Kadri Valner

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

2014. aasta tantsupeo juhid õpivad Võrumaal tantse

Tänasest reedeni on Võrumaal Rõuges 2014. aasta tantsupeo “Puudutus” eestvedajad. Koos õpitakse suure peo tantse, kuulatakse kohalike inimeste kogemusi ja mõtteid puudutuse teemadel. Kolme päeva jooksul käiakse Sänna kultuurimõisas, metsamatkal, ronitakse Suure-Munamäe tippu, kohtutakse kohaliku elu edendajatega. Sel moel püüavad peo üldjuhid ning mentorid püüavad koondada sõnumi, mis pooleteise aasta pärast tooks kokku 8000 tantsijat üle Eesti.

XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” autoriks on Sten Weidebaum. Teema sündis igatsusest, soovist olla avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Tantsupeol osalevad 2-3 klassi ja 5-6 klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad. Peo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht Toomas Lunge.

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Taas sirvib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen möödunud kuu huvitavamaid keskkonnauudiseid üle maailma.

Prantsusmaal plaanitakse hakata elektrit kokku hoidma. Nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister, et peagi on kõik kauplused ja kontorid sunnitud öösiti oma valgustuse välja lülitama.

Uus seadus rakendub Prantsusmaal selle aasta 1. juulist. Seaduse kohaselt peavad kauplused oma vaateaknad välja lülitama hiljemalt kell 1 öösel. Asutused on kohustatud tuled välja lülitama hiljemalt tund pärast viimase töötaja lahkumist. Kohalikud omavalitsused võivad küll kehtestada erandeid jõulude ja teiste tähtsate sündmuste puhul. Samuti on erandid lubatud mõningates turismipiirkondades.

Selle sammuga peaks Prantsusmaa eeldatavasti kokku hoidma 250 tuhat tonni süsihappegaasi. See on 750 tuhande Prantusmaa majapidamise aastaringne energiakulu. Sealne keskkonnaminister Delphine Batho on ütelnud, et loodetavasti muudab antud seadus inimeste suhtumisi ning teeb Prantsusmaast valguse kokkuhoiu osas maailmas pioneeri. Loe edasi: Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Vikipeedias alustas Tartupeedia

Vikipeedia alustab suure Tartu teemalise artiklite kogumise aktriooniga Tartupeedia.
Kajastuse parandamiseks korraldab MTÜ Wikimedia Eesti koostöös Tartu linna ja teiste partneritega artikli- ja fotovõistlusi, talguid, koolitusi, fotojahte ja muid avalikke üritusi, kus oodatakse aktiivselt osalema nii tartlasi kui ka teisi Tartu-huvilisi. Soov on senisest enam kajastada Tartu linna ja selle ajalugu eelkõige eestikeelses, kuid ka teiskeelsetes Vikipeedia versioonides.

Aasta jooksul jagatakse laiali suur hulk mitmesuguseid auhindu Wikimedia Eestilt ja koostööpartneritelt.

Tartupeedia projekt algab vikitalgutega Tartu-teemaliste tuumikartiklite korrastamiseks.

Kuni 30. septembrini kestev suur Tartu fotovõistlus, mille raames toimub rida väiksemaid võistlusi linna elus oluliste sündmuste teemal, võistluse parimaist piltidest pannakse kokku näitus ja raamat. 2013. aastal korraldatakse koostöös paljude organisatsioonide ja asutustega avalikke konkursse ja üritusi kirjanduse, kunsti, spordi, teatri, Tartu linnaosade ja veel mitmel muul teemal.

Tulevikus on Tartupeedia projektil väljund ka linnaruumis. Põhiartiklite valmides avaneb võimalus paigaldada linna tähelepanuväärsetele objektidele infotahvlid, millel QR-koodid viitavad asjakohastele Vikipeedia artiklitele. Suurbritannia vikipedistide väljatöötatud QRpedia-nimeline mobiilirakendus võimaldab näidata artikleid iga kasutaja mobiiliseadetele vastavas keeles, mujal maailmas on niisugusi turismiprojekte tehtud Monmouthis ja Gibraltaril. Esimesed QRpedia koodid on juba üleval Eesti Spordimuuseumis.

