Tuuli Hiiesalu

Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

16. märtsil, emakeelepäevajärgsel pühapäeval, vallutavad Rakvere spordikeskuse taas raamatud ja raamatuhuvilised – kell 11.00 avab uksed kuues tasuta raamatu laat.

Laadaline võib rahakoti rahulikult koju jätta, sest kõik laadal pakutav maksab 0 eurot ja 0 senti ning tingimisvõimalust ei ole!

Selleks, et laadal raamatuid jätkuks ja valikut oleks, on võimalik panustada igaühel. Küllap on meil kõigil kodus raamatuid, mida me ise enam ei vaja, kuid mida ära visata ka ei taha. Neid raamatuid võib aga vaja olla kellelgi teisel. Seetõttu kutsume inimesi üles tuulama oma raamaturiiulites, et sealt enesele mittevajalik välja sorteerida ja laadale tuua. Oluline pole mitte see, kas leiate sealt ühe raamatu või viis kotitäit, vaid see, et lugemist väärt raamatud taas kasutamist leiaks ja kellelegi rõõmu pakuks. Lisaks raamatutele võib tuua ka muid infokandjaid – heli- ja videosalvestisi, lauamänge ja muud sellist.

Selleks, et korraldajad jõuaksid kokkutoodud kirjavara sorteerida ja laudadele laotada, tuleb see kohale tuua enne laata. Raamatuid võtavad Lääne-Virumaa keskraamatukogu töötajad vastu kahel eelneval päeval – 14. ja 15. märtsil alates 10.00 – 20.00 Rakvere spordikeskuses. Loe edasi: Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

Kohvik jagab Lastefondi toetuseks annetuse eest tassikooke

Esmaspäeval, 10. märtsil saab Tartus Tasku keskuses asuvast kohvikust Tassikoogid soetada endale 1-eurose annetuse eest maitsva koogikese, mille tavahind on 2 eurot. Heategevuskampaania tulu annetab kohvik SA TÜK Lastefondile puuetega lastele hoiukodu loomiseks.

Tassikoogid OÜ omanik Aljona Gorbatškova on seni olnud Lastefondi koostööpartner oma teise ettevõtte, kosmeetikatooteid vahendava OÜ Aravoniga ning on soovinud juba ammu siduda Lastefondiga ka Tassikooke. “Väga paljud on minult küsinud, miks ma seesugust heategevust teen. Minu soov oleks, et Eesti inimesed märkaksid enda ümber rohkem. Mõelge kui palju head on võimalik teha 1 euroga! Mõelge, kui igaüks meist ostab ühe 1-eurose koogi!” räägib ta. “Kuigi hetkel ei oska me annetussummat prognoosida, annab meie tiim endast kindlasti maksimumi, et kampaania õnnestuks ja saaksime võimalikult paljuga puuetega lapsi ning nende vanemaid aidata.”

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tõdeb, et selliste koostööpartnerite üle, kes ise järjest uute toetusettepanekutega välja tulevad, saab vaid heameelt tunda. “Võtmeisikuks on siin Aljona Gorbatškova, kes Geomar kehahooldustoodete maaletoojana teeb Lastefondiga juba varasemalt heategevuslikku koostööd, mille raames annetab igalt täissuuruses tootelt ühe euro Lastefondile. Lisaks on kohvik Tassikoogid aidanud korraldada ühe meie motivatsiooniürituse, kus koogikesed ja joogid olid fondi tublidele vabatahtlikele tasuta. Kusjuures algatus ja ideed on alati tulnud ettevõtja enda poolt.” täpsustab ta.

Puudega lastele hoiukodude loomine on SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania, mille eesmärk on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene hoiukodu avatakse juba 17. märtsil SA Tartu Perekodus Käopesa.

Põlvamaa Keskkonnamajas vaadatakse filmi Alam-Pedjast

19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel.

Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.

Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.

Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemine on kõigile tasuta.

Avati Tartu maakonna noortekeskuste projektikonkurss

Tartu maavanem kuulutas välja Tartu maakonna avatud noortekeskuste projektikonkursi, mille eesmärk on aktiveerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil.

