Tuuli Hiiesalu

Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel “Reaalainetega edukaks” nädal.

Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

“Ilmselt ei kahtle keegi, et tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja tarku robotmasinaid. Aga tulevik ei ole mitte masinate, vaid eelk õige nende inimeste päralt, kes suudavad neid masinaid mistahes valdkonnas luua”, ütles “Reaalainetega edukaks” algatuse patroon, EMT juht Valdo Kalm, kes suundub 9. aprillil tunde andma Tallinna 32. keskkooli. Ta lisas: “Selle aluseks ja eelduseks on aga just reaalainete õppimine. Infotehnoloogia-ja telekommunikatsiooni (IKT) valdkonna spetsialistidena saame noortele näidata seoseid koolis omandatava ja reaalse töömaailma vahel.”

“Reaalainetega edukaks” nädala projektijuht Doris Põld viitab, et International Data Corporation tööstusuuringu hinnangul on 2015. aastal 90% kõigist ametitest tarvis vähemalt minimaalsete e-oskuste olemasolu. “Tänapäeval on IT kasutuses juba pea kõikides eluvaldkondades, aidates muuta meie elu lihtsamaks. Sellepärast võib noor kindel olla, et reaalaineid õppides on tulevikus tööturul paremad võimalused,” lisab ta. Loe edasi: Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid oksjonile

Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.

Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.

Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .

Täpsed oksjonil osalemise tingimused ja ankeet asuvad aadressil http://loovtartu.ee/oksjonid.

Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. “Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

MTÜ Mondo toetab Ghana maakoole 7000 euroga

MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.

Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.

Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.

Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.

Täiskasvanute karjääripäev aitab sihte seada

Täna esmakordselt toimuv Tartu karjääripäev „Terve karjäär“ pakub teadmisi ja oskusi, kuidas oma elukäiku teadlikumalt kavandada, tutvustab erinevaid karjääriteenuseid ja täiendõppevõimalusi.

Täiskasvanutele suunatud karjääripäeva tegevused koonduvad Tartu Kutsehariduskeskuse ruumidesse (Kopli 1, B-korpus). Toimuvad töötoad ja loengud personaalse turunduse, enesearendamise, tööotsingute, tööstressi, töötervise, ettevõtluse alustamise ja vabatahtliku tegevuse teemadel. Teada saab erinevate täiskasvanutele suunatud õppimisvõimaluste kohta ning näpunäiteid tööle kandideerijatele jagavad personalijuhid.

Kohal on kõik Tartus karjääriteenuseid pakkuvad asutused, kes minimessil oma võimalusi tutvustavad ning karjäärikiirabis karjäärinõustamist pakuvad. Lisaks saab registreeruda tasuta karjäärinõustamistele üritusele järgnevaks nädalaks (31. märts – 4. aprill). Kogu üritus on osalejatele tasuta.

Täpsem kava ja lisainformatsioon siit.

Kiisler: pärast eelarvepidu tuleb krokodill

Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.

Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.

“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.

Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.

“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”

Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.

Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Seto Folk läheb üle piiri!

Kauni Värska lahe ja Õrsava järve kaldal, sügavate männimetsade keskel kohtuvad 27.-28. juunil folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga ja ületavad piirid … igasugused piirid.

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil Värskas toimuva Seto Folgi teemaks on “Üle piiri”. Piiripealsel festivalil astuvad üles armastatud esinejad Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eesti põnevamatest paikadest. Festivali teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse üle Eesti armastatud ansambli Kõrsikud. Reede õhtu naelaks on Peterburist pärit ülipopulaarne ja kaasahaarav ansambel Otava Yo . 28. juuni õhtul kaigub Zetode vägi taas üle koduküla ning laupäeva õhtu lõpetab pauguga ülemaailmselt tuntud Läti torupilli ja trummi ansambel Auli. Setod lähevad teinekord oma temperamentsuses ka üle piiri ja just nii juhtub ka sellel suursündmusel – külastajaid ootavad ekstreemsed varahommikused ja öised erikontsertid, kus kaovad piirid päeva ja öö vahel ning tekkivast sünergiast sünnib midagi hoopis uut ja erilist. Seto Folgi külastajaid rõõmustavad veel Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised. Programm täieneb pidevalt, värskeid uudiseid saab lugeda Seto Folgi Facebooki lehelt. Loe edasi: Seto Folk läheb üle piiri!

