Kadri Valner

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) annab MTÜ-dele ja SA-dele reisitoetust

Reisitoetuse eesmärk on aidata kaasa Eestis avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsuse edendamisel

Taotlejad: MTÜ ja SA ning nende esindajad ja kodanikuühiskonna uurijad:

Avalikes huvides tegutsevate MTÜde ja SAde esindajatele ning kodanikuühiskonna uurijatele rahvusvahelistel üritustel ettekannetega esinemiseks, töörühmade juhtimiseks ja muus aktiivses rollis osalemiseks, mille kaudu tutvustatakse Eesti kodanikuühiskonna praktikaid, arenguid ja suundumusi.

Välisvahenditest toetatava rahvusvahelise koostööprojekti ettevalmistamiseks ühel töökoosolekul osalemiseks. Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA ühe töökoosolekul osaleva inimese reisikulude katmiseks.

Avalikes huvides tegutseva MTÜ või SA poolt korraldatud kodanikuühiskonna alasele üritusele väliseksperdi toomiseks Eestisse, kui neil on siin aktiivne roll (ettekanne, esitlus) Eesti ühenduse poolt korraldataval avalikul, mitte ühendusesisesel üritusel.

Toetatakse konkreetse isiku rahvusvahelisel või Eestis toimuval üritusel osalemise majutus- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa).

Taotlustähtaega ei ole, taotlusi võetakse vastu jooksvalt vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist

Täpsem info: http://www.kysk.ee/?s=216

Eestis hakatakse taas looma loomahaiglat

kanakull — Kanakulli vaatab Eesti Maaülikooli loomakliinikus läbi ELFi ekspert ja maaülikooli veterinaariatudeng Madis Leivits. Foto ELF

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas täna annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks.

Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks.

Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga.

Taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma: “Eestis puudub metsloomade abistamise traditsioon, maa- ja metsarahvana oleme harjunud metsloomade haigustesse ja vigastusse suhtuma kui looduslikku valikusse. Üleüldise linnastumise tingimustes peame siiski tegema oma suhtumises korrektiive:

inimtegevusest põhjustatud haigustel ja vigastustel (liiklus, keskkonnareostus, ehitus, infrastruktuur, koduloomad, metsamajandamine jne) ei ole midagi pistmist loodusliku valikuga. Inimese tehtud vead peab inimene parandama.”

Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse “metsloom”.

Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR).

Juba 19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.

“Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris toona lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.

“Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust, mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk,” lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.

Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.

Nädala lõpus tuleb linnade linnuvaatluspäev

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 25. märtsil toimub igakevadine linnade linnuvaatluspäev. Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud – aegade jooksul on üritusel osalenud enam kui 20 Eestimaa linna, parimatel aastatel on tulemusi laekunud 16 linnast.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb vaid moodustada 2-5 liikmeline võistkond ning 25. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, siis arvesse lähevad üksnes need sulelised, keda vaadeldi linnapiiridest lahkumata.

Kuigi linnuvaatlusega võib linnas alustada juba kell 5 varahommikul ei pea seda tingimata tegema. Soovijad võivad alustada ka mitu tundi hiljem – silmas tuleb pidada vaid seda, et pärast kella 13-t kohatud linnuliigid arvesse ei lähe!

Ettevõtmise eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning alanud rändlindude saabumisele. Kohatud linnuliikide rohkus meie linnades on sõltunud paljuski kevadest. Kui mullu kohati meie linnades vaid 86 liiki linde, siis näiteks 2008. aastal saadi kirja koguni 104 linnuliiki. Muuhulgas on ürituste käigus linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluse reeglistik näeb ette, et meeksonnas oleks 2-5 liiget, liik läheb kirja, kui seda märkavad vähemalt pooled liikmeist. Helikandjate kasutamine lindude peibutamiseks on keelatud. Isetehtud hääled (nt vilistamine) on lubatud. Arvesse lähevad linnuliigid, keda vaadeldi olles linna administratiivpiirides. Keskkonnasäästlikkust silmas pidades soovitavad korraldajad liigelda jalgsi või linna ühistranspordiga.

It-asjatundjad koolitavad vaheajal haridustöötajaid

Eesti IT-ettevõtjad korraldavad kevadisel koolivaheajal õpetajatele, noorsoo- ja sotisaaltöötajatele kolm konverentsi „See on turvaline IT!“, et jagada teadmisi, kuidas kasvatada noortest teadlikud Interneti kasutajad. Tänapäeval, kui suhtlusvõrgustikud ja mobiilsed seadmed on noorte elu loomulik osa, tuleb ka täiskasvanuil tagada, et lapsed teaksid, kuidas end kaitsta Internetis peituvate ohtude eest.

