsuse tõenäosust. Rahastaja sooviks oli volikogu poolne kinnitus, et kergliiklustee valmimisjärgsed ülalpidamiskulud kaetakse 5 aasta kestel pärast projekti lõppemist alates 2018.a hinnanguliselt summas 1900 eurot aastas. Varasemalt selliseid lisatingimusi ei ole seatud. On ju loomulik, et tee peab olema kasutatav aastaringselt, kommenteeris täiendavat klauslit Sindi abilinnapea Rein Ariko.
Pühapäeval, 27. septembril, toimuv VIII Pärnumaa Rattaretk pakub lisaks tavapärasele 42 ja 20 distantsile uudsena 9 kilomeetri pikkust teekonda, kuid alustada võib ka kell 9.30 Torist, liitumistega Sindis ja Paikusel, et jõuda keskpäeval Pärnus antavasse üldstarti.
Pikamaa pedaalijad. Foto: Urmas Saard
Algusega kell 10.30 saavad kesklinna silla kõrval toimuvatel lastesõitudel osaleda kuni 9-aastased ratturid. Samal ajal, kell 10.30 starditakse Sindi raekoja eest Pärnu suunal.
Ühine start retke kõikidele distantsidele antakse täpselt kell 12 Pärnu kesklinna silla juurest. Pikemate vahemaade läbijad suunduvad Vana-Pärnusse ja paljud sealt Audrussegi. Startijad 9 km rajale teevad tuttavale Jaansoni ringile tiiru peale.
Korraldajate ootus on kuni pooltuhat pedaalijat.
Retkele saab registreerida Pärnumaa Spordiliidu kodulehel või Pärnu Keskuse infoletis. Eelregistreerimisel on tasu soodsam võrreldes nendega, kes jätavad kirjapaneku stardipäevale.
Laupäeval, 26. septembril peetakse Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses.
XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014. a. Foto: Urmas Saard
Mälestusvõistluste päev algab kell 10 mälestushetkega Leo Kreinini kalmul, mis asub Sindi kalmistul.
Spordikeskuses alustatakse tund hiljem. Võisteldakse järgmistes vanusegruppides ja kehakaaludes: 2002 ja nooremad: -22; -26; -29; -32; -35; -38; -42; -47; -53 kg; 1998 ja nooremad: -42; -46; -50; -54; -58; -63; -69; -76; -85; -100 kg; neiud 2000 ja nooremad: -44 kg; mehed: -59; -66; -71; -75; -80; -85; -98; -130 kg.
Spordialadest on maadlus üks vanimaid. Juba 3. aastatuhandel eKr. maadeldi Vana-Egipruses lähedaselt tänapäevastele võtetele. Ilma abivahenditeta kahevõitluses loetakse vastane kaotanuks, kui ta puudutab matti mõlema õlaga. Juhul, kui ettenähtud aja piires jääb seljatamine toimumata, tunnistatakse võitjaks suuremal arvul erinevaid võtteid sooritanud või kohtunike arvates südikamalt tegutsenud võistleja.
I-III koha võitnuid autasustatakse medali ja diplomiga, parimatele auhinnad. Peale kaalumist loositakse välja üks täiskasvanute kehakaal, kus rahalised auhinnad jagunevad vastavalt I koht 300 €, II koht 200 €, III koht 100€. Eriauhind on ka parimale noormaadlejale ja keegi saab täiskasvanute raskekaalu võitja rändkarikas. Mullu läks see Evo Richard Lode kätte.
Võistluse korraldaja on Pärnu maadlusklubi Leo, kes paneb ka ise arvukalt maadlejaid võistlema.
Vastupanuvõitluse päeval alustas Sindi Ajalooklubi oma kaheksandat hooaega. Ettekande tegi Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, kes rääkis Paikusega seotud kuulsaima luuraja Paul-Peeter Toome elust.
Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja. Foto: Urmas Saard
Paul-Peeter sündis 1921. a 30. oktoobril Audru vallas ja õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Roosimäe ütles, et paarkümmend aastat tagasi olid arhiivid tunduvalt avatumad, kui praegu ja seda võimalust kasutas ta omal ajal üsna ohtralt. Tol ajal pöördus tema poole Paikusel elav Paul-Peeter Toome (Tõnson) tütar palvega uurida arhiiviandmete põhjal isa käekäiku.
