Urmas Saard – Külauudised

DIABEEDIRAVI JÄRJEPIDEVUS EI TOHI MUUTUDA TASULISEKS PRIVILEEGIKS

Arvamus

Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juhataja

Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juhataja. Foto erakogust

Viimastel kuudel on Eesti tervishoius tekitanud patsientides ja erialaringkondades põhjendatud muret olukord, kus mitmed endokrinoloogid ja diabeediõed on lahkunud Tartu Ülikooli Kliinikumist. Tegemist ei ole üksnes personaliküsimusega, vaid arenguga, millel on otsene mõju krooniliste haigustega inimeste ravile, ravikogemusele ja turvatundele.

KÕNEKAS⟩ IGA KOLMAS NAINE PEAB LEVINUD TERVISEHÄDAGA OMAPÄI TOIME TULEMA

Arsti nõuanne

Karin Rosenstein, Next Fertility Nordic kliiniku tegevjuht. Foto: Next Fertility Nordic

Vaagnapõhja tervisega seotud vaevusi kogeb elu jooksul ligikaudu iga kolmas naine. Sellest hoolimata kulub keskmiselt kuus aastat, enne kui naised julgevad abi otsida ja jõuavad sobiva ravini.

EESTLASTE OSAKAAL ON EESTI VABARIIGI PEALINNAS NAPIS ENAMUSES

Vaade Tallinna südalinnale. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Tallinna linnavalitsuse teatel sündis möödunud aastal Tallinnas 3167 last. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmiti möödunud aastal 2291 abielu, vanim peigmees ja pruut olid 78-aastased. Kõige enam abielluti juulis ja augustis, mil sõlmiti üle 300 abielu kuus.

ÜLEVAADE NAKKUSHAIGUSTEST⟩ HAIGESTUMUSE INTENSIIVSUST HINNATAKSE VÄGA KÕRGEKS

Päevatoimetaja

Aasta esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse sümptomitega arstide poole 3151 inimest. Samal perioodil registreeriti 1679 gripijuhtu ja 328 COVID-19 haigusjuhtu. Eesti kõrgeim haigestumus registreeriti Läänemaal ning madalaim Hiiu- ja Jõgevamaal.

TARTU MARATONI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAV SUUSAMATK JAN UUSPÕLLUGA

Tartu Maratoni sünnipäeva tähistab suusamatk koos Jan Uuspõlluga. Foto: Assar Jõepera

Päevatoimetaja

18. jaanuaril tähistab Tartu Maraton oma sünnipäeva ning kutsub kõiki suusasõpru ühisele matkale. Tartu Maratoni sünnipäevamatk Jan Uuspõlluga viib osalejad traditsioonilisele rajale Elvast Hellenurmeni ja tagasi, kuigi tavapäraselt on Elvas hoopis maratoni finiš.

JÄÄOLUD⟩ ENNE JÄÄLE MINEKUT VEENDU, KAS SEE KANNAB SIND

Keskkonnaagentuuri seirekaamera foto: Emajõgi Tartus Kaarsilla juures

Külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.

RAHVUSVAHELINE KESKTALVINE VEELINNULOENDUS

Jääkoskelid, emane ja isane. Foto: Liisa Veskimäe

Päevatoimetaja

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles kõiki linnuhuvilisi loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid veelinde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust.

OTEPÄÄ TALVEÖÖS KUULEB MUUSIKA VÄGE

Talveöölaulupidu 2025. aastal. Foto: Martin Mae

Päevatoimetaja

Otepää on tuntud kui talispordialade meka, kuid lisaks sportlikele sündmustele on siinkandis au sees ka kultuur. Võrdväärselt sportlikule jõule ja väele on Otepää talvises karguses oma koht muusika jõul ja väel: 24. jaanuaril kell 19.00 toimub Otepää Keskväljakul armastatud Otepää.

TRE RAADIOS VAHETUB OMANIK

Siim Pohlak

Päevatoimetaja

Täna teatas Tre Raadio senine omanik Siim Pohlak, et aeg on ühele pikale ja intensiivsele perioodile elus joon alla tõmmata. Pohlak müüs TRE Raadio ära ja raadiokanal jätkab edaspidi tegevust teise nimega.

ETNO LAAGRID OOTAVAD NOORI REGISTREERUMA

Noorte ETNO 2025. aastal. Foto: Kerttu Kruusla

Päevatoimetaja

Kolm suvist etnolaagrit avasid vastuvõtu ning ootavad 10–30-aastaseid pärimusmuusikahuvilisi end kirja panema.

