Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

„Julged hoolida?“ portaalis on sel kuul teemaks „Hoolivalt keskkonnast!“

Koostöös heade ja asjatundlike partneritega oleme augustikuuks „Julged hoolida?“ portaali koondanud laia valiku teemasid, mis ühest või teisest küljest avavad meie elukeskkonnaga seotud probleemkohti.

Vaatleme keskkonna teemat laiemalt kui vaid looduskeskkonda  – mõtleme sellest kui üldisest füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest ümbritsevast, mis kõik meid igapäevaselt mõjutab.

Keskkonna teemal kirjutavad augustikuus www.julgedhoolida.ee portaalis Keskkonnaameti, Mürgistusteabekeskuse, Keskkonnaministeeriumi, MTÜ Eesti Pakendiringluse, Minulaps.ee, Eesti Roheline Liikumine MTÜ ja Tööinspektsiooni esindajad ning avaldame loo ka Bioneeri kaasautori sulest.

Ootame lugema:
* Ohtlikud ained meie kodudes ja koduõues
* Kuulmislangus töökeskkonnast – müra tõttu
* Intervjuu: Maarika teeb vabatahtlikku tööd, sest „kuidas teisiti?“
* Keskkonnamärgised – kui hästi me neid teame?
* Elukeskkonna ja toidu mõju tervisele
Mis saab pakendist pärast konteinerisse jõudmist?
* Keskkonnasõbralikud ettevõtted ritta
* Keskkonnasäästlikkuse viis põhimõtet
* Prügi teekond puust, punaseks ja vilkuvate tuledega
* ARVAMUS: Tasuta ja justkui raiskamiseks loodud
* Linnatänavad inimsõbralikuks alandades piirkiirust

„Julged hoolida?“ Facebooki-lehel on üle 25 500 kasutaja. Liikumise „Julged hoolida?“ on G4S Eesti loonud tõstatamaks sotsiaalseid teemasid. Kajastame oma portaalis ja sotsiaalmeedias laia spektrit teemasid, mis kõik üht või teistpidi mõjutavad meie turvalisust ja elukeskkonna terviklikkust. „Julged hoolida?“ on infoportaal, mis koondab asjalikke, huvitavaid ja usaldusväärseid artikleid ja nõuandeid turvalisuse teemadel.

Eesti Terviseedenduse Ühing tunnustas AS G4S Eestit “Julged hoolida?” tegevuste eest Aasta Tervisesõber 2013 tiitliga.

MTÜ-de suvekool Viljandimaal

Teade kõigile MTÜ-dele üle Eesti!

Viljandimaa Arenduskeskus korraldab koostöös EAS-iga MTÜde suvekooli 24. ja 25. augustil 2014 (alustame 24.08 kell 12.00 ja lõpetame 25.08 kell 16.00) Viljandimaal, Karksi vallas Murri Häärberis.

Suvekoolis lihvime oma oskusi ja teadmisi koolitaja Kaidi Holmi käe all alljärgnevatel teemadel:

  • MTÜ dokumentide (põhikiri, raamatupidamise dok., juhatuse liikme lepingud jms) ülevaatamine, juhatuse/liikmete rollide selgitamine;
  • MTÜ tegevuste eesmärgistamine ja tutvustamine (liftikõne)
  • MTÜ sisene kommunikatsioon
  • Üldkoosoleku läbiviimise kunst (iga MTÜ viib läbi oma üldkoosoleku)
  • MTÜ teenuste/tegevuste arendamine.

Õhtuse aja sisustame aktiivselt tehes lõbusaid meeskonnamänge, et omavahel veelgi paremini tuttavaks saada.

Omaosalustasu koolitusel 5.- eurot /inimene.

Igast MTÜst ootame koolitusele vähemalt 3-4 inimest.

Oodatud on kõik MTÜd üle Eesti !!

Palun teavitage oma osalussoovist kuni 11. augustini jaanika.toome@viljandimaa.ee või tel 5788 0245.