1941. a. 12. veebruaril ületas Paul-Peeter NSV Liidu ja Soome vahelise riigipiiri. Roosimäe esitas lõike hiljem tabatud luuraja ülekuulamisprotokollidest, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (parteiarhiiv) Tõnismäel. Muidugi olid protokollid koostatud vene keeles. Ülekuulamisprotokollis on kirjas tema tunnistus: „12. veebruaril mina koos Simmo, Mihkliga ja Rosenfeldt, Heimariga Saaremaalt (Roosimäe sõnul õppis viimane Pärnus pagariks) ületasime piiri kell 7 õhtul Loksa juures Harjumaal.“ Edasi tunnistas ta, et üleminekul neid keegi ei aidanud ja ületamiseks kulus 44 tundi. Soome piirivalve saatis mehed Porvoo merestaapi, kus toimus ülekuulamine ja saatmine Helsingisse. Toiming kestis kaks päeva. 25. veebruaril viidi neid endise ajalehe Vaba Maa toimetaja Harald Vellneri juurde, kus elati 15. aprillini. Seejärel saatis Vellner nad admiral Pitka korterisse.
Vastupanuvõitlemise päeval otsustas Sindi Ajalooklubi teha üleskutse püstitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärk, millega avaldatakse austust poliitikule, diplomaadile ja Tartu rahu läbirääkijale.
22. septembril esitas ajalooklubi Sindi linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik pangakonto: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.
Tänasel vastupanuvõitlemise päeval kõneles Paide Püha Risti kirikus Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kelle kõne on siin täies mahus ära toodud.
Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus. Foto: Urmas Saard
Väga austatud härra peapiiskop, Järva abipraost, Paide Püha Risti koguduse õpetaja! Lugupeetud maavanem ja linnapea!
Kallid kirikulised!
Oleme taaskord süüdanud 16 küünalt! Üheksa aastat tagasi läitis peapiiskop Andres Põder 16 küünalt esmakordselt Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos oma abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus. Tunamullu süütas peapiiskop 16 küünalt Kuressaare Laurentiuse kirikus ja täpselt aasta tagasi Haapsalu Toomkirikus.
Me küsime ikka: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Me vastame: jah, see on vajalik, sest need küünlad on väga oluline osa meie ajaloost – nad on osa meie ühismälust!
Me alustasime tänast vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu. Mäletatavasti kõnelesid samal kalmukünkal mullu kaks ajaloo elavat tunnistajat, kes on praegugi siin kirikus meie keskel. Heli Susi ja Agu Kull olid tookord, 71 aastat tagasi, üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu olid nad ajalookeerises, kõige olulisemate sündmuste tunnistajad.
Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.
Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis. Foto: Urmas Saard
Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.
Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.
Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 71 aastat Punaarmee tungimisest Tallinna ja Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.
Meenutus aastast 2014, kui vastupanuvõitluse päeval laulis Põgari palvemajas Ridala põhikooli lasteansambel, juhataja Anne Pääsuke. Foto: Heiki Magnus
Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnega esineb justiitsminister Urmas Reinsalu.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Paidesse. Raekojas leiab aset kohtumine maakonna ja linna juhtidega.
Kell 15 algab Paide kirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Järva abipraost Tõnu Linnasmäe süütavad taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Kirikus pühitsetakse ka mälestustahvel Järvamaa metsavendadele – kõneleb EEML esimees Arnold Ojaste. Muusikaga teenivad organist Olaf Lääne ja koguduse ansambel.
Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad lippude ja muusikaga Kaitseliidu ning korp. Rotalia toimkonnad. Paide Püha Risti kiriku ja ajaloolise linnasüdame kohta jagavad selgitusi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, kodu-uurijad Henn Sokk, Rainer Eidemiller ning Ründo Mülts.
Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 126 aastat.
Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.
Põgus unenäohetk Viinis
Hundertwasseri kunstimajas. Foto: Tiia Reiksaar
Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.
Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.
Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.
28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.
Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust
Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.
Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.
Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.
Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.
Fein-Elast Estonia OÜ on Sindi Avatud Noortekeskuse suurtoetaja, kes tunnistati sel aastal üheks Aasta Piirkonna Ettevõtte nominendiks.
Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets. Foto: Urmas Saard
Esinduslik žürii on teinud valiku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tänavu välja antava Ettevõtluse Auhinna nominendid ja viie kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval pidulikul auhinnagalal.
Erinevate valdkondade asjatundjad valisid välja kolm parimat ettevõtet viies kategoorias – Aasta Eksportöör, Aasta Välisinvestor, Aasta Piirkonna Ettevõte, Aasta Uuendaja ja konkursi ajaloos esmakordselt Aasta Vastutustundlik Ettevõte. Hindamise aluseks olid ettevõtte majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus ja teised tegurid, mis tagasid ettevõtete edu.
Aasta Piirkonna Ettevõte selgub Märjamaa Lihatööstus OÜ, kasevineeri valmistava UPM-Kymmene Otepää AS ja Sindis elastikniite tootva Fein-Elast Estonia OÜ seast.
Täna tähistas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond vanavanemate päeva, millega sooviti väärtustada vanavanemate rolli ühiskonnas ja läbi koostegemise ühendada omavahel erinevad põlvkonnad.
Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva. Foto: Urmas Saard
Vanavanemate päev on Eestis alates 2010. aasta jaanuarist riiklik tähtpäev, mida ametlikult tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Eestlastel langeb tähtpäev ameeriklastega samale ajale. Ameerika Ühendriikides seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana 1979. aastal. Seda päeva tähistatakse erinevatel kalendrikuudel kas rahvuspühana või riikliku tähtpäevana ka mujal maailmas: Kanadas, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Kui Eestis on vanavanemate päev ilmalik, siis Poolas tähistatakse katoliku usupühana.
Tähtpäev võimaldab lastel saada teadlikumaks vanavanemate tegevusest, teadmistest ja elutarkusest. Sama mõte ajendaski Pärnumaa ringkonna naisi tegema midagi sellist, mis suudaks pakkuda tihedamat põlvkondade vahelist suhtlemist ja sisendaks austust vanavanemate vastu. Õhtupoolik sisustati mitmekesise tegevusega. Raba tänava lasketiiru pääsla kõrval võttis saabujaid vastu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi, kes pakkus pika laua taga istet ja andis küsimustega paberid kätte. Küsimustele vastuseid otsides saadi kiiresti palju teadlikumaks naiskodukaitse tegemistest ja ülesannetest.
Kolmapäeval, 16. septembril algab Lihulas XIII Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kuhu on üles antud rekordarv filme 82 maailma riigist.
Lihula mõis. Foto erakogust
Võistlusprogrammi on valitud 31 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A- Loodus ja B- Inimene ja loodus. Filme hindab 2 žüriid koosseisus: A- kategooria – Rein Kuresoo, Maire Toming, Ilias Missyris (Soome); B-kategooria – Irjaleena Eriksson (Soome), Robert Jürjendal, Kaari Saarma.
Festivali avaüritus algab 16. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis, festivalilinastused aga algavad juba hommikul kell 10 laste loodushariduspäeva programmiga. Näidatakse filmi „Liivalood“.´Lastega kohtub Loodusmuuseumi merebioloog Lennart Lennuk. Järgnevad laste töötoad mitmesugustel huvitavate teemadega.
Sama kavaga laste loodushariduspäev on ka neljapäeval, 17. septembril kell 10 Haapsalu kultuurikeskuse suures saalis ja reedel, 18. septembril Tallinna Loomaaia loodusharidusmajas.
Üheksandat aastat korraldas Sindi Avatud Noortekeskus 12. septembril elamusspordipäeva Sindi Skate, millest võtsid osa riigi parimad BMX-, rula- ja tõukerattasõitjad.
Lisaks kolme ala esimese kolme parima välja selgitamisele märgiti ära noorima osalejana 7-aastane Mattias Paaps Pärnust, parimad sintlased Eke Pikk ja Juss Ojala ning suurima kukkujana pärnakas Siim Raidmets
Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ja Ungru Paekivi OÜ tootmisjuht Arnold Aljaste paigaldasid 9. septembril Paide Püha Risti kiriku siseseinale Järvamaa metsavendade mälestuseks nimetahvli, mis avatakse piduliku pühitsemisega vastupanuvõitluse päeval.