Tartumaal tuleb homme suur pulmalaat

Tartumaa kultuuripärandi aasta avapeol “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni” tutvustavad Tartumaa vallad tutvustavad alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Suur pulmapidu toimub homme Tartus Tasku keskuses kell 11 -16.

Laadale omaselt pakuvad oma kaupa Tartumaa käsitöömeistrid, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Pulmalaada vaatemängulisemaks osaks on aatriumi keskel toimuv eesti pulmakombestiku läbimäng. Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone.

Päeva juhivad Astrid Hallik ja Ants Johanson
Pulmalaat toimub Tartumaa Kultuurikoja eestvedamisel, korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Pulmalaadaga seotud tegevusi aitavad jäädvustada Tartumaa noored kultuurikajastajad juhendaja Tiit Helmi käe all.

Peipsi talimängud tulevad juba 35. korda

Sel laupäeval võistlevad kaheksa valla sportijad juba 35. korda korraldatavatel Peipsi talimängudel. Sel korral toimub mõõduvõtmine Mikitamäe vallas.

Võistluste eesmärk on jätkata Peipsi talimängude traditsiooni, aidata kaasa spordi- ja liikumisharrastuse hoogustamisele valdades ning selgitada välja sportlikumad Peipsi äärsed vallad. Talimängud avatakse Mikitamäe kooli juures kell 10. Mõõtu võetakse suusatamises, lasketeatesuusatamine, tõukekelgu teatevõistluses, males-kabes, koroonas, sõudmises sõudeergomeetril, kalapüügis, juhtkonnavõistluses ja mälumängus.

Talimänge korraldavad Mikitamäe vallavalitsus ja Põlva Maakonna spordiliit.

Rakvere Toidupank sai uued ruumid

Neljapäeval kolis Rakvere Toidupank uutesse ruumidesse ja tegutseb nüüd Rakvere Spordikeskuses aadressil Kastani pst 12 (staadionimajas endistes Loovuskeskuse ruumides), mille Rakvere linnavalitsus andis tasuta kasutada.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on linn otsinud ja leidnud võimalusi, kuidas toetada toidupanga tegevust olukorras, mil projektirahad toidupanga
tegevuse toetuseks on lõppenud, kuid samal ajal on linnas teenuse järele vajadus jätkuvalt olemas.

Lisaks tasuta ruumidele toetab linn tänavu toidupanga tegevust võrreldes eelmise aastaga ligi poole suurema summaga – 5574 euroga. Ka uutes ruumides on toidupank avatud neljapäeviti kell 13.00 – 16.00 ja reedeti kell 13.00 – 15.00.

Puusuusk ei ole libe

Kevad tuleb salaja ja pikkamööda, just nii pooluniselt, nagu tegutsevad sõbrad mu akna all.

Täna hommikul, kui magamistoa kardina eest lükkasin, märkasin, et olin ärganud koos mu akna all elava põldvarblasega. Pesakastiavast pisteti parasjagu välja pisike hall nokk. Peaaegu oli selles nokas näha tiibadeni ulatuv haigutus. Panin pea tagasi padjale ja jäin jälgima, mis edasi saab. Lähima viie minuti jooksul venis pesakastiavast välja pea ja tasapisi ka kukal. Lind aina venis edasi. Tasapisi tuli, kael ja ülaselg, ühel hetkel vajus välja üks tiib… Ja tundub, et sel hetkel sai varblane aru, et mingit äratuskella kinnilöömise võimalust enam ei ole ja vurrdi läks ta lendu… Hetke pärast askeldas ta juba linnusöögimajas, tõstis sihvkasid siia ja sinna.

Rõõmsalt naeratama paneb see pilt vist igaüht. Mina igatahes tundsin end täiesti ära.

Eks selline lirtsuv-lumine ilm ongi ühtviisi laisk ja soe. Rabelemiseks pole nagu mingit põhjust, nälg ei näpista.

