Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.
Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard
Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.
Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.
Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard
Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.
Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.
Pärnus algas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine juba täna, kui Raeküla Vanakooli keskusesse kogunenud inimestele esines Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu kunstide maja poistekoori neli noorhärrat.
Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid. Foto: Urmas Saard
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et sarnasel viisil on tähistatud saabuvat iseseisvuspäeva 24. veebruarile eelneval laupäeval, viimastel aastatel reedel, juba alates aastast 2007. Esinejad on küll olnud alati erinevad.
Kontsert oli tasuta, aga iga saali siseneja võis ühe euro eest osta loteriipileti, mille alusel loositi kontserdi keskpaigas erinevaid kasulikke asju. Kõige kasulikum loteriivõit on keskuse juhataja arvates seinakalender „Raeküla Vanakooli Keskus 2017“, millest leiab terve käimasoleva aasta ulatuses tarvilikku teavitust Raeküla keskuses asetleidvate ettevõtmiste kohta.
Kalendri lõpust leiab selgitava jutu sellest, milleks loteriist saadavat raha kasutatakse. Saab teada, et rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s men International liige Pärnu Y-klubi MTÜ korraldab heategevust Raeküla linnaosa majanduslikes raskustes perede lastele õppepillide soetamiseks ja huviringides osalemiseks. Kõigil on võimalik oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele 17001569834 (Norde pank).
Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünniaastapäeval toimub Tallinna Metsakalmistul asuval perekond Pätside rahulas traditsiooniline hingepalvus.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi teatel asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril algusega kell 10.30 asetleidval mälestuskogunemisel pärja Konstantin Pätsi puhkepaigale. Mälestuspäeval osaleb ka president Arnold Rüütel.
Traditsiooniline pärgade panek lõpeb Aleksander Varma haual. Samal päeval markeeritakse üheksa riigivanema tulevase kenotaafi asukoht küünaldega. Need üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.
Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →
Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.
Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard
Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.
Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?
Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.
Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard
Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.
Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?
Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.
Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard
Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.
Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.
Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.
Täna toimunud Pärnumaa 22. spordiajaloo päeva peakülalised olid tuntud inimesed Pärnumaa jalgrattaspordis.
Spordiajaloo päeval teeb treener Toivo Kiirats ülesandeks tunda ära kolmel vanal fotol olevad ratturid. Foto: Urmas Saard
Saaremaal Mustjala vallas Küdemal sündinud Henno Sepp tähistab küünlakuul 95. sünnipäeva. Sepp on valdava osa oma elust elanud Pärnus ja raske on leida pärnakat, kes teda ei teaks. Tänagi mängis ta avahoolduskeskusesse kogunenud spordirahvale akordionil tuntud viise päris reipal moel.
Priit Neeme tutvustas vanahärrat, kes on Pärnu saarlaste seltsi, Pärnu matkaklubi, Eesti looduskaitse seltsi, Pärnu filatelistide seltsi ja suupilliklubi Piccolo asutajaliige. Ta on ühingu Teadus looduskaitse ja matkamise koolitaja ja palju palju muud. Sepp on viibinud katsumusterikkal sunnitööl Siberi vasekaevanduses ja metsatöödel. Legendaarne Sepp oli see õnneseen, kes 1946. a leidis pooljuhuslikult, aga pingsate otsingute tulemusena Lydia Koidula haua segamini paisatud Kroonlinna surnuaialt. Sepp ise mäletab kõike üllatava selguse ja täpsusega. Ka seda, et on pika elu jooksul 613 pulma korraldanud.
Kutsutud ratturitest vestlesid kuulajatega viis sportlast ja treenerit: Ants Jeret, Erich Perner, Runo Ruubel, Kaido Juurik, Toivo Kiirats ja Mart Mere.
Tänasel sõbrapäeval asetleidnud Pärnumaa 22. spordiajaloo päev algas möödunud aastal manalateele läinud maakonna tublimate sportlaste mälestamisega
Ellen Laul süütab küünla 2016. aastal lahkunud Pärnumaa sportlaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard
Traditsiooniliselt läideti kõigepealt küünal eelmisel aastal lahkunud sportlaste mälestuseks. Tänavu süütas küünlaleegi Ellen Laul, kelle abikaasa Aksel Laul lahkus meie hulgast käesoleva aasta 11. jaanuaril. Spordiajaloo päeva juhtinud Priit Neeme meenutas 18. jaanuaril 1925 Valgamaal Sangaste vallas sündinud omaaegset pikamaajooksu Eesti meistrit hinnatud spordijuhina. Lisaks eelöeldule mäletatakse teda tööka mehena, kes oli 21 aastat spordielu eestvedaja ja treener Eesti pimedate ühingu Pärnu õppetootmiskombinaadis. Samuti oli ta tegusa ja elurõõmsa inimesena oodatud pillimees ja pulmavanem kõigil eluperioodidel.