Toetust saab taotleda juriidilise isiku asutus või selle struktuuriüksus, kus on olemas ruumid ja noorsootöötajad, kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, ollakse tegutsenud vähemalt 3 kuud ning ollakse avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas.

Konkursi tänavused prioriteedid on terviseedendus, liikumisharrastus ja Tartumaa noortekeskuste omavaheline koostöö.

Taotluste esitamise tähtpäev on 4. aprill 2014 kell 9.00. Taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada e-posti teel Tartu Maavalitsusse, kus seda hindab maavanema moodustatud komisjon. Hindamiskriteeriumid on vastavus avatud noorsootöö meetodile, noorte kaasatus ning projekti ja eelarve läbimõeldus. Projektikonkursi tulemustest teavitatakse pärast tulemuste selgumist Tartu maavalitsuse veebilehel www.tartu.maavalitsus.ee.

Täpsem info ja taotlusvormid on Tartu maavalitsuse veebilehel.

Reedel avatakse Genialistide klubis uus raadiojaam

Sel reedel avatakse ametlikult uus Tartu kultuuriraadio Generaadio, kus juba kolm nädalat on internetis katsetusi teinud kohalikud kultuurihuvilistest vabatahtlikud.

«Generaadio ametlik avamispidu tähendab, et aeg on jätta katsetuste aeg selja taha ning asuda tõsistele tegudele,» kommenteeris Generaadio peatoimetaja Kärt Rebane.

Internetiraadio beetaversioon on olnud töös ja kuulatav juba kolm nädalat. Homme hommikul saab valmis raadio professionaalne koduleht ning reedel avatakse raadiojaam ametlikult.

Senise katseaja jooksul on generaadio programmi loomisesse panustanud umbes 30 vabatahtlikku, toimetus ootab ka uusi ideid ja kaastöötajaid.

Rebase sõnul on näiteks esmaspäeviti kavas poliitilise alatooniga saated kodanikuühiskonnast ja linnakorraldusest, teisipäeviti muusikasaated ning neljapäeviti üldisemad kultuurisaated.

«Pühapäevad oleme jätnud eksperimentaalmuusikale ja edaspidi on plaan kaasata ka Viljandi kultuuriakadeemia tudengid, kellega koos oleme arutanud kuuldemängu salvestamist,» lisas Rebane. Eetrisse lähevad ka Genialistide klubis ja Kultuurikvartalis toimuva programmi erinevad üritused, näiteks luuleõhtud. Loe edasi: Reedel avatakse Genialistide klubis uus raadiojaam

Aasta linnu talv hakkab lõppema

Veebruar on käesoleva aasta linnuks olevale jäälinnule viimane talvekuu, sest sobivate ilmade korral võivad esimesed jäälinnud rändelt Eestisse naasta juba märtsis.

Eesti Ornitoloogiaühing püüab looduses liikujate abiga sel aastal täpsustada jäälinnu talvist levikut ja arvukust. Seega on viimane aeg minna talvituvaid jäälinde otsima ja oma vaatlustest teada anda. Kõige lihtsam on seda teha aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kus palutakse kaardile märkida kõik jäälinnuvaatlused, mis on tehtud alates 2013. aasta 1. novembrist. Infot võib edastada ka e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.

Seni on arvatud, et talveks jääb Eestisse vaid 20-50 jäälindu. Sel talvel on ornitoloogiaühingusse jõudnud aga teateid juba ligi 50 linnu kohta. Kõige rohkem on talvel jäälinde kohatud Harjumaal ja Kagu-Eestis, ühtegi vaatlust pole ainsana teada Hiiumaalt ja Ida-Virumaal.

Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Kuni 10. märtsini saab registreeruda Tartus Käopesa asenduskodu juures avatavasse sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodusse, mille pilootprojekt viiakse läbi 17.-21. märtsini.