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul elavad meie lapsed lisaks pärismaailmale üha rohkem ka virtuaalmaailmas. Kui pärismaailmas teame, kuidas kaitsta oma
kodu, väldime üksi jalutamist pimedas pargis, taunime vargust ja laimamist, siis kas oskame õpetada oma lastele, millal virtuaalmaailmas uks lukku keerata, kuidas tunda ära ohuolukorrad, mõista, mis on vargus ja kuidas korrektselt käituda.

Lisaks ettevõtetele astuvad konverentsil üles õpetajad, korrakaitsjad ja internetiturvalisuse tagajad, kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine on toonud kaasa noore jaoks keerulise olukorra. Samuti tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvõttel toimuvad konverentsid 21. märtsil Tartus, 22. märtsil Pärnus ja 23. märtsil 2012
Paides.

Mõniste muuseum alustab uut hooaega

Koos kevade algusega alustab ka Võrumaal olev Mõniste muuseum õppepäevade hooaega. Muuseumis on õppepäevi korraldatud rohkem kui 15 aastat. Selle ajal jooksul on välja kujunenud suur hulk erinevate teemadega õppepäevi. Teemasid on nii palju, et igal aastal tuleb teha valik, milliseid sel aastal korraldada.

Mõniste muuseumi õppepäevadel vaadatakse ajas tagasi sellesse aega, kuhu kuuluvad ka muuseumi eksponaadid. Muuseumi hooned ja eksponaadid on jagatud kolme ajastusse: kiviaeg (ligi 5000 aastat tagasi), tsaariaeg (19. sajandi lõpp) ja eestiaeg (1920.ndad). Ka oma õppepäevadel püüame eelkõige lastele, aga miks mitte ka täiskasvanud huvilistele, tutvustada vanu töid noil aegadel.

Õppepäevad on üles ehitatud nii, et lastel oleks ühtaegu hariv kui ka põnev.

3. ja 4. aprillil on Mõnistes avatud kõige väiksematele munapühde kommete tutvusamiseks mõeldud Munamaa

24. aparillil on kiviaja õppepäev, 8. mail Hobusepäev, 31. mail Loomalastepäev, kus tutvustatakse lastele erinevaid taluloomi ja nende järglasi, aga ka väiksemaid lemmikloomi. Lisainfot saab ka meie kodulehelt www.hot.ee/monistem/

Ornitoloogid viivad õpetajad õue

Eesti Ornitoloogiaühing alustab koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega linnuõppekoolitust õpetajatele. Osalema on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete, aga ka algklasside õpetajad.

Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse. Esimene väliõpe toimub märtsi lõpus või aprilli alguses, teine aprilli teises pooles ja kolmas mai keskpaigas.

Õppimise lihtsustamiseks ja teadmiste kinnistamiseks tuleb õppe alguseks EOÜ kodulehele ka abimaterjal tavalisemate linnuliikide fotode, häälte ja kirjeldustega.

Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loomaarstid peavad lemmikloomade kuul üle Eesti loenguid

Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu. Selle rõhutamiseks peavad 31. märtsist 28. aprillini loomaarstid Eesti erinevais paigus tasuta loenguid loomade tervisest ja vastutustundlikust loomapidamisest.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul seisneb lemmikloomade hea tervise kuu läbiviimise mõte selles, et loomaomanikud suunaksid igapäevaselt tähelepanu oma lemmiku tervisele ja heoolule. Laiemaks eesmärgiks on propageerida ühiskonnas vastutustundlikku loomapidamist. Selart lisas, et loengusari tõstab loomaomanike teadlikkust : „Loengud annavad suurepärase võimaluse vajalike ja õigete teadmiste kogumiseks, mille tulemusel on igal loomaomanikul võimalik oskuslikult tagada oma loomale hea tervis ja kvaliteetne elu“.

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on ürituse eesmärgiks lemmikloomapidamiskultuuri edendamine Eestis : „Pakume tasuta loengusarja raames lemmikloomaomanikele erinevaid nõuandeid ja infot , kaasatud on tuntud Eesti loomaarstid.“
Loengutel osalemine on kõigile tasuta, kava ja registreerumisvõimalus on Eesti Loomakaitse Seltsi ja Royal Canin Eesti Facebooki lehekülgedel.