Vestlusõhtu Viitinas: Začek ja Hunt

Sven Začek. Foto: revolutsioon.ee

MTÜ Revolutsioon on suvekuudel korraldanud vestlusõhtuid, mille käigus on olnud Rõuge vallas võimalik kohtuda huvitavate inimestega, et oma silmaringi avardada ning uusi teadmisi koguda.

Kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. augustil 2014 algusega kell 19 Viitina järve juures. Meie vestluskaaslasteks on sel korral Sven Začek ja Indrek Hunt.

Sven Začek on kui mitte tuntuim, siis ilmselt tunnustatuim Eesti loodusfotograaf – üks kolmest Eesti mehest, kelle pildid on ilmunud National Geographicus. Tema teekond fotograafina sai alguse 2000. aastate esimeses pooles, kui ta otsustas jahipüssi põõsasse visata ning käe hoopis fotokaamera järele sirutas. Kuidas see kõik täpsemalt käis ning kuidas sai väikelinna poisist staarfotograaf, kuuleme tema enda käest. Kõrvale vaatame valitud pilte kõigist neist sadadest tuhandetest, mis tema mälukaartidelt läbi on käinud. Tutvu Sveni töödega tema kodulehel!

Indrek Hunt. Foto: revolutsioon.ee

Õhtu edenedes võtab järje üle mees meie enda vallast – Indrek Hunt, kellel samuti oma lugu jutustada. Temagi on sel õhtul omas elemendis ja selleks on muusika. Meile ja meiega lauldes räägib ta meile, mis mees see Jaanipeebu Kitarrikooli asutaja ja hing õieti on.

Ilusa ilma korral veedame õhtu õues – Viitina külakeskuse taga järve ääres. Võta kaasa istumisalus ja riieta end ilmale vastavalt.

Tuleb üks õdus õhtu!

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Foto: linamuuseum.ee

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB

IV Haanimaa suidsusanna nätäl 8.-10. augustil

Meie sündmust iseloomustavad kõige paremini sõnad ‘lihtsus’ ja ‘loomulikkus’. Suitsusaunas käimine on mitmetes Haanimaa peredes tänaseni loomulik elu osa. Igal saunal on oma lugu ja omad traditsioonid. Jagame ning tutvustame meie külalistele seda väärtuslikku, mis meil on.

Meie suitsusaunanädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine… Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.

Kõik inimesed, kes soovivad osa saada meie sündmusest, tulge meile külla!

Täpsema info toimuva kohta leiad kodulehelt programmi lingi alt.

Tsiistre linamuuseum avab uksed

Pühapäeval, 27. juulil kell 12 avab külastajatele uksed Tsiistre linamuuseum, mis asub Tsiistre külas, Misso vallas, Võrumaal. Avatud uste päeval toimuvad muuseumi põllul linakitkumise minitalgud, saab proovida linakanga kudumist, pressida linaõli ja uudistada, kuidas takust linaniiti kedratakse.

Linamuusemi loomise idee sai alguse 2010. aastal, kui tekkis mõte luua Prastuli talu unikaalse arhitektuuriga rehehoonesse paik, kus kajastada linakasvatusega seotud tegevusi nii nagu neid vanasti talus tehti; korraldada kinoõhtuid ja kontserte. „Kolme aasta jooksul on muuseumihoone põhjalikult renoveeritud, oleme korraldanud kangakudumiskursuseid ja näituse, algatanud külakino projekti ja soome-ugri filmifestivali FUFF, külvanud päris oma kiulinapõllu. Kuigi muuseumi arendamine on pidev jätkuv protsess, olema täna valmis uksed külastajatele avama.”, nendib linamuuseumi tegevust haldava Prastuli Seltsi eestvedaja Kristina Remmel.

Prastuli Seltsi erinevaid projekte ja linamuuseumi renoveerimist toetavad PRIA Leader-meetme raames, KOP, Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Juuli keskel võib Suurel Munamäel kohata müstilist ja müütilist Dr Kreutzwaldi. Kahel torni juubelinädala päeval etendub suve ilmselt kõige õudsam komöödia, mis põhineb Eesti pärimuslugudel ja meie muinasjutuisa F.R. Kreutzwaldi loomingul. See on hirmus ja naljakas Piip ja Tuut Teatri uuslavastus DOKTOR KREUTZWALDIST JA MUSTAST KUNSTIST.