Tegemist on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania projektiga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene Eestis ainulaadne hoiukodu avatakse SA Tartu Perekodus Käopesa tänavu kevadisel koolivaheajal ning seal jagub kohti 6-le lapsele.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saare sõnul ei ole hoiukodu näol tegemist rehabilitatsiooniasutusega, pigem loodetakse sellest kujundada laste jaoks sama meeldiv ja hubane koht nagu oma kodu, kus ajutiselt hoolitsevad laste eest ema-isa asemel vastava väljaõppe saanud hoidjad ning tugiteenuste spetsialistid. “Soovime luua koha, kuhu vanemad saavad südamerahuga tuua oma kõrgendatud hooldusvajadusega lapsed, teades, et nende eest hoolitsetakse hoiukodus sama hästi kui kodustes tingimustes. Kui kõik õnnestub, tahame teenust laiendada aastaringseks ja edaspidi sarnaseid hoiukodusid avada ka teistes suuremates linnades,” selgitas ta. Loe edasi: Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Lääne-Viru tammest saab Suure Tõllu päästepaadi emapuu

Emapuu vastupidavust katsetavad Ilmar Tamm MTÜ-st Raudlaeva Maja ja Lääne-Viru ettevõtja Ergo Eesmäe,

RMK Lääne-Virumaa metskonnas langetati eelmisel nädalal 100-aastane tammepuu, millest saab Suure Tõllu päästepaadi ajastutruu koopia emapuu.

Ehitatav paat saab olema 8 meetri pikkune ja on ajastutruu koopia Suure Tõllu päästepaadist, mille emapuu, kaared ja täävid on tammepuust, plangutus männipuust ning kinnitusvahenditeks on vaskneedid. Paat antakse valmimise järel üle Eesti Meremuuseumile Lennusadamas, kus tähistatakse tänavu laialdaselt aurik-jäälõhkuja Suur Tõll 100. juubelit. Jäälõhkuja läbib pidustuste eel põhjalikud renoveerimistööd ning tänu käesolevale projektile jõuab selle ahtritekile tagasi ka autentne päästepaat.

Projekti eestvedaja, MTÜ Raudlaeva Maja on päästepaadi rajamisel autentse tulemuse kindlustamiseks teinud põhjaliku uurimistöö allikamaterjalide osas. MTÜ esindaja Ilmar Tamme sõnul on paadi emapuu puupaatide põhitala, mille külge ülejäänud paadi osad kinnitatakse. “Emapuu mahapanek on väärikas sündmus, mis on võrreldav majale nurgakivi panekuga,” selgitas Tamm, kelle sõnul hakkavad laeva ehitus- ja viimistlusetappe arhiivi- ja fotomaterjali põhjal teostama MTÜ Puulaevaselts Vikani tuntud paadi- ja laevaehitusmeistrid. Kogu vajalik puitmaterjal päästepaadi ehitamiseks saadakse riigimetsast. Käesolev paadiehitus on osapooltele juba kolmas ajalooliste päästepaatide valmistamise ühisprojekt.

Emapuu valisid RMK Lääne-Virumaa metskonnas välja Kalev Viiksaar, Peeter Saar, Jorma Frieberg ja Ilmar Tamm ning 8,5-meetrise tamme ohutu transpordi Triigist ehituspaika Haapsallu võtsid oma õlgadele Ergo Eesmäe, Priit Hinto ja Meelis Michelson. Plaanide kohaselt valmib päästepaat käesoleva aasta suveks.

Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Bändomaania võitja Mucky solist Hedi Maaroos Foto: Andres Adamson.

Nädalavahetusel toimunud Pärnumaa traditsioonilise noorte bändide konkursi Bändomaania võitis tänavu Guns N’ Roses’i ja Ozzy Osbourne’i mõjutustega Mucky.

Žürii koosseisu kuulusid muusikud Kristjan Kaasik, Viljar Norman ning Jaan Reim. “Noorte muusikute üldine tase on Bändomaania põhjal väga hea,” leiab Reim ning lisab, et bändid on teinud väga tublit tööd. “Üllatab see, et leidub bände, kes suudavad sellisele žanrile nagu metal juurde anda uut ja huvitavat värvingut,” kiidab ka Kaasik Bändomaania tugevat taset ning põnevaid bände.

