Avatakse Türi-Tamsalu raudteed tutvustav Muuseumvagun

vagun
Foto: www.jarva.ee

2012. aastal asutatud MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee eesmärgiks on endisele kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamine, mis oleks läbitav jalgrattaga ja ka jalgsi. Tundus olevat loogiline ja vajalik ka mingil moel seda endist raudteed tutvustada, et matkajad ikka teaks, kus nad sõidavad ja milline on selle tammi ajalugu, räägib pojektijuht Arlet Palmiste.

Vanatehnika varjupaigas oli juba olemas üks vagun, mille korrastasime ja sisustasime tutvustava ekspositsiooniga, räägib seltsi liige Tuve Kärner, kes juhatas renoveerimistöid.

Ekspositsioonis on välja toodud raudteel juhtunud õnnetused, seal liikunud rongid ja vagunid, jaamad ja jaamahooned, inimeste meenutused ja ka tänapäevase matkatee äärde jäävate kaheksa omavalitsuse peamised vaatamisväärsused. Võimalik on tutvuda raudteed ja Järvamaad tutvustava kirjandusega. “Järva-Jaanis on juba 6 muuseumi, kuid avatav Muuseumvagun on oma väiksuses üks terviklikumaid” sõnas vallavanem Arto Saar.  

Väljapaneku kujundas Maris Korrol firmast Deco Disain OÜ. Muuseumvaguni rajamist toetas Kultuuriministeerium läbi Rahvakultuuri Keskuse.

Muuseumvaguni avatakse 1.augustil kell 18.00. Samuti kuulutatakse avatuks ka Järvamaa Kultuuripärandi aasta sündmused augustis, mida korraldab Järva-Jaani vald.

Ansambli Öösorr kontsert Luke mõisas

öösorrTule ja naudi looduses loodud laule kaunis mõisapargis!

Öösorr ja sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on sealsamas – looduses ja sõprade seltsis kõige paremini nauditavad.

Priit Öövel – laul, kitarr, soolokitarr, parmupill
Aare Pai – laul, kitarr, soolokitarr

Kontsert toimub iga ilmaga. Ilusa ilma ja väikese vihma korral toimub kontsert mõisapargis, kus sul on võimalus kontserti nautida ka oma piknikutekil. Tugeva ja pideva vihma korral toimub kontsert Luke mõisa kultuuriaidas.

Piletihinnad:
Alates 29.07 tavapilet 9€, perepilet 27€

Perepilet kehtib2 täiskasvanut ja 2 last vanuses 9-16 a.
Lapsele kuni 8 a. (k.a.) sissepääs tasuta, juhul kui istub piletiga saatja süles.

Lisainfo: www.lukemois.ee

Lõuna-Eesti on esindatud 19.-21. juulil Vene Hansapäevadel Pihkvas

SA Lõuna-Eesti Turism koordineerib Lõuna-Eesti regiooni ühisesindatust kolmandatel Vene Hansapäevadel Pihkvas. Lõuna-Eesti ühise esindustelgi eesmärgiks on tutvustada Lõuna-Eesti regiooni turismivõimalusi ja kutsuda Hansapäevade külastajaid puhkama Lõuna-Eestisse.

Telk kannab nime “Tartu ja Lõuna-Eesti”, et rõhutada seost teiste Hansalinnadega läbi Lõuna-Eesti keskuse, Tartu. Lõuna-Eesti ühistelgi kõrval on kohe ka AHHAA Teaduskeskuse telk – üheskoos mõjume atraktiivsemalt ja külastajatele kutsuvamalt.

Infomaterjale jagatakse kogu Lõuna-Eesti kohta ning ühtlasi esitletakse esmakordselt Venemaal ka Lõuna-Eesti tegevusgruppide ja National Geographicu ühisprojekti – Lõuna-Eesti avastamist väärt paikasid, mida tutvustatakse läbi kollaste akende marsruudi (http://visitsouthestonia.com/).

Lõuna-Eesti ühistelgis on esindatud:

  • Peipsimaa Turism MTÜ (Peipsi piirkonna turismivõimalused);
  • Elva linn (puhkepiirkond ja Tartumaa Tervisespordikeskus);
  • OÜ Kagureis ja hotell Pesa Põlvas;
  • Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum;
  • Haanja vald – Suur Munamägi;
  • Võrtsjärve SA (Võrtsjärve piirkond ja Kalepurjeka reisid);
  • Tartu LV ASO ja SA Tartumaa Turism (Tartu linna ja maakonna turismivõimalused);
  • Maitseelamuste Koda pakub Peipsimaa maitseid ja akordionimängija loob meeleolu;
  • SA Lõuna-Eesti Turism.

Järgmised Vene Hansapäevad toimuvad Venemaal Kingisepas.

Lisainfot Vene Hansapäevade kohta leiab siit: http://hansarus.org

Lisainfo: Angela Järg, e-post angela@southestonia.ee, tel +372 5178 727, SA Lõuna-Eesti Turism

Harmoonika “soojenduspeod” algavad juba reedel!