Esietendus: 16.07.2014 kell 19.00,
etendused 17.07.2014 kell 15.00 ja kell 19.00.
Ainult väga uudishimulikud ja julged võivad tulla, kogu perega!
Piletid Piletilevist ja kohapealt!

Meeskond:
Toomas Tross ja Haide Männamäe – autorid, lavastajad, näitlejad (Piip ja Tuut)
Meelis Kubo ja Karl Eelmaa – mustkunstnikud, näitlejad (dr Kubo ja Charlekas)
Siim Aimla, Ahto Abner, Mihkel Mälgand – arranžeerija (S.A.), muusika autorid ja esitajad
Kristel Maamägi – kunstnik
Marek Demjanov – teatrijuht, tehniline ja korralduslik tugi
Sündmuse koduleht!

Pealtnäha kerge ja fantaasiaküllane kriminull, kuid sügavalt meie esivanemate vaimupärandil põhinev lavastus jutustab loo kahest matkajast, kes leiavad metsast juhuslikult ühe ajahambast puretud sammaldunud teeviida, mis käitub omasoodu ja juhatab matkajad puudevarjus peituva majakeseni, kus leiavad aset kõige mustemad teod, mis kangastuvad ainult meie õudsaimates unenägudes, kuid mis hiljem osutuvad ei millekski muuks kui pürgimuseks puhta kunsti poole.

Loe edasi: Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Tamula järve rannapromenaadil avatakse taas Võro Liivaliina liivaskulptuur

12. juulil kell 16 avatakse Tamula järve rannapromenaadil taas Võro Liivaliina liivaskulptuur. Seekord on töö teemaks tänavuste linnapäevade tunnuslause “Võru juured ja vägi”.

Tamula järve kaldale kerkib üks suur, Võru linna 230. sünnipäeva tunnuslausest inspireeritud liivaskulptuur “Werro wäggi”, mille kavandi autor on skulptor Lauri Tamm. Teose loomisel on abiks Henry Timusk, Uno-Tanel Kalle ja Jana Huul.

Tamm ja Timusk on osalenud mitmel jää-, lume-, liiva- ja tuleskulptuuride võistlusel. Sellistel sümpoosionidel osalemine on elustiil: eri riikide skulptorid kohtuvad ja loovad küllaltki väikese ajaga suuremõõtmelise skulptuuri. See on loominguline ja mängulustiline aeg, millega käivad kaasas teadmine, et kõik loodu on kaduv, ning publiku elav huvi teose vastu. Kokku on see protsess, mida kunstnikud naudivad.

Skulptorid soovitavad linnaelanikel jälgida kogu skulptuuri loomise käiku ning saada osa promenaadil valitsevast meeleolust. Liivaskulptuuri ehitamist alustati 7. juulil.
Pärast avamist 12. juulil jääb see randa kaunistama suve lõpuni.

Võru linn korraldab liivaskulptuuride ehitamist juba kaheksandat aastat.

Toetajad: Võru linn, Ramirent

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Loe edasi: Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

kultuur.info ja etnoweb.ee kuulutavad välja projekti viimase, õnnelike fotode kogumise aktsiooni teemal „Happy in Estonia“ („Õnnelik Eestimaal“). Ettevõtmise eesmärk on koguda kokku erinevaid õnnelikke hetki Eestimaal, et seda rõõmu ikka rohkem saaks! Aktsioonist on oodatud osa võtma kõik olenemata fotoaparaadi margist ja pildistamiskogemusest, peaasi, et foto pakataks õnnest ja rõõmust.

Fotosid saab esitada 10.–25.07.2014.

Tänutäheks fotode saatmise eesti jagame ka auhindu, mille saajad otsustab rahvahääletus.