Hallist kooruv elu

Kevad ei tule niisama. Teda peab otsima minema. Kõige varem saab teda Eestimaal otsida mere tagant Sõrve sääre otsast. Just seal nähakse kõigepealt lõokesi ja kiivitajaid, üle mere kohalepurjetavaid kaelus- ja õõnetuvisid. Tulevad kureparved ja luigevalgus. Partide prääks ja aulide auliitamine.

Aga ka Kagu-Eesti mägede lõunapoolsetel külgedel algab elu täie hooga juba märtsi alguses. Tasapisi koorub talvehallist välja kasemetsade puna, pajustike oranž ja haavikute roheline.

Just seda värvisirgumist ma Võrumaale Kütioru nõlvadele otsima lähen.

Mind on alati lummanud Valdur Ohaka kaunid loodusmaalid, millel uduhallist joonistub välja kevadine puude värvivikerkaar. Just selline on praegu Kütiorg.

Õigupoolest viib mind Kütiorgu mure mesilaste pärast, meie mesitaru sai nugisehirmus üsna lagedale väljale. Ja kuumalt paistev kevadpäike on kindlasti mesilased krapsakamaks muutnud. Iial ei tea, millal nad plaanivad taru suurpuhastust. Ema rääkis mulle, et mu vanaema olla igal kevadel põnevusega jälginud mesilaste tegemisi ja puistanud heinu taru ümbruse lumele, et väljalennanud ja külmast kangestunud mesilased mitte lumele kukkudes ei hukkuks, vaid saaksid võimaluse tarru tagasi ronida.

Heinatuust kaenla all, üritangi üle põllu mesitaruni jõuda, aga kiiresti saan aru, et suuskadeta minek oli lauslollus. Lumi on üle põlve ja koorik vajub läbi iga kolmanda sammu järel. Hüppan ja keksin seal väljal nagu talveväsimuses metskits. Kahetsusega näen, kuidas risti üle põllu on viimase lumesaju järel pehmel sammul läinud ilves, teda on lumi kandnud.

Mesilased on juba esimesed hukkunud kaaslased taruavast välja heitnud. Ei tea, kas kevadäratajaks on olnud soe päike või kõhumuredega koputav tihane – sellest viimasest tegelasest on lumel üks hallikas sulg. Tihane on mesilaste jaoks kardetav tegelane, ükshaaval võib ta valvurmesilased välja meelitada ja nahka panna. Hea märk see igatahes ei ole.

Tambin taruesise lume madalamaks ja siputan heina laiali. Tagasiminek on veidi lihtsam, hüplen omaenda jäljeaukudes.

Vahepeal on Mikk ja Aotäht sauna juures vahtrale oherdiga augu puurinud ja väga laisalt sealt tila mööda mõni piisk veereb. Vahtramahlaga on alati see lugu, et kunagi ei taba ära õiget aega – kord on veel liiga vara ja siis liiga hilja. Nii jääbki see kasemahlast magusam neste enamasti saamata.

Aga seda, et mahl puutüves liigub, on näha ka pungadest. Vahtra pungasoomused on õige veidi õrnemalt üksteise vastas ja juba täiesti punased, punakas on ka peenikeste okste koor. Loe edasi: Hallist kooruv elu

XVIII Võru Folkloorifestival lööb juba järgmisel kolmapäeval tantsutoa uksed valla

Kolmapäeval, 21. märtsil kell 19 kutsub XVIII Võru Folkloorifestival kõiki tantsutuppa klubis Club Balance (Vabaduse 8, Võru).

12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival, suurim omataoline Eestis, kannab seekord nime „Päivgi tands tsõõrin“. Tantsutubades festivali eel ja ajal loodavad korraldajad esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda.

Esimeses tantsutoas tutvustatakse suvist festivali ja Võru peo kuulsat tänavatantsu.

Tantsima paneb publiku Tartu Tantsuklubi, eestvõtjaks Triinu Nutt. Püünel on eelmisel aastal Teppo lõõtsa võistumängimise parimad pillimängijad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill), Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill), Kristi Kool (eesti lõõtspill), lisaks Asso Int (eesti lõõtspill), Valev Laube (viiul), Kaie Mikheim (torupill), Meelis Int (basskitarr), Ülo Saaremõts (karmoška), Kati Raun (karmoška), Tanel Sakrits (mandoliin), Liisa Randmaa (viiul) ja teised pillimängijad.

Kaasa lööma on oodatud kõik rahvamuusikud, kellele tantsuks mängimine meeltmööda.

Selles tantsutoas keskendume valdavalt külapidude tantsumuusikale, mida tavatseti mängida Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses.

Kõik festivali sõbrad ja toetajad, tantsust ja rahvalikust muusikast lugupidavad inimesed on südamest oodatud!