Tänavu on Pärnumaa sportlastest manalateele asunud juba neli inimest. Kergejõustiklastest veel Ingrid Must (Saar) ja Uhur Kuningas, samuti maadlustreener Enn Oja.
Mullu lahkus ühtekokku 13 sportlast, kellest igaühe nime juures Neeme ka põgusalt peatus.
Ülisuurelt esindatud rahvusvahelise osalusega üleriigilisel õpilasfirmade laadal jagati välja ligi 30 auhinda 15 kategoorias. Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasfirma WoodsUp võitis väärtusliku Estonian Business Schooli eripreemia.
Üleriigilisel õpilasfirmade laadal Tallinna Kristiine keskuses. Foto: Junior Achievement Eesti
Laupäeval, 11. veebruaril toimus Tallinnas, Kristiine ja Rocca al Mare keskustes kõiki seniseid osalusrekordeid purustanud Eesti õpilasfirmade laat 2017, mis ühtlasi kandis Euroopa õpilasfirmade laada Junior Achievement Marketplace 2017 Tallinn nimetust. Rekordlaadal osales 230 õpilasfirmat, kellest 30 saabusid välisriikidest.
Kristiine keskuses valiti kõige paremaks tooteks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi noorte ÕF Lämp, kes toodab puidust valmistatud disainilampe. Rocca al Mare keskusest pälvis sama auhinna ÕF Festera Hugo Treffneri gümnaasiumist, kes pakub oma klientidele innovaatilisi biojäätmeid lagundavaid prügikaste.
Parima teenuse auhind läks Kristiine keskuses seekord õpilasfirmale Laps Kooli Tallinna Lilleküla gümnaasiumist, kes vähendab läbi iseloodud äpi lapsevanemate aega ja tipptunni ummikuid. Rocca al Mare keskuses tunnustati sama preemiaga ÕF Crufty Tallinna Reaalkoolist, kes toob kunsti läbi enda loodud veebipoe koju kätte rohkemate inimesteni.
Eile õhtul Pärnu kohvikus Versus toimunud järjekordne kirjandusõhtu ilma (:)kivisildniku suunavate küsimusteta kujunes pikaks vabaks vestluseks, mille kulgu kasutasid oma loomingu tutvustamiseks Lea Jaanimaa, Heli Künnapas, Helle Toomingas ja Elo Maalinn.
Margit Peterson ja Helle Toomingas. Foto: Urmas Saard
Kirjandusõhtust võttis osa ka Murru külas elav tagasihoidliku loomuga kunstnik ja poetess Tiiu Lehiste, kellele tänavu jaanuaris omistati ühena kahest inimesest Are valla aasta tegija aunimetus. Kunstiloomingu ja kirjandusliku tegevusega silmapaistnud Tiiu Lehistelt ilmus kolmas luulekogu “Valgelind”. Luuletaja 72 leheküljeline kogumik annab autori ütlusel sõna väe ja pildi abil tekitatud sünnenergiaga aimu metsade tagusest maailmast.
Paar nädalat tagasi kirjutas Margit Peterson oma veebimärkmikus, et tal on olemas kõik Tiiu Lehiste luuleraamatud ja need muidugi ka läbi loetud. Viimast luuleraamatut peab kirjandusõhtute eestvedaja kõige paremaks ja ilusamaks. „Kui ma ausalt ütlen, siis illustratsioonid on väga luuleluuselikud. Kui ma ei teaks, et need on autori enda tehtud, arvaks ma, et Luule Luuse ongi raamatu illustreerinud,“ kirjutas Peterson. Kunsti õppis “Valgelinnu“ looja Luule Luuse käe all.
Eilne Junior Achievement Eesti korraldatud õpilasfirmade laat oli rekordilise osalejate arvuga. Tallinna Kristiine ja Rocca al Mare keskustes müüsid üheaegselt 230 mini- ja õpilasfirmat, esimeses 142 ja teises 88 meeskonda.
Sindi gümnaasiumi ÕF KJC Disain müüjad Jaanika Raudvee, Carmen Kivistik ja Kristiina Sild. Foto: Kristi Suppi
Sindi gümnaasiumist osalesid Kristiine keskuses ÕF Your water in the bottle (aforismidega joogipudelid), ÕF KJC disain (disainitud puidust karbid) ja ÕF Kingik (kingikuller). Viimase eesmärk oli küll tutvustada pakutavat kullerteenust, aga kohe laada alguses osteti neilt näidiseks mõeldud kingipakk ära ja nii pidid nad käigupealt uue näidise valmistama.