Rahvahääletusel enim hääli kogunud foto autorile paneb kõige õnnelikum hotell Tallinnas – Nordic Hotel Forum – välja lõõgastuskeskuse 10 korra pääsme väärtuses 65 €. Nordic Hotel Forumil valmis hiljuti vahva video, mis tõestab, et vähemalt Eesti pealinnas leidub küll palju õnnelikke inimesi. Meie aga usume, et terve Eestimaa on õnnest tulvil. Vaata videot siit ja ammuta oma foto jaoks inspiratsiooni:

Et naeratus ikka näol püsiks, loosime kõigi fotosaatjate vahel lisaks välja 2 x 2 piletit vabalt valitud seansile Kinos Sõprus – päris filmid, päris kinos! Fotod pannakse rahvahääletuseks välja etnoweb.ee keskkonda. Võrdsuse printsiipi silmas pidades algab hääletus kõigile fotodele täpselt 28.07.2014 ja kestab kuni 3.08.2014. Kõigile fotoedastajatele saadetakse meeldetuletuseks ka vastavasisuline kiri, et jääks võimalus oma sõpru-tuttavaid õnnelikke fotosid vaatama kutsuda ja enda lemmik välja valida.

Võitjad kuulutatakse välja 5.08.2014.

Loe edasi: Jaga fotojäädvustust teemal „Õnnelik Eestimaal“!

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Loe edasi: Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Klaasikunstnik Ivo Lille isiknäitus Vana-Võromaa Kultuurikojas

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab 16. juulil kell 16 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Näituse avamispidu on külalistele tasuta!

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00-18.00.

Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

25.-26. juulil 2014 toimub Rannapungerjal viies Tuletornikontsert, kus tuleb esitamisele palju tuntud muusikat alates 80ndatest. Lavale astuvad “Kõrsikud” ja “Liisi Koikson Bänd”. Retrohõngu toovad Jan Uuspõld ja “Luxury Filters”, Ivan Orav ja instrumentaalansambel “Kaseke”. Mihkel Raud aga annab selle suve ainsa autorimuusikakontserdi oma viimase 25 aasta loomingust just Rannapungerjal, kus erikülalisena astub üles ka Ines.

Loe edasi: Viies Tuletornikontsert teeb kummarduse viimaste kümnendite muusikale

Plaani külas toimub igal jaanipäeval traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus

Käsitsi heinaniitmisvõistlus Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sai alguse juba 1998. aastal ja sellest ajast peale iga aasta 24. juunil seavad kangeimad vikatiga mehed ja naised oma sammud juba ammu tuttavaks saanud Plaani kiriku taga asuvale heinamaale.

Niitmisvõistluse ajal toimuvad lisaks:

– rahvalikud jõukatsumised meestele, naistele ja lastele,
– saunaviha tegemise töötuba.

Tutvu võistluse juhendiga!

Imeline jäälind kutsus joonistama üle 3000 huvilise

Foto: Vikipeedia

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt veebruaris välja kuulutatud aasta linnu joonistusvõistlus on lõppenud. Jäälinnu joonistusvõistlusele kogunes üle 3000 pildi. Neid saadeti nii Jaapanist, Itaaliast, Norrast, Hispaaniast kui ka Eestist ja Soomest. Tööde iseloom oli väga erinev, mustvalgest pliiatsijoonistusest seinamaalinguni. Oma lemmikud valisid nii rahvas kui žürii viies vanuseastmes. Noorim osaleja oli 1-aastane ja kõige vanem üle 80-aastane. Peapreemia võitja kuulutatakse välja pidulikul auhinnatseremoonial, mis toimub neljapäeval, 29. mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10.

Tänuüritusel jagatakse auhindu ja tänukirju, musitseerib Mari Kalkun. Samas saab tutvuda ka rändnäitusele minevate töödega. Näituse moodustavad iga vanuseklassi kümme parimat joonistust, millele lisanduvad publiku lemmikud ning mõned eriauhinna saanud tööd. Töödega saab tutvuda ka joonistusvõistluse Facebook’i leheküljel võidutööde albumis. Samuti on parimate tööde autorite nimed ära toodud aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlikul koduleheküljel. Juba 1. juunil avatakse võistluse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas, kus võib töid näha 20. juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja keskusesse, AHHAA keskusesse.

