Elina Allas

Võru linn müüb maha ASi Võru Soojus

Eile peetud Võru linnavolikogu istungil otsustati panna müüki AS Võru Soojus. Ettevõtte müügist saadava raha eest on linnal plaanis vähendada võlakoormust.

„Kui avalik enampakkumine kulgeb edukalt, annab see Võrule võimaluse ka tulevikus kasutada euroraha linna arengu hüvanguks. Praeguse laenukoormuse juures on see üsna raske,“ kommenteeris Võru abilinnapea Innar Mäesalu

100 protsenti AS Võru Soojus aktsiatest võõrandatakse kirjalikul avalikul enampakkumisel
alghinnaga 4,5 miljonit eurot.

Lisainfo: Innar Mäesalu, tel 5648 0360.

Marianne Mett

Kolmas Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub äriideede genereerimisele ja mõtteviisi muutmisele

Täna, 9. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuv Ida-Viru ettevõtluspäev keskendub alustavate ettevõtjate jaoks olulisele ettevõtlikule mõtteviisile, mis väljendub tugevas usus, tahtes ja sihikindluses oma ideid ellu viia. Selle tõestuseks astuvad rahva ette edukad väikeettevõtjad Ida-Virust.

Ida-Virumaal on 2011. aastal registreeritud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 226 ettevõtet rohkem, kokku on äriühinguid 8443. See näitab, et huvi ettevõtluse vastu on suur ning teadmised selle kohta, kuidas oma äriideed analüüsida, leida selle tugevad ja nõrgad kohad, koostada finantsplaan ja prognoosida idee ellurakendamist, muutuvad üha olulisemaks.

„Alustavad ettevõtjad on tihti seisus, kus keegi neid ei aita, ollakse omapead ja seetõttu kaotatakse otsustaval hetkel julgus või tehakse vigu,“ ütles ettevõtluspäeva koordineeriva Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juht Kadri Jalonen. „Seetõttu tahab Ida-Viru Ettevõtluskeskus olla uutele ettevõtjatele toeks, et nad leiaksid endas üles olulise tahan-suudan-teen-mõtteviisi,“ lisas Jalonen.

Ettevõtluspäeval teeb Ekspordiakadeemia konsultant ja tugev ekspordivaldkonna spetsialist Jakob Saks läbi äriidee genereerimise protsessi, mis annab osalejatele ülevaate hea äriidee kriteeriumidest.

Päeva üllatuskülaliseks on edukas vene juurtega noor ettevõtja Andrei Korobeinik, kes teeb ettekande oma kogemusest idee leidmisel ning selle teostamise raskustest ja motiividest. Saame teada, miks just temal äri õnnestus ja milliseid on soovitused alustajatele. Samuti esitame talle küsimuse mõtete ja tegevuste kohta, kui tema ühel hommikul ärgates peaks Ida-Virumaal äri alustama.

Pärastlõunal teeb Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimees, grupitööna osalejatele selgeks finantsplaani mudeli ja teised äriplaani olulised osad.

Oma kogemusest ettevõtluses ja tegutsemisest Ida-Virumaal räägivad väikeettevõtluses juba 11 aastat edukalt tegutsenud Jelena Tjutrjumova, Autokool Mewo OÜ juht ja mööblitootmises oma tee leidnud Nikolai Feokistov, kellele kuuluvad OÜ Aluminiumset ja OÜ Kodukomfortluminiumset, ja Kodukomfort OÜ juht.

Päeva lõpus loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad tasuta osaleda EAS-i poolt korraldataval algaja ettevõtja seitsmepäevasel baaskoolitusel.
Lisainfo: Stanislav Pirk, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ettevõtluskonsultant, stanislav.pirk@ivek.ee
www.ivek.ee

Laupäeval Türil toimuva toidukultuuri festivali
peaesinejaks on hea toit

Sel laupäeval, 11. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.

Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad, kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.

Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.

Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid. Loe edasi: Laupäeval Türil toimuva toidukultuuri festivali
peaesinejaks on hea toit

Laupäeval saab osaleda Rogosis
unustatud mõisate külastusmängus

Selle aasta esimene unustatud mõisate külastusmängu päevale toimub Rogosi mõisas 11. juunil. Mõis avab uksed juba hommikul kell 10.

Päeva teemaks on “Võro kiil ja võro miil”. Võimalus on õppida koos Suleviga võro kiilt, kuulata ja laulda koos Haanjamaa lastega. Annikaga saab koos meisterdada uma leibä.

Oodata on ka vahvat näitemängu poiste esituses “Õigus kõnõlda”. Igal täistunnil viivad giidid põnevatele radadele Rogosi mõisas. Ja loomulikult on igasugu muid üllatusi!

Täpsema kava saab alla laadida siit: Unustatud mõisad 11. juuni

Aeg on end Rõuge kummipaadirallile kirja panna

Juba 14. korda kutsub Rõuge noorteklubi kõiki aktiivse eluviisiga inimesi Rõugesse osa saama järjekordsest veepoest. See on kogupereüritus erinevate mängude ja võistlustega. Päeva kulminatsiooniks on Rõuge viiel järvel toimuv kummipaadiralli, millest osa võtmiseks on vaja kummipaati, päästeveste, toredat kaaslast paariliseks ja head tuju.

Õhtusel peol esinevad ansamblid Regatt, Traffic ja Getter Jaani.

Rõuge veepidu ja paadiralli toimub tänavu 2. juulil.

Et kindlustada endale koht ja kena number paadiralli stardis, on aeg registreeruda!

Kliki kohe SIIN ja pane oma paatkond kirja!

Seo riidi võro ja seto keele päiv

Seminär riidi, 10. piimäkuul 2011 Piusa ürgoru puhkemajan.

Kava:
10.00 Kokkosaaminõ.
10.15 Alostus, päälenakkaminõ.
10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal.
10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon.
10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus!
10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä.
11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest.
11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate.
11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan.
11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja.
11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele.
11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih.
11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs?
Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt?
11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil.
11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs.
11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn.
12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen.
12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine.
12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest.
13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse!
13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi.
13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil.
13.15 Tõnu Tender. Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest.
13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast.
13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ.
13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ.
13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe!
13.40 Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil?
13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ.
15.00 Vaih ja supisüümine.
15.30 Arotuisi kokkovõttõ’.
16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine.
17.30 Kodominek.

Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF

Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee

Sibulateel Alatskivil toimuvad maailmameistrivõistlused sääsepüüdmises

Laupäeval, 11.juunil kell 20 kogunevad Sibulatee sõbrad ja fännid Alatskivile, et osaleda maailmameistrivõistlustel sääsepüüdmises.

Sääsepüüdmise meistrivõistluse idee on päris Soomest, kus on korraldatud sääsepüüdmise maailmameistrivõistlusi juba aastaid. Kuid suure surve tõttu on võistlused juba teist aastat ära jäänud ning nii viiakse võistlused läbi Eestis teist korda – tänavune suvi annab püüdmisvõistluseks ka
suurepärased tingimused.

Jõudu ja osavust katsutakse nii individuaalselt kui ka meeskondlikus arvestuses. Kindlasti jõuame selgusele, kas ületatakse eelmise aasta maailmarekord, mille omanikuks on Rein Leib (2 minutiga 24 sääske).

Eelmisel aastal korraldas võistlust MTÜ Sibulatee, sel aastal võtab aga korraldamisjärje üle Sibulateega seotud MTÜ Alatskivi Kultuuritall. Samuti on muutunud osalemiskoht – Alatskivil endise mõisatalli sisehoovis on parajalt ruumi ja õhk sääskedest paks. Võistluste esindaja Kalev Kuke sõnul
on sääsepüüdmine lõbus ja seltskondlik tegevus, mis ei vaja eelnevat treeninglaagrit ning millega saavad hakkama kõik – seega pole osalejatele piiranguid vanuselise, soolise või rahvusliku kuuluvuse osas. Auhinnad parimatele on välja pannud Sibulatee liikmed.

