Seoses 3.-5. augustil Pärnu Weekend Festival Baltic toimumisega sõidab festivalilinna rohkem ronge.
Pärnu Kaubajaama peatus. Foto: Urmas Saard
Festivali külastajate mugavamaks sõidutamiseks toimuvad lisareisid 3., 4. ja 6. augustil Tallinn-Pärnu liini mõlemal suunal.
Neljapäeval, reedel ja pühapäeval on kell 13:33 Tallinnast väljuv Rapla reis pikendatud Pärnuni, kuhu saabub Raplast vahepeatusteta kell 15:49.
Pärnust Tallinnasse väljub rong samadel päevadel kell 16:10 ning jõuab pealinna kell 18:29, läbides vahemaa Pärnust Raplani peatumata. Raplast Tallinnani peatub rong kõigis jaamades.
Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Pärnu liini reisid.
Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust alates 27. juulist.
Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard
Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.
Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.
Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.
Täna hommikul toimus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Mart Tõnismäe kabinetis töökoosolek, mis võttis kokku läinud nädalavahetusel, 22. ja 23. juulil aset leidnud hoovimüügi päevade korralduse head ja parandamist nõudvad küljed.
Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda. Foto: Urmas Saard
Hoovimüügil osalenute asukohtade päris täpne arv jäi lahtiseks, aga kindlasti oli neid tublisti üle paarikümne. Selgus, et lisaks eelnevale registreerimisele linnavalitsuses otsustasid oma koduõued külalistele avada veel mõned viimase hetke liitujad. Kuigi eelteavitust tehti eelnevalt piisavalt palju, jätkus ikkagi küllalt palju inimesi, kes alles hoovimüügi toimumise ajal avastasid rõõmsa üllatusena, et taas on Sindis midagi uudset teoksil.
Tõnismäe tunnistas viga, et registreerimise teatele polnud lisatud viimast kuupäeva, et kõik osalejad oleksid jõudnud ka eelteavitavale lehele, millel asuval linna kaardil hoovimüügi asukohad märgitud. Kuid vaatamata sellele pole veel saadud mitte ühtegi negatiivse sisuga tagasisidet. Kepikõnni järel linnavalitsuse postkasti postitatud postkaardile kirjutasid mõned teekonna läbijad ka oma hinnangu, mis andis kinnitust, et aeti õiget asja. Näiteks Siret Kukk julgustas kindlasti samaga jätkama. Ka hoovimüüjad palusid linnavalitsust tunnustada. Eriti tänulik oli Liivia Enn Raba tänavalt, aga ka mitmed teised.
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.
Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard
“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”
“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.
Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.
Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.
Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard
Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.
Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.
Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ja kepikõnni juhendaja Sirje Soovik tegid täna viimaseid ettevalmistusi sellel nädalavahetusel toimuvateks hoovimüügipäevadeks, mida korraldatakse Sindi linnas esmakordselt.
Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis. Foto: Urmas Saard
Ühiselt külastati neid hoovimüügi kohti, mis olid juba aegsasti registreeritud ja jõutud kanda ka eelteavitavale linnakaardile. Tõnismäe andis üle reklaamid, mis aitavad hoovimüügi külastajatel leida avatud punkte. Keda kodust leida ei õnnestunud, neile jättis Tõnismäe paberid aialauale või maja trepile. Et tuul minema ei kannaks, asetas mõne kopsakama kivi peale. Oli neidki, kes juba ise reklaami eest hoolt kandnud. Näiteks Pikk tn 22 maja ees on kõrge ja kaugele nähtav värviline reklaam üles pandud. Reklaam teatab ka kohviku avamisest.
Sirje Soovik käis hoovimüügi kohad läbi selleks, et laupäeva keskpäeval alustada raekoja eest tervislikke eluviise harrastava rahvaga kepikõndi kõige sobivamal teekonnal, mis lubaks peatuda võimalikult paljudes kauplemise kohtades.
Lisaks tosinale kaardile kantud hoovimüügile on osalejaid veelgi. Ühtekokku on praeguseks avaldanud osalemise soovi üle paarikümne pere. Keda kaardile pole kantud, nemad peavad leidma ise parima võimaluse endast märku andmiseks.
Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.
“Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard
Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.
Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.
Seoses 27.-30. juulil toimuva Viljandi pärimusmuusika festivaliga paneb Elron Viljandisse käiku rohkem ronge.
Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile. Foto: Urmas Saard
“Oleme Viljandi folgiga koostööd teinud juba aastaid. Tegemist on paljude Eesti inimeste suve ergastava sündmusega ning soovime omalt poolt pakkuda veelgi paremaid võimalusi sellest toredast üritusest osa saada,” sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.