Otepää linn tähistab oma sünnipäeva

Otepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1.aprillil kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.

Kontserdil esinevad esinevad Otepää Muusikakooli õpilased, juhendajad Anne Are, Merike Roop, Arno Anton, Otepää Gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor. Dirigendid Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester “Pillipuu”.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.

Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.

Läänemaal valitakse esimest korda Aasta Ema

Sügisel tunnustati maavanema Innar Mäesalu algatusel Läänemaal esimest korda Aasta Isa, kelleks sai Kalle Orumaa. Ligineva emadepäeva tõttu on kätte jõudnud aeg esimest korda anda välja ka Läänemaa Aasta Ema tiitel.

Auhinna eesmärgiks on väärtustada emadust ning tunnustada ema rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse emale, kes on eeskujuks teistele, üles kasvatanud tublid lapsed ning samal ajal tegutsenud silmapaistvalt ka ametialaselt või ühiskondlikus elus. Läänemaa Aasta Ema peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik.

Kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud, asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm ja statuut on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel: https://laane.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud

Vormikohased ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 20. aprilliks Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

30. aprilliks teeb Aasta Ema valimiseks moodustatud 3-liikmeline komisjon saadud kandidaatide põhjal ettepaneku maavanemale.

Lääne maavanem Innar Mäesalu tunnustab aunimetuse saajat tänukirja ja spetsiaalselt Aasta Emale disainitud auhinnaga maikuus, emadepäeva paiku.

Verioras mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Veriorast 1949. aastal küüditatud õed Tiiu Hammer ja Helle Peedusoo koos Põlva maavanem Ulla Preedeniga. Foto: Maret Reinumägi

Veriora raudteejaama mälestusmärgi jalamile küünlaid ja lilli asetades mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest.

Mälestushetke avanud Veriora vallavanema Enel Liini sõnul on tänasel kuupäeval toimunud kurvad sündmused meile meenutuseks, et teeksime kõik, et sellised päevad kunagi ei korduks. “Igaühel meist on siin väga palju ära teha, nii iseendale kui oma lähedastele nende sündmuste tagamaid selgitades ja ajaloomälestust elus hoides,” rõhutas Liin.

Küünlad asetasid mälestusmärgi jalamile ka Põlva maavanem Ulla Preeden ja Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk.

Veriora raudteejaamas kui Põlvamaa paigas, kus 1949. aasta 25. märtsil kõige rohkem inimesi rongile pandi, on mälestushetki peetud iga-aastaselt. Memento Võrumaa Ühenduse suurem mälestusmiiting toimus Võrus.

Küüditamise 65. aastapäeva maakondlik mälestuspäev toimub 19. juunil, mil antakse 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele üle rinnamärgid.

Seoses mälestuspäevaga palutakse kõigil Põlvamaa küüditatutel ja Siberis sündinute endast märku anda Põlva Maavalitsusele, telefonil 799 8902.

Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond soovib heade inimeste abiga aidata üksinda ihtüoosihaiget lapselast kasvataval vanaemal ehitada elamisest seni puudunud vannituba, et luua poisile vajalikud pesemistingimused.

Kaido on 8-aastane Valgamaa poiss, kellel on diagnoositud pärilik ja eluaegne nahahaigus ihtüoos, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Haiguse korral on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid haigust saab kontrolli all hoida sagedase pesemise ja kreemitamisega.

Poisi eest kannab pärast tema ema surma 2011. aastal hoolt vanaema Vilve, kel tuleb last mitu korda päevas kreemitada ning igapäevaselt vannitada. Kahjuks aga ei ole nende kodus erihoolt vajava naha jaoks sobivaid pesemistingimusi: puudub vannituba, mistõttu on 8-aastane poiss sunnitud käima mudilastele mõeldud pisikeses lastevannis. Kuivõrd lapse nahk vajab vees leotamist, siis tuleb poissi vannitada kehaosa kaupa. “Kõigepealt jalad väljas ja ülemine kereosa vees, siis jälle istudes, nii et jalad sees,” rääkis vanaema saates “Ringvaade”. Hoolimata keerulisest olukorrast, saadakse hetkel siiski kuidagi hakkama. “Aga ta ju kasvab! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma teda vannitama hakkan,” tunneb vanaema hirmu tuleviku ees.