Säästepüüdmise maailmameistrivõistlused toimuvad Sibulateel, Tartumaal, Alatskivil Apollo Belvedere sisehoovil. Tartust vaid 40 km kaugusel.

Osalemine eelregistreerimisega (11.juuni hommikuks) info@sibulatee.ee.

Lisainformatsioon: Kalev Kukk, tel 523 1023
www.sibulatee.ee

Võru linna teenetemärgi pälvis Valter-Ivar-Jüri Pärg

Võru linnavolikogu otsuse kohaselt omistatakse tänavu Võru linna teenetemärk mainekale lauljale Valter-Ivar-Jüri Pärgile (esinejanimega Jüri Pärg).

„Võru linnast pärit laulja Jüri Pärg on pälvinud tähelepanu laulukultuuri edendamise ning Võru linna
nime viimise eest laia maailma,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver. Ta on andnud meeldejäävaid soolokontserte ning üles astunud solistina koos Võru meeskoori ja sümfoniett-estraadiorkestriga.

Sel aastal oma 80. sünnipäeva tähistanud Jüri Pärg on laulnud Estonia teatri ooperikooris ning teinud etendustes kaasa ka väiksemaid rolle. 1959. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Jüri Pärg on väga produktiivne olnud helisalvestiste väljaandmisel.

„Jüri Pärgile tuleb ainult au anda, kuna maestro suudab nii kõrges eas tipptasemel esinemisi korraldada. Südantsoojendav on, et Jüri Pärg ei ole unustanud oma sünnilinna ja kodulava,“ sõnas linnapea.

Võru linna teenetemärki hakati välja andma alates 1994. aastast ning seni on see omistatud 26le
inimesele. Teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või
linnapoolse erilise austusavaldusena. Teenetemärk antakse üle Võru linna sünnipäeval 21. augustil.

Marianne Mett

Šokolaaditeemaline perepäev Rakke kultuurikeskuses

7. mail oli väikestel ja suurematel rakkelastel hea võimalus kohtuda Rakke kultuurikeskuses šokolaaditeemalisel perepäeval, kus sai üheskoos laulda, mängida, meisterdada, lugu kuulata ja loomulikult ka näksida.

Kommipaberitest keede ning rohkete šokolaadikarpidega kaunistatud saali kogunes ligi 30 osalejat ja tegemistele elas kaasa vahva maskott Lõvi.

Iga kohaletulnud laps sai alusteks käe ümber värvilise käepaela ning otsis üles oma käepaela värvi järgi meeskonna – lillad, pruunid, rohelised, punased või kollased. Koos oma käepaela värvi meeskonnaga otsiti oma käepaela värvi ringe, mida leiti kokku kaheksa ning neist moodustus sõna ŠOKOLAAD. Iga meeskond pani kokku puzzle, millest tuli välja šokolaaditahvel ning sõnapuzzlest tuli välja üks piiblisalm. Elevust valmistas šokolaadi söömise mäng – kellel tuli täringu veeretamisel number 6, läks ringi keskele, pani suured pajakindad kätte, võttis noa ja kahvli ning hakkas endale ühe ruudu haaval šokolaadi lõikama ja põske pistma. Mõni laps jõudis ainult ringi keskele ja juba oli järgmine kohal!

Lisaks lauludele ja mängudele sai kuulda šokolaaditeemalist tõestisündinud lugu, mis leidis aset Inglismaal. Lõpetuseks meisterdati tore karp, kuhu mahtusid parasjagu väike piiblisalm ja šokolaadikomm. Et paljas šokolaad kõhtu ei täida, oli kaetud ka lastepärane toidulaud, kust igaüks leidis midagi suupärast – kes krõpsu, kes küpsist, kes moosisaia, kes kringlit. Aitäh Anzelikale, Getlynile, Sanderole, Tarmole, Arelile ja Aksale, kes aitasid kaasa perepäeva korraldamisel !