IMG_4655
Harmoonika pidu 2012. aastal
Foto: Evelin Pindmaa

Põlva linnavalitsus korraldab tänavu 20. juulil Põlva Intsikurmu laululaval juba kolmandat korda Teppo tüüpi lõõtspillile pühendatud pillipidu Harmoonika.

Laupäeva õhtul suurejoonelise lõõtspillikontserdiga päädiv kontsert saab alguse juba eelmisel päeval, 19. juulil, kui erinevates maakonna paikades toimuvad Külaharmoonika peod.

Külaharmoonika pidude eesmärgiks on tutvustada seda kaunikõlalist pilli võimalikult laiale auditooriumile kõige traditsioonilisemas keskkonnas – lastes pillil kõlada kohalikel külapidudel. Külaharmoonika viib lõõtspillimängu kohtadesse, kus inimesed on harjunud koos käima, kuid kuhu pillimängijad väga sageli ei satu.

19. juulil kõlab lõõtspillihääl üheksateistkümnes erinevas paigas.

Näiteks on Mooste Veskiteatri õuel kell 14 algaval Külaharmoonikal võimalus külastada kohalikku suitsusauna, osta samas ka saunavihtasid ja käsitööna valmistatud seepe ja kuulata loengut suitsusaunakommetest. Tund aega varem Pääsnal, Ruusa asulas algaval Külaharmoonikal saadab lõõtspill külla saabunud kaupluseautot ja toob seega argisesse külaellu värve ja kirevust. Orava vallas Kamnitsal, Põlva vallas Kiumas ja Veriora vallas Pahtpääl on Külaharmoonika osa suvistest külapäeva pidustustest, Tilsil, Mikitamäel, Vastse-Kuustes ja paljudes teistes kohtades saab lisaks lõõtsameestele nautida ka kohalike kollektiivide etteasteid.

Kokku üle kolmekümne erinevas vanuses pillimängija.

Lõõtspillidel mängivad nii vanad kui noored, nii mehed kui naised, kokku ligi kolmkümmend pillimängijat. Nende seas on näiteks tunnustatud väärikad lõõtspillivirtuoosid nagu Heino Tartes ja Harri Lindmets, noored andekad Tõrva tütarlapsed Merili Moosus ja Kaile Mumm, äsja Võru Folkloorifestivalil lõõtsade võistumängimisel noorte klassi võitnud Mart Kirotar ning paljud teised armastatud kohalikud pillimehed.

Külaharmoonikad on sissejuhatus järgmisel päeval Põlva Intsikurmus toimuvale pillipeole Harmoonika, mis kutsuti ellu selleks, et elavdada ja laiemalt tutvustada August Teppo-aegset kohalike lõõtspillimeistrite ja -mängijate traditsiooni.

Tänavuse Harmoonika peaesinejaks lisaks lõõtspillimängijatele on Gerli Padar, peo lavastajaks Ain Mäeots. Pidu algab kell 19:00 Põlva Intsikurmu laululaval.

Harmoonika peakorraldajaks on Põlva linn koostöös Põlva muusikakooli ja MTÜ Lõõtspilliseltsiga. Külaharmoonikad on korraldatud koostöös kohalike rahvamajade juhatajate ja Rahvakultuuri Keskusega.

Lisainfo http://www.polva.ee/?id=1864&news_id=1477

Mandala tantsu nädalavahetus Sänna Kultuurimõisas

16.-18. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Mandala tantsu (Vadžratants) laager.

Laagrit juhendab Alar Kukk, kes  on õppinud vadžratantse kahe põhiõpetaja – Adriana dal Borgo ja Prima Mai juhendamisel. 2011. aastal kinnitas dzogtšeni õpetaja Chögyal Namkhai Norbu, kes on nende õpetuste allikaks meie maailmas, tema 1. tasandi vadžratantsude juhendajaks.

Tiibeti budismi – Dzogtšeni — õpetuses tähendab Vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse.

Vadžratants on samas väga eriline ja efektiivne praktika meie energia loomuliku seisundi taastamiseks ja kogu meie olemuse tasakaalustamiseks. Kõik huvitatud inimesed võivad teadlikkuse ja austusega lähenedes seda tundma õppida ja nendest hüvedest osa saada.

Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul.

Vaata: http://www.youtube.com/watch?v=vetbM7bTSmk

Nädalavahetuse tasu (sisaldab kõike) 75 EUR.

Osalemiseks palume registreerida aadressil kultuurimois@kultuuritehas.ee

või telefoni teel +372 5558 8929 (Kadi Noor)

Rohkem infot mandala tantsu laagri kohta leiad Sänna Kultuurimõisa kodulehelt http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/mandala-tants-vadzratants/

 

Ansambel JÄÄÄÄR 20. juulil Suurel Munamäel

JaaaaRJÄÄÄÄR JA SÕBRAD/ KAUNITE KOHTADE KONTSERDID 10 AASTAT Suurel Munamäel 20. juulil kl 20.00.

Seekord tuleb Jäääre suvetuur teisiti. Iga kontsert saab olema eelmisest erinev, sest iga kord on laval uus külalismuusik.  20. juulil Suurel Munamäel toimuval Jäääre kontserdil on külaliseks Indrek Kalda.