Aga nii, nagu lindudel, kihutab inimese ühel hetkel õue uudishimu. Uudishimu näha, mis teised teevad. Ja nii me läheme.

Ja kuigi sellise ilmaga on vilets suusatada – lumi pakib suusatalla alla, iga väärsamm toob kaasa märja kinda või püksipõlve, lähevad meist paljud suusatama. Sest selline ilm on enamasti nii põnev, et lihtsalt ei saa õue minemata jätta.

Just suuskadest tahtsin ma seekord rääkida. Vanadest headest puusuuskadest. Loe edasi: Puusuusk ei ole libe

ELFi talguaasta algab imetajate loendusega

Eestimaa Looduse Fondi selle elle aasta talguhooaeg algab erakorraliselt vara ja erakorraliselt põnevalt.

15. ja 16. jaanuaril toimub suurimetajate ajuloendus Tori kandis, kuhu on oodatud koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengitega ka talgulised. Tegemist on ühe osaga Keskkonnateabe Keskuse läbiviidavast ilvese territoriaalsust ja toitumist käsitlevast uuringust.
Ajuloendusele tulijatel on väga suur tõenäosus näha põtra, metskitse ja teisi põnevaid metaelanike. Uuri lähemalt ja pane ennast kirja siin: http://talgud.ee/talgud/2013/ajuloendus

Eesti võib julgesti paljude maailma paikade ees uhkeldada oma elujõuliste suurkiskjate populatsioonidega. Näiteks toimetab meie metsades pea tuhatkond ilvest. Tipp-kiskjad on ökosüsteemides tiht üks haavatavamaid osi ja seepärast on nende kaitse seisukohalt tähtis, et me nende elu-olu hästi tunneksime. Eesti ilveseuurijad uurivad muuhulgas, milline on selle looma mõju tema saakloomade arvukusele ja selles on neil vaja ka talguliste abi.

Zooloog Raido Kont räägib talgute kodulehel ees ootavast nii: “Suure-tähtsa teadustöö tegemise eesmärgil oleks tarvis inimesi metsa appi loomi loendama. Teadus ise seisneb ilvese kiskluse mõju hindamises saakloomade populatsioonile – sellisel juhul on väga oluline teada saakloomade, eriti metskitsede, arvukust. Seda see loendus peakski selgitama.

Loendus ise käib ajuloenduse meetodil, ehk nii, et ühed (ajajad) kõnnivad rivis läbi metsa, ajavad loomad liikuma ja panevad nähtud loomad kirja. Teised (loendajad) seisavad vaatluspostidel ajuliini ees ja külgedel ja märgivad samuti nähtud loomad üles.

Loendus toimub kahel päeval, 15.-16. jaanuaril (teisipäev-kolmapäev) Tori kandis Soomaa rahvuspargi läheduses. Tartust viib teisipäeva varahommikul kohale ja kolmapäeva õhtul toob tagasi buss. Mujalt tulijad peavad küll oma transpordiga saabuma, kuid kohapeal saab asja vajadusel vast nii korraldada, et kõik mahuvad bussiga liikuma.”

Ööbimine on Jõesuu hostelis, kus on ka õhtu- ja hommikusöök. Teise päeva lõunasöögi teeme varutud kraamist kaasa. Endal tuleb võtta esimese päeva lõunaks midagi. Õhtul on ettekanded üldharivatel ulukiteemadel ja pärast saun.

Sännas tuleb väetantsu õpituba

13. jaanuaril kell 12-15 toimub Sänna Kultuurimõisas väetantsude ehk pühade ringtantsude õpituba. Juhendab Eduardo Agni Brasiiliast.

Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tullakse kokku ja tähistatakse elu olemust maal – voolamist!

Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.

Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenduste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.

Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal

Esmaspäeval alustab Rahvakogu

Novembri lõpust ette valmistatud ühisloomekeskkond Rahvakogu avatakse esmaspäeval, 7. jaanuaril. Esmaspäeva hommikust saavad kõik soovijad kuni jaanuari lõpuni aadressil www.rahvakogu.ee esitada oma mõtteid, mida ja kuidas oleks Eestis vaja muuta erakondade toimimises ja rahastamises, valimiste ja teiste demokraatiaküsimustega seoses.