EELK Paide Püha Risti kirik. Foto: Urmas Saard
Vastavalt riigikogu otsusele peetakse 22. septembrit riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana. Tänavu juba kaheksandat aastat. Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Tiefi valitsus jätkas Eesti Vabariigi tegevust eksiilis, mis võimaldas üheksakümnendate alguses täiendava õigusliku argumendina taastada riigi toimimine järjepidevuse alusel. Sellepärast kogunetakse kell 10.30 Metsakalmistul asuva Otto Tiefi kalmu juurde, kus auvalves seisab liputoimkond, kõneleb justiitsminister Urmas Reinsalu ja toimub lillede või pärgade asetamine.
Ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin valmistus neljapäevast pühapäevani kestvateks Euroopa muinsuskaitsepäevadeks juba aegsasti ja koostas rohkelt ajalooliste fotodega illustreeritud vihiku, mis annab põgusa ülevaate kodulinna ajaloost.
Marko Šorin tutvustab Euroopa muinsuskaitsepäevade raames huvilistele Sindi tööstuspärandit ja kõneleb muust linna ajalooga seonduvast. Foto: Urmas Saard
Tiitellehele on kirjutatud „Euroopa Muinsuskaitse päevad 2015 Tööstuspärandi aasta“. Tuntud töösturi suure foto all selgitav allkiri: „J. Ch. Wöhrmanni asutatud väikelinn Sindi“. Selle 16-leheküljelise teatmiku kinkis linnapea kõigile huvilistele, kes tunnike enne keskpäeva kogunesid Sindi koolioone juurde, mis valmis 1901. a varem lammutatud kõrtsi asemele. Algselt asusid majas nii 1837. a asutatud kool kui ka 1892. a avatud Eesti esimene lasteaed ja 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus.
Sama punastest tellistest laotud kolmekorruselise hoone juurest alustas Šorin mõttelist ringkäiku linna ajaloos.
Väikeses teatmikus jutustab Šorin, et algselt asusid Sindi asunduse asemel Saia ja Tõela külad. Pärnu jõest alla voolu jäi mõne versta kaugusele Zintenhofi ehk Sindi mõis, mille hoone asus praeguse politseikooli kohal. 1832. a Riia kaupmehe J. Ch. Wöhrmanni poolt asutatud vabrikule ja juurde tekkinud asundusele antigi nimi, mitte siin asunud külade, vaid just mõisa järgi. Kuni Sindile alevi staatuse andmiseni kuulus vabrikuasula administratiivselt Taali valla alla. Narva Kreenholmi asutamiseni oli Sindi vabrik Liivimaa ja ka Eestimaa kubermangu suurim tööstusettevõte, kus töötas iga viies tööstustööline.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldab esmaspäeval, 14. septembril Pärnus vanavanemate päeva puhul toreda õhtupooliku, kuhu oodatakse meelt lahutama erinevas vanuses inimesi, eriti aga vanavanemaid koos lapselastega.
Vanavanematepäeva tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi annab teada, et Raba tänava (Raba 1 a) lasketiirus ja selle ümbrusesse rajavad Naiskodukaitse erialagrupid koos kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorkotkastega mitmed tegevuspunktid. Külalised saavad alates neljast paari tunni kestel proovile panna oma osavust, täpsust ja nutikust, samas ka ise õppides. Aimu saab Naiskodukaitse tegevusest üldisemalt, samuti meditsiini-, toitlustus-, spordi- ja staabiassistentide tööst. Avatud on lasketiir, kus instruktori käe all võib õhupüssist märki lasta.
Lisaks sellele on kohal meditsiinitarvetefirma B.Braun Medical esindaja, kes tutvustab kohapeal tänapäevase koduapteegi haavahooldusvahendeid. Pärast tegevuspunktide külastamist on võimalus maitsta kosutavat sõdurisuppi. Vanavanemate päeval osalemine on tasuta.
Täna teatas Sindi abilinnapea Rein Ariko linnavalitsuse otsusest premeerida Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas osalemisega saavutatud MM-i pronksi eest 800 euroga.
Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas võidetud MM-i pronksiga. Foto: Urmas Saard
5. septembri pärastlõunal Prantsusmaal Aiguebelette’i järvel toimunud paarisaeru neljapaatide tasavägises ja ülipõnevas finaalis võitis Eesti nelik Saksamaa ja Austraalia järel MM-i pronksmedali. Samas paadis Allar Rajaga sõudsid Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kellel nüüd seisab ees tuleval aastal Rio de Janeiro suveolümpial võistlemine. Seni puudub Eesti paarisaeru neljapaadil medal olümpiamängudelt.