Pileti hind kõigile 12€
Kuni 10 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta

Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal!

Saaremaa merenädalale annab avalöögi The Tall Ships Races hiigelpurjekate saabumine

Extra
Hollandi purjelaev Gulden Leeuw. Foto: Erakogu

Neljandat korda toimuv Saaremaa merenädal tõotab tänavu suurt elamust: iga aastaga vaid hoogu juurde saanud pidustused saavad järgmisel esmaspäeval, 22. juulil võimsa avapaugu, kui Saaremaa süvasadamat ja Roomassaare sadamat väisab suurte purjelaevade regatt The Tall Ships Races 2013, millele järgneb kaks nädalat merelisi sündmusi Saaremaa väikesadamates ning mis lõppevad kirevate Kuressaare merepäevadega 2.-3. augustil.

Igal aastal toimuv The Tall Ships Races jõuab Saare maakonda kutsel – Üks maagiline öö Päikese kodus. Saaremaa sadamaisse jõuavad laevad 22. juulil ning lahkuvad 23. juulil. Saaremaale on oodata ligemale 40 merealust ühtekokku 500 purjetajaga pardal.

Kõikidel Saaremaale tulnud laevadel saab teha ekskursiooni, kolmemastiline, 70-meetrine hollandlane Gulden Leeuw viib soovijad aga meresõidule.

Esmakordselt toimub merenädala raames külastajamäng “Saaremaa avatud sadamad”, mille raames saavad väikesadamate külastajad koguda unikaalseid templeid, et osaleda auhindade loosimisel. Kõigi merenädala sadamate külastanute vahel loositakse välja luksuslik aastavahetuspakett Saaremaal.

Saaremaa merenädal toimub tänavu enam kui kümnes väikesadamas nii Saare- kui Muhumaal. Kahe nädala jooksul toimuvad mitmed sadamapeod, külalistele on avatud erinevad õpitoad ja maaliringid, osaleda saab hülgevaatlusreisidel, kanuumatkal ning tegevusi leidub veelgi.

Merenädala grande finaleks on aga 2.-3. augustil toimuvad ja järjekorras juba 17. Kuressaare merepäevad. Nagu ikka, leiavad end Saaremaale ankrusse heitnud Kuressaare Raiekivi säärelt laada-ala, erinevad folk- ja jazzkontserdid ja hulga tegevusi nii lastele kui täiskasvanuile.

Saaremaa merenädala ja Kuressaare merepäevade täpsema info leiab kodulehelt www.merepaevad.ee.

Lisainfo: Silver Saluri, infojuht, tel 5250 388, e-post silver@saluri.eu, www.merepäevad.ee

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot…”

971638_519998011382671_235770396_nTaarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 20. juulil kell 13.30 Ostrova festivalil  (www.ostrovafestivalid.ee).

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto  lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning  tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on  suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad  pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013.  aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja  võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Loe lisaks Maalehest:  http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/parimusteater-tostatab-seto-kogukonnas-olulisi-teemasid.d?id=66406798

Vaata lisaks Facebookist:  https://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, taarkateater@setomaa.ee, 5688 4999

Taarka Pärimusteatri lavastus “Leelo otsib setot …”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” esietendub 6. juulil kell 19.00 Obinitsa vanas kool-kirikus.

971638_519998011382671_235770396_nPärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.

Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.

Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Piletid hinnaga 3 eurot müügil pool tundi enne etendust kohapeal.

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, tel 5688 4999

Tane Mahuta väelaulude kontsertrännak

Seekord on erakordne võimalus osa saada Tane Mahuta esimesest täiskoosseisulisest kontserdist Sännas. Tegu on väelaulude kontserdiga, mis tähendab, et täiselamuse saamiseks on väga soojalt soovitatav kaasa laulda ja ehk isegi kaasa tantsida.

Tane Mahuta lugu:tm

Aasta tagasi sügisel kogunes improvisatsiooniliseks muusikaõhtuks kokku sõpruskond eesti muusikud, et laulda ja jagada omale hingelähedasi rütme, mantraid ja väelaule. Nende hulgas ka juhuslikult Eestis viibinud Soome trummar-kõrilaulja Kosmo Taunonpoika.

Õhtu maagiast vaimustunud noored andsid peagi ekspromtkontserdi Matkamajas ja armusid väelaulude haldjalikku muusikasse niivõrd, et sündis ansambel Tane Mahuta (elupuu maoori k), kes esitab skandinaavia ja keldi väelaule, vihmametsade hingerännakute laule, india badžaane ja aafrika pärimuslikke kaanoneid. Juba Augustis kajasid Tane Mahuta laulud Viru Folgi täiskuukontserdil, millest meenutuseks ka vägevad videosalvestused.Enamus laule on sadu või tuhandeid aastaid vanad ning Tane Mahuta urbanfolgilikus muusikas on segatud türgi ja araabia rütme, keldi palveid, regilaulu ja isegi beatboxi, mida muusikud esitavad koos lauldes kitarril, tšellol, torupillil, džembel, šhamaanitrummil, flöödil ja haruldasematel instrumentidel nagu kalimba, ocariin, keskaegne trompet.

tmsqVäelaulude ansambel Tane Mahuta koguneb kokku vaid korra aastas, sest osa ansamblist elab välisriikides ja teine osa rändab suure osa aastast ringi üle maailma.