Tantsutoa toimumist toetavad klubi Club Balance ning Eesti Kultuurkapital.

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ!

Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide
segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja
Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna.

Akadeemik Mart Kalm räägib Kapa stuudiumis Eesti ehituskeskkonnast

Sel pühapäeval kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Vaba Eesti ühiskonna areng arhitektuuris“ esineb kunstiteadlane ja akadeemik, professor Mart Kalm.

Millised on meie kaasaegse Eesti ühiskonna väärtused, millele tuginedes oleme viimase 20ne aasta jooksul ehitanud oma elukeskkonda? Kas ja kui kaugele tänane arhitektuur võimaldab (väärtuste)keskkonnamuutusi prognoosida? Need ja mitmed muud teemad tulevad jutuks stuudiumi järjekordsel loengul eeloleval pühapäeval Tohisoo mõisas.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud Marju Lauristin, Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan
Ross, Kalev Katus, Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, Tiit Hennoste,Raul Rebane, Varro Vooglaid, Urmas Kõiv, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Toomas Trapido, Alar Tamming, Märten Ross, Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, Raivo Vilu, Talis Bachmann, Ülo Vooglaid, Andero Uusberg, Fred Jüssi, Jaan Ross,
Heie Treier, Valdus Mikita, Arnold Rüütel, Andrus Saar, Heido Vitsur, Vello Salo, David Vseviov, Enn Tõugu jt.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Tähistades tuntud Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja, professor Eerik Kumari 100. sünniaastapäeva, kutsub Keskkonnaministeerium üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja õppejõudu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestvõttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitseseaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta Eesti punase raamatu (1982) rahvaväljaande.

Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel.

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Talomehe, panõmi sälä kokko!

Mägidse Võromaa talomiis taht peris ello ellä, mitte aborigeeni mängi!

Kõgõ inämb haluda süänd tuuperäst, et olõ-i mi kandihn inämb, kellele talotüüd edesi anda. Mi Haani taloseltsihn oll’ 50 tallo, ku pääle naksimi, no um perrä jäänü vaivalt viis.

Noorõ ei taha ja ega vägüsi sundi kah ei saa. Talost är ellä um rassõ ja väikuhn talohn puulpäivä-pühäpäivä olõ-i: eläjä tahtva süvvä egä päiv. Ku um huuaotüü, tetäs nii kavva, ku inemine pistü joud püssü. A noorõ tahtva kävvü ja puhada.

Tuuperäst olõgi võtnu kõva helüga vällä üldä, et riik pidänü mägidse maa pääl väiku põllu pidäjidõga tõistmuudu ümbre käümä. Ku tuu saanu är tetä, olnu hing rahul ja noorõ saanu mi kandihn är ellä, et talojärepidevüs alalõ püsüsi.

Elojovvolidsõst talost um maal api mitund muudu. Mõni päiv tagasi kutsõva inemise appi hindä massinat kraavist vällä pästmä – jõvva-i kavvõst liinast pästmismassinat uuta.

Ku um õkva lähkül elojõvvolinõ talo, um sääl ka massinit, midä saat egä ilmaga käümä. Vana massina käümäsaamisõga lätt nii kavva aigu, et tuu aoga um hädäline joba kraavihn är külmänü. Loe edasi: Talomehe, panõmi sälä kokko!

Raadio 4 kuulajad toetavad Sillamäe lapsi

Homme keskpäeval 12 annab Raadio 4 toimetus Sillamäe Vanalinna Kooli erivajadustega laste klassile üle heategevusprogrammi “Jõulurõõmu kuulutus” kuulajate annetuse, 9 949.45 eurot.

Kooli toimetulekuklassides õpivad puudega lapsed, teiste seas on ka raske puudega õpilasi, kes vajavad õppeprotsessis vahendeid füüsilise vastupidavuse toetuseks. “Jõulurõõmu kuulutuse” abiga soovitakse osta meditsiinilisi abivahendeid rehabilitatsioonitoa sisustamiseks. Esmakordselt oli saade Raadio 4 eetris 1993. aastal, mil toetati verevähki põdevaid lapsi.

Aastate jooksul on raha kogutud meditsiinitehnika soetamiseks Tallinna kliinilisele lastehaiglale, samuti Tartu, Nõmme ja Narva lastehaiglatele. “Jõulurõõmu Kuulutus” on toetanud ka Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Karula, Pärnu, Imastu, Haapsalu, Narva-Jõesuu, Taheva, Kohtla-Nõmme, Tapa ja Tallinna lastekodude kasvandikke. Raadio 4 programm on Eestis üks vanemaid heategevussaateid ja oli sel aastavahetusel vahendajaks abi vajavate laste ja heade inimeste vahel juba 19. korda.