Lisaks parimale bändi tiitlile märgiti ära kollektiiv nimega Tori Hobune, kes saab võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis ning pääseb edasi “Noortebänd 2014” konkursile. Bändilabori projektijuhi Kristjan Kaasiku sõnul eristub bänd tugevalt teistest. “Kui nad lavale tulevad, võiks arvata, et tegemist on rahvamuusikutega, kuid tegelikult on nende muusika hoopis teistsugune,” räägib Kaasik, mis teda folgi mõjutustega Tori Hobuse puhul enim paelus. Ta lisab, et kollektiivi koolitamisprotsess tõotab tulla huvitav.

Lisaks peaauhinnale ning Bändilabori ja Noortebändi eripreemiatele anti välja parima vokalisti, kitarristi, bassisti, trummari ja publiku lemmiku tiitlid ning mitu eriauhinda: Loe edasi: Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Võru ja Aluksne juhid otsisid ühisosa

Eile Võru linnavalitsuses toimunud Aluksne suurvalla juhtide ja Võru abilinnapeade kohtumisel arutleti vastastikku kasulike tegevuste üle ning kaardistati ühised vajadused.

Ligi kaks tundi kestnud kohtumise käigus selgus, et kummalgi poolel on teineteisele väärt kogemusi jagada, olgu need siis keskkonna- ja energiasäästliku eluruumi kujundamisel või uute töökohtade loomisel. Läti pool, keda visiidil esindasid Aluksne suurvalla volikogu esimees Arturs Dukulis ja aseesimees Aivars Fomins uurisid muuhulgas Võrus tegutseva Saksa ettevõtte Danpower tausta, et olla valmis nende võimalikuks laienemiseks Lätti. Võru juhid eesotsas abilinnapeade Sixten Silla ja Kalev Ilvesega said aga lõunanaabritelt väärt infot Lätis toimunud haldusreformi võludest ja valudest.
Pikemalt peatuti eri projektide rahastamisel ja võimalike ühisprojektide kirjutamisel, ent arutleti ka koolireformi, lasteaedade, turismi ja ajaloomälestiste säilitamise/esitlemise teemadel.

Kuna nii Aluksne kui ka Võru jäävad oma riigi ääremaale ja on seetõttu paljude eluvaldkondade arendamisel vaeslapse osas, leiti terve rida punkte, kus mõlema poole huvid juba lähitulevikus ristuda võiksid.

RMK lõpetab jahieeskirju rikkunud jahimehega lepingu

Seoses 22. veebruaril RMK hallatavas Väätsa jahipiirkonnas toimunud jahi käigus ebaseaduslikult kütitud põdraga kaotab jahiõiguse omandanud ja jahti korraldanud kütt õiguse RMK jahipiirkonnas jahti pidada.

22. veebruaril Väätsa jahipiirkonnas Epu jahialal metsseajahi käigus toimunud jahieeskirjade rikkumist menetleb edasi Keskkonnainspektsioon. “Keelatud ajal uluki laskmine toob kaasa lisaks rahatrahvile või arestile ka jahimehe jahipidamisõiguse peatumise,” täpsustas RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste. Ta lisas, et jahilubade omajaga sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe lõpetab RMK ennetähtaegselt, kui inspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest ja tema jahipidamisõiguse peatanud.

“Siinkohal tänab RMK valvsaid jahimehi Anna jahtkonnast, kes ebaseaduslikku tegevust nähes Keskkonnainspektsiooni teavitasid,” ütles Kalev Männiste.

Iga jahihooaja alguses kuulutab RMK välja enampakkumise suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks, mille käigus saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload. Vastavalt RMK ja jahipidaja vahel sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkt 6.5.1 lõpetatakse leping ennetähtaegselt, kui Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud.