Perepäeva ajal oli kultuurikeskuse fuajees taas võimalik osta ka omatehtud käsitöötooteid, mida aitasid valmistada nii kohalikud kui ka kaugemal elavad inimesed. Müügilaual leidus pajakindaid, lapitekke, toolikatteid, lillevaase, käevõrusid, kaelaehteid, ümbrikke, kaarte. Müüdavad asjad olid vabatahlikult annetatud ja saadud tulu läheb Rakke kiriku ehituseks. Lisaks müügist laekunud tulule tehti Rakke kiriku ehituse toetuseks ka annetusi. Müügitulu ja annetusi laekus kokku 100 eurot.

Aitäh kõigile ostjatele, annetajatele ja müügilaua täitjatele Taimile, Hellele, Maiele, Aitale, Maiale, Vallile ning Terezale Väike-Maarjast.

Tänan kohalikku valda, kes toetas meie üritust paljundamisega ning Renet, kes lubas meil ruume kasutada! Tänan kohalikku kogudust, kelle abil saime katta toidulaua, kaunistada ruumi ja osta erinevaid materjale mängude ja tegevuste korraldamiseks. Tulevastest üritustest ja lastekiriku tegemistest püüame ikka teada anda nii teadetetahvlitel, Rakke Kajas kui ka Rakke koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Merike Õun, perepäeva korraldaja

Tulekul on Mõniste kodukandipäevad ja valla 20. aasta juubel

Mõniste kodukandipäevad toimuvad kord viie aasta jooksul. Tänavu toimuvad need 25. juunil koos Mõniste valla 20. aasta juubeli tähistamisega.

Mõniste kodukandipäevade kava:

Osalejate registreerimine

12.00 pidulik kontsert-aktus rahvamajas

14.00 külaliste pidulik vastuvõtt koolimajas ja ühissupp Mõniste muuseumis

15.00 näituse avamine Mõniste muuseumis

15.45 ringsõit kõigile soovijatele valla vaatamisväärsuste ja tähtsate paikade külastamiseks (suur buss).

17.00 Mõniste muuseumi etendus „Kiviaeg“ Mõniste pargis

18.00 tutvumine Mõniste pargiga

19.00 kontsert rahvamaja taidlejatelt pargi välilaval

20.00 simman Mõniste kapelli ja ansambli GEM saatel

21.30 tule süütamine

Simman jätkub…

Üritus kõigile tasuta! Pargis puhvet ning kohaliku käsitöö ja toidu müük.

Kogu päeva vältel on võimalik külastada Alaveski loomaparki, pilet 2 eurot, lastele 1 euro.

Bussiringid 25. juunil

kell 10.30 Vastse – Roosa – Mõniste – Ahelo – Saru LT ––Kuutsi – Karisöödi – Kuutsi.

kell 15.00 võimalik saada bussiga tagasi koju.

kell 22.30 väljub buss Mõniste pargist marsruudil Mõniste – Ahelo – Saru LT –– Karisöödi – Kuutsi – Vastse –Roosa.

Naistetantsupeole minnakse poole suguvõsaga

Saabuval pühapäeval, 12. juunil toimub Jõgeval esimene Eesti naiste tantsupidu. Selle esmakordse kogemuse osaliseks saab ka sugulastest moodustatud tantsurühm Kivinukud.

Kui Lilli Kivinuk sugulaste tantsurühma idee 2010. aasta suvel köögilaua ääres välja käis, pidasid paljud seda heaks naljaks. Mõtet edasi arendanud, leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviks võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu ühe
eesmärgiga – osaleda Eesti esimesel naiste tantsupeol.

Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mirjam Kaldma. Kõik on seotud ühe esiisa kolme poja järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.

Naistetantsupeol esitatakse N4-kategoorias üks tants „Kaera-Jaan“ Salme ja Ott Valgemäe seades. „See on korraldajate sõnul üheks tipphetkeks tantsupeol, kus ka publik saab kaasa tantsida,“ selgitavad Kivinukud oma osalemise tähtsust.

Naistetantsupidu toimub 12. juunil Jõgeval. Pealavastaja on Ülo Luht. Peaproov-etendus on kell 11, kaks etendust kell 15 ja 19. Piletid on saadaval Piletilevis.