Viljandini on kõigil festivalipäevadel pikendatud Tallinnast kell 13:33 väljuv Rapla reis, mis saabub Viljandisse kell 15:44, tehes Rapla ja Viljandi vahel peatuse ka Türil. Kell 18:30 väljuv Türi reis on pikendatud Viljandini neljapäeval ja reedel, peatudes teel Türilt Viljandisse ka Võhmas ning jõudes folgipealinna kell 20:51.
Viljandist Tallinna poole on neljapäeval, reedel ja pühapäeval käigus lisaväljumine kell 15:59. Rong peatub ka Türil ja Lelles ning jätkab kell 17:22 tavapärast sõitu Raplast Tallinnasse, kuhu saabub kell 18:29. Viljandist Tallinnasse sõidab neljapäeval, reedel ja laupäeval ka festivali erirong, mis väljub kolmel õhtul kell 21:16 ning jõuab Tallinnasse kell 23.31, tehes mitmeid vahepeatusi suuremates jaamades.
Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Viljandi liini reisid.
Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust.
Täna avatakse ja pühitsetakse sisse Tartus Ujula tänaval Lodjakoja kõrval EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ehitatud unikaalne ujuv ristimismaja.
Tartu ristimismaja ehitus. Foto: Hannes Praks
Ristimismaja idee sündis soovist seada tudengitele ülesandeks objekt, mis ei oleks järjekordne “põnev” puitinstallatsioon, vaid looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. 24 ruutmeetri suurune hoone vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele ning seda jääb edaspidi kasutama Tartu Pühade Aleksandrite kirik. Tartlased saavad ujuvat hoonet ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval imetleda. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis toimunud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tuli Eestisse EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel.
Ristimismaja kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine “Sakraalruum” käigus. Õpituba kestis kõigest viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega. Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente. Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid; kuna objekt ehitati algusest lõpuni ise valmis, siis said kõik esmakursuslased kätte elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas.
Kultuuriseltsi Tulused lahutamatu nelik koosseisus Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Timo Dreimann esitasid eile õhtul Pärnus Koidula ausamba juures terve tunni kestnud kirjanduslik-muusikalise etenduse “Siuru 100. Kohtumised pargis”, mis jutustas kirjandusrühmituse Siuru loomingulist tegevust kuni 1919. aastani.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis. Foto: Urmas Saard
Koidula parki kogunes umbes poolsada kirjandushuvilist, kes kuulasid huviga Marie Underi, Artur Adsoni, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Friedebert Tuglase ja Johannes Semperi loomingut, mida omakorda kaunistasid Timo Dreimanni esitatud Raimond Valgre loodud muusikapalad. Selgitavad vahetekstid Siuru plahvatuslikust loomingulisest tegutsemisest aastatel 1917-1919 valis välja ja kandis ette Jaak Känd. „Kava kokkupanekul oleme kasutanud kirjanike loomingut, mälestusteraamatuid Artur Adsoni „Siuru-raamat“, Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi“, raamatuid „Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“ ja Ivar Grünthali „Müütide maagia“ ning Sirje Kiini artiklit maikuises Sirbis „Mida on siurulastel meile öelda?“,“ ütles Känd sissejuhatuseks.
Pikemalt tsiteeris ta kirjandusteadlast Sirje Kiini ajalehes Sirp avaldatud artikli põhjal: „Siuru näol on tegemist eesti kultuuriloo tähtsaima modernistliku rühmitusega, tõeliste kultuuri- ja kirjanduslike revolutsionääridega, kes panid Esimesest maailmasõjast vapustatud vaimsetele ja majandusraskustele vaatamata toime omamoodi kultuuriime. Olukorras, kus kirjanikel alles puudus oma koondav ning kaitsev organisatsioon, kus oli väga raske, kui mitte võimatu raamatuid välja anda, õnnestus noortel, veel üsna tundmatuil autoreil anda paari-kolme aasta jooksul välja 25 raamatut ning koguteost. See oli nooruslikult tormakas, vaimu vabastav raamatutulv, mis paisati sõjaajal täiesti kängunud raamatuturule. Kogu toonane kultuurielu ja avalik tähelepanu hakkas keerlema just selle rühmituse kirjanike ümber.“
Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.
Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard
Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.
Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.
Täna hommikul sildus Pärnu kruiisisadama uue kai ääres Londonist teekonda alustanud ristluslaev Serenissima, mis liigub Läänemerel eksootilise kaugel asuva saareriigi lipu all.
