Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”
Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com
593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna Kadriorus pidulikult lõpetas.
23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus on kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.
4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse sõna “kärgpere” – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’. Samuti sovitati kasutusele võtta “tundetaip” – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.
Laupäeval kell 15 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses suur kaerajaanikontsert, kus tuleb esitlusele 15 erinevat kaerajaani. Kontserdil esinevad Eesti Rahvatantsuansamblite Liitu kuuluvad Eestimaa parimad rahvatantsuansamblid: Kajakas, Kuljus, TÜRKA, Tarvanpää, Sõprus, Leigarid ja Kullaketrajad. Esitlusele tulevad nii vanad kui ka täiesti uudsed kaerajaaniseaded. Rahvalike kaerajaanide kõrval näeb ka ratastooli ja kõhutantsu kaerajaani. Viimased valiti välja tänavu 29. aprillil rahvusvahelisel tantsupäeval üle Eesti tantsitud erinevate kaerajaanide seast.bKontserdi lavastab Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli (TÜ RKA) kunstiline juht Aveli Asber.
2009. aasta 4. detsembril alustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts eesti tuntuma tantsu, kaerajaani, Euroopasse viimise aktsiooni. Idee käisid aasta tagasi välja kirjanik Hans Luik ja ajakirjanik Rein Sikk. Aastaga on ERRS koondanud andmeid 266st esinemiskorrast enam kui 35000 tantsija poolt. Suurimad kaerajanaimised toimusid rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil ja suurel ÜhteLaulmisel 20. augustil. Kaugemad paigad, kus seda tantsu tantsitud on Uus-Meremaa, India, USA ja Kanada. Kaerajaani aktsioon jätkub ka järgmisel aastal.
Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.
Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.
Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.
Kose Noorterühm ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsuvad tantsujuhte ja teisi huvilisi Maie Orava tantsude õpituppa, et lahti rääkida ning tantsida meie rahvatantsumaastiku ühe kõige isiku-pärasema tantsuautori loomingut. Ja seda kõike pakume otseallikast ehk autorilt Maie Oravalt endalt. Õpituba toimub 5. detsembril kell 11-15 Tallinnas, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolitsuskeskuses.
Õpitoas räägitakse meeste tantsupeo idee autori ja kunstilise juhi Maie Orava tantsude omapärasest käekirjast ja õpitakse ka tema tantse, millega valmistutakse kevadiseks Maie Orava tantsude võistutantsimiseks.
Homme õhtul Tartus toimuvas järjekordses maailmakohvikus kutsutakse huvilisi arutlema vaesuse üle Eestis. Maailmakohviku pealkiri on “Vaesuse nägu tänases Eestis – kes, miks ja kuidas edasi?”
Täna räägitakse töötutest, toimetulekutoetuse saajatest ning sellest, et euro tulekuga tõusevad ka hinnad. Eestis on praegu ligi 100 000 inimest, nende hulgas 20 000 last, kellel on tõsised toimetulekuraskused. See on väga suur osa meie hulgast. Kuid kus nad on ja kes nad on? Ning kõige tähtsam küsimus – miks? Millised on need mustrid ja teed, kuidas üks inimene jõuab selleni, et tal pole enam kuhugi külma eest peitu minna, või peab ütlema oma lastele, et täna süüa ei saa? Kas sina võiksid ühel hetkel ennast sellisest olukorrast leida?
Kohvikusse tuleb külla Tartu Toidupanga eestvedaja Merili Mänd, kes räägib oma igapäevatöös kohatud inimestest ja lugudest meie kõrval.
Maailmakohvik toimub Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) algusega kell 19.
Hoolimata pakasest saab täna kella 12-15 vahel näha Suurel Munamäel rahvatantsu. Haanja Tantsu Laulu ja Mängu Selts salvestab siin oma folkloorset tantsukava, mida esitatakse suvel mõnel folgifestivalil Euroopas.
Tantsuõpetaja Ulvi Toomik on valinud kavasse peamiselt Kagu-Eesti tantse, aga ka näiteks hiiu valsi, mida mujal Euroopas ei tunta. Tantsudest koostatakse videopõimik, mis tutvustab rühma ja annab aimu eesti rahvatantsust.
Võttepaikadeks ei ole ainult Munamägi, vaid Haanja erinevad paigad, nii sees kui õues.
