20. jaanuaril esietendub Võru Linnateatris Friedebert Tuglase novellil põhinev lavastus “Popi ja Huhuu”, mis on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Lavastaja Erni Kask (Rakvere Teater): “Meie lavastus võib kujuneda teatriteadliku kirjandusõpetaja õudusunenäoks või tähistada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. Kõik on võimalik. See on 21. sajandi teater kõigi oma heade ja vigadega.“
Autor: Elina Allas
Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted
Tänaseks on sajad ettevõtted Eestis Toidupanga laienemisele oma töötajaskonnaga õla alla pannud, kogudes münte Toidupanga toetuseks. Teiste seas löövad kaasa Eesti Energia, Skype, EMT, mitmed riigiasutused ja ka Riigikogu. Avalikke annetuskohti on tänaseks üle Eesti rohkem kui 800 ning müntide kogumine Toidupanga laienemise toetuseks kestab kuni 2011 jaanuari lõpuni.
Toidupanga mündikampaania koordinaatori Kaia-Kaire Hundi sõnul on kõik mündikogumisega ühinenud ettevõtted osalised üle-eestilise toiduabivõrgustiku ülesehitamisel: „Tänaseks on heade inimeste eestvedamisel toiduabi korraldamist alustatud juba seitsmes erinevas linnas ja praegu on kriitilise tähtsusega see, et saaksime nende tegusate inimeste head algatust vajalike vahenditega toetada – aidata neid laoruumide, laomööbli soetamisel ning transpordi korraldamisel. Iga annetatud purgitäis münte aitab siin kaasa.“
Praeguseks on Toidupanga mündikampaania kontole laekunud 145 annetust kogusummas 69 176 krooni. Laekunud annetuste seisu saab jälgida ka Toidupanga kodulehel.
Loe edasi: Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted
Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud
Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.
See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.
Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.
Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:
• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle
Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Loe edasi: Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud
Lõunaeestilised ahvatlused: Võru
Valga maavalitsus ja Valgamaa omavalitsuste liit ootavad ettepanekuid maakonna teenetemärkide väljaandmiseks
Valga maavalitsus ja Valgamaa omavalitsuste liit ootavad taotlusi maakonna teenetemärkide väljaandmiseks 14. veebruariks 2011. Teenetemärgid antakse kätte 22. veebruaril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimuval iseseisvuspäeva kontsertaktusel.
Valgamaa vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Valgamaa arengule. Valgamaa teenetemärk on mõeldud kodanikele, kes on paistnud silma märkimisväärse, maakonna jaoks olulise saavutusega.
Vapimärgi ja teenetemärgiga kaasneb rahaline preemia, mis sellel aastal on vapimärgi puhul 10 000 krooni ja teenetemärgi puhul 5000 krooni.
Teenetemärkide andmise taotlusi on õigus esitada Valga maakonna valla- ja linnavalitsustel ja volikogudel, Valgamaal tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, ühingutel, seltsidel, klubidel ja eraisikutel.
Valgamaa vapi- ja teenetemärgi kavandite autor on heraldikaekspert Priit Herodes, metallitööd on teinud OÜ Sporrong Eesti.
Taotlused palutakse esitada kirjalikult või elektrooniliselt Valga maavalitsusse (Kesk 12, 68203 Valga, e-post: info@valgamv.ee) hiljemalt 14. veebruariks 2011.
Taotluse vorm, samuti lisainfo teenetemärkide kohta on Valga maavalitsuse kodulehel.
Emumäge tutvustab uus koduleht
Valminud on Emumäe piirkonna koduleht, kust leiab teavet Emumäe ja teiste piirkonna vaatamisväärsuste, samuti ümberkaudsete külade kohta. Samuti saab huviline lugeda legende ja muistendeid.
Eelkõige on aadressil http://emumagi.onepagefree.com asuv veebileht mõeldud siiski kohalikele inimestele, sest edastatakse külauudiseid ja antakse teada tegemistest-üritustest.
Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni
Järgmise aasta augustis stardib Tallinna Raekoja platsilt enne-olematu teatetantsumaraton, kus lööb kaasa vähemasti 3000 rahvatantsulemburit.