Siinkohal ulatab perele abistava käe SA TÜK Lastefond, kes soovib koos annetajate ja teiste toetajate abiga Kaidole ja tema vanaemale vannitoa ehitada. Loe edasi: Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Minevä aasta oll’ terven Eestin ubinauputus, a uma ubina lätsi iks liinan häste kaubas. 10 000 uibuga Koolitalo Vanal Tartomaal Aagren (Aakre) möi pia kõik ubina maaha ja pernaanõ Tiirmaa Krista (34) plaan viil mitu hektärri uibit mano istuta.

«Et terven Lõuna-Eestin oll’ hää ubinasaak, sis oll’ seokõrd keerolidsõmb ubinit müvvä,» ütles Krista. Kõgõ parõmbahe läts’ kaubas pernaasõ hindä nimeline sort «Krista». Suurõmb jago ubinist läts’ pääliina puutõhe ja keskmäne kilohind oll’ euro ümbre. Kätte sai Krista tuust tsipakõsõ inämb ku poolõ.

«Kõgõ nõvvõtumb Eesti ubinasort om «Liivi kuldrenett», tuu saa varramba valmis ja müvväs varramba är kah. Mi sordi saava ildamba valmis,» seletäs Krista. «Ku inemine sorti ei tunnõ, sis tä ots silmiga ilosit suuri verevit ubinit.»

Krista tege ubinamahla kah, a ütles, et tuud om keerolidsõmb müvvä ku ubinit: tegijit om pall’o. Liitri hind jääs kolmõ-nelä euro vaihõlõ.

Mahla tege tä Polli tuutõarõndusõ keskusõn. Sääl pressitäs, kuumutõdas, pandas pudõlihe ja silt pääle. Mahla müvväs talopuutõn. «Puhast ubinamahla mi ei tii, teemi ubina-sit’kamar’a- ja ubina-ebaküdooniamahla,» seletäs Krista. Loe edasi: 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Lastefond kutsub lapsi osalema luulekonkursil

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kuulutab välja luulevõistluse “Mõmmiku head teod”, kus on oodatud osalema kõik 1.-6. klassi lapsed.

Luulekonkursi teemaks on Lastefondi maskoti Mõmmiku ja tema sõprade erinevad heateod, mis palutakse lastel värsivormi panna. Täpsem juhend koos taustainfoga Mõmmiku kohta on leitav Lastefondi kodulehelt .

Võistlustöid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile lastefond@lastefond.ee. Luuletusele tuleks lisada ka oma nimi, vanus, klass ning kontaktandmed.

Parimatele luuletajatele on auhinnad välja pannud Ahhaa teaduskeskus, A. Le Coq, Saku Õlletehas, Rahva Raamat, Nukuteater ja Kalev. Silmapaistvamatest värssidest paneb Lastefond kokku ka vahva luuleraamatu.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Susi om kõva vastalinõ

Kuldmedälit väärt soe pääluu. Harju Ülle pilt

«Mõni aasta tagasi mi soejahti es piäki, no anti maakunna pääle viis soelaskmisõ lupa ja tuud om veidü,» hinnas’ Võromaa jahimiihi seldsi Antsla jahtkunna päämiis Laanejõe Arvi.

Antsla kandin lasti aasta lõpun rekordsusi: tsiajahi aigu tull’ vana esäsusi vällä ja Litsmõtsa külä miis Hommik Tuudu (Tuudo Hommik) lassõ tä maaha. «Oll’ õnnõ musta maaga,» ütel’ Tuudu esi, elon kuus sutt lasknu jahimiis.