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Pildil vasakult: Heino Lõiveke, Jane Mättik, Urve Laidvee, Raul Rosenberg, minister Seeder, Aado Kuhlap, Andi Saagpakk, Mart Timmi, Martin Repinski, Ilmar Teevet. Foto: Rene Suurkaev.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2013. aasta parimaid karjakasvatajaid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias; kokku antakse välja viis hõbemärki ja üks kuldmärk. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk anti Mart Timmile, kes on Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja, edukas ettevõtja, valdkonna arvamusliider ja aktiivne külaelu arendaja. On isiklike investeeringute toel arendanud välja Navi külakeskuse. Oma Jaagumäe talu on ta üles ehitanud terviklikuks tootmiseks, näiteks sealihagi jõuab lõpptarbijani läbi oma poe ja söökla. 2009. aastal pälvis Mart Timmi ka Aasta Põllumehe tiitli.

Hõbedased teenetemärgid said Aado Kuhlap, Urve Laidvee, Heino Lõiveke, Martin Repinski ja Mati Tuvi. Loe edasi: Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Kriuhkamehe aastapäiv

Vele Henno (kural) ja Eeri. Pilt eräkogost

Räpinä kihlkunna Vilustõ külä miis Kiudo Henno (Henno Kiudorf, 83) kõnõl’ inne vabariigi aastapäivä üte ummamuudu luu, mille peräst täl, kodokandin tuntul kriuhkamehel, seoniaoni tsipakõsõ hinge vaivas.

«Vabariigi aastapäiv oll’ suur pühä kõigilõ, külä oll’ iks lippõ täüs. Mitte nigu nüüt, et kolmõ-nellä tükkü näet, ku läbi Põlva sõidat! Popsi, nuu es panõ muidoki – lipp oll’ küländ kallis osta,» tulõt’ Henno miilde, kuis inne ilmasõta aastapäivä avvostõdi ja peeti.

Henno perren peeti vabariiki ja sinimustvalgõt lippu suurõ avvo seen. Uma lipp oll’ nii pühä, et üte kehvä nal’a peräst olõssi väiku Henno 1936. aasta Eesti vabariigi aastapääväl piaaigu kõva nahatävve saanu.

«Tuu päiv oll’ mu noorõh eloh edimäne kõgõ häbüväärsemb,» mäletäs Henno. «Naabritaloh elli üts Stalini usku poiskõnõ, Siilivaski Jaan, minost oll’ tä mito aastat vanõmb. Ei tiiä, kuis tälle tuu kommunisti vaim päähä lei.

Mi, tõsõ külä poiskõsõ, lasimi niisama külä vaihõl suusõga ümbre. Timä sääde meid pikkusõ perrä ritta. Lelläpoig Artur oll’ kõgõ pikemb, timäle anti toki otsah verevät värmi rõivakalts ja nii mi läbi külä lätsimi. Ma olli viimäne ja tüke viil viimätsembäs jäämä. Ku ma nüüt olõ luudusõfilme nännü, sõs kilpkunna poigõ vette rühkmine om mu tuukõrdsõ suusatamisõga üttemuudo. Loe edasi: Kriuhkamehe aastapäiv

Põlvamaa vapimärgi pälvis Ülle Podekrat

Vapimärgi pälvinud Ülle Podekrat. Foto Põlva Maavalitsus

24. veebruaril toimus Värska kultuurikeskuses Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt.

Põlvamaa vapimärgiga autasustas maavanem lasteaia Mesimumm muusikaõpetajat, folklooriansambli Käokirjas juhendajat, Mooste Rahvamuusikakooli rajajat ja Eesti Rahvamuusikatöötluse festivali peakorraldajat Ülle Podekrati kauaaegse ja silmapaistva töö ning olulise panuse eest pärimuskultuuri edendamisel maakonnas. Vapimärgiga kaasnes ka Põlvamaa Omavalitsuste Liidu rahaline preemia.

Maakonnale osutatud teenete eest pälvisid maavanemalt Põlvamaa teenetemärgi Eesti Punase Risti Põlvamaa Seltsi sekretär Kaja Leppoja, AS Räpina Paberivabrik juhataja Mihkel Peedimaa ning Põlva Jahiseltsi majandusjuhataja, spordikohtunik, Põlva Laskespordiklubi asutaja ja juhatuseesimees, laskespordi treener-juhendaja, Eestimaa spordiliit Jõud auliige Anne Vasarik.