Kõrilaulja Kosmo tuleb kohale Põhja-Soomest. Laulja-kundalini joogaõpetaja Kadri Rinaldo tuleb Hollandist. Tšellist Joosep Kõrvits saabus äsja Austraaliast. Laulja Jane Kruus ja kitarrist Tom Valsberg saabusid hiljuti Indiast. Puhkpillimängija Polina Tšerkassova on reisinud sel aastal Aafrikas ja Türgis.

Kuula Tane Mahuta hingestatud väelaule siit: www.tanemahuta.ee

Kontsert toimub 10. juulil 19:00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal

Pilet piletilevi eelmüügist 5.- ja kohapeal 5.-

Väelaulude kontserdi toimumist toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Euroopa Noored jagas projektidele üle 775 000 euro

Selle aasta teises taotlusvoorus said toetust 64 Eesti noorteprojekti. Programmi toel saavad noored hääletada kohalikel valimistel ning Eestisse tuleb 24 noort välismaalast vabatahtlikuna tegutsema.

Selle aasta teises taotlusvoorus toetati 20 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Viljandi linnaraamatukogu noored lugejad lähevad oktoobris Tšehhi, et koos Poola, Leedu ja kohalike noortega arutada, kuidas oma riikides vabadus saavutati. Selleks uuritakse nõukogudeaja elu-olu esivanematelt, vahetatakse kohtumisel mõtteid erinevuste ja sarnasuste üle ja valmistatakse ette esitlused, mida hiljem eakaaslastele ja ka vanematele tutvustatakse.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 15 projekti. Narva noortekeskus korraldab 11-13aastastele noortele ligi aasta vältava igakuise programmi, mille käigus arendatakse nende ettevõtlikkust, loovust ja propageeritakse tervislikke eluviise. Noored osalevad suvelaagris, matkal, spordi- ja tervisepäeval, kohtuvad meremeeste klubiga ja õpivad ise üritusi korraldama. Oskused rakendatakse praktikasse ka ise väljamõeldud üritusi ellu viies.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Eesti Noorteühenduste Liidu projekti, mis võimaldab 13-17aastastel noortel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel osaleda ehk varivalida. Noorte eelistused avalikustatakse peale omavalitsuste valimistulemuste selgumist. Projekti käigus korraldatakse ka noortele simulatsioonimänge, viiakse läbi diskussioone ja avatakse veebileht, kus võrreldakse erakondade valimislubadusi noortele.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 24 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Gruusiast, Armeeniast ja Türgist, kes asuvad tööle üle Eesti paiknevates noortekeskustes, lasteaedades, MTÜdes ning sotsiaalvaldkonna asutustes. Eestist läheb kaks noort vabatahtlikku tööd tegema Venemaale ja Gruusiasse.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu viis koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES eestvedamisel toimub novembris venekeelne seminar Eesti, Soome, Armeenia, Läti, Saksamaa, Gruusia, Ukraina ja Venemaa projektitegijatele, kus tutvustatakse üksteisele seniseid kogemusi projektide ellu viimisel ning planeeritakse uusi.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kaheksat projekti. Näiteks korraldab Jõgeva noortekeskus augustis kolme-päevase seminari, millega arendatakse kohalike noorte võimalusi linnaelus kaasa rääkimiseks – kohtutakse linnaametnikega, osaletakse volikogu simulatsioonimängus, ideest teostuseni töötoas jmt.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Eraldatud toetustega saab tutvuda http://euroopa.noored.ee/files/2013-YL-veebi.pdf

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober 2013.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Rõuge Veepidu ja Paadiralli toimub 6. juulil 2013

banner

16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist.

Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Samuti oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.

Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00, registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Päev lõppeb piduliku autasustamisega kell 20.00.

Kogu päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.

Õhtune tantsupidu algab kell 21.00, kui lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND.

Pilet Piletilevi eelmüügist 5. juulini 8 eurot. Pilet lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot.

Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot ning lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot. Kuni 7-aastastele lastele on sissepääs tasuta.

Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee.

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989 ja Hektor Glear Vene, tel  5257 976

 

Turvalisuse huvides suletakse ajutiselt Taevaskoja matkaraja trepp

Seoses Taevaskojas Emalätte juures toimunud varinguga sulgeb RMK külastajate turvalisuse huvides alates tänasest ajutiselt Taevaskoja matkaraja lõigu Emalätte juurest ülesmineva trepi osas.

Juuni lõpus Taevaskoja piirkonda tabanud tugev äikesetorm murdis Emalätte kohalt kaks väga võimsat puud, mille tulemusel tekkinud lihe põhjustas Emalätte koopa sissevarisemise. Matkaraja lõigu sulgemise põhjuseks on kaldapealsel varisemata osal avastatud praod, mis võivad tugeva vihma ja tuule puhul soodustada uue varingu teket.