Ristluslaev Serenissima saabub Pärnusse. Foto: Urmas Saard
Pärnu Vanasadama turvaalal käis vilgas tegevus juba varajastel hommiktundidel. Pika punase vaiba lahtirullimine ja pruunikale graniitpurule kinnitamine võttis omajagu aega. Pärnu Sadama juhatuse liige Sander Kilk ütles, et Pärnus tahetakse ka edaspidi saabuvaid kruiisilaevu sama pidulikult vastu võtta, mitte ainult esimesel korral. Pasunakoori Õnn Tuli Õuele oli samuti aegsasti kohal. Seitse varjualusega müügiletti ootasid suveniiride müüjaid. Kaheksas varjualune oli varustatud kirjadega Pärnu ja www.visitparnu.ee. Suured bussid ootasid väljasõite Viljandimaale Olustvere mõisa, Pärnumaale Tamme talu ürdiaeda ja suvepealinnaga tutvuma.
Kui kella kuue paiku võis veel tõusvat päikestki näha, siis järgmistel tundidel hakkas vihma tibutama. Kell 7.15 sai kai ääres seisvalt lootsilt kuulda, et Serenissima on jõudnud muulide vahele. Kulus veel tublisti paarkümmend minutit, kui jahisadamas seisvate aluste kõrgete mastide taga ilmus nähtavale kaua oodatud viie tekiga ristluslaev, millel kirjade järgi pikkust 87,5 meetrit.
Tori valla VII suvefestivali “Tori ööd ja päevad” kolmas päev algas aleviku keskväljakul suvelaadaga.
Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks. Foto: Urmas Saard
Tori aleviku keskväljaku rohumaa on sedavõrd suur, et üheaegselt mahub sellele ka mitu erineva sisuga suurüritust. Tori hobusekasvanduse karikas 2017 teise etapi treeningvõistlused üksnes täiendasid kesksuvise laadapäeva melu. Pealava ja meelelahutuskava puudumine ei vähendanud laada headust. Sai rahulikumalt kaubakoormate vahel jalutada, kauplejatega mokalaata pidada, hinnata jookide ja proovipalukeste häädust. Kaks noormeest tegid siiski toitlustamise telkide juures pisut ka muusikat. Üks tõmbas karmoškat, teine silitas poognaga viiulikeeli. Keda huvitas tõsisem kontsert, pidi ootama õhtu saabumist. Otse Tori põrgus tähistatakse Tori segakoori 150. aastapäeva öölaulupeoga.
Chillipipraga juust oli jõudnud laadaletile otse Hollandist. Uudishimu sundis näksima. Alateadlik ettevaatlikus manitses proovima linnunoka otsa suurust tükikest. Esmasel proovimisel maitset ei tundnudki, hetk hiljem hakkas suus pisut tulitama ja järgmisel momendil põletas killuke juustu juba tervet suud. Ootamatu kogemus tekitas soovi rüübet peale võtta. Kõrval telgis kauples Haapsalu naine kodus valmistatud kalja ja õllega. Tema tuli Torisse Mihkli laadalt. Proovisin magusamaitselist õlut. Sellega peab samuti ettevaatlik olema, muigas lahke müüja.
Tunamullu alustatud Pärnu Vana sadama uue kai ehitus on lõppenud, pollarid ja vendrid kinnitatud, siledaks rullitud graniitkillustikule turvaaed paigaldatud, valvekaamerad laeva sildumisalale suunatud – kõik on valmis selleks, et esmaspäeva hommikul saaks taas pärast paarikümne aastast vaheaega külastada Pärnut esimene ristluslaev.
Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast. Foto: Urmas Saard
Veel eile tõsteti altpoolt veepiiri viimaseid betoonivalu raketise saalongeid välja. Ekskavaatori kopaga täideti silla poolset madalamat osa killustikuga. Aga need tööd toimusid juba kaugel väljapool seda ala, kuhu peaks homme hommikul arvatavalt kella seitsme ja kaheksa vahel ristluslaev otsad kinnitama. Valminud on ca 250 meetri pikkune ja veepealses osas umbes kolme meetri kõrgune päris uus kai, mis läks Pärnu Sadama omanikule maksma ümmarguselt 1,5 miljonit eurot. Süvendustöödega kokku liidetuna kujunes suuprojekti maksumuseks 6,5 miljonit eurot.
Kruiisikai ehitust juhtiv Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk ütleb, et kesklinna kruiisikai ääres on võimalik vastu võtta kuni 7,2-meetrise süvise ja 200 meetri pikkuseid aluseid. Suuremad laevad ei mahuks jões ringi pöörama.
Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.
“Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard
Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.
Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.
Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.
Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard
Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.
Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.
Uudist täiendatud Sindi linna kodulehel avaldatud tegevuspiirkonna kaartidega: 22. juulil ja 23. juulil
Hoovimüügi päevade korraldamise mõtte hõikas Sindi linnavalitsus välja juuni alguses. Vahepeal hoogu kogunud algatus leiab toetust ja kümmekond maja ongi juba otsustanud 22. ning 23. juulil oma hooviväravad kauplemiseks avada. Lisaks on selle ettevõtmise juurde küpsenud veel täiendavat põnevust.
Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus. Foto: Urmas Saard
Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et samal ajal korraldatakse ka kepikõnni päevad. Kepikõndijate kontrollpunktideks on hoovimüügi pesad, mille läbimine saab vastaval postkaardil märgistatud erivärvi markeriga.
Täna hommikul külastas Tõnismäe töökabinetti suurte kogemustega kepikõnni juhendaja Sirje Soovik, kes on Sindi oma inimene. Kohtumisel täpsustati üksikasju. Laupäeval, 22. juulil alustatakse Sindi raekoja esiselt kepikõnni eelsoojenduse ja teele asumisega kell 12.00. Et kepikõndijad lisaks keppide omamisele eristuksid veel kuidagi rõhutatult teistest tänaval ja hoovimüügi pävadel osavõtjatest, soovitas Soovik midagi silmatorkavat välja mõelda. Näiteks lille- või tammepärjad pähe. Nii võiks toimuvale anda koguni uue nimetuse: „Sindi kepikõnni pärjapäevad“. Kellel endal keppe pole, neile lubas Soovik laenata. Muidugi on temalgi laenutatavaid keppe piiratud koguses.
Eesti võistkonnad tõid seekord saagiks koju kaasa 2 kulda, 1 hõbeda ning kuna neljandad kohad pälvisid samuti medali, siis ka 2 võistkonna neljanda koha medalid.
N55. Foto: Piret Hallik-Sass
Montecatinis FIMBA seenioride korvpalli MMi lahingud lõppesid Itaalias möödunud nädalavahetusel. Võistlused toimusid 14. korda, osales rekordarv võistkondi – 367 võistkonda 34 riigist. Eestist osales 10 võistkonda: 5 naiskonda ja 5 meeskonda (N30, N35, N45, N50, N55, M 35, M45, M55, M70, M75)
Eesti naised olid 55 vanuseklassis taas võitmatud! Tiitlivõistlustel järjest võidulainel püsival võistkonnal on viimase aasta jooksul tasku pistetud juba nii EM kuld, World Masters Games kuld ning nüüd ka MM kuld. Võistkond näitas tarka meeskondlikku mängu. Järjest alistati endast tunduvalt pikemaid ja jõulisemaid võistkondi. Finaalis alistati 55:34 pikk ja tugev Poola naiskond. Võistkonna koosseisus tõid Eestile kulla Sirje Kikas, Ülle Järv, Iivi Kaljuvee, Epp Jürme, Kai Jürme, Tiiu Kosk, Ingrid Mesila, Monika Tötterman, Tiia Uibooss.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.
Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard
“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”
“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”
23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.
Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.
Sindi naisliidu korraldatud väljasõidul külastati Surju hooldekodu Videvik, kus Sindi noormees Märt Jaanus Tammann andis eakatele meeliköitva kontserdi.
Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus. Foto: Urmas Saard
„Üks väike rõõm las olla igas päevas või sõna hea, mis muudab kauniks kõik või killukene helesinist taevast…,“ ütles naisliidu esinaine Juta Velleste enne kotserti oma mõtete sissejuhatuseks.
Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane Märt Jaanus Tammann mängis karmoškal 50 minutit ühte jutti rahvalikke lugusid: „Mets mühiseb“, „Kõrtsu polka“, „Kristjani reilender“, samuti kõlas rahvalik padespaan ja palju muud. 14-aastane Märt Jaanus ütles, et alustas karmoškaga mängimise õppimist päris iseseisvalt paar aastat vanema venna eeskujul. Siiski on teda juhendanud ja kasulikke näpunäiteid jaganud Olavi Kõrre. Noormehe jutust ilmnes, et nooti ta ei tunne ja kõik lood õpib selgeks kuulmise järgi. Näiteks kuulab ta selleks youtube’is leiduvaid salvestusi või jätab kontserditel kuuldu meelde. Olgu selleks ansambli Untsakad repertuaar või midagi muud.