Venemaad esindavad Eurovisioonil Buranovo memmed Udmurtiast

Eile hilisõhtul selgus Venemaa esindaja selleaastasel Eurovisiooni lauluvõistlusel. Selleks on Udmurtiast pärit vanamemmede folklooriansambel „Buranovovskie babuški“ ( Buranovo memmed) Buranovo külast Iževski lähistelt. Ansamblile tõi võidu laul „Come on and dance“, mida memmed laulavad nii udmurdi kui inglise keeles.

Valiku tegi nii võistluse žürii kui publik. Memmed edestasid vene kultuslauljat Dima Bilani ja Julia Volkovi duetti , keda peeti enne võistlust favoriitideks. Esmakordselt laulsid Buranovo memmed Eurovisioonil 2010. aastal ning tulid kolmandale kohale.

Eurovisiooni lauluvõistluse finaal peetakse sel aastal Bakuus. Udmurdi vanaemad astuva lavale 1. poolfinaalis 22. mail, lõppkontsert toimub 26. mail.

Siis ka selgub, kui paljud friisid, katalaanid, saamid, gröönlased, meäkeelsed, csangod, bretoonid, kõmrid, baskid, kveenid, liivlased, setod, võrokesed, kihnlased hääletavad udmurtide poolt.

Folklooriansambel “Brangurt pesjanaiös” (“Brani memmed” või “Buranovo vanaemad”) tuleb Venemaalt Udmurdi vabariigist Malaja Purga rajoonist Brani (vn Buranovo) külast. Juba rohkem kui 17 aastat tegutsev rühm koosneb 11 naisest ja ühest meest vanuses 40–82 aastat. Ansamblit juhatab Buranovo kultuurimaja direktor Olga Tuktareva.

Ansambli repertuaari kuuluvad udmurdi rituaalid, traditsioonilised tantsud ja kohalik folkloor, samuti ansambli liikme Jelizaveta Zarbatova autorilaulud. Ansambli liikmed on külaelanikena udmurdi traditsioonilise eluolukultuuri kandjad, kes on võtnud südameasjaks anda oma kogemused üle ka küla nooremale põlvkonnale. Buranovo noored astuvad vanaemadega meelsasti üles ühiskontsertidel.

2008. aastal tegi ansambel esimese katse ühendada udmurdi traditsiooniline laul ja rockmuusika, kui vanaemad laulsid Viktor Tsoi laulu „Täht nimega päike” ja Boriss Grebenštšikovi laulu „Kuldne linn”. Hiljem on nad laulnud veel ansamblite The Beatles, Queen, Deep Purple, The Eaglesi ja Shocking Blue hitte.

2009. aastal käisid vanaemad Moskvas kaasaegse visuaalkunsti konkursi Innovatsioon autasustamistseremoonial, samal aastal kutsus tuntud vene laulja Ljudmila Zõkina nad Moskvasse Ostankino telestuudiosse oma 80. sünnipäeva tähistamisele. Kahel korral on nad esinenud ka Eestimnaal.

Tartus loetakse tänavaaugud üle

Tartu linnavalitsus ja Tartu Veevärk paluvad linlastel teada anda tänavatel asuvatest ohtlikest löökaukudest ning lahtistest ja vajunud kaevukaantest.

Talvekülmad on teedele oma mõju avaldanud ning märtsikuised järsud ööpäevased temperatuurikõikumised on omakorda hoogustanud vanemate
tänavakatete lagunemist. Kohe peale lume ja jää sulamist sõiduteedelt hakati ohtlikke löökauke täitma ajutiselt külma asfaldiseguga. Jooksvaks
remondiks on ASil Põlva Teed, kes Tartu tänavaid korras hoiab, kulunud umbes 10 tonni külmsegu. Püsivama kuuma asfaldiseguga saab töid alustada siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur jääb 5 soojakraadi piiresse.
Teateid oodatakse ka lahtiste ja vajunud kaevukaante kohta, mis võivad endast kujutada suurt ohtu inimestele ja sõidukitele.

Kuna löökauke on palju ja neid tekib iga päevaga juurde, siis kõikjale ei pruugi teeremontijad päeva-paari jooksul jõuda. Eelisjärjekorras remonditakse peatänavad ja bussiliiklusega tänavad.

Ohtlikest löökaukudest ja lahtistest ning vajunud kaevukaantest palutakse teatada linna heakorratelefonile 1789 või e-posti aadressile 1789@tartu.ee või www.tartu.ee/1789.