30
Väike Taevaskoda. Foto: T. Pani

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denksi kinnitusel käidi koos Keskkonnaameti ning Maavalla Koja esindajatega Taevaskojas kohapeal olukorda hindamas ja edasisi tegevusi planeerimas. “Jõudsime ühisele otsusele, et Emalätet välja ei hakka kaevama, vaid laseme loodusel omasoodu toimetada,” selgitas Denks ja lisas, et praeguseks on allikas ennast liivast läbi murdnud ning voolab kenasti jõkke.

“Keskkonnaamet tellib geoloogiaeksperdilt tekkinud prao ja sellest tuleneva võimaliku varinguohu kohta arvamuse ning kuni olukorra selgumiseni on rajalõik külastajatele suletud,” märkis Denks ja lisas, et praegu on oluline Emalätte juures toimuvat pidevalt jälgida.

Emalätte koobas asub Väikeses Taevaskojas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Koopast väljavoolav vesi on üsna jahe, puhas, hea maitsega. Veel usutakse olevat raviv toime.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Tarmo Denks, RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja, tel 5184 294, tarmo.denks@rmk.eewww.rmk.ee

Eesti kutseõppurid osalevad ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013

lemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills. Foto - WorldSkills
Illustreeriv foto

2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.

Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile: trükkal Kevin-Gregori Kubjas Tallinna Polütehnikumist, mehhatroonikud Marko Aus ja Rauno Mändsalu Tallinna Tööstushariduskeskusest, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv Luua Metsanduskoolist, florist Moonika Tohvri Räpina Aianduskoolist, mööblitisler Rain Toming Võrumaa Kutsehariduskeskusest, plaatija Taimo Avloi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, ehitusviimistleja Elsa Pärna Tallinna Ehituskoolist ja infotehnoloog Madis Männik Tallinna Polütehnikumist.

Eesti võistlejatest on rahvusvaheliselt juba mõõtu võtnud infotehnoloog, mööblitisler, mehhatroonikud ja trükkal, kes võistlesid eelmisel aastal üle-Euroopalistel kutsevõistlusel EuroSkills. Esimest korda võistleb Eesti floristi erialal.

Tänavu toimub 42. korda WorldSkills Saksamaal Leipzigis. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega. SA Innove on rahvusvahelisi kutsevõistlusi korraldavate organisatsioonide WorldSkills ja EuroSkills ametlik esindaja Eestis.

Noorte tutvustused avaldame enne võistlust veebilehel www.kutseharidus.ee

Lisainfot WorldSkills´i kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Algas tõhustatud värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll turgudel

1428630t44hfac5
Kartulid. Illustreeriv foto.
Foto: Peeter Langovits

Põllumajandusamet on alustanud koostöös Veterinaar- ja Toituametiga tõhustatud värske puu- ja köögivilja (sh maasika) ning kartuli päritolu kontrolli turgudel. Vastavalt seadusele peab avaldatav info olema tõene ja näitama toote tegelikku päritolu.

Seoses ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku levikuga on Poolast pärit kartulile kehtestatud Euroopa Liidus erinõuded, mille kohaselt kartul peab pärinema registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabast tootmisüksusest ning olema varustatud Poola Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt väljastatud sertifikaadiga. Lisaks tuleb sihtriigi pädevat ametiasutust kaubasaadetisest eelnevalt teavitada. Põllumajandusametit siiani teavitatud ei ole, mistõttu Poolast pärit kartuli turustamine on Eestis kõrgendatud järelevalve all.

Lisainformatsioon: Ülle Metsman, taimetervise osakonna juhataja asetäitja, Põllumajandusamet, tel 6712 648, e-post taimetervis@pma.agri.ee

 

Otepääl tähistati Võidupüha

pilt 1
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

23. juunil tähistati Otepääl Võidupüha. Kell 11.00 algas Otepää Maarja kirikus jumalateenistus. Jumalateenistusel teenis EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Pärast jumalateenistust asetati Otepää Vabadussambale pärjad. Pärjad asetasid ka Otepää vallavanem Merlin Müür ning volikogu esimees Aivar Nigol.

Samba juures oli KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii lipuvalve. Otepää Üksikkompanii ja Otepää naiskodukaitsjad tunnustasid gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajatest noori kaitseliitlasi.

pilt 2
Võidupüha tähistamine Otepääl
Foto: Monika Otrokova

Pidulikul tseremoonial osalesid ka Otepää piirkonna vabadusvõitlejad Raimond Kirm ja Alfred Puura. Hiljem toimus neile Otepää valla poolt vastuvõtt.

Sellel aastal alustab Võidutuli oma teekonda Valgamaal Tõrvast. Tule toovad Otepääle KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Otepää vallavanem Merlin Müür.

Täna kell 16.30-17.30 on kõigil soovijatel saada osa Võidutulest.Võidutule saab võtta tuleurnist Otepää Vabadussamba juures.