No oll’ väkev susi: nahk om pia kats miitret pikk ja ku Tuudu kolba pikkusõ-lakjusõ kokko lei, sai 43,5 cm. «Joba 41 cm tähendäs näütüsel kuldmedälit. Mehe irvidi, et no piät medäli kats sentimiitret suurõmba tegemä,» muheli jahimiis esi. Eesti jahimiihi selts kõrraldas trofeenäütüst üle aasta, järgmäne tulõ aasta peräst.

Rekordsoel om õnnõs nahk illos. «Soe ja ilvesse omma sakõst kärnän, rebäse ja kähripini käest saava ilvesse ja soe kah tõvõ külge,» selet’ Laanejõe Arvi. «Tsia ei lää kärnä, a pini läävä – meil omma jahipini kats kõrda kärnän olnu.»

Sussõ jäi Antsla kanti perrä viil hulga. «Keretü pääl olli katõ-kolmõ soe jäle, ijä pääl käünüvä. Arvami, et omma kats imäst ja üts esä – järgmäne aasta om soeaastat uuta!» muias’ Arvi. «Mi miihil omma tsiasöödä pääl kaamõra: inne jõulu päivä poolõ katõ aigu olli soe kaamõran! Minevä keväjä murri soe ütessä lammast är, selle anti nuu lua kah.» Loe edasi: Susi om kõva vastalinõ

Jääkunst läbi Mare Iknojani kaamerasilma

Reedel avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Mare Iknojani fotonäitus “Jääminek”.

Mare Iknojani fotonäitus on autori juba kuues ülesastumine Eesti Rahvusraamatukogus, näitustel esineb ta 2006. aastast alates. Sel korral eksponeeritud loodusfotod annavad võimaluse nautida jääkunsti, mis tekib Eesti looduses vahetult enne jääminekut.

Mare Iknojani tõi fotograafia juurde armastus looduse vastu. Ta kirjutab: “Olen eestlanna. Elan Tallinnas. Armastus looduse vastu on toonud mind fotograafia juurde. On suur õnn tabada pidevalt muutuva looduse imekauneid hetki. Kes saab olla veel suurem kunstnik kui loodus ise?”

Näitus on avatud 12. märtsist 1. aprillini.

Hea uni on aluseks edukale toimetulekule

Märtsis tähistatakse rahvusvahelist unepäeva, mille eesmärgiks on teadvustada une väärtuslikkust ning juhtida tähelepanu unega seotud olulistele teemadele.

Uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatavad erinevate unehäirete all. Kõige suurema kahjuga on uneaegsed hingamishäired – kui laps ei saa öösel piisavalt hapnikku, võib see põhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, võib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja öiste ärkamiste korral võivad kannatada unepuuduse all ka lapsevanemad. See võib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetõttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad oma töös kokku nii laste kui lapsevanematega ning saavad õigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda.

Päeva tähistamiseks korraldavad Eesti Unemeditsiini Selts ja Eesti Unekooli Ühing 14. märtsil kell 11.15 Jõhvi haiglas fookusgrupi seminari “Uni on väärtuslik!” Ühise laua taga kohtuvad tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad, et koos arutada võimalikke lahendusteid laste une paremaks tagamiseks, lapsevanemate toetamiseks ning ühise koostöö tegemiseks. Seminaril esinevad TÜ Kliinikumi uneõde Tiina Siilak, kes räägib lähemalt une füsioloogiast ning enamlevinud unehäiretest. Eesti Unekooli Ühingu esindajad Merit Lilleleht ja Õnne Valberg tutvustavad lapsevanematele suunatud nõustamiskeskkonda www.unekool.ee. Sotsiaalministeeriumi esindaja Ann Rajaver annab ülevaate vanemlusprogrammide rakendamisest “Riskilaste ja noorte” programmi raames.

Lastefond toetab tänavugi vähihaigete laste suvelaagri korraldamist

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kaasrahastab juba teist aastat Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvist perelaagrit, mis tänavu leiab aset 17.-20. augustini Vooremaal.