Samuti saab Rahvakogu veebikeskkonnas lugeda ja kommenteerida teiste tehtud ettepanekuid, neid toetada, kritiseerida või täiendada. Veebruaris-märtsis töötavad kõik esitatud ettepanekud läbi asjatundjad, kes vaatavad, millised ettepanekud nõuaksid seaduste muutmist ja millised teistsuguseid lahendusi, samuti seda, millised sarnastel teemadel tehtud ettepanekud üksteist välistavad jne. Asjatundjad koostavad ettepanekutele ka esialgse mõjuanalüüsi ehk selle, mida üks või teine ettepanek endaga kaasa tuua võiks. Märtsis – aprillis arutatakse ekspertide tehtud töö veel läbi erinevatel arutelukoosolekutel ning esitatakse rahva seas enim toetust leidnud ettepanekud seejärel Riigikogule.

Põlvas avab uksed Helide maja

Eesti-Läti projekti “House of Sounds” (Helide maja) avab uksed ja kutsub osalisi, kes õpiksid valmistama lõõtspilli ja rahvakannelt ja neil mängimist ning ka õppematerjalide valmistamist.

„Projekti nimetus – Helide maja – ei tähenda, et Põlvasse tuleks mingi uus hoone,“ täpsustas Põlva linna kultuuri- ja spordinõunik Janika Usin. „Sisuliselt tähendab see erinevaid töötubasid ja õppesessioone, mis toimuvad nii Eestis kui Lätis.“ Kui lätlaste panus koostööprojekti tegevustesse on pigem rahvakandle hingeelu tutvustamine, siis põlvakate pädevus on kahtlemata lõõtspill.

Projekti otsitakse:
* kahte lõõtspilli valmistamisest/restaureerimisest huvitatud inimest. Lõõtspilli restaureerimise töötoad ja seminarid toimuvad Põlvas 6 korral 3-päevaste koolitustena alates jaanuarist 2013. Eelduseks on esmased puu- ja metallitöö oskused ning suur soov ja võimalus kõikides koolitustes osaleda.

* kahte kandle valmistajat. Kandle valmistamise õpetus toimub Lätis, Krapes 4 korral 3-päevaste koolitustena. Eelduseks on esmased puutöö oskused ning huvi kandlemängu vastu, samuti 100% osalus.

* samuti otsitakse kandle-, lõõtspilli-, viiuli-, mandoliini- ja kitarrimängijaid. Kokku toimub neli rahvapilliõppimise 3-päevast õppesessiooni, kaks Eestis ja kaks Lätis ning rahvamuusikakontsert ning festival koos õpitubade ja näitustega.

Huvilistel palutakse saata osalemissooviga motivatsioonikiri (1 lk A4) hiljemalt 14. jaanuariks e-postile info@polvalv.ee. Projekti valitutega sõlmitakse koostööleping. Kogu õppeprotsess toimub tõlgituna ning on osalejatele tasuta.

Päästeamet: igal aastavahetusel saab mõni tulekahju alguse ilutulestikust

Päästeamet hoiatab ilutulestiku väärkasutuse eest, millest võib alguse saada tõsine tulekahju. Et ilutulestik inimestele kahju ei teeks, soovitab Päästeamet kasutada ilutulestikku vastavalt kaasas olevale juhendile ning kaine peaga. Ilutulestik ei ole ka lapse mänguasi.

Õue ilutulestikku tegema minnes tuleb jälgida kõiki ohutusnõudeid, mida pürotehnika tootjad kasutusjuhendis välja on toonud, juhised räägivad toote toestamise vajadusest, ohutust kaugusest ja süütamise viisist. Kindlasti ei tohiks läheduses olla inimesi või lemmikloomi, autosid ja hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast või käest. Jälgida tuleks kuhu rakett on suunatud, et see ei lendaks inimeste poole, katusele või aknasse.