Keskkonnaamet korraldab Lahemaa, Vilsandi ja Matsalu rahvuspargis noore looduskaitsja kursused

Keskkonnaamet korraldab 25.-29. juunil kolmes Eesti rahvuspargis noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger. Lahemaa rahvuspagris toimub kursus juba kümnendat, Vilsandi rahvuspargis teist ja Matsalu rahvuspargis esimest korda.

Kursusel osaleb 56 loodushuvilist noort vanuses 13-17, kes elavad rahvusparkides ja nende lähipiirkondades. Noored on kursusele valitud aineõpetajate soovituste ja oma motivatsioonikirja alusel. Kursused toimuvad Lahemaal RMK Ojaäärse loodusmajas, Vilsandi rahvuspargis Pilguse mõisas ja Matsalu rahvuspargis Metsküla Algkoolis. Viiepäevase kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust. Toimuvad retked loodusesse, mille käigus tutvutakse piirkonnale omaste taime- ja loomaliikidega, korraldatakse loodushoiutöid ja loomingulisi tegevusi ning saadakse tuttavaks kultuuriväärtustega. Noored tutvuvad riigiasutuste rolli ja ülesannetega keskkonnakaitses ning õpivad võtteid, kuidas looduses hakkama saada.

Noore looduskaitsja kursuse lõpus läbivad õpilased teadmiste kontrolli ja saavad Junior Rangeri tunnistuse ning vastava märgistusega vormiriietuse. Kaks paremat noort esindavad Eestit 2014. aastal rahvusvahelisel Europarc Junior Rangeri kursusel. 2012. aasta paremad noored, Minna Joor Lahemaa rahvuspargist ja Magnus Kaldjärv Vilsandi rahvuspargist, sõidavad 13. juulil koos juhendaja Maris Sepaga Saksamaale Baieri rahvusparki 8-päevasele üleeuroopalisse Junior Rangeri laagrisse.

Eesti on Euroopa Kaitsealade ühenduse EUROPARCi liige. EUROPARC ühendab kaitsealasid 35 Euroopa riigis. Ühendus korraldab üleeuroopalist noore looduskaitsja kursust aastast 2002.

Kursuste läbiviimist ja Eesti õpilaste osalemist üleeuroopalises laagris toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kursuste kavadega saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/junior-ranger/

Lisainfo:

Krista Kingumets, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Lahemaa rahvuspark, e-post krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel 5562 4391

Maris Sepp, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Vilsandi rahvuspark, e-post maris.sepp@keskkonnaamet.ee, tel 5304 7882

Ave Huugen, keskkonnaameti keskonnahariduse spetsialist, Matsalu rahvuspark, e-post ave.huugen@keskkonnaamet.ee, tel 5047 219

 

Kontsert “Mustad laulud” Alu mõisas 28.juunil

kuulutus228. juunil kell 20 toimub Alu mõisas Raplamaal kontsert hispaania ja prantsuse muusikast “Mustad laulud”. Esinevad Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr).

Rahvalaulud on alati inspireerinud heliloojaid, kes on neid tihti kasutanud oma loomingus. Kontserdil kõlavad hispaania helilooja Xavier Montsalvatge Kuuba-ainelised Mustad laulud ja prantsuse helilooja Joseph Canteloube karged mägise Auvergne laulud. Samuti esitab trio noore helilooja Piret Pajusaare teoseid.

Trio Kai Kallastu (sopran), Tarmo Pajusaar (klarnet) ja Kristo Käo (kitarr) esimene ühine esinemine toimus aprillis 2012. Käesolev kava on veidi ebatraditsionaalse koosseisu teine koostöö. Trio esitab põnevat klassikalist muusikat Euroopast ja Ladina-Ameerikast ning samuti uudisteoseid eesti heliloojatelt.

Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister, Irina Gavrilovici jt. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. www.kallastu.ee

Klarnetist Tarmo Pajusaar on vabakutseline muusik ja helirežissöör. Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarnetistina (juhendajateks Hannes Altrov ja Vahur Vurm) ja kaitsnud samas magistrikraadi muusikateaduse alal (juhendaja Jaan Ross), õppinud Stokholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis muusikaakustikat (juhendaja Erik Jansson). Töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Eesti Raadio orkestris, kuulus NYYD Ensemble’i ja Ansambel U: algkoosseisu. Esinenud solistina ja ansamblistina erinevates projektiansamblites, esitanud mahukaid kavasid nii nüüdis- kui klassikalisest muusikast.