Targa Töö Ühing ühines Euroopa kaugtöökeskustega

tarktoo_metsas_vaike — Tark töö metsas. Foto Targa Töö Ühingu kodulehelt

Targa Töö Ühing (endine Eesti Kaugtöö Ühing) astus erinevates Euroopa riikides avatud internetipunkte ja kaugtöökeskusi ühendava organisatsiooni Telecentre Europe liikmeks.

26.-30. märtsil korraldab Telecentre Europe üle-euroopalise kampaania Get online week, mille keskmes on oskuslik arvuti ja interneti kasutamine. Eraldi tähelepanu all on noored ja nende e-oskused. Noored on küll julged ja aktiivsed Interneti kasutajad, kuid peamiselt kasutatakse seda mängimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks, vähem enese arendamiseks ja ettevalmistavateks tegevusteks.tööturul hakkama saamiseks.

Eesti poolseks Get Online Week kampaania partneriks on Targa Töö Ühing. Nädala eesmärk on uurida noorte teadmisi internetis leiduvate õppimis- ja enesearendamise võimaluste vastu ning teadvustada laiemate ja rohkem tööga seotud e-oskuste olulisust. Samuti soovitakse avada arutelu lastevanemate seas, et tõsta teadlikkust arvuti- ja interneti kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest laste ja noorte arengule.

Teiseks oluliseks sõnumiks on, et kvaliteetse interneti levik on oluline võimalus maapiirkondade ja väiksemate linnade jaoks – läbi selle on võimalik tuua head haridust ja kõrgema lisandväärtusega töid piirkonda ning läbi e-oskuste arendamise parandada ka teenuste kättesaadavust.

Täpsema kampaania ürituste ja tegevuste kava avaldameKampaania avaüritus toimub 8. märtsil ja seda saab jälgida Internetis Telecentre-Europe TV lehel, aga ka Targa Töö Ühingu lehel.

Targa Töö Ühing koondab targalt töötamise entusiaste ja maapiirkondades ning väiksemates linnades tegutsevaid tööhõivele, hariduse kättesaadavusele, kogukonna kaasamisele suunatud keskusi Eestis.

Vabakonnad on muutumas arvamusliidriks

Mall Hellam,
Avatud Eesti Fondi juhataja

Viimane aasta on toonud Eesti avaliku ruumi kõnepruuki suure hulga uusi, aga paljudele meist ka vanu, mõisteid:
– me ei räägi enam lihtsalt ühiskonnast, vaid kodanikuühiskonnast;
– samuti ei räägi me vaid demokraatiast ja esindusdemokraatiast, aga üha enam osalusdemokraatiast;
– ei räägita pelgalt inimeste informeerimisest, kui otsused juba vastu võetud, vaid kaasamisest.
– ning üha enam tõstetakse esile ja ka tehakse eestkostet ja huvikaitset

Viimastel aastatel võisime näha maailma kiiret muutumist – ülemaailmne majanduskriis viis ühiskondlike vapustusteni, mis tähendas ka seniste väärtuste ümberhindamist ning uuesti mõtestamist.

Süvenev kihistumine ning suurenev ebavõrdsus on viinud uute ühiskonnaelu vormide ja viiside otsimiseni. Kui 20 aastat tagasi langes kommunism, siis nüüd kõiguvad isegi hüperkapitalismi tugisambad. Ning üksteise järel on toiminud märgilise tähtsusega sündmusi.

Teame, et ajakiri Time valis möödunud aasta isikuks protestija. Kuid võib-olla on teil meelest läinud, et aastal 2006 sai aasta inimeseks üksikisik – seda just seoses indiviidi sukeldumisega sügavasse internetimaailma, mis on varasemaga võrreldes avanud palju uksi.

Ning omakorda ülemöödunud aasta inimeseks sai 25-aastane Härra Facebook ehk siis kodanikunimega Mark Zuckerberg. See tähendab, et nende viie aasta jooksul viinud üks areng loogiliselt teiseni. Facebook ja Twitter on võimaldanud inimestel kiiresti koonduda ja üheskoos oma huvide eest paremini seista.

Me oleme näinud nii sotsiaalmeediast alguse saanud meeleavaldusi kui ka kodanike ühist palvet poliitikutele: võtke meid kuulda, kutsuge meid kaasa otsustama, ja eriti sinna, kus me tahame ja oskame kaasa rääkida.