Pärast pikka töömahukat õppeaastat on ka õpetajatel vaja hetkeks puhata ja aeg maha võtta. Sindi gümnaasiumis peeti parimaks viisiks seda teha ühiselt oma töökaaslastega Soomaal.
Kanuuga Navesti jõel. Foto: Urmas Saard
Paarkümmend minutit bussisõitu ja juba juhataski Tori valla Rätsepa külas asuv teeviit Ritsu talu maile. Navesti jõe kaldale rajatud Soomaa kanuumatka- ja saunakeskuses võttis saabujaid vastu Heitti Sosi, kes pakkus enne tõsisemat katsumust kohvi ja võileibasid. Kehakinnitamise aega võis kasutada suurelt ekraanilt Soomaa loodusega tutvustamiseks.
Seejärel jagunes matkaseltskond kaheks. Muist seltskonnast suundus teejuhiga rabamatkale. Teine osa tõmbas päästevesti selga ja võttis mõla kätte. Laskusime kõrgelt kaldapealselt alla kitsale jõelammile, kus hulk kahe- ja kolmekohalisi kanuusid kummuli sõiduvalmilt järgmisi veematkajaid ootamas. Heitti soovitas kahekaupa istuda kolmekohalistesse kanuudesse, kuna need püsivat paremini veel. Ta soovitas minu kaaslannal istuda ette, minul endal asuda tagumisele istmele. Istusime mõlemad esimest korda kanuusse. Tagaistmel istuja ülesandeks oli aluse „roolimine“ ühe mõlaga. Eesistuja mõla tõmbed olid üksnes abistavad ja ei saanud oluliselt ega väga kiiresti sõidusuunda muuta. Viimased Heitti õpetussõnad jäid juba kuuldeulatusest väljapoole ja edasi pidi oma oidu appi võttes liikuma.
Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud Eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.
Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus
Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps saatis täna maailma parimatele õpilastele ja õpetajatele südamliku tänukaardi.
Minister ütleb, et viimastel päevadel on väga palju räägitud noortest ja juurtest, jäämisest ja pühendumisest. Ta ei hakanud neid mõtteid kordama, vaid saatis pildi, mis räägib iseenda eest. Selgitavalt ütles Reps juurde, et noorte tantsu- ja laulupeole järgneval hommikul ei alustanud viieaastane Triinu multifilmide vaatamisega. Ta joonistas kauni värvilise pildi kõige tähtsamast, mis praegu meeles ja mõtetes.
Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast →
Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?
Tarmo Kruusimäe Pärnus. Foto: Urmas Saard
Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.
Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.
„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.
Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.
Sindis toimus juhtrajaautomudelismi pikamaasõit, mis äraseletatult tähendab kaheliikmeliste võistkondade pooletunniseid vaheldumisi sõitmisi. Võistles tosin võistkonda: seitse Eestist, neli Soomest ja Soome-Leedu segavõistkond.
Esireas paremalt esimene ja teine Andy Aron ja Karmen Mets, nende taga Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine. Foto: Marko Mets
Uksed avati 1. juulil varakult, peale poolt nelja hakkasid ka võistkonnad kohale jõudma. Trenni lubati teha kuni õhtu kaheksani. Siis rada suleti ja mudelid läksid tehnilisse komisjoni. Peale tehnilist komisjoni algasid kell 21.00 kvalifikatsioonisõidud. Kuna tegemist oli võistkondadega, siis sai kumbki võistleja 30 sek. sõiduaega, mille jooksul oli eesmärgiks läbida võimalikult pikem teekond. Mõlema sõitja tulemused summeeriti. Võistluste sekretär oli osanud võistkonnad kenasti järjekorda panna, sest tulemused paranesid tõusvas joones, mõni üksik erand välja arvatud.
Kvalifikatsiooni lõpp kujunes väga põnevaks. Viimaseks olid sõitma pandud meie paar Andy Aron ja Karmen Mets. Enne neid oli Soome paar Emilia Sinisaari — Heikki Sinisaari saanud tulemuseks 12,72 ringi, kusjuures sõitsid korra rajalt välja. Ka meie paar tegi ühe sõiduvea, kuid suutis siiski lõpuks läbida 12,73 ringi. Nii napikat küll varasemast ei mäleta! Tugevamasse gruppi sõitsid end veel Niko Sorsa — Tomi Sorsa Soomest kolmandana, Eesti paar Kaiar Tammeleht — Margus Jõgilaine neljandana Aleksei Tsebõkin — Bruno Põldäär Haapsalust viiendana ja Kaur-Erik Tamm — Rasmus Blitner Äksist kuuendana.