AHHAA TÄHISTAB VIIE MILJONI KÜLASTAJANI JÕUDMIST

Viie miljoni külastajani jõudnud Teaduskeskus AHHAA. Foto: SA Teaduskeskus AHHAA

Päevatoimetaja

Teaduskeskus AHHAA tähistab olulist verstaposti – alates tegevuse algusest 1997. aastal on keskuse näitusi ja haridusprogramme külastanud kokku viis miljonit inimest.

ALANUD AASTA LIND PIIRITAJA ON TÕELINE TAEVATALTSUTAJA

Piiritaja. Foto Sam Turley (rspb-images.com)

Päevatoimetaja

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.

VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEVAL⟩ EESTI ELAB MEIE MÄLUS, TEGUDES JA SÜDAMES

Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Kristiina Anufrieva, Lembit Roosimäe, Chätlyn Parts (esimees) ja Marko Nuut Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Sindi Vanal kalmistul kapten Viktor Araki kalmul.

Foto: Heidi Vellend

Chätlyn Parts

3. jaanuaril külastasid Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul sõjakangelase kapten Viktor Araku hauda.

SIIL ON AASTA LOOM 2026 – VÄIKE LOOM SUURE SÕNUMIGA

Harilik siil ja kaelussiil. Fotod: Reno R. Künnapuu

Päevatoimetaja

Eesti Terioloogia Selts kuulutas koostöös partneritega 2026. aasta loomaks siili – täpsemalt siilid, sest Eestis elab kaks liiki siile.

PÜHADEAEGNE ELUSTIIL VÕIB MÕJUTADA MAKSA TERVIST

Terve ja rasvunud maks

Jõuluperiood ja aastavahetus toovad kaasa rohkem pidusid, rasvasema toiduvaliku ja sageli ka suurema alkoholitarbimise. Kuigi enesetunne võib pühade järel kiiresti taastuda, ei pruugi organism sellele samas tempos järele jõuda. Eriti koormav on see periood maksale – organile, mis vastutab nii ainevahetuse kui ka organismi puhastamise eest.

LOOMAD OTSIVAD KÜLMAS TALVES PEAVARJU. MIDA PEAKS TEADMA IGA AUTOJUHT?

Tänasel külmal talvepäeval, kus ka aastavahetuse puhul mitmel pool rakette laskma hakatakse, peaksime mõtlema rohkem väikestele loomadele, kes seepärast suurt hirmu tunnevad.

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Talviste külmade saabudes otsivad väikesed loomad sageli sooja ja varjulist paika, et miinuskraadide eest pääseda. Kahjuks võib selleks osutuda ka auto – täpsemalt selle alune, rattakoopad või isegi mootoriruum. Looma jaoks tundub see turvaline ja soe, kuid auto käivitamine võib lõppeda traagiliselt.

PÄRNU 2025. AASTA TEOKS VALITI RAHVAHÄÄLETUSEL PÄRNUMAA ESIMENE JÕULULAULUPIDU

Margrit Kits, Pärnumaa I jõululaulupeo kunstiline juht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

30. detsembril lõppes Pärnu aasta teo konkurss 2025 ning rahvahääletusel valiti lõppeva aasta teoks Pärnumaa I jõululaulupeo toimumine. Teisele kohale tõusis Pärnu Raba–Lai tänava silla valmimine ning kolmandale Supeluse tänava rekonstrueerimine.

KORMORANI AASTA LÕPEB, KUID ARUTELUD MITTE

Kormoran. Foto: Tallinna Loomaaed

Päevatoimetaja

Juba homme on meil uus aasta lind, seega on viimane aeg teha tagasivaade möödunud kormorani aastale. Erinevalt enamikest varasematest aasta lindudest võib küll kindel olla, et aastanumbri vahetusega kormoran meediapildist ära ei kao. Kormorani arvukus on hoolimata üha enamate munade õlitamisest tõusutrendis. See tähendab, et kalurite vastumeelsus liigi vastu pigem suureneb ja nõutakse üha karmimaid ohjamismeetmeid.