Kristo Käo on õppinud kitarri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (lektor Heiki Mätlik, dotsent Mait Martin ja vahetusüliõpilasena Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis. Hetkel on ta EMTA kitarriõppejõud ja Tartu Ülikooli doktorant ning muusikaharidusprojektide Kitarrikool.ee ja Koolikitarr.ee eestvedaja. Kristo esineb solisti ja kammermuusikuna Eestis ja mujalgi. Püsivam on koostöö kitarriduos Jorma Puusaagiga (al. 1998) ja Tallinna Kitarrikvartetiga. Solistina, kitarriduoga ja kvartetiga on ta Eesti Raadios salvestanud hulganisti eesti kaasaegset kitarrimuusikat, samuti muud kitarrimuusikat. www.kristokao.com

Noor helilooja Piret Pajusaar (20) õpib kolmandat aastat kompositsiooni erialal Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Tema õpetajad on olnud Kristo Matson ja Tatjana Kozlova. Alustas 6-aastaselt viiuliõpingutega TMKK ettevalmistusklassis ning jätkas Nõmme Muusikakoolis. 2011. aastal saavutas Piret auhinnalise koha klaveripalade konkursil “Lustlik klaver” ning 2012 osales rahvusvahelisel noorte heliloojate konkursil “ESTA Young Composer 2012”, kus tema teos pääses finaali.

“Päike pärast tormi” kitarrile, klarnetile ja sopranile valmis 2013. aasta veebruaris. Teose idee on kujutada muusikas negatiivse emotsiooni möödumist ja asendumist helgema, õnnelikumaga. Pala esimeses pooles kõlavad häirivad, hingekriipivad dissonantsid, mille hiljem tõrjub välja heakõlaline, rahustav harmoonia. Teose lõpus meenutab soolokitarr veel möödunud pinget, mis lõplikult ei unune, kuid on eespool leidnud lahenduse ega mõju enam nii jõuliselt kui varem. – Piret Pajusaar

Pilet 7 eurot müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal. Pilet 5 eurot eelmüügis Piletilevi müügikohtades.

Üritust toetab Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitaliga.

www.ooper.parnu.ee

Teater Tõstamaal “Nädal aega kolmekesi”

93x141Kolmekesi.indd

14. juulil 2013 kell 20 toimub Tõstamaa laululaval Vana Baskini Teatri komöödia Clement Micheli “Nädal aega kolmekesi”.

Piletid on eelmüügis Tõstamaa raamatukogus kuni 13. juulini

Piletite hinnad eelmüügist:
Täispilet 12 eurot
Sooduspilet 10 eurot

Pilet samal õhtul kohapeal:
Täispilet 13 eurot
sooduspilet 11 eurot

Sooduspilet kehtib pensionäridele ja lastele vanuses 7-14 soodustust tõendava dokumendi alusel (vajalik kohapeal).

Põlva linna jaanituli

Jaanituli-2013veebReedel, 21. juunil kell 21 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas Põlva linna jaanituli.

Tantsuks ansambel JÄÄGERMEISTRID.

Peotuju loovad: naisrahvatantsurühm VÄRTEN, segarahvatantsurühm PÕLVA PÄNTAJALAD, kapell HEINO TARTES JA SÕBRAD.

Võistlusi veab ja vägesid juhatab LAURI DRUBINŠ.

Lisaks: batuudid, näomaalingud, suhkruvatt, sõõriku kaarik, avatud puhvet jne.

Tule kogu perega!

Pääse 2 €

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee

Toimusid kolmandad palkmajaehitajate kutsevõistlused

Laupäeval, 8. juunil toimus Räpina Hea kodu päevade raames Eesti Puitmajaliidu poolt korraldatud palkmajaehitajate kutsevõistlus. Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.

Võistlus toimus kolmandat aastat järjest ning võistluse võitis teist aastat järjest Ahto Naruski Saulerman OÜ-st. Teise koha pälvis Urmas Leol ettevõttest EstNor OÜ ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Alar Lauk Hobbiton Home OÜ-st.

Lisaks andis Eesti Puitmajaliit võistlejate autasustamisel üle autahvli Puitmajaliidu aasta tegijale Saulerman OÜ juhatuse liikmele Ragner Lõbule, kes on oluliselt panustanud palkmajaehitajate kutsevõistluse korraldamisse, olles selle üheks eestvedajaks.

Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel ehitasid 12 võistlejat käsitööna erinevaid palkmaja nurgatüüpe. Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel demonstreeriti pealtvaatajate silme all kõigi nimetatud nurgatüüpide käsitööna ehitamist. Igal võistlejal oli aega kuni 35 minutit nurga ehitamiseks, misjärel asusid kohtunikud hindama teostatud töö kvaliteeti. Lõplik paremusjärjestus kujunes kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist.

Eesti Puitmajaliit tänab võistluse kohtunikke: Kalev Kleimanni Majand OÜ-st, Andrus Pranglit Hobbiton Home OÜ-st, Taavi Tuvikest Vipson Projekt OÜ-st, Elari Kivisood AS-st Ökoehitus ning Meelis Rämsonit, Raivo Kivistikku ja Ragner Lõbu Saulerman OÜ-st.

Võistluse läbiviimist toetasid ja esikolmiku auhindu panid välja Räpina vald, Värska Sanatoorium ja Veekeskus ning RMK.

Täname kõiki võistlejaid, kohtunikke, toetajaid ja pealtvaatajaid ning ootame tagasi järgmisel aastal.