Täna kell 16 võtavad Põlva kesklinna pargis oma koha sisse Põlva Eksperimentaalteatri noored, kelle lavastada on seekordne kuusetulede süütamise avatseremoonia. Tänavusel tseremoonial püüavad noored esivanemate hingi ning koguvad linnarahvalt jõuluande Lasteaed Mesimummi ja Roosi kooli toetuseks.
Puna-valge kuue, päkapikkude ja jõuluvana asemel kõnetavad noored esivanemaid ja Eesti talurahvast. Oma teekonnal erinevatest kesklinna punktidest sihiga parki toovad noored näitlejad kaasa jõuluande. Kõigil linlastel on võimalus anda oma panus ning teha peagi kättejõudva jõuluaja esimene heategu, sest just selles kogu jõulude olemus peitubki! Esimese advendi jõulutulede süütamisega tuuakse tuled kuusele aegade hämarusest ning meenutades minevikku ollakse sel korral heategevuslikud, et luua jõuluaja saabumisest soe tunne nii abivajajaile kui heategijale.
Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10. Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.
Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.
Täna toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses avaliku kontserdina uute tantsude konkurss, mille eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu Eesti tantsuperele. Konkurss kuulutati välja sügisel ja sinna saabus videole salvestatuna 81 uut tantsu. Neist valis žürii välja 47 huvitavamat.
“Konkurssi iseloomustabki rekordiline uute tantsude arv ja tantsuõpetajate suur soov ise tantse luua,” rääkis Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuse tantsu peaspetsialist Ülle Feršel. Edasipääsenute seas on tantse nii laste- nais- kui segarühmadele ja ka soolopaaridele.
Täna kella 18ks otsustab kümneliikmeline žürii, millised neist on parimad.
Konkursi korraldavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Sellega tähistatakse Tuljaku looja ja rahvatantsude koguja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva. Uute tantsude konkursid toimuvad iga kahe aasta tagant, et leida uusi tantse tantsupidudele ning rikastada tantsurühmade repertuaarivalikut.
Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.
Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt. Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.
Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.
Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.
Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.
Valminud on Eestis ainulaadne netikogumik eestiviiul.rahvamuusika.ee, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile rahvamuusika huvilistele ja ka professionaalidele. Eripäraks on see, et kogumik ei saa iial valmis (nagu Tallinna linngi), siia lisanduvad pea iga päev uute lugude, artiklite, salvestuste, videodega. jne. Eesmärgiks on noodistada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvad viiulipalad (mida on suurusjärgus u. 670 ühikut) ning riputada need kõigile kasutamiseks koos originaalsalvestatud helinäidetega. Puuduvad helinäited on pärit kaasaajast.
Kogumiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Raivo Sildoja Pillitöökoda. Sisuline koostööpartner on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kelle omandisse kuuluvad originaal-helinäited ja -fotod, mida kogumik sisaldab.
Samuti on internetti kolinud eesti regilaulude andmebaas, mis sisaldab laulutekste kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist http://www.folklore.ee/regilaul/ kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud – kokku 61 011 teksti, mis on kokku pool Eestis talletatud regilaulutekstidest.
Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.
Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.
Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.
Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).
Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.
Rahvakunstiseltsi Leigarid tantsijad tegid oma kunstilise juhi Kalev Järvela loomingu ainetel Eesti esimese rahvatantsufilmi, mis esilinastub 24. novembril kell 17 Tallinnas kinos Kosmos. Film sündis Järvela 50. juubeliks.
„Film “Kust see laps need laulud saanud” on sellest, kuidas üks mees tantse teeb. Ja elust, mis neis tantsudes peegeldub. Kalev Järvela rõhutab alati, et tants pole asi iseeneses, vaid vahend, mille kaudu rääkida ühiskonnas olulistest teemadest,” võtab filmitegemise kokku Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper.
Tema sõnul näeb filmis huvitavat tantsu, argiste liikumiste koreografeerimist ja vahvaid inimesi, saateks hea muusika. „Üks filmi märksõnadest on üksindus. Seal on igapäevast kiirustamist ja üksteise mittemärkamist, samas ka rahulikku olemist, sügavat huvi ja tähelepanu inimeste vastu.”