Võib-olla valime meie siin Eestis järgmise aasta tegijateks õpetajad, kelle pika ettevalmistuse tulemusena näeb Eesti homme viimase 20 aasta suurimat streiki? Et ühiskondlik toetus streigile on olemas, et inimestele lähevad õpetajate nõudmised korda, näitavad kas või sotsiaalmeedias loodud toetusaktsioonid. Loe edasi: Vabakonnad on muutumas arvamusliidriks

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

X noorte tantsupidu "Lävel" — Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?

Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude vajadustele. Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti. Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Loe edasi: Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Külauudised nii ju käivadki — Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Täna kuulutab vabaühenduste liit EMSL välja seekordsed kodanikuühiskonna aasta tegijad kuues kategoorias.

Aasta vabaühenduseks valiti EESTI KODANIKUAJAKIRJANDUSE SELTS, kes peab üleval portaali kylauudis.ee, vahendades seal infot inimeselt inimesele ning levitades mõtteviisi, et ajakirjandus pole üksnes äri, vaid inimeste aitaja, valgustaja ja teenäitaja. Seltsi eestvedajad on professionaalsed ajakirjanikud, kuid kogu töö tehakse ära vabatahtlikena.

Avaliku sektori esindajana tunnustatakse EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGUT, kes on oma kanalites andnud ruumi ja sellega ühiskonnas oluliselt rohkem kõlapinda mitmetele vabaühenduste algatustele nagu näiteks mulluste Riigikogu valimiste eel Valijakompass ja hea valimistava ning aastavahetuse paiku avatud valitsemise valvurite veebikeskkond.
Loe edasi: Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu. Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Ruhnulased said saarele erakorralise abi brigaadi

Ruhnu saare elanikud võivad nüüd kergemalt hingata: saarele jõudis sel nädalal erakorralise kiirabibrigaadi meditsiinivarustus, millele saadetakse peagi veel lisa. Nii toimetab nüüd saarel päris oma kiirabibrigaad, mille koosseisus on neli kohalikku inimest. Tedmisis käisid nad jaanuaris ja veebruaris mandril omandamas ja võivad nad nüüd ise esmaabi anda.

Ruhnu erakorralise abi brigaad peab valvet 24 tundi ööpäevas ja korraga on valves kaks selle liiget. Kui keegi väikesaare elanikest või saare külalistest helistab hädaabinumbril 112, antakse info kohe edasi brigaadile, kelle ülesanne on kuni arstide saarele saabumiseni patsiendi eest hoolt kanda ja meditsiiniaparaatide näitajate alusel tema seisundi kohta haiglale infot edastada. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnaga peavad esmaabiandjad ühendust Skype´i tee.

Aasta tagasi alustas erakorralise meditsiini brigaad tegevust Kihnu saarel, lisaks Ruhnule avatakse see peagi ka Vormsil ning edaspidi on selline brigaad kavas luua ka ülejäänud väikesaartel.

Järvamaal esitletakse “Vana Kandle” juubeliväljaannet

6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika suurväljaannet „Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud”

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust. Viisideosa koostajaks on folklorist ja muusikapedagoog, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. „Vana Kandle“ 1018 lauluteksti annavad ainulaadse võimaluse sisse vaadata Järvamaa inimeste kunagisse elu-, mõtte- ja tundemaailma.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

Veebruari keskkonnauudised laiast ilmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib traditsiooniliselt eelmise kuu keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Discovery uudised kirjutasid veebruarikuus Oxfordi Ülikoolis tehtud uurimusest, mis väidab seda, et lõvid on muutmas oma käitumismustreid. Lõvide käitumise muutumine on põhjustatud nende hirmust võimalike kokkupõrgete eest inimestega. Hirm inimeste ees olevat tunduvalt muutnud lõvide suhtumist looduskeskkonda.

Sealjuures ei sünni lõvipojad inimkartusega, vaid õpivad selle ära oma emadelt ja teistelt rühma liikmetelt.Oxfordti Ülikoolis tehtud uurimuse autorid väidavad, et sellistel maastikel, kus või mille lähistel domineerivad inimesed, liiguvad lõvid ringi püsivas hirmutundes ja ettevaatlikkuses.

Teadlased vaatlesid lõvide käitumist, toiduotsinguid ja liikumisalasid Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis. Maa-alad, mis on mõeldud kariloomade karjatamiseks, ümbritsevad looduskaitse all olevaid alasid, mis omakorda põhjustab konflikti lõvide ja inimeste vahel. Kui sebrad ja gnuud karjade kaupa lõvide küttimisaladelt teatud hooaegadel välja rändavad, ei jää paljudel lõvidel muud üle, kui viimase abinõuna kariloomi jahtida. Mõnedeks paljudest põhjustest on soov säilitada oma kindlaks kujunenud territoorium ning vältida järglaste arvu vähenemist.