Folklooriansambli Leigarid liidril Kalev Järvelal kulus teatetantsuidee teokssaamiseks viis aastat. Nüüd on aga Järvela juhitav Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ametisse võtnud projektijuht Eero Kiipli ning 9. jaanuaril näevad ja kuulevad tallinlased kultuuripealinna tänavail teatetantsu avapauku. Loe edasi: Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni
Täna, talvise pööripäeva hommikul on kuuvarjutus
Kui kuud varjotadas – ja kiä sis raha kotti umblõs, tuu inemine lääväd rikas.
H II 71,465 (1) Vas
21. detsembri hommikul on täielik kuuvarjutus. Varjutuse algus on Eestis näha.
Täna, 21. detsembri hommikul toimub täielik kuuvarjutus. Eestis läheb Kuu sel ajal looja.
Maa vari ilmub Kuule Eesti aja järgi kell 8.32, täisvarjutus algab kell 9.40, täisvarjutuse lõpp on 10.53 ning vari lahkub Kuult 12.01.
Tartus loojub Kuu kell 9.11, Tallinnas 9.29, Kuressaares 9.26.
Ehkki me Eestis kogu varjutust ei näe, tasub teisipäeva hommikul loodesse vaadata – pilt on ilus. Mida madalamale silmapiiri poole tumepunane heleda servaga Kuu on vajunud, seda suurem ta näib.
Varjutuse päev ise on haruldane. Seni on meie ajaarvamise jooksul juhtunud ainult üks kord, et täielik kuuvarjutus talvisele pööripäevale satub.
Allikas: Maaleht
Eestimaa Looduse Fond kogub
lendoravate kaitseks annetusi
Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.
Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.
Lendoravaekspert Uudo Timm: “Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on
paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“
Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.
Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.
Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik.”
Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.
Info: http://www.elfond.ee/lendoravale
Uudo Timm, ELFi lendoravaprojekti juht, tel 513 1389
Võru linna jõulutervitus
Urvaste kutsub uuel aastal lätilapilise õpituppa
22. jaanuaril kl 10 – 17 Võrumaalt kogutud lapilise kirjaga vöömustrite tutvustamine, mustri valimine, lõime käärimine. 29.jaanuaril kl 10 – 17 vöö kudumine.
Võta kaasa värvilised pliiatsid ja ruudulist paberit mustri joonistamiseks ning võimaluse korral vahetusjalanõud.
Õpitoad on tasulised, hind sisaldab juhendaja tasu, materjali, kohvipause. Toitlustamine soovi korral lisatasu eest. Õpituba juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna meister Veinika Västrik. Käsitöövahendite soetamist toetab Eesti Kultuurkapital.
Kirja panemine: klaar.anne@gmail.com, tel 5292373.
Esita kandidaat kodanikuühiskonna aasta tegija tiitlile
Homme, teisipäeval, kogunev EMSLi nõukogu arutab muuhulgas ka kodanikuühiskonna tänavusi suurimaid ja mõjukamaid tegusid ning tegijaid. Ole hea, anna tänase päeva jooksul teada, kes sinu meelest tiitlit väärib.
Viieteistkümnendat aastat otsitakse avaliku konkursiga parimaid kodanikuühiskonna edendajaid, kes pole lihtsalt hääsoovijad, vaid loovad oma tegude või vaimuga ka muutust.
Siit paar vihjet, mis aitavad konkursi viies kategoorias ehk paremini mõtteid sättida:
Aasta vabaühendus – mittetulundusühing või sihtasutus, seltsing või võrgustik, kes on kõigist kodanikualgatustest tänavu enim silma jäänud.
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus, poliitik või ametnik, Tallinnas või Tahkurannas, kaasaja või rahastaja või hoopiski tubli avalike teenuste üleandja.
Aasta äriühing – mitte tingimata sponsor, vaid ehk hoopis mõne vabaühenduse sisuline partner või silmapaistvalt vastutustundlik ettevõte.
Aasta missiooninimene – keegi, kes on teinud tänavu või pikemalt rohkem, kui ta peaks.
Aasta tegu – kõige märgilisem sündmus, mis 2010 kodanikuühiskonnas aset leidnud.
Pidulik tunnustamisüritus toimub uuel aastal ja nagu ikka Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossis.