Joonistusvõistluse auhinnafondi toetavad OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Vudila, Jääaja keskus, Taevaskoja Salamaa, Vembu-Tembumaa, Alaveski loomapark, AHHAA keskus, Jaaniraotu linnupark, Eesti põllumajandusmuuseum, Räpina paberivabrik, Lexplast, Otepää seikluspark, Eesti vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Tartu seikluspark, Lõunakeskuse seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.

Kõiki aasta linnu tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sadala Külade Seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja Mari Luhalaid tänavad
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts

Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu.  Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt

Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.

Seltsi juhatus  pidas meeles  Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja  meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.

Loe edasi: Sadala Külade Selts tähistas 10. aastapäeva

Sargvere mõisa käsitööringi hooaja lõpetamine

Sel neljapäeval, 29. mail algusega kell 19 toimub Järvamaal Sargvere mõisas selle hooaja käsitööringi lõpetamine.

Palume võtta kaasa väike suupiste ühisele teelauale ja sellel hooajal tehtud tööd, millest saaks kokku panna näituse, mis oleks üleval kuni juuni lõpuni. Siis saavad ka teised näha, mida kaunist oleme meisterdanud!

Külastusmäng Unustatud Mõisad algab taas

Hõiva

Külastusmängust Unustatud Mõisad on saanud teismeline. Mõisakoolides tehakse ettevalmistusi üheteistkümnendaks hooajaks. Möödunud kümne aastaga on kogunenud üle 150 000 külastuse.

Kultuuriministeeriumi toel on ka sel aastal kakskümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, külalistele kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Mängu formaat pole muutunud: huvilised saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 10 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale lõpupeole. Sel aastal on võõrustajaks Räpina mõis. Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Külastusmängust saab ülevaate www.unustatudmoisad.ee

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Võru linnavalitsus avab rattahooaja ringsõiduga

Esmaspäeval, 5. mail lähevad Võru linnavalitsuse liikmed koos ametnike, Maanteeameti ja MTÜ Võru Noortekeskus esindajatega jalgratastega ringsõidule, et viia end kurssi kergliiklusteede olukorraga linnas, kohtuda linnakodanikega ning rääkida rattaliikluse teemadel. Algatusega kutsutakse inimesi senisest enam rattaga liiklema, ühtlasi avatakse ka rattahooaeg.

Viimastel aastatel on linnas ja selle lähiümbruses väga palju ära tehtud, mis on loonud head tingimused rattaga liiklemiseks – rajatud on kergliiklusteid, rattahoidjaid ja -parklaid. “Rattaga liiklemine pole oluline mitte ainult keskkonnahoiu, vaid ka rahva tervise seisukohast. Sellest tulenevalt ootame oma töötajate tervisest hoolivaid ettevõtjaid, asutusi ja organisatsioone eeskuju näitama ning rattaga liiklema,” kutsub linnavalitsuse arendusn õunik Tiina Hallimäe kõiki üles aktiivselt osalema. Peale selle palub ta 5.-30. maini saata linnavalitsusele vahvaid fotosid kollektiividest, kes on ühiselt ette võtnud toreda rattasõidu. Fotod osalevad Võru linna Facebooki kodulehel hääletusel ning kollektiivi foto, mis kogub enim “meeldib” saavad tunnustatud vahvate meenetega!

Hooaja esimene suurüritus toimub juba teisipäeval, 6. mail, kui Võru noortekeskuse eestvedamisel toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis noortefoorum, mis keskendub tervise, keskkonna, raudtee- ja liiklusohutusele. Töötubades avaneb 16-19-aastastel noortel suurepärane võimalus oma arvamuse ja soovide avaldamiseks.

24. mail algusega kell 12 korraldab Haanja Rattaklubi traditsioonilise kevadmatka. Starditakse Kubija suusabaasi juurest.

1. juunil Võru Kesklinna pargis peredele suunatud Rattapäeva raames toimub rattalaat-mess, kuhu oodatakse inimesi ja ettevõtteid nii uute kui kasutatud rataste ja rattavarustustega kauplema ning uusi tooteid tutvustama. Kohamaksu ei küsita!

Loe edasi: Võru linnavalitsus avab rattahooaja ringsõiduga