TARTUMAA TOIDUPIIRKONNA EDUKA AASTA KOKKUVÕTTEKS VALMIS RETSEPTIKOGUMIK

Tartumaa maitsete õhtusöök VOCO-s. Foto: Silver Gutmann

Päevatoimetaja

Detsembriga sai läbi Eesti tänavune maitsete aasta, mille fookuses oli Tartumaa toidupiirkond. Mahukas programm „Maitseelamused Võrtsust Peipsini“ hõlmas paljude osapoolte koostöös ellu viidud tegevusi, mille raames toimus maikuust detsembrini muuhulgas üle 100 turismi- ja toidusündmuse.

SINDIS TÄHISTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEVA SANGARI KALMUL

Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Marko Nuut, Eneli Arusaar ja Chätlyn Parts Sindi raamatukogus tutvumas Vabadussõda käsitleva kirjandusega. Selfie: Chätlyn Parts

Päevatoimetaja

Täna külastasid Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Chätlyn Parts (esimees), Eneli Arusaar ja Marko Nuut Sindi raamatukogu, et tutvuda Vabadussõda käsitleva kirjandusega. Lugejate külastusnurgas peetud nõupidamisel valmistuti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaks.

KOHALIKU OMAVALITSUSE AJALEHED: TASUTA INFO VÕI KOHALIK AJAKIRJANDUS?

Omavalitsuste kommunikatsiooniinimesed Saaremaa Teatajat sirvimas. Foto: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Päevatoimetaja

Kohalike omavalitsuste lehed elavad Eestis visalt edasi. Paber jõuab ka nende inimesteni, kes internetti ei kasuta või omavalitsuse sotsiaalmeediat ei jälgi. Samal ajal hägustub piir ametliku teavituse ja ajakirjanduse vahel. Eriti siis, kui samas väljaandes on koos omavalitsuse sõnumid, kogukonnalood, reklaam ja valimiste eel poliitikute pildid.

3. JAANUARIL TÄHISTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEVA LIPUPÄEVANA

Alevi kalmistul avati 16. juulil 1922. a mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenutele.

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Laupäeval, 3. jaanuaril möödub 106 aastat vabadussõja relvarahu sõlmimisest. Meenutamaks toonaseid kangelastegusid ning andmaks au sõjas langenutele, korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Pärnumaa malevaga mälestustseremoonia Alevi kalmistul asuva vabadussõjas langenute monumendi juures.

IN MEMORIAM MART-OLAV NIKLUS (22.09.1934 – 25.12.2025)

Mälestusfotol näeb Aldo Kalsi ja Mart Niklust, kes on saabunud Eesti Rahvusraamatukogusse Tartu rahulepingule pühendatud konverentsile (2020). Foto: Urmas Saard / Külauudised

Aldo Kals

Meie kalendris on 22. september märgitud riigilipu heiskamisega ja vastupanuvõitluse päevana. Rahvuslike jõudude moodustatud Otto Tiefi valitsus taotles sel päeval 1944 riikliku järjepidevuse alusel Eesti Vabariigi taastamist. Sarnaselt kunagise talvise madisepäeva imega ajalugu aga ei kordunud ja pealinnas heisatud sinimustvalge rebiti vennatapusõja tunnustega heitluses punaarmeelaste poolt maha. Sel päeval oli Tartu poiss Mart Niklus kümneaastane ja kes võis arvata, et tema sünnikuupäeva tulevane sisu saab talle elutööks ja kõigile eestlastele rahvuspühaks!

EESTI ELUGA KOHANEMISE SPIKKER AITAB MUUTA NÄHTAMATUD REEGLID ARUSAADAVAKS

Eesti eluga kohanemise spikker

Päevatoimetaja

Rändetaustaga inimesed puutuvad Eestis igapäevaelus sageli kokku kirjutamata reeglitega, mida kohalikud peavad iseenesestmõistetavaks, kuid mis uutele tulijatele ei pruugi olla arusaadavad. Just selliste olukordade selgitamiseks on loodud „Eesti eluga kohanemise spikker“, mis aitab nähtamatud tavad ja ootused selgesse keelde panna.

IN MEMORIAM: JÕULUPÜHAL SURI MART NIKLUS

Mart Niklus. Foto: Urmas Saard

Päevatoimetaja

Mart-Olav Niklus sündis 1934. aasta 22. septembril Tartus ja suri kodulinnas 2025. aasta 25. detsembril. Teda on austatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu III klassi teenetemärgiga, Riigivapi II klassi teenetemärgiga ja tunnustatud veel mitmete välisriikide ordenite, riiklike ja ühiskondlike autasudega.