Maavanema aukirja said Põlva postkontori klienditeenindaja Anne Hõrak, SA Maarja Küla asutaja ja nõukogu esimees Jaan Kallas, loomakasvataja, Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv, Saatse Seto Muuseumi varahoidja-juhataja Tea Korela, Räpina Aianduskooli õpetaja, Räpina Spordikooli treener Heini Lumpre, Kaitseliidu Põlva Maleva juhatuse liige-nooremleitnant, abipolitseinik, Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola, Põlva Muusikakooli õpetaja-dirigent, Põlvamaa Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi juhatuse esimees, MTÜ Lõõtsapilliseltsi asutajaliige Mare Põld, Veriora Valla Kultuur juhataja, MTÜ Tegus Veriora juhatuse liige, Eesti Rahvamajade Ühingu esinduskogu liige Piret Rammo, Sihtasutuse Seto Instituut tegevjuht Ahto Raudoja ja OÜ Kanepi Aiand tegevjuht Margus Vahtramäe.

Noori bände hakkavad koolitama kogemustega muusikud

Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidav mentorprogramm Bändilabor alustab esimeste ansamblite juhendamisega 15. veebruaril Pärnus, kus keskendutakse nädal hiljem toimuval Bändomaanial osalevate ansamblite konkursiks ettevalmistamisele.

“Eriti pannaksegi rõhku bändi lavalisele olekule, dünaamikale ja kõlale ning antakse nõuandeid, mida bänd saaks teha, et soundcheckid oleksid kiired ja produktiivsed,” sõnab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. Pärnumaa koolitust viivad läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik. Lisaks mentoritele annavad nõu ka Bändomaania peakorraldaja Risto Tamm ja helimeeskond.

Pärnu linna ja maakonna bändikonkurss Bändomaania toimub 23. veebruaril ööklubis Sugar. Üles astuvad OL*, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ning Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.

Aasta esimeses pooles toimuvad konkursid veel Viljandi-, Lääne,- Tartu-, Harju- ja Saaremaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Piirkondlike konkursside auhinnafondides on lisaks teistele preemiatele edasipääs Noortebänd 2014 konkursile ning osalemine Bändilabori mentorprogrammis.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõpeb haugipüük

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.

Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.

Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.

Viljandis avatakse Heldur Lassi joonistuste näitus

Esmaspäeval, 17. veebruaril avatakse Viljandi Linnagaleriis Heldur Lassi värviliste joonistuste näitus „Teetähised“. Näituse kuraator on Aate-Heli Õun.

60. juubelit tähistav kunstnik Heldur Lassi ütleb, et tema loomingu peamiseks liikumapanevaks jõuks on igapäevased tunded ja kogemused. Loomingust saab tema jaoks elu läbitunnetamise ja hingerahu leidmise vahend, omamoodi isikliku vabaduse akt. Kunstitöödest saavad teetähised endasse uskumise teel.

Näitusel eksponeeritavatel pliiatsijoontega tihedalt läbitöötatud piltidel on läbi põimunud abstraktne ja kujutav, suur ja väike, vorm ja värv. Peentest joontest moodustuvad üksteisest läbikumavad hõrgud maailmad.

Näitus jääb Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus) avatuks 8.märtsini.

Pilkuse järvel toimub talvine kalapüük

22. veebruaril korraldab Pilkuse küla Otepääl Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad.

Üks korraldajatest, Pilkuse küla elanik Marika Ein ütles, et võistelda saavad mehed, naised, noored (13- 16 aastased), lapsed (kuni 12 eluaastani) ning võistkonnad (kolm võistlejat).

Individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga. Kavas on ka üllatusauhinnad. Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.

“Tegemist on kogupereüritusega, mis annab võimaluse kõigil pereliikmetele kalapüügiga kätt proovida,” ütles Marika Ein.

Võistluste reeglitega saab tutvuda Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee

SA Lõuna-Eesti Turism allkirjastab koostöölepingu Pihkvaga

Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil Tourest sõlmitakse koostööleping Lõuna-Eesti Turismi ja Pihkva Oblastivalitsuse vahel.