Lastefond toetab ettevõtmist 3000 euroga tasudes TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna ravipiirkonna laste ja nende perede laagrikulude (toitlustus ja majutus) eest. Lisaks võtavad laagrist osa Lastefondi vabatahtlikud, kes aitavad mudilasi hoida ning pakuvad neile tegevust, et vanemad ja suuremad lapsed saaksid segamatult huvipakkuvaid loenguid kuulata, erinevates tegevustes osaleda ja üle hulga aja lõõgastuda.

Onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ja nende vanematele suunatud suvelaagrit korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ning selle eesmärgiks on pakkuda vähihaigetele lastele vaheldust, meelelahutust ja harivat tegevust ning lapsevanematele spetsiifilisi teadmisi ja oskuseid. Lisaks tutvustatakse osalejatele kogemusnõustamise ja sotsiaalsüsteemi abivõimalusi ning soovitakse arendada omavahelisi kontakte, et luua ühisalus edaspidi plaanis olevale grupinõustamisele.

Üritust toetavad lisaks TÜ Kliinikumi Lastefondile ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Eesti Vähiliit ning mitmed sponsorid.

Luunjas toimub maadlusvõistlus ja avatakse Jaan Jaago tubamuuseum

15. märtsil kell avab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös Eesti Spordimuusemiga Luunja raamatukogu ruumides Jaan Jaagole pühendatud muuseumitoa.

Aastakümnete jooksul on nii Luunja vallas tegutseval maadlusklubil Jaan kui ka valla asutustel säilinud palju kultuuri- ja spordiajalooliselt olulist materjali maadlusest ja Jaan Jaagost. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostas 2012. aastal Jaan Jaagost ülevaatliku fotonäituse. Nii ongi tekkinud kultuurikeskusel, vallavalitsusel, maadlusklubil Jaan, Luunja raamatukogul ja Jaan Jaago sugulastel idee koguda see materjal kokku ja tutvustada seda ka Luunja kogukonnale ja külalistele. Ettevõtmises osaleb Eesti Spordimuuseum, kes eraldas Jaan Jaago tubamuuseumile ligi 30 eksponaati. Kogu teevad väärtuslikumaks Jaan Jaago lapselapse Jaan Jaago erakogust kingitud rahvusvahelistel võistlustel teenitud Jaago aulindid aastatest 1920-1940.

Samal päeval toimuvad Luunja Keskkoolis ka rahvusvahelised XXXVII Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas Tartumaal ja suri 28. augustil 1949. aastal Berliinis. Ta oli eesti maadleja, elukutselisena seitsmekordne maailma- ja viiekordne Euroopa meister.

Päästeamet kontrollib märtsis kodudes tuleohutust

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.

Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.

Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.

Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.

Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Täna avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus „Essents“

Täna kell 17.oo avatakse galeriis Noorus kõigi Tartu Kõrgema Kunstikooli seitsme osakonna tegevusvaldkondi kajastav näitus „Essents“.

Näituse avamisel toimub ka Just Tantsukooli õpilaste hallutsinatsioonide teemaline etendus, millega avatakse tantsukooli juubeliaasta sündmused.

Näituse juhatab sisse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) vastuvõtuperioodi alguse. Kuna märts on traditsiooniliselt aeg, mil hakatakse kaaluma oma tulevasi erialavalikuid, siis pakub laiahaardeline ühisnäitus võimalust tutvuda TKKs õpetatavate erialadega.

Näitus annab ülevaate kõigist TKK erialaosakondades õpetatavatest suundadest, tutvustatakse disaini, restaureerimise ja kunstide valdkonna projekte.

Fotograafia osakond toob näitusele parima valiku eri aegadel valminud fotodest. Maalingute osakond on näitusel esindatud maalidega ning restaureerimisprojekte tutvustavate plakatitega. Meedia- ja reklaamikunsti osakond eksponeerib kursusetöödena valminud plakateid ning valikut veebruarikuisel näitusel „Nurk“ esitletud videotöödest. Nahadisainiosakond pakub võimalust vaadata valikut disainitud aksessuaaridest ning restaureerimistöödest.