Ja veelkord: kandidaadi või mitu saad esitada e-posti aadressil info@ngo.ee. Varasematel aastatel tunnustatud leiad www.ngo.ee/tegijad, neid ei maksa ehk uuesti esitada.
Allikas: EMSL
Õnnepalu teenib jõuluajal hiidlasi
Jõululaupäeval teenib hiidlasi Kassaris ja Mänspäel Tõnu Õnnepalu, muusikalist osa sisustab Kassari juurtega Kadri Pulk.
Jõululaupäeval, 24. detsembril kell 14.30 musitseerib Kadri Pulk Kassari kabelis ja kell 15 algab seal jõuluõhtu jumalateenistus, kus teenib praegu Järvamaal elav kirjanik Tõnu Õnnepalu (fotol). Teenistusel osaleb ka Kassari haridusseltsi ansambel.
Mänspäel algab musitseerimine kell 17.30 õhtul ning peale Kadri Pulga esinevad Tõnu Õnnepalu head sõbrad Lauri “Kago” Sommer ja Liis Keerberg. Jõuluõhtu teenistus algab Mänspäel kell 18.
Aastaid Hiiumaal elanud Tõnu Õnnepalu ütles Hiiu Nädalale, et praegu on ta usuteaduse instituudi üliõpilane.
Urvaste vald otsustas võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla
Urvaste vallavolikogu otsustas eileõhtusel istungil võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla.
Kohaliku maastikukaitseala loomine tähendab, et Ess-soo looduslikuna säilinud alal ei tohi rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara, teha uuendusraiet, kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi. Küll aga saavad inimesed kaitsealal jätkuvalt seeni ja marju korjata. Ess-soo on piirkonnas oluline jõhvikaraba ning siin leidub ka murakaid.
Ess-soos on praeguseks registreeritud 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ning siirdesookooslus väärib ekspert Eerik Leibaku hinnangul Natura 2000 võrgustiku kaitseala staatust. Praegu on ala Natura varinimekirjas.
Seltsing Roheline Urvaste alustas võitlust Ess-soo loodusliku osa allesjäämise eest 2004. aastal, vaidlustades kohtus kaevandamisloa väljaandmise korralduse. Toona jäi seltsing Riigikohtus kaotajaks asja aegumise tõttu.
2007. aastal alustas Urvaste Vallavolikogu seitsme ühiskondliku organisatsiooni ja 17 ettevõtja ettepaneku alusel kohaliku kaitseala loomise menetlemist, kuid esimesel korral ei läinud kaitseala loomise eelnõu volikogus läbi.
Ess-soo juhtumiga tegelenud Keskkonnaõiguse Keskus korraldab sel neljapäeval (16.12) Keskkonnaministeeriumis diskussiooniseminari kohalike kaitsealade loomise ja konfliktide lahendamise võimaluste teemal.
Seltsing Roheline Urvaste
Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks
Malve ja Olavi Tooming elasid Tamsalu vallas Sääsel. See on üks koht paljudest, kus on hulkuvaid kasse, kes on hüljatud ning otsivad uut peremeest.
Kassid ootavad talvel trepikodades või varjuvad keldritesse, et olla inimeste läheduses. Lootes leida tõelist sõpra, kes süüa ja ulualust
pakub, kes mängiks ning hellitaks.
Paljud inimesed aga ei pööra neile tähelepanu.
Et päästa ning anda kaitset hüljatud kassidele, kolis abielupaar Malve ja Olavi Tooming Sääselt ära ja võtsid asulas pesitsevad hüljatud kassid endaga kaasa. Koliti Toolsele, kus on Olavi isatalu ning kuhu otsustati rajada abivajavatele kassidele varjupaik.
2009. aasta märtsis avati Toolsel kodutute lemmikloomade varjupaik. Enne varjupaiga loomist tegutseti hoiukoduna, mis andis kassidele ajutise kodu. Aastate jooksul on abi saanud üle 100 hüljatud kassi. Uue kodu on leidnud 26 kiisukest.
Eelmise aasta suvel ehitati varjupaigas talgute korras kiisudele jalutusaed. Tänavu kevadel aga valmis varjupaiga abilistele-valvuritele Mollyle ja Torryle aedik. Neile meisterdati uued kuudid. Loe edasi: Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks
Kundas tuleb keelenaudinguõhtu
17. detsembril kell 16.30-18 saab Kunda linnaraamatukogus kogeda keelenaudingut. Üritusel “Piiritu luule” esitavad oma loomingut noored ja andekad Kundast ja kaugemalt.