Ligi kolmveerandtunnise linateose tegemisel osales pea 100 inimest, enamik neist Leigarite ansambli tantsijad.
Filmimine toimus tänavu suvel peamiselt Tallinna tänavatel, hoovides ja majades, juubilari enda eest rangelt salaja. Filmis on kasutatud ka arhiivikaadreid Kalev Järvela loomingu paremikust.
Täna toimub Järvamaal Vodja koolis viimane täiskasvanute kursus “Jutuvestmine kogukonnas”, mis on käinud koos alates oktoobrist kaheksal korral. Selle sügise jooksul on kooskäinud arutanud selle üle, kas lugude rääkimisel ja kogumisel on tänapäeval veel tähendust, samuti on otsitud vastuseid küsimusele, kus lugusid räägitakse – kas vaid kodudes või ka sõpruskondades, tööpaikades.
Kursuse vedaja ja tuntud muinasjutuvestja Piret Pääri juhtimisel on räägitud pere- ja kohapärimusest, aga ka eesti rahvajuttudest, mis tihti tänapäeval vaeslapse osasse kipuvad jääma. Kursuste eesmärk on, et selles osalenud hakkavad oma kogukonnas lugusid koguma ja leiavad oma töös võimalusi põlvkondade omavaheliseks sidumiseks, pärimusmaastikuliste kaartide koostamisel osatakse juhendada õpilasi, kursuse läbinud õpetajad oskavad vahendada lugu noore ja vana vahel, lasteaiaõpetajad suudavad noorematele edasi anda lugude väljendusoskust.
Koolitus lõpeb kontserdiga, kus lugusid jutustab Piret Päär , muusikat ja laulu pakuvad Tuule Kann ja Annika Mändmaa. Tuule Kanni eestvedamisel tähistame selle õhtuga ka Liivi lipu päeva.
Juba kuu aega tegutseb Märjamaal noorte volikogu. See sai tuule tiibadesse kevadel Eesti Noorteühenduste Liidu poolt välja kuulutatud konkursil, mis otsis neid Eestimaa paiku, kus valdade ja noorte vahel oleks ka tegelik koostöövalmidus.
Oktoobri alguses moodustatigi valla volikogu juurde noortevolikogu, kus on 17 liiget vanuses 15-21 eluaastat. Noortevolikogu juhib riigiteadusi õppiv Heiki Viisimaa, mitmete töösuundade ees on vastavat eriala õppivad tudengid.
Heiki Viisimaa loetles Märjamaa Nädalalehele need kitsaskohad, millega noortevolikogu tegelema peab: “Märjamaa valla noortel peaks olema suurem otsustusõigus valla elu ja noori endid puudutavates küsimustes. Praegu on situatsioone, kus otsustatakse noorte üle ilma nendelt sisuliselt nõu
küsimata. Näiteks pole Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali komisjonis otseselt noorte esindajat,” ütles ta. ” Ka tõi ta esile mure, et valla noortekeskus on halvas seisukorras ja noortel endal puudub päris oma maja.
Esimeseks suureks avalikuks ettevõtmiseks on heategevusliku kontserdi korraldamine, mille tuludest soetatakse jõuludeks kingipakid, mis antakse üle valla vähekindlustatud perede lastele.
Jahimehed küttisid augusti algusest oktoobri lõpuni kestnud karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, lubatud maht oli 60. Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning lubatud mahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning vähendada võimalikke kahjude riski.
Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust. Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.
1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad kuni 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 85 hundilaskmisluba ja 180 luba ilveste küttimiseks.
12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu.
Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.
Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.
Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.
Homme, 4. novembril algusega kell 14 Tallinnas toimuva XV Avatud Ühiskonna Foorumi „Moskva mõjusõjad“ peaesineja on Venemaa tunnustatumaid arvamusliidreid Julia Latõnina, kelle otsekohesed seisukohavõtud on pälvinud laialdast tähelepanu nii Venemaal kui kaugemal. Latõnina töötab ajakirjanikuna ajalehes „Novaja Gazeta”, kommentaatorina telekanalis RTVi ja raadiojaamas „Ehho Moskvõ”.