Tõnu Endrekson omab sissekirjutust Tori vallas ja Kaspar Taimsoo Viljandis. Usutavasti premeerivad ka need omavalitsused edukaid sõudjaid. Pärnu linnavalitsus premeerib Andrei Jämsät 1000 ja neljapaadi treenerit Matti Killingut 750 euroga.
Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”
Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard
Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.
Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.
Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17. sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda. Foto: erakogust
Krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi lootis 1923. aastal Pan-Euroopa liikumist asutades hoida ära maailmasõja kordumist – esialgu ebaõnnestunult. Ent pärast Teis maailmasõda sündis sellest vaimsest ja poliitilisest algatusest viimaks Euroopa Liit.
Pan-Euroopa liikumise Münsteri osakond Saksamaal määrab iga paari aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali väljapaistvate teenete eest Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavu 2. septembril anti medal Münsteris Balti riikide laulva revolutsiooni esindajaile Vytautas Landsbergisele Leedust, Dainis Ivansile Lätist ja Trivimi Vellistele Eestist.
Euroopa Parlamendi asepresident ja Saksamaa Euroopa-Uniooni president Rainer Wieland rõhutas oma kõnes: rahumeelne ja veretu laulev revolutsioon aitas oluliselt kaasa Berliini müüri langemisele, Ida- ja Lääne-Euroopa taasühinemisele.
Eestis oli laulva revolutsiooni üheks algatajaks muinsuskaitseliikumine, sellele järgnesid rahvarindeliikumine, kodanike komiteede liikumine jmt.
Euroopas tähistatakse 10.- 13. septembril tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma Eesti tööstuspärandiga.
Marko Šorin tutvustab külalistele Sindi kalevivabriku varemeid. Foto: Urmas Saard
Muinsuskaitseameti kodulehel kirjutatakse, et ligemale 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega: viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne.
Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel.
Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned veskid kõikjal üle Eesti.
Teisipäeval, 8. septembril toimub kristlike koolide palverännak, mille käigus kõnnib ligi 300 õpilast, õpetajat ja lapsevanemat jala Toompealt Piritale, et tähistada Eesti Maarjale pühendamise 800. aastapäeva ja paluda kooliperedele uueks õppeaastaks õnnistust, hädasolijaile abi ja riigiisadele tarkust teha otsuseid, mis võimaldaksid lapsevanemate ja koguduste asutatud koolidel kasvada ja areneda.
Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanus tervitab lapsi Pärnus Issandamuutmise katedraali õuel 2013. a 8. septembril. Foto: Urmas Saard
Facebooki tänases postituses annab Püha Johannese kool teada, et lisaks nende endi õppeasutusele osalevad palverännakul veel Püha Miikaeli kool, Tallinna Toomkool, Kaarli kool ja Kohila Mõisakool. Toomkirikust saadab lapsed teele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Neeva Aleksandri katedraalis saavad palverändurid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Korneliuse õnnistuse, Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse õnnistusel tehakse peatus Hanna ja Siimeoni kiriku aias ning Pirita vanas kloostris võtab rändurid vastu Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.
Viimase viie aasta jooksul on Eestis asutatud kuus kristlikku erakooli. 2011. aastal vastu võetud otsus, millega riik võttis kohustuse kanda erakoolide tegevuskulud, tegi võimalikuks luua nn kodanikukoole ehk kolmanda sektori koole, mis annavad vanematele võimaluse valida oma lapsele pere maailmavaateliste või pedagoogiliste tõekspidamistega kooskõlas olev haridus.
Püha Miikaeli kooli asutaja ja nõukogu liikme Kersti Nigeseni sõnul on palverännak mitu tuhat aastat vana palvevorm. „Tänapäeval on inimesed harjunud oma õigusi nõudma ja unustanud, et on olemas ka võimalus paluda. Rännakul ette tulevad katsumused ja eneseületusmomendid on palveohver, mille toomisega palume meie perede, koolide ja Eesti tuleviku eest,“ ütleb Nigesen.