Täämbäne Uma Leht kirotas
Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et Uma Lehe suurõ jutuvõistlusõ võitsõ Mehkamaa juuriga kaitsõliitlasõ Silla Silveri jutt «Kuis ma elun edimäst kõrda verd andman käve». Luu kirotaja ütel’, et pandsõ hindä elost peri hirmsa juhtumisõ kirja tuuperäst, et ka tõsõ saasi teedä, ku napp om mõnikõrd eloga päsemine. Võidujuttu saa lukõ Uma Lehe perämädse küle päält.
Räpinält peri Pärnaste Eve kirotas tuust, et viil 250 aasta iist panti vana Võromaa latsilõ vanno esieräliidsi nimmi. Timä hindä suguvõsast omma peri näütüses mehenime Pööb ja Hint, naasõnime Helo ja Kado.
Viil om lugu tuust, et Navi külä Ilomäe talo hapnõ kapsta läävä nii häste kaubas, et peremiis Trolla Jaanus tege näid üten pernaasõ Jaanaga tonni nädälin.
Saaremaa aasta naiskodukaitsja on Laine Tarvis
Laupäeval Sandla kultuurimajas toimunud Saaremaa naiskodukaitsjate aastapäevapeol kuulutati välja ka tänavune aasta naiskodukaitsja, kelleks osutus Laine Tarvis (pildil), teatab tänane Meie Maa.
„Meie juhatuse otsus oli vankumatult üksmeelne, sest ei ole meie väärikal juubeliaastal teist nii väärikat naiskodukaitsjat, kes oleks nii palju panustanud meie organisatsioonile, Kaitseliidule kui ka kogu riigile,” vahendas Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel.
Laine Tarvis ütles aunimetuse eest tänades, et see võtab teda sõnatuks.
Jõululäkitus Laulasmaalt
Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ühiselt tehakse või ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused jõuluajal on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Nii on lugu ka külaseltsidega. Meie külaseltsi eesmärgiks on Laulasmaa küla harmooniline arendamine ning atraktiivse elu- ja külastuskeskonna tagamine omanäolise ja elujõulise Laulasmaa nimel.
Tänapäeval, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on nulg või hoopis kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad on maitseküsimus. Nii ehivad ning eesmärgistavad oma tegevust vastutust jagavad vabatahtlikud oma põhikirjades.
Keegi ei tea täpselt, millal hakati jõuluvanale või päkapikkudele kirju saatma. Lapsed kirjutasid vargsi teadeande, et on oldud hea laps ja et jõuluvana võiks olla nii kena ja tuua kingituseks need ja teised vajalikud asjad. Mõnikord oli kirjas pikk loetelu ja teinekord paluti tuua kinke veel emale ja isale ning õdedele-vendadele – ikka nii, nagu kirjutaja tundis vajaliku olevat. Sellise kirja kirjutamine oli ikka ja alati eriline saladus, mida toimetati vaikselt omaette salajas. Veel ei ole hilja kirjutada. Loe edasi: Jõululäkitus Laulasmaalt
Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab neljapäeval, 16. detsembril Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele „Uute seadmete päeva“, tutvustamaks ettevõtlusele lähemalt viimastel aastatel õppeprotsessi kaasajastamiseks hangitud seadmeid.
Narva Kutseõppekeskuse „Uute seadmete päevale“ on kutsutud Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Inseneride Liidu esindajad.
Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamise“ meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ raames hangiti projektiga „Seadmed praktikabaasi uuendamiseks“ terve rida olulisi, unikaalseid ja kalleid seadmeid – kokku enam kui 15 miljoni krooni eest.
Siia hulka kuuluvad näiteks elektrijaama operaatori simulaator, elektrotehnika klassi 12 töökohta, multimeedia klassi sisustus, keevitusklassi seadmed, autoelektroonikaklassi seadmed, CNC klass (trei- ja freespingi juhtimine) jne. Loe edasi: Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele
Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama
Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.
Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.
Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid
Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.
Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.
Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.
Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht
Veeda mõnus päev koos pintselsabadega
Lumisel Pokumaal tähistatakse igal aastal soojade soovide aega. Nii ka seekord.
Kuni 20. detsembrini on kõigil suurtel ja väikestel huvilistel võimalus Pokukojas osa saada Pintselsabade askeldustest ja pühadeks valmistumisest.
Koos Nutsa ja Tutsaga saab rännata All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu.
Päeva pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinges soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituse toimumisaegade kohta saad lugeda siit.
Üritusele palutakse kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 5342 5054 või info@pokumaa.ee. Oodatud on lastegrupid ja perede ühendused.
Sellel talvel on pokud otsustanud päris pika talitukkumise ette võtta. Lausa kevadeni välja! Seetõttu on ka Pokukoda 1. jaanuarist kuni aprillini suletud.
Mõnusat pühade ootust!
Soovib pokupere.
Pühapäeval on Rogosi mõisas jõululaat
Pühapäeval, 19. detsembril kell 10-15 on kõik oodatud ostma ja müüma Läti piiri äärde Ruusmäele Rogosi mõisa jõululaadale.
Oodatud on kõik kohalikud tutvustama-müüma-ostma omatehtud hääd ja paremat. Teretulnud on nii suured kui väikesed kauplejad-laadalised! Müügikoha tasu on annetuslik.
Müügikohtade registreerimine toimub 15. detsembril.
Lisainfo: ivirausi@gmail.com või tel 5305 4164.
Interneti vahendusel on avanenud 500 aastat Euroopa ajalugu
Alates 3. detsembrist saavad kõik huvilised tutvuda Euroopa viimase 500 aasta ajalooga tasuta veebipõhise andmebaasi EGO (Europäische Geschichte Online) abil. Selle on loonud ja seda hoiavad käigus kümme kõrgetasemelist Euroopa uurimiskeskust, nende hulgas Tartu ülikooli usuteaduskond.
EGO avati piduliku videokonverentsiga, millest võtsid osa kõik kümme uurimisasutust. Andmebaasi looja on Mainzis asuv Euroopa ajaloo instituut; peale TÜ usuteaduskonna osalevad projektis ajaloolased Viini, Leuveni, Budapesti, Zürichi, Praha ja Wroclawi ülikoolist ning Pariisi ja Londoni uurimisinstituutidest.
EGO koosneb kümnest teemasektsioonist, mille valdkonnad ulatuvad religioonist, poliitikast, teadusest ja õigusest kunsti ning muusikani, samuti on esindatud majandus, tehnoloogia ja sõjandus. Kaastööde juures on piltide, esmaallikate, statistika, animeeritud ja interaktiivsete kaartide ning audio- ja videoklippide lingid.
Sektsioonid koondavad kultuuridevahelise suhtlemise protsesse, mille mõju ulatub üle riigi-, rahvuslike ja kultuuripiiride.
Praegu on andmebaasis kättesaadavad 75 kaastööd üle kahesajast ajaloolaste üllitatud uurimistööst. Täies mahus ilmuvad need veebis aastaks 2013. Andmebaas on saksa- ja ingliskeelne ning asub aadressil http://www.ieg-ego.eu EGO projekti on alates 2009. aastast Mainzis toetanud Rheinland-Pfalzi liidumaa; edaspidi saadakse toetust Saksa teadusfondilt (Deutsche Forschungsgemeinschaft, DFG).
Allikas: TÜ, Loodusajakiri Uudistaja
Laevasõit muutub saarte püsielanikele poole odavamaks
Riigikogu rahanduskomisjon hääletas oma teisipäevasel istungil 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõule kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekuid, teatas riigikogu pressitalitus.
Muude ettepanekute hulgas toetati ka Reformierakonna ja IRL-i fraktsiooni ettepanekut 28,3 miljoni krooni täiendavaks eraldamiseks Väinamere Liinidele, et parandada Hiiumaa ja Saaremaa püsielanike liikumisvõimalusi ja majanduse konkurentsivõimet.
“Tänase otsuse tulemusel muutub praamipilet saarte püsielanike jaoks ligikaudu poole odavamaks,” märkis reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
Eelarve maht kasvab kõikide muudatuste tulemusel kokku ligi 150 miljoni krooni võrra.
Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus toimus riigikogu täiskogul kolmapäeval.