Pärnu Raeküla koolist osales kaheksa minifirmat. MF Hellad Kellad tõid koju tagasi kahekümnest tootest vaid kaks. MF GÜÜNLAD (isetehtud lõhnaküünlad), MF Kuulsus Karbis (mängukaardid), MF Kõla (kõrvaklapid), MF Lustakad Seebid (isetehtud seebid), MF MiniKiri (vihikud), MF JAKAMI (limonaad) müüsid rahuldava hulga tooteid. MF Viie Mehe Audiol ei olnud just kõige parem müügipäev, aga see ongi nii, et alati ei lähe planeeritult. Ühes kohas võid oma müügilaua kohe tühjaks müüa ja teises kohas ei liigu vastavat sihtgruppi.
Pühapäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.
Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis. Foto: Urmas Saard
Tänavune lektor on ajaloodoktor Ago Pajur, kes kõneleb teemal „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.
Kell 14.45 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Tänavune mälestusloeng on arvult kümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag ning mullu semiootik Valdur Mikita.
Osavõtt vaba.
Mälestusloengut korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts.
Kolmandat aastat toimunud festivali kandvaks sõnumiks oli vene laul läbi aegade, mistõttu pidi esitatud pala autor olema vene rahvusest.
Pärnu ühisgümnaasiumis toimuv festival “Vene laul”. Foto: Urmas Saard
Merit Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja noorsootöö alal, tutvustas festivali eesmärki ja teemade valikuid läbi kolme aasta. Projekti põhieesmärgiks on mitmekülgselt haritud inimese kujundamine, mis avardab õpilaste kultuurilist silmaringi. Läbi vene laulu populariseeritakse õpilaste seas vene keelt ja kultuuri. Vene laulu festival on õppekava toetav kultuurisündmus, mis lisab ka õpetajatele kogemuste vahetamise võimalusi.
Esimest korda 2015. aastal peetud festivali pühendati vene romansile kui ühele omapärasele muusikavormile.
Eelmise aasta temaatikasse liideti ka vene filmimuusika. See žanr köidab õpilasi rohkem, kui romanss. Festivalil „Vene romanss ja filmimuusika“ astusid üles külalised Viljandimaalt, Kohtla-Järvelt, Haapsalust.
Noorte- ja lasteaastale pühendatud tänasel “Vene laulul” osales üle riigi 18 kooli. Lisaks Pärnu ja Pärnumaa koolidele olid kohal veel Haapsalu, Tartu, Tallinna ja Kohtla-Järve koolide esinejad. Ühtekokku kuulati 31 etteastet.
Viimaste päevade kaunid talveilmad meelitavad Pärnu jõe kallastele ja jääle jalutama.
EVA-316 rõhub jääle. Foto: Urmas Saard
Miinuskraadide langemine madalamatele pügalatele on toonud kätte ilusad päiksepaistelised talveilmad. Iga külmapäev muudab jääd Pärnu jõel ja Liivi lahel üha paksemaks. Kesklinna silla juures eelistab osa inimesi jõge ületada mööda jääd. Mida kaugemal sillast, seda mõistetavam otsetee kasutamine on. Muidugi tuleb hoiduda eemale sadamaakvatooriumist. Otsetee liiga lähedal lahtimurtud jääle pole soovitav, sest jäämõrad ulatuvad näiliselt tervel jääl ka kaugemale.
Pärnu sadama piirkonnas ja peamiselt Liivi lahel baseerub talviti Pärnus jäämurdja EVA-316, mis ehitati 1980. a Soomes esmalt poilaevaks. Aastal 1995 osteti Lonna Eestisse Veeteede Ametile. Ümberehituse käigus lisati kerele 7,8 m pikkust, praegune kogupikkus 57,9 m. Pikendatud keskossa paigaldati õlikorjesüsteemid ja reostuse hoiumahutid. Vöör ehitati jäämurdja vööriks ja ahter varustati pukseerimissälguga, mis võimaldab jääs pukseerimist. Laeva laius on 12,6 m ja süvis 3,7 m. Tänavu talvel on EVA-316 teinud juba sadakond väljasõitu.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
Saja kaheksakümne aastase ajalooga Sindi gümnaasium on viimased kümmekond aastat andnud välja oma kooli ajalehte Sindi Sahistaja, mille ilmumise sagedust soovitakse tänavu suurendada.