Olgugi, et paljud Botswana farmerid ei oma tulirelvi, siis ometigi on sealsete lõvide peamine käitumise mõjutaja just võimalik kokkupuude inimestega. Lõvipoegade puhul on teadlased märganud erakordset uudishimu inimestega seonduva vastu. Näiteks nähes autot soovivad lõvipojad seda oma hammaste ja käppadega testida, ütles uuringurühma liige Graham Hemson. Seega, väitis ta, õpivad lõvipojad inimestekartuse ära ilmselt teistelt rühma liikmetelt.

Selliseid alasid, kus lõvid saavad elada ilma inimeste alale tungimata, on alles jäänud vaid käputäis, ütles Oxfordti Ülikooli uuringurühma liige Graham Hemson. Üks selliseid paiku on näiteks Botswana ja Lõuna-Aafrika Vabariigi alale jääv Kalahari rahvuspark.

Teadlased loodavad, et Botswana farmerid jätavad tulevikus vähem oma loomakarju öösiti omapead, sest just see tõmbab ligi lõvisid. Samuti tuleb loomakarjadele ilmselt panna rohkem kaitsvaid piirdeid.

USA Utahi Ülikooli Loodusressursside osakonna juhataja Johan du Toit ütles mainitud uuringu kohta, et loomad saavad hirmust harilikult kasu, sest see aitab neil vältida riske oma territooriumitel. See, mis toimub lõvidega Aafrikas Botswana Vabariigi rahvuspargis, iseloomustab tema sõnutsi ilmekalt inimeste ja metsiku looduse vahelist konflikti, mis sai alguse ajast, mil algas kariloomade kodustamine. Kuna aga põlised jahipidamise viisid on kadumas ja relvad ning mürgid järjest enam arenemas, siis seetõttu on inimesed suured kiskjad, eriti aga suured kaslased sisuliselt maailma karjamaadelt välja tõrjunud.

Briti ajaleht “The Guardian” aga teatab, et punt Fukushima piirkonna mässumeelsemaid farmereid teevad evakueerimisaladele reide, et sööta oma seal elavaid kariloomi. Need Jaapani loomapidajad keelduvad oma kariloomade hävitamisest ning piiratud ligipääsuga aladel loomi toitmas käies trotsivad nad valitsuse määruseid. Jaapani valitsus on andnud välja määruse kõik neis evakuatsioonipiirkondades elavad kariloomad hukata, sest need on radioaktiivset tseesiumit sisse süües kaotanud oma turuväärtuse.

Loe edasi: Veebruari keskkonnauudised laiast ilmast

Tallinna maratoni võitis Andres Kollo

Estoloppeti 15. Tallinna Maraton; 04MAR2012;Kõrvemaa, Eesti; START — Tallinna maratoni algus. Foto Tarmo Haud

Täna Kõrvemaa suusaradadel peetud 15. Tallinna suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Andres Kollo ajaga 1.35.07,2. Hõbemedalimees Madis Vaikmaa
kaotas 42 kilomeetrisel distantsil võitjale 9,7 sekundiga. Kolmandaks võitles end Sander Linnus, kes lõpetas ajaga 1.35.17,3. Raja kiireim naine
oli Sirli Hanni ajaga 1.49.03,0.
Pikale 42 kilomeetrisele rajale registreerus esialgsetel andmetel 692 suusasportlast.

Lühemale, 21 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 254 suusataja seast näitas parimat vormi Stanislav Zelentsov, kes läbis raja ajaga 53.18,9. M-15 klassi kiireim noormees Karl Erik Rabakukk tuli üldjärjestuses teisele kohale, jäädes võitjale alla vaid 0,6 sekundiga.
Neidude N-15 klassi parimaks tunnistati Anette Baum, kelle ajaks fikseeriti finišis 1.01.57,7.

15. Tallinna suusamaratoni võitja Andres Kollo tuli võistlusele kõrgeimate eesmärkidega. ″Koondislasi täna ei olnud, seega oli mul lootust võidu nimel
heidelda, ″ rõõmustas mees vahetult pärast maratoni läbimist eduka sõidu üle. Tema sõnul tegid kuueses liidrigrupis päris palju tööd ära teiseks
tulnud Madis Vaikmaa ning kuuendale kohale platseerunud Avo Sambla.

Tallinna maraton oli eelviimane selleaastase Estoloppeti sarja maratonidest. Viimane neist on järgmisel pühapäeval toimuv Tamsalu-Neeruti maraton.