Koostööleping allkirjastatakse Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojekti tutvustamisel ning Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruudi avamisel.

Koostöölepingu eesmärgiks on tõhustada turismialast koostööd ja infovahetust Lõuna-Eesti regiooni ja Pihkva oblasti vahel. Koostöölepingule kirjutavad alla SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu liige Kajar Lember ja Pihkva Oblastivalitsuse Turismiinfokeskuse direktor Jana Nassar.

Tourest messil kasutavad Lõuna-Eesti erinevad piirkonnad kujunduskontseptsioonis National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugusid põnevatest paikadest ja inimestest Lõuna-Eestis ning toob messipinnale kokku avastamist väärt paigad ja turismiteenuste pakkujad kogu Lõuna-Eestist. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollaste akende.

Rohkem infot Lõuna-Eesti koostööprojekti kohta leiab: www.visitsouthestonia.com

AHHAA sukeldub sõbrapäeval südamesse

Sel nädalal rõõmustab teaduskeskus AHHAA oma külalisi enneolematu sõbraprogrammiga, mis kulmineerub sõbrapäeval, kui avatakse mobiilifotode näitus ning külastajatel on võimalus piiluda ehtsasse südamesse.

Töötoas „Sukeldume südamesse“ saavad julgemad AHHAA külastajad uurida koos giidiga päris seasüdant. Töötoas otsitakse vastuseid küsimustele, kas ka tegelikkuses on meie kõige tähtsam organ südamekujuline ning kuidas see täpselt töötab.

Reedel avatakse Pihkva fotograafide mobiilifotograafia näitus, mis on inspireeritud sõprusest ja armastusest. Näituse toob Eestisse Pihkva fotograaf ja huviringi juht Dmitri Tolkachjov.

Kõigil külastajatel on võimalik sõbrapäeval ka ise teha endast ja sõpradest meeldejääv foto koos lõhkeva õhupalliga. Igale AHHAA külastajale on see sõbrapäeval tasuta (üks pilt inimese kohta).

Lisaks saavad külastajad kuni nädala lõpuni valmistada valguse abiga kaarte, meisterdada südamekujulisi seepe, küünlaid, imemaitsvat šokolaadi, suussulavaid karamelle ning lindude maiust. AHHAA teadusteater näitab igal päeval sõbrateemalisi teadusetendusi.

Kõigi sõbranädala külastajate vahel läheb loosi hulgaliselt AHHAA auhindu ja pileteid ning AHHAA Facebooki lehel saab osa võtta AHHAA-teemalisest arvamismängust.

Sõbranädala täpse kava leiab veebist.

Lasterikastele peredele tahetakse kinkida ajakirju

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ja kirjastus Director Meedia alustasid Eestis esmakordse tellimiskampaaniaga, mille eesmärk on pakkuda lasterikastele peredele tasuta ajakirju Director, Psühholoogia Sinule ja Inseneeria. Ajakirju saavad suurperedele kinkida tellijad, kui tasuvad lasterikaste perede eest täiendavalt 15 eurot.

“Suurperedes on iga euro arvel ning nende toetamine ka vaimse toega on erakordselt oluline,” ütles ELPLi president Aage Õunap. “Kõik kolm ajakirja on silmaringi laiendavad ja korrastavad omal moel maailma. Loodan, et paljud nende ajakirjade lugejad panustavad ka meie kampaaniasse hea meelega.”

“Huvi lugemise vastu saab alguse ema-isa poolt loetud unejuttudest. Lapsepõlves alguse saanud lugemisharjumused annavad inimesele oskused, millest on kasu terve elu,” rääkis Aage Õunap. “Seetõttu on käesolev algatus igati tähenduslik, toetades noorte igakülgset arengut ning avardades vanemate silmaringi. Liit garanteerib ajakirjade jõudmise peredeni ning poolte soovil saame sõbrapered ka omavahel kokku viia.”