Eliria Kaup ja Netty Raud. Foto: Urmas Saard
Täna koolipereni jõudnud ajalehe esilehel haarab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup saabunud punase kuke aasta mõttest kinni ja ütleb, et kukk ei ole just rahusümbol. Aga tuleb tunnistada, et ilus on ta küll, ning oma tegemistest annab ta teada valjuhäälselt. „Mida võiks sellest Sindi kooli jaoks välja lugeda? Loomulikult seda, et hakkame Sindi gümnaasiumis toimuvast sel aastal veelgi rohkem kuulma.“
Pärnu maakonnas ainsana edukalt tegutsev telestuudio SG Reporter on vaatajate ees keskeltläbi kord kuus ja kooliraadio täiesti iseenesest mõistetav kaaslane. Nüüd ootab kool, et paberleht ei jääks oma võimalustega maha liikuvast pildist ja raadiohäälest. Kirjutavate õpilaste loometöö ja koolielus pidevalt toimuvad sündmused vajavad paremat kajastamist. Sindi gümnaasiumi meediakallakuga valikaine õppimine loob ajakirjanduslikuks väljundiks suurepärase aluse.
Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.
Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard
Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.
Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.
Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.
Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.
Raadiosaate alguseni on veel pool tundi aega. Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar võtavad Sindi noortekeskuse savivoolimise ruumi keskel asuva suurema laua ääres kohad sisse. Aeg kulub aparatuuri seadistamisele, ülesannete jagamisele, eetrisse mineva kava täpsustamisele ja muule vajalikule ettevalmistusele.
Sindi Raadio stuudios Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar. Foto: Urmas Saard
Noormehed on Sindi gümnaasiumi õpilased. Kaur õpib kuuendas ja alustas käesoleva õppeaasta alguses kooliraadios. Oktoobris kasvas huvi raadio tegemise vastu sedavõrd suureks, et otsustas minna iseseisvalt eetrisse. Noortekeskuse juhataja Helle Vent nõustus selleks andma ruumi koos esmavajaliku tehnikaga. Detsembri lõpus alustati youtube kanalil „POPP FM Eesti“. Kaur kaasas oma meeskonda seitsmendas õppivad kaksikud Fredi ja Karli. Alates aasta esimesest päevast töötab „POPP FM Eesti“ asemel nüüd Sindi Raadio. Sellel aastal on tänane saade seitsmes. Kui palju saateid juba tehtud on, seda noormehed kohe vastata ei oskagi.
Kaur istub režiipuldis. Tema on saatejuht. Pult võimaldab kasutada üheaegselt kaheksat mikrofoni. Noortekeskusel nii palju ei ole, aga saadakse hästi hakkama ka poole vähemaga. Töö käib ilma kõrvaklappideta, aga tullakse toime ka kõlarite abiga. Valdav osa saateajast läheb muusikale. Oma koht on uudistel. Uudistes kuuleb aktuaalset Sindis toimuva kohta, kuid räägitakse ka kaugemal aset leidvatest sündmustest. Kuuleb ilmateadet ja korraldatakse vestlusringe, intervjueeritakse külalisi.
Täna avati Pärnumaal Sisekaitseakadeemia Paikuse politsei- ja piirivalvekolledži uus lasketiir, mis on Eestis esmakordselt ehitatud spetsiaalselt politsei taktikaliste laskeharjutuste läbiviimiseks.
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel. Foto: Urmas Saard
Avamisel osalesid siseminister Andres Anvelt, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Paikuse kolledži direktor politseimajor Priit Heinsoo, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja teised.
Heinsoo kiitis 180kraadilise taktikalise lasketiiru headust. Ta oli kindel, et nüüdsest ei lase terasest katus ja selle alla lakke riputatud puidust nelinurgad mitte ühtki kuuli paha peale “hulkuma” minna. Varem olevat olnud arusaamatuid juhtumeid, kui mõni lähikonna elanik kurtnud, et kuul potsatanud tema aknalauale. Ilmselt siis rikošetiga.
Anvelt kinnitas, et Eestis ei ole olnud kunagi turvalisemat aega kui täna on. Ministri hinnangul on lasketiir turvaline neile, kes harjutavad ja ka ümbritsevale kogukonnale. „Endise politseinikuna võin öelda, et politseiniku kõige suurem saavutus on see, kui ta oma praktika jooksul ei ole pidanud relva kunagi tarvitama, aga ta peab olema alati valmis seda kasutama. Iga päeva alustades tuleb arvestada võimalusega, et see võibki olla relva kasutamise esimene päev,“ rääkis minister, miks selline taktikaline tiir on väljaõppeks väga oluline objekt.
„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard
Traditsioonid kui juured
Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.
Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.
Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.
Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.
Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard
Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