Ära osta välise vigastusega või kasutusjuhendita pürotehnikat ja hoia pürotehnikat kuivas kohas. Vali pürotehnika kasutamiseks õige aeg ja koht, arvesta nii öörahu kui ilmastikuoludega. Ilutulestiku süütaja peab pärast süütamist võimalikult kiiresti eemalduma, süütamisel ei tohi kummarduda ilutulestiku kohale. Kui pürotehnika pärast süütamist ei toimi, ei tohi sellele kohe läheneda, ohutum on läheneda näiteks 10 minuti möödumisel. Pürotehnikat ei tohi ka mitte mingil juhul proovida ümber ehitada, selle käigus on oht saada tõsine nägemus- või kuulmiskahjustus või näiteks ilma jääda sõrmedest.

Kui soovid uut aastat õues tervitada, varu toast väljumiseks aega ja ära kiirusta. Kustuta põlevad küünlad, et mitte kodust ilma jääda ja võta kaasa võtmed, et mitte ukse taha jääda.

Möödunud aastavahetusel süütasid ilutulestiku raketid Päästeametile teadaolevalt neli hoonet, mõni päev hiljem aga süütas raketilaskja Tartu külje all asuva Tõrvandi spordihoone välisseina, mille soojustus põles kokku 30 ruutmeetri ulatuses.

Täpsemalt saab ilutulestiku ohutuse teemal lugeda Tehnilise Järelevalve Ameti ohutusportaalist: http://www.ohutus.ee/index.php?id=10837

ETV Jõulutunnel kutsub täna toetama vaimupuudega noori

Täna toimuv ETV traditsiooniline heategevusprogramm toetab seekordsel jõulupühal intellektipuudega noori. Saate partneriks on Maarja Päikesekodu rajajad, kes soovivad täisealiseks saavatele sügava või raske vaimupuudega lastele ehitada Tartumaale Haaslava valda sellise kodu, kus nad parimal viisil saaksid elada, õppida ja töötada. Maarja Päikesekodu missioon on luua päikeseküllane ja arengut toetav kodu raske ja sügava ning liitpuudega inimeste jaoks. Külla planeeritakse elanikele 8 elumaja. Ühes majas elab 5- 7 erineva puudega inimest. Iga maja personali hulka kuulub vastavalt elanike puude raskusastmele kuni 12 abistajat (töötajat), kes töötavad vahetustega.

Käime külas intellektipuudega noorte peredel ning saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar kutsuvad külalisi otsesaatesse. Esinema on palutud suurepäraseid lauljaid, kollektiive ja muusikuid, teiste hulgas Liis Lemsalu, Maarja, Koit Toome, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Marko Matvere, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaire Vilgats, Untsakad jpt.

Avatud on telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Päikesekodu rajamist.

Helistades numbril
900 7701 – annetate 2 eurot;
900 7702 – annetate 5 eurot;
900 7703 – annetate 25 eurot.

Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Pühade ajal “puhkavad” ka pankadevahelised maksed

24.-26. detsembril on riigipühad ja neil päevadel ühest pangast teise panka maksed ei liigu.

Kui sul on eeloleval nädalavahetusel või jõulupühade ajal vaja ülekannet teha samas pangas asuvale kontole või ootad ülekannet inimeselt, kelle konto asub sinu omaga samas pangas, siis liiguvad maksed tavapärases korras ehk ka nädalavahetusel ja pühade ajal.

Kui sul on vaja teha välismakseid, uuri nende tingimuste ja teostamise tähtaegade kohta oma pangast järele.

Ärge kiirustage, teed on libedad!

Maanteeamet palub sõidukijuhtidel olla täna äärmiselt ettevaatlik, kuna õhutemperatuuri soojenemine võib tuua teedele libeduse.