Julia Latõninale sekundeerib noor Venemaa kodanikuaktivist ja ühingu „Solidaarsus“ üks peamisi eestvedajaid Oleg Kozlovski. 2004. aastal asutas Kozlovski ühingu „Moskva: Vaba valik“, 2005. aastal rajas koos mõttekaaslastega demokraatliku noorteliikumise „Oborona“. Kozlovski on osalenud opositsiooniliikumises Teine Venemaa ja aidanud korduvalt kokku tuua Venemaa demokraatlikke jõude ja kodanikuühendusi, et üheskoos seista kodanikuõiguste ja demokraatlikuma Venemaa eest.
Juubelihõngulisel Avatud Ühiskonna Foorumil esitavad Julia Latõnina ja Oleg Kozlovski nägemuse sellest, mis meie idanaabri juures hetkel tegelikult toimub, ning analüüsivad Venemaa üha sagenevaid võimudemonstratsioone naabrite juures. Diskussioonis püüavad foorumi esinejad muuhulgas vastata küsimustele: Millised sise- ja välispoliitilisi strateegiaid planeeritakse hetkel Moskvas? Mil määral on Venemaa suhted lähinaabritega seotud hoopiski sisepoliitiliste eesmärkidega? Miks on Venemaa Föderatsiooni juhtkond muutunud üha vaenulikumaks oma kauaaegse partneri, Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenka suhtes? Mis on Venemaa ambitsioon Gruusias, Kesk-Aasias ja Baltimaades?
Avatud Ühiskonna Foorum on Avatud Eesti Fondi iga-aastane tippsündmus, mis toob kokku mõtlejaid Eestist ja mujalt maailmast, et arutleda avatud ühiskonna, demokraatia ja poliitikaga seotud teemadel. Esinejate seas on olnud George Soros, Martti Ahtisaari, Jeremy Rifkin, Heidi Hautala, Susan George, Sergei Kovaljov, Robert Putnam, Timothy Garton Ash ning paljud teised tuntud mõtlejad ja arvamusliidrid.
Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.
Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.
Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.
Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.
Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.
Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda. Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.
Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.
Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.
Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.
Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.
Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.
Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.
Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega
Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.
Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.
Täna kell 18 linastub Tallinnas kinos “Sõprus” Venemaal palju poleemikat tekitanud dokumentaal “Permikomi sügis” (ERM 2009).
Dokumentaalfilm “Permikomi sügis” räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal permikomide näitel. Permikomid paistsid idapoolsete soome-ugrilaste seas silma sellega, et olid ainsad, kes moodustasid oma autonoomse territooriumi elanikkonna enamuse. Ometi hääletasid nad 2003. aastal toimunud referendumil autonoomse ringkonna Permi oblastiga ühinemise ning ühtlasi autonoomiast loobumise poolt. Film üritab välja selgitada, miks nii läks. Intervjuude ja argielustseenide kaudu portreteerikase majanduslikku ja kultuurilist olukorda ning keelesituatsiooni permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaesemate piirkondade hulka.
Filmivõtete aegsest õhkkonnast ning filmi retseptsioonist Permi krais vestlevad filmi autor Indrek Jääts ning KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid. Vestlust vahendab Joonas blogist filmijutt.blogspot.com. Lisaks filmile saab näha valitud kaadreid filmi avalikule linastusele järgnenud diskussioonilt Kudõmkaris.
Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv sai Põrmu järvest elo kõgõ suurõmba havvo. Foto: eräkogo«Mineväaasta sai säält kah sama kotussõ päält inne ijä tulõkit kats kolmõpoolõkilost,» selet’ kalamiis elo kala saamist suurõ ähinäga. «Sääl om järve kõgõ süvämb kotus, 3,3–3,4 miitret, suvõl mõõtsõmi kajaloodiga. Vissi üts tossin kõrda ja häste pikk viskaminõ tull’ allatuult. Sai mõnõ miitre kerri ja oll’gi otsan. Õkva tundsõ, et tuu om elo kala! Olli purdõ pääl ja haug tahtsõ purdõ tokkõ ala tõmmada hinnäst – kavval kah, vana kala! A ma vidi tä kavvõmbalõ viirde, üts kümme minotit jandsi timäga. Ma ei olõ nii kavva võidõlnu ütegi «rüüvliga»! Pandsõ näpu lõpussõ taadõ ja tõmbsi är maa pääle: väega napilt – kolmõ haroga konks oll’ suunukan! 98 senti pikk ja 7,61 killo.»
Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»
Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.