 

Eesti Puitmajaliit MTÜ

Tulemas on XIII Seto Leelopäev

29.juunil 2013 leiab Värska Laululaval aset juba kolmeteistkümnes Seto Leelopäev. Tänavuse laulupäeva teemaks on „Õgal tsirgul uma laul”

Leelopäev on juba 1977. aastast alates toimuv setode suursündmus – iga kolme aasta järel peetav laulupidu, kuhu tulevad kokku leelokoorid üle Eesti ja Setomaa, et ühe päeva jooksul oma laule laulda ja kultuuri väärtustada. 2009.aastal kanti seto leelo UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja.

 XIII Seto Leelopäev algab Värska surnuaial hommikuste hingepalvetega lauluemadele ja leelopäevade taaselustajatele – Paul Haavaoksale ja Paul Lehestikule. Leelopidu saab alguse vaatemängulise rongkäiguga Seto Talumuuseumi õuelt kauni Õrsava järve kaldal paiknevale laululavale. Kontserdiga samal ajal toimub platsil ka kohaliku käsitööga kaubitsemine ning pakutakse seto sööke-jooke, avatud on lastetelk.

Tänavuse leelopäeva teemaks on “Õgal tsirgul uma laul” – leelokoorid esitavad oma repertuaari paremikku, oma lemmikuid ja omaloomingut – kõike seda, mis teeb iga leelokoori eriliseks. Eelmine Leelopäev 2010ndal aastal oli hoolikalt lavastatud – esitamisele tulid seto pulmakombed läbi terve pulmatseremoonia läbimängimise. Tänavune Leelopäev rõhub aga loomulikkusele ja iseolemisele. Koorid jutustavad lauludega kust nemad oma  „sõna´ saie ja laulu´ löuse“.

Lisaks küsimusele milline „õgal tsirgul” see oma laul on, võetakse vaatluse alla ka see, kust laulud tulevad ja kuidas neid edasi antakse? Kuidas liiguvad laulud vanematelt lastele ja kuidas noorem põlvkond neid omaks võtab? Üles astuvad väärikad lauluperekonnad, kus laval korraga kolm põlvkonda. Oma laule laulavad lasteaia- ja koolilapsed. Perekondlikku laulutraditsiooni kannavad ka päevajuhid Jalmar ja Maret Vabarna.

Esinevad:

Leelokoorid LEIKO, KULDATSÄUK, VERSKA NAASE’, VERSKA MIIHILAIV ja LAANÕTSIRK Värskast; KULLAKÕSÕ Põltsamaalt; SIIDISÕSARÕ, SORRÕSETO, HÕPÕHÕIM ja ÕIÕ SETO’ Tallinnast; HELMINE Mikitamäelt; MOKORNULGA LEELOKOOR, TSIBIHÄRBLÄSEQ JA SETO MIIHI SUMM Obinitsa ja Meremäe kandist; LIINATSURAQ, ILOLANG ja VÄIKE – HELLERO Tartust; HELMEKAALA Võrust; ILOLINÕ, ILOTSÕÕR ja VEL´O’ Põlvast

Tantsurühm KÄOKULD Värskast

Külalisesinejad: folkloorirühmad UGRADA Pihkvast ja KÄOKIRJAS Põlvast

Seto tantsumuusikat mängib ansambel KLAPP

Pilet 5 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.

Perepilet 10 eurot.

574449_559046014146372_1542567251_n

Toetajad: Setomaa Kultuuriprogramm, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Värska Vallavalitsus, Värska Kultuurikeskus.

Korraldaja: Põim Kama, Värska Kultuurikeskus, tel 5291 619, 796 4712, kultuurikeskus@verska.eehttps://www.facebook.com/VarskaKultuurimaja

Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal

image1-743x1024Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal toob lavale Orelipoisi, Bad Orange`i  ja Mari-Liis Aasmäe.

Sel aastal toob suurejooneline ja vürtsikat muusikaprogrammi pakkuv Hullu Krahvi jaanituli lavale kolm eripalgelist esinejat. Jõgevamaal Saare vallas Saare mõisas toimuval Jaanipeol lööb 22. juunil algusega kell kaheksa laulu lahti Orelipoiss, suviseid meeleolusid toob tantsupõrandale Reporteri saatest tuntud Bad Orange ning kirsina tordil astub lavale noor ja võluv lauljatar Mari-Liis Aasmäe.

Oma nime sajandeid tagasi Saare mõisas tegutsenud krahvi Von Manteuffeli järgi saanud jaanituli on Jõgevamaal üks oodatumaid ja pöörasemaid pidusid, kus aastate jooksul on esinened Tanel Padar & The Sun, 2 Quick Start, Gerli Padar, Anne Veski ja paljud teised tuntud Eesti artistid.

Üritust korraldab SA Kalevipoja Koda ning koostööpartneriteks on Parimpidu.ee ja muusikaagentuur Levimuusika.ee.

Pileteid Hullu Krahvi jaanitulele saab soetada kohapealt ning need maksavad 7 eurot, pensionäridele 5, lastele vanuses kuni 12 eluaastat 4 eurot, allameetrimehed saavad sisse tasuta.

Üritust toetavad Saare vald, Ring FM ja Saku Õlu, Bookmill trükikoda ning Hansa ilutulestikud.