Skulptuuriosakond annab oma väljapanekuga ülevaate oma valdkonnas kasutatavatest tehnikatest ja materjalidest. Mööbliosakond ja tekstiiliosakond näitavad galeriis tudengite ühisprojekti 5:TUFF, mille esmaesitlus toimus veebruaris Stockholmi mööblimessil ning mis septembris osaleb disainimessil Tent London. Lisaks pakub mööbliosakond võimalust tutvuda valikuga kursuse- ja lõputöödest: restaureeritud toolid, lõputööna valminud veojalgratas, taburet jm. Loe edasi: Täna avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus „Essents“

Eesti Põllumajandusmuuseum pani muutused maaelus kaante vahele

Täna korraldab Eesti Põllumajandusmuuseum Lohusuu vallas, Ida-Virumaal teaduspäeva ning kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes”. Põllumajandusreform 20″ esitluse.

Teaduspäeva raames külastatakse Maage talu, mis pärjati Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt “Aasta talu 2013” tiitliga.

“Käesolev väga sisukas kogumik on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad huvi Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu ning seda arengut erinevatel aegadel mõjutanud reformide vastu. Huvilised leiavad siit teavet Eestis läbiviidud maareformidest alates 18.-19. sajandist kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Kogumikus on väga põhjalikult käsitletud 1992. aasta põllumajandusreformi seaduse (sh ka omandireformi aluste seaduse ja maareformi seaduse) alusel tehtud muutusi põllumajanduses ja maaelus, mis puudutasid vähem või rohkem kõiki maal elanud inimesi” tutvustab kogumikku muuseumi direktor Merli Sild.

Eesti Põllumajandusmuuseumil on olnud suur roll põllumajandusreformiga seonduva kogumisel. Muuseumi töötajad on fondidesse kogunud Eesti taasiseseisvumisaja eel ja ajal põllumajandust ning maaelu muutnud reformide läbiviimisega seotud mälestusi, dokumente ja fotosid.

Teaduspäev algab kell 11 Maage talust ning jätkub kell 13.00 Vadi seltsimajas, kus ettekannetega esinevad: Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Jaanus Männik (Surju vallavanem), prof Rando Värnik (Eesti Maaülikool) ja Mati Tamm (põllumajandusreformi seaduse üks autoritest). Täpsem ajakava.

Tapal mälestatakse Ants Tedrekulli

13. märtsil toimub Tapa Kultuurikojas kohaliku pillimehe Ants Tedrekulli (1951-2013) heategevuslik mälestuskontsert.

Ants sündis 3. septembril 1951 Tapal. Tema elu oli pillimehele omaselt kirev. Ta pidas lisaks pillimehe veel ka kiviraiduri, pilliõpetaja, autojuhi ja lühikesel perioodil Ambla Kultuurimaja juhataja ameteid. Ta oli kitarriõpetaja piirkonna kultuurimajade kitarriringides ja Tapa ja Koeru muusikakoolides. Ants mängis paljudes ansamblites. Neist ükski ei saavutanud suurt meediatähelapanu, kuid omasid siiski olulist rolli piirkonna kultuurielus. Viimati mängis ta kitarri ansamblites WHB, Kolm soovi, Arlet Palmiste ansambel, Uba jt. Ants oli ka laululooja. Tema parimaks teoseks jäi laul “Suvi pikem oleks võinud olla..”. Loo laulis linti omal ajal Ivo Linna. Ants Tedrekull lahkus meie hulgast peale lühikest haigust 20. novembril 2013.

Mälestuskontserdil astuvad üles kõik piirkonna olulisemad ja tuntumad pillimehed. Lavale astuvad Tapa muusikooli õpilased ja õpetajaid, pianist Sven Kullerkupp, Toomas Krall, Urmo Kütismaa, Mattias Mustonen, Hans Kurvits, Aleksander Bondarev, Aleksander Jairus, Indrek Jurtsenko, Lehtse neiud, ans Uba, ans Kolm soovi ja Meelis-band. Kontsertit juhib Arlet Palmiste.

Kontserdi tulud lähevad Antsu alaealiste laste toetuseks. Temast jäi maha kolm alaealist last. Kõik soovijad saavad teha annetuse ka internetis Ave Printsi kontole EE2800001101089660.