“Annetamine on lihtne – kui ajakirjade tellija lisab oma tavapärase tellimuse hinnale viisteist eurot, saab sama ajakirja terveks aastaks ka seda ajakirja soovinud lasterikas pere,” selgitas Director Meedia juhataja Taivo Paju. “Aga kahtlemata võidavad ka annetajad – iga heategu muudab heategija paremaks ja helgemaks inimeseks.”

Rohkem infot leiab kampaania kohta veebruari ajakirjades, tellimislehel www.director.ee/telli või telefonil 625 1859.

Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

24. jaanuaril toimus Põlva Maavalitsuse saalis maakondlike arendus-, maine- ja hariduskomisjonide ühiskoosolek. Arutelu kujunes piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme ja selle rakendamise maakondliku kavandamise ümber.

Nimetatud meetme prioriteetne suund on tööhõive suurendamise ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmise kaudu konkurentsivõime tugevdamine Eesti maakondades. Meetme lõplik väljatöötamine veel toimub, kuid üht-teist on juba selgunud, mis võimaldab ka maakondades tööd alustada. Maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tegevdirektor Veiko Maastiku eestvedamisel kokku kutsutud komisjonide ühiskoosolek oli alles pika protsessi algus.

“Sel poolaastal toimuvad kohtumised veel mitmete erinevate huvigruppidega (nt omavalitsused, ettevõtjad). Kindlasti on vaja selle meetme raames üle vaadata ka maakonna arengukava, kuna hetkel on seal prioriteedid sõnastatud üsna üldsõnaliselt. Dokument, mis vastu võetakse on antud meetmest lähtuv piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas kehtiva arengukavaga. Lisaks, on tõenäoline, et pehmete tegevuste jaoks saab olema eraldi meede, mille raames koostatakse piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava,” tutvustas eesseisvaid tegevusi maavanem. Loe edasi: Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) veebilehele lisandus venekeelne osa – aadressil www.sev.ee/ru asuv infovärav siinsetele vene keelt kõnelevatele sotsiaalse ettevõtluse huvilistele.

“Olen alati tähtsaks pidanud vabaühenduste omatulu teenimist, et nad sõltuksid vähem riigi rahakotist. Mida vähem vabaühendused sõltuvad riigi rahastusest, seda selgemad on avaliku ja kolmanda sektori suhted. Sotsiaalne ettevõtlus on üks võimalus, kuidas lahendada ühiskonnas olulisi probleeme tehes seda omatulu teenimise abil. Mul on väga hea meel, et teave sotsiaalsest ettevõtlusest jõuab nüüd rohkemate inimesteni,” kommenteeris portaali avamist regionaalminister Siim Kiisler.

“Eestis elab palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi ja nagu SEVi meeskonna senine kogemus on näidanud, tunnevad nemadki sotsiaalse ettevõtluse teemade vastu huvi. Seetõttu otsustasime olulise hulga eestikeelset informatsiooni vene keelde tõlkida,” tutvustas venekeelse veebikeskkonna sünnilugu SEVi kommunikatsioonijuht Külli Kivioja-Ööpik. Loe edasi: Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad:

Aasta vabaühendus: Pimemassööride ühing. EPMÜ on nägemispuudega inimeste endi initsiatiivil toimiv ühendus, mis on 15 tegevusaasta jooksul muutnud ühiskonna suhtumist nägemispuudega inimeste vastu oluliselt sõbralikumaks ning kaasanud nägemispuudega inimesed aktiivsesse (töö)ellu. Massööri elukutse omandamine on Eestis siiani pea ainus võimalus pimedana tööd leida ja avatud tööturule siirduda. Ühingus on saanud koolitust või tööd 86 pimemassööri üle Eesti, muutudes abivajajatest abi andjateks. Lisaks sellele, et ühing toob inimesed tööelu juurde, teenitakse ise tulu oma ühingu majandamiseks. 2013. aastast avas ühing koolituskeskuse, kus pakutakse koolitust ja nõustamist nii eesti kui vene keeles.

Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb ka 5000 euro suurune preemia Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Otsitakse regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks.

Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.

Ettepanekuid oodatakse 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn. Kandidaatide esitamise taotluse vorm