Varahommikul enne kella kuut oli sõidetavus suurematel riigimaanteedel peamiselt rahuldav. Paiguti oli teeservades pinnatuisust tekkinud vaalusid, mitmel pool Ida- ja Lõuna-Eestis sadas ka lund. Ida-Virumaal Tallinn-Narva maanteel esines kohati libedust. Jõhvi-Tartu maantee oli sajualadel lumine. Toimub lume- ja libedusetõrje. Kerge lumesaju tõttu oli teekatetel lenduvat lund Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Mujal Eestis olid sõidurajad valdavalt kuivad või soolaniisked. Sõiduradade vahel oli paiguti vähest lahtist või kinnisõidetud lund. Teepinna temperatuure mõõdeti -5 kraadist Saaremaal kuni -12 kraadini Kirde-Eestis.

Ilmaprognooside kohaselt algab Lääne-Eesti saartelt uus lume- ja lörtsisadu, mis liigub ida suunas. Tuiskab. Õhutemperatuur tõuseb pärastlõunal Lääne- ja Lõuna-Eestis plusspoolele, Põhja-ja Kirde-Eestis õhtuks 0 kraadi ümbrusesse. Mitmel pool läheb sadu üle vihmaks, on jäidet ja udu. Seoses ilmamuutusega võivad teekatted muutuda libedaks!

Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini

Väinamere Liinid annavad teada, et lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.

Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.

Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.

Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.

25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Allika-aasta saab läbi

Möödunud suvel toimus Tartus kohapärimuse konverents, millel esines ka Soome šamaan Jaana Kouri, kes oma põliseid tarkusi soomlastele õpetab ja ka teaduslikult kohapärimust uurib. Ettekannetest vabamal päeval kutsusime Mikk Sarvega Jaana avastama Eestimaa pühapaiku ka maastikul. Nagu ikka sai mõeldud välja hästi pikk ja põhjalik teekond läbi Lõuna-Eesti. Marsruut sai nii tihe, et kohe mõttetult tihe.

Tamme-Lauri tamme juurest keerasime autonina Kütioru Tammetsõõri poole. Ja teel pruuni kultuuriloolise teeviida juures, millel kiri „Võhandu mässu lahingupaik“ heitsin autos lause Mathias Johann Eisenilt: „Eestlastel on kolm väga püha paika, need on Taarapadu, Ebavere mägi ja Võhandu jõgi“. Olime selle lause jooksul juba hea mitusada meetrit teeotsast mööda sõitnud, kui Soome sõbrad palusid, et viiksime neid sinna püha jõe juurde.

Võhandu, mida sel kulgemise kohal Pühajõeks nimetatakse, voolas vaikselt vulisedes oma sängis, hõbedane euromünt tegi vaid vaikse sulpsu, kui voogudesse valgele liivale kukkus. Kõrge kaldarohelus oli täis tumesiniseid haldjalikult lendavaid kiile – vesineitsikuid. Siis aga palus Jaana rääkida loo Võhandust ja me jäime mõlemad Mikuga jänni.

Küllap sellepärast, et see ei ole minu ega tema kodukant. Minu lapsepõlve muinaslugudesse Pühajõe jutud ei ulatunud, niivõrd võimsad olid Pärnumaa soode ja metsade lood.

See suvine lugu tuli meelde paar nädalat tagasi, kui istusin aja parajaks tegemiseks Apollo raamatupoes ja sohval istudes võtsin lehitsemiseks Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika“. Raamat läks lahti otse Võhandu jõe kohalt, kuigi mu lemmikud on praegu allikad. Kohe vilksas Aino Kallase sulest pärit lause. „ Aga Võhandu jõge, mida lätlased kutsuvad Shvati Ubbe ja Maarahvas Püha jõgi, on peetud juba paganaajast saadik pühaks, ja niisama pühaks on selle allikas, mis on Otepääl, Ilmjärve külas, püssikuuli kauguses Letuski Mihkli talust, ning selle ümber on lucus ehk ohvrihiis.“ Loe edasi: Allika-aasta saab läbi

Jaanuar toob aialinnuvaatluse

Jaanuari viimasel nädalavehetusel, 26. ja 27. jaanuaril, toimub juba traditsiooniks saanud talvine aialinnuvaatlus TALV2013.