Otepääl pakutakse ettevõtjatele vene keele õpet

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. Foto: otepää.ee

SA Otepää Turism koostöös MTÜ Pühajärve Haridusseltsiga korraldab ettevõtjatele vene keele internsiivkursused klienditeenindajatele.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et soov ja algatus vene keele kursuste järele tuli ettevõtjate endi seast. “Viimastel aastatel on suurenenud vene keelt rääkivate külastajate hulk Otepää piirkonnas, meie sooviks on pakkuda meie külalistele head teenindust, mille juurde käib kindlasti keeleoskus,” rääkis Ene Reedi. “Lisaks sellele on see hea näide sellest, kuidas kohalik mittetulundusühing aitab piirkonna arengule kaasa.”

Esimene avatud tund toimub 11.märtsil kell 18.00 Pühajärve Põhikoolis. Õpetajaks on Olga Alova. Esimeses tunnis moodustatakse grupid vastavalt osalejate keeleoskuse tasemele ning lepitakse kokku edasiste tundide toimumise ajad ja kohad. Eeldatavasti hakkavad tunnid toimuma 2 korda nädalas, kokku 20 tundi ning osalustasu on 50 EUR inimese kohta.

“MTÜ Pühajärve Haridusselts on üle 20 aasta otepäälastele pakkunud erinevaid koolitusi, inglise keele kursused toimuvad pidevalt, samuti on korraldatud keraamika ja kunstiringe. Huvi on tuntud fotograafia ja ka mitmete teiste koolituste vastu. Samuti korraldame igal kevadel seminare teemal Kool ja Kogukond. Oleme väga huvitatud koostööst kohalike ettevõtetega, et organiseerida just selliseid koolitusi, mille vastu on huvi ja vajadust” sõnas haridusseltsi juhatuse liige Solveig Raave

Lisaks vene ja inglise keele õppele on Pühajärve Haridusselts valmis korraldama nii ettevõttesiseseid kui ka avatud koolitusi klienditeenidusstandardite välja töötamisest ja juurutamisest ettevõttes. Soovijate olemasolul korraldatakse ka majutusettevõtetele puhastus- ja koristusvahendite ning õigete töövõtete kasutamise praktilisi koolitusi. Koolitajaks on pikaaegse praktilise töökogemusega (Estonia teater; Tallinna suurhotell Radisson SAS/Blu) koristustööde organiseerija ja õpetaja.

Huvi korral tuleb ühendust võtta Otepää Turismiinfokeskusega.

Eesti elanike kalatarbimine on hakanud suurenema

Eestlaste lemmikkala lõhe. Foto: Vikipeedia.

Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tüüpiliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.

Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77% täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18% tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27% tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte.

“Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemisel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused.”

Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, s.o 20% rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.

Enim meeldib elanikele nii odavamast kui kallimast hinnaklassist värske kala. Värskest kalast eelistati 2013. aastal lõhet ja forelli, mida tarbis 85% elanikest ning räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Keskmise hinnaklassi värske kala sööjaid oli vähem (77% elanikest) ja seda süüakse harvem. Viimase kolme aastaga on tõusnud odava värske kala tarbimissagedus ja suurenenud kallima värske kala tarbijaskond.

Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas.

Piirivalve piirab järvejääl liikumist

Üha soojenevate ilmadega on jää muutunud ohtlikult hapraks, mistõttu piirab piirivalve liikumist nii Peipsi, Pihkva kui Lämmijärve jääl.

Alates 6. märtsist keelab piirivalve ohtlikuks muutunud jääolude tõttu nii maastikusõidukitega kui ka jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järve jääle.

Alates 8. märtsist on lisaks keelatud minna maastikusõidukitega Peipsi järve jääle Tartu ja Jõgeva maakonna piires. Jätkuvalt lubatakse liikuda Peipsi jääl jalgsi Eesti Vabariigile kuuluval alal

Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus ütles, et kindlasti tuleks enne jääleminekut end põhjalikult piirkonna jääoludega kurssi viia.

“Õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb jääleminek kordonis registreerida, sest vaid siis saavad piirivalvurid teid vahetult kurssi viia jääoludega ja vajadusel hädasolijale viivitamatult abi pakkuda,” selgitas ta.