Osalemiseks tuleb oma koduaias vm valida mõnus koht lindude vaatlemiseks, leida nende kahe päeva jooksul üks tund, selle tunni jooksul kirja panna kõik nähtud linnuliigid ning igal liigil suurim korraga nähtud isendite arv. Talvine aialinnuvaatlus toimus Eestis esmakordselt 2010. a. Eelmisel aastal osales vaatlusel juba üle 2000 linnusõbra!

Selle aasta jaanuaris toimunud talvisel aialinnuvaatlusel oli kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Täna märgistatakse ERMi tulemeetrite teekond

Eesti Rahva Muuseum koostöös Tiigi Seltsimajaga kutsub kõiki tartlasi täna kell 17.30 Raekoja platsile, et minna ühiselt retkele „1909 tulemeetrit ERMi“. Soovijad saavad üritusse panustada, soetades spetsiaalse tulemeetri küünla, millega saab retke käigus teekonda märgistada. Neil, kel võimalust kohale tulla ei ole, kuid on soov osaleda, saavad jätta oma küünla ERMi, kust usinad abilised selle tulemeetri teele viivad. Tulemeetri küünlaid on võimalik soetada Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) või 21. detsembril Raekoja platsil.

Retke eesmärk on anda hoogu Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ning Mälumeetrite projekti tutvustamiseks. Mälumeetrite projekti eesmärk on linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiviseerimise kaudu. Tegemist on Tartu linna ja Eesti Rahva Muuseumi koostööga.

Kava:

17.30 Raekoja jõulukalendri akna avamine

18.00 Valgusmäng hoonete seintel

18.15 Mikk Sarve algusriitus ja tuleetendus

18.30 Asutakse laulude ja juttudega tulemeetrite retkele

18.40 Tartu Linnamuuseum

19.00 Laulupeomuuseumi koor

19.15 Tule- ja tantsuetendus Raadil:

Reigo Ahvena trummi- ja tantsuetendus
Koorilaulud
Kõneleb Jaan Tõnisson anno 2012

Selgusid seto omakultuuripreemia laureaadid

Esmaspäeval annab Värska vallavalitsus üle juba seitsmeteistkümnendat korda seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul.

Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia saavad Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatatakse sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid. Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Saaremaa ja Muhu ajateenijad said jõuluks villased sokid

Saaremaa naiskodukaitsjad andsid jõulukingiks Vahipataljoni ajateenijatele pidulikult üle saarlaste poolt kootud villased sokid.”Mõte kinkida saarlastest sõduritele jõuluks soojad sokid, tuli kunagisel naiskodukaitsjate kauaaegsel esinaisel Rita Loel, kes tänaseks on meie seast lahkunud, ” ütles Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu kudumite üleandmisel. “Loodame, et tema loodud traditsioon kestab veel kaua ja soojendab meie südameid ja teie jalgu veel pikki aastaid.”

Seda üleskutset on järginud paljud saarlased, mis näitab, et saarlased hoolivad oma sõdurpoistest ja ka meie riigist ning kaitseväest. Koostöös ajalehega Saarte Hääl ja Raadio Kadi korraldatud kampaania käigus saatsid omakootud sokke vabatahtlikud üle terve Saaremaa. Liskas olid avatud kogumispunktid, kuhu kõik soovijad said kuni 1. detsembrini omakootud sokke tuua. Novembris alanud kampaania käigus koguti kokku 142 paari sokke.

Vahipataljonis on ajateenistuses hetkel 62 Muhu- ja Saaremaalt pärit noormeest. Peale Vahipataljoni ajateenijate said endale villased sokid veel Tagalapataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni ning Mereväe ajateenijad.

Ruhnlased said ERMi näituse avamisest osa Skype’i teel

Näituse avamine. Foro Ruhnu blogist — Näituse avamine. Foto Ruhnu blogist

Eile avati Eesti rahva muuseumis pidulikult näitus “Ruhnu eraldatud maailm”. Sellest said osa ka saareelanikud. Nad ei pidanud ette võtma pikka mereteed, vaid osalesid Skype’i vahendusel. Näituse avamise otseülekanne toimus rahvamajas, kuhu oli kogunenud saalitäis kohalikke.

“Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda,” vahendab vaatemängu Ruhnu blogi.

Pärast pidulikku avamist jäi saarerahvas rahvamaja jõuluajaks kaunistama.

Piret Õunapuu, Kristjan Bachmani ja Krista Leplandi loodud näitus “Ruhnu eraldatud maailm” jääb ERMis avatuks kuni 3. märtsini. Väljapanek räägib loo saarest, kus veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba rohkem kui 900 aastat – nii seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.

Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnevad 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni II maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.

Esmaspäevane loodusõhtu koos ajakirjanik Toomas Jüriadoga

Esmaspäeval kell 18 algab Tartu keskkonnahariduse keskuses loodusõhtu. Külas on tuntud loodusajakirjanik ja rändaja Toomas Jüriado, kes on looduse vahendamisega tegelenud juba aastakümneid nii raadios, ajalehtedes kui ka televisioonis.

Loodusõhtul kuuleb põnevaid seiku ja mõtteid pikaajalisest ajakirjanikutööst. Samuti vaadatakse katkendeid Jüriado ja Enn Säde poolt 1995. aastal tehtud filmist “Tuulealused”, mis räägib talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest.

Kohtumisõhtu on osaks teemakuust “Looduse vahendajad”. Teemakuud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Detsembrikuus on teemaks “Looduse vahendajad”. Loodusõhtutel osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Setomaa kohabrändi raamat on nüüd ettevõtjatele kättesaadav

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel sai hiljuti kaante vahele Setomaa ühiste tunnuste käsiraamat “Setomaa kohabränd”. Raamat võtab kokku, mida kogukond
Setomaast väljapoole näidata soovib ning milliseid piirkonna väärtusi peaksid teadma-austama Setomaa külalised. Eriline on see, et raamatu teemasid on kogukonnas enam kui aasta vältel arutatud. Käsiraamat „Setomaa kohabränd“ koos logo ning tunnuslausega on nende arutelude kujundatud ja vormistatud tulemus.

Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo andis oma hinnangu: „Olen selle raamatuga väga rahul. See käsiraamat on oluline kogu piirkonna jaoks
tervikuna, kuid oma huvides peaks seda ära kasutama iga Setomaa ettevõtja või MTÜ, et kasvatada oma konkurentsivõimet turul.“

MTÜ Setomaa Turismi juhataja Ülle Pärnoja näeb olulist kasu turismivaldkonnas: “Lähikuudel kinnitatakse riiklik turismiarengukava aastateks 2014-2020. Sihtkohtade arendamine ja tutvustamine saab olema arengukava üks prioriteetidest. Selles kontekstis on eriti positiivne, et oleme Setomaal kogukonnas kokku leppinud, kuidas me sihtkohana ennast väljapoole tutvustame.”

Eesti siseselt on kohabrändi mõiste suhteliselt uus nähtus. Tõenäoliselt on Setomaa üks väheseid piirkondi, kus kohabrändi olulisus on teadvustatud ja selle nimel kogukonnaga nii palju tööd tehtud. Et sihtrühmi turundusega mõjutada, tuleb rääkida võimalikult paljude kohalike tegijate kaudu ja võimalikult üheselt. Ühtne sõnum saavutab rohkem tähelepanu ja jääb ka meelde.

Käsiraamatus on avaldatud valik Setomaa lugusid, kus põimuvad töötubades läbi arutatud Setomaa väärtused nagu näiteks seto pärimuskultuuri rõõmus kirev ilu ja setode põline, ent elav ajalugu. Neid lugusid on Setomaa eestkõnelejad oodatud oma ettevõtete ning tegemiste tutvustustöös kasutama.
Käsiraamat sisaldab muuhulgas fotopanka. Nii on lood jutustatavad ka pildikeeles – visuaalne sõnum räägib sageli rohkem kui sõnad.