Kivinukude tegemistest saab lugeda nende veebipäevikust http://kivinukud.wordpress.com.

Elina Kivinukk

Täna Plaani karjamõisas tasuta kontsert: suvekuulutajad Marek Sadam ja Toomas Laur

Rännumehed Marek Sadam ja Toomas Laur kuulutavad suve algust vabaõhukontserdiga Plaani karjamõisas täna, 2. juuni õhtul algusega kell 19.

See on mõnus õhtupoolik reisilugude ja lauludega. Võrumaa Plaani kiriku juurest alates on üleval viidad, mis juhatavad sind kontsertpaika. Soovi korral kaasa piknikutekk.

Sissepääs prii.

Tutvu rännumeestega:
http://www.youtube.com/watch?v=7_KE9uwfKGo

Seinaleht: http://plaani.edicypages.com/teated/plaani-karjamoisas-saab-toimuma-esimene-vabaohukontsert

Täna, Maaema sünnipäeval ei kasva rohi ega tee lind pesa

Täna, 2. päranakuud on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Enesest lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.

Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentðäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa sünnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha. Maa puhkab. Samasugune tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.

Maahingause pühadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahingausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.

Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik puud on maahingausel pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, äikene, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.

On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve küla. On usutud, et kui kas või üks mees ei pea püha, rikub see kogu küla saagi.

Maaema on maarahva tähtsaim jumal. Eluandja ja toitjana on ta kõigi olendite, sealhulgas ka inimeste ema. Maaemast on sündinud ja tema armust elavad kõik rahvad, elmad, keeled ja usud. Isegi veekogud lättest mereni kõige oma elustikuga on Maaema hoida.

Kõlbeline ja väärikas inimene austab ema ja elu allikat. Seepärast tasub neljapäeval aeg maha võtta ja pidada esivanemate kombel Maaema sünnipäeva.

Pärimust

Kuva: Tõrma hiiemägi Rakvere kihelkonnas

Allikas: Maavalla Koda

Tutvuma Kurese sumbkülaga!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad tutvuma Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.

Laupäeval, 11. juunil 2011 kutsume kõiki Pärnumaale tutvuma Kurese sumbkülaga, mille asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on 7 km pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks. Rikkaliku kultuuriajalooga piirkonnas leidub vanu talukohti, keldreid, kiviaedu. Teekonna pikkus 3 km. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas viib läbi Urmas Vahur.

Väljasõit 11. juunil kell 8 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii tn 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21. Palume selga ja jalga panna looduses liikumiseks sobivad riided ja jalanõud.

Registreerimine kuni 9. juunini telefonil 7366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.

Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Külastus toimub keskkonnasõbralike talude projekti DemoFarm raames: loe siit

Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele

Pokumaal toimuvad huvitavad üritused, millest saab kogu pere osa võtta.

4. juuni – fotograafia õppepäev. Kavas: kell 12 ja kell 14 õpetab loodust läbi fotoobjektiivi nägema kõigile tuntud loodusfotograaf Arne Ader. Kaasa oma fotoaparaat. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

5. juuni – fotojaht Pokumaal. Kavas: kella 11-15 üritame tabada huvitavaid jäädvustusi Pokumaalt. Paremad fotod leiavad koha Pokumaa kodulehel ja külastajad saavad fotosid hinnata. Võitjale vääriline auhind. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

11. juuni – võru keele päev. Kavas: kell 12 ja 14 räägitakse võru keele kujunemisest ja eripärast, saab ise proovida võru keelt rääkida ja kuulata võru keeles muistendeid ja muinasjutte. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

12. juuni – punase maasika päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 otsime punaseid maasikaid, kuid räägime ka teistest taimedest. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

18. juuni – saunavihtade ja metsloomadele lehisvihtade valmistamise päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 õpetame koos Puuko ja teiste asjatundjatega sauna- ja lehisvihtade valmistamist. Kõik saavad proovida ise vihtu valmistada. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas. Loe edasi: Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

lipupaev 2010_4 — Eesti lipu päeva tähistamine Viljandis 2010. aasta 4. juunil. Foto: Viljandi maavalitsus

Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.

Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.

Laupäev, 4. juuni

Foorum Rõuge põhikoolis, Haanja mnt 14

9.00 – 10.00 Saabumine

10.00 – 10.45 Avakõned

Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg

Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt

Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva

Loe edasi: Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

HÖÖÖ kutsub

The Measure of Man_462 — Kaader filmist "Inimese mõõt"

10. juunil kell 19-22 toimub Haanja rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ. Vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Linastusele tulevad:
“Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu” (Austraalia)
“Dirt! The Movie” (USA)
“Inimese mõõt” (Eesti)

Kohal dokfilmi „Inimese mõõt“ loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat! Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta!

Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab panustada annetuse korras kohapeal.

Loe lähemalt:
http://www.facebook.com/pages/H%C3%96%C3%96%C3%96-Haani-%C3%96kofilmide-%C3%96%C3%96/212014992172039?sk=info

Põltsamaal tähistati paraadiga lastekaitsepäeva

Lastekaitsepäev Põltsamaal — Lastekaitsepäeva sündmuste juhid Orav, Pipi ja Jänes. Foto: Johannes Haav

Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.

Peakorraldaja, Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes. Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.

Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.

Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts.

„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe üritusi, millest saaks koos perega osa võtta. Siis koostasimegi projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist Jane Ott.”

Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.

Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.

Jaan Lukas

Lastekaitsepäev Otepääl algas laste rongkäiguga

1.juuni, lastekaitsepäev algas Otepääl traditsioonilise laste rongkäiguga Keskväljakult Otepää kultuurikeskusesse.

Kultuurikeskuses esinesid lasteaia Pähklike ja Pühajärve põhikooli lasteaiarühma Pipi loovliikumise stuudio lapsed, toimus lasteaia Võrukael laste kontsert. Kontserdil esinesid ka Otepää noortekeskuse noored, kokkutulnud huvilisi tervitas Otepää vallavanem Andres Visnapuu.

Hiljem korraldas lasteaed Võrukael mängud ja iga laps sai rõõmsa üllatusena jäätist süüa.

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/110-lastekaitsepaev2011

Õige aeg end kirja panna Haanimaa suidsusanna nädälile

Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.

Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!

Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.

Kolmandad Lotmani päevad võtavad vaatluse alla linnasemiootika

Tallinna Ülikooli korraldusel toimuvad 3.–5. juunil arvult kolmandad Lotmani päevad, kus sedakorda avatakse lotmanlikku linnasemiootikat ajaloolis-kultuurilisest vaatepunktist ning ühtlasi tähistatakse teemavalikuga Tallinna valimist tänavuseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.

Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui ka Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu
kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.

Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem
külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.

Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=3834&Latest=yes

Lisainfo: Piret Peiker, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor, telefon: 5809 5834.

Laave karjamaale kutsutakse talgulisi appi sissesõiduteed puhastama

5. ja 6. juunil toimuvad Saaremaal Laave karjamaa sissesõidutee puhastamise talgud.

Tagute üldeesmärk on luua avar ja avatud aastaringi hooldatud sissesõidutee Laave karjamaale. Otsesed ja kaudsed kasusaajad on harrastuskalamehed, külaelanikud, loodusraja külastajad, Laimjala vald, vastavate maaüksuste omanikud.

Pühapäeval alustatakse võsa puhastusega külateelt tagasipöördega Laave karjamaale. Puhastatakse tee võsast paremalt ja vasakult poolt. Teelõigu kogupikkus on 610m.

Päevakava 5.06.2011, pühapäev:
9.50 – 10.00 päeva sissejuhatus
10.00 – 13.00 lõikame ja ladustame võsa
13.00 – 13.30 Lõuna. Supp, tee, leib, või. Muu on igamehe oma kanda.
13.30 – 16.30 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted
*Kui kõike ei jõua, tee poolgi kaasa!

Päevakava 6.06.2011, esmaspäev:
07.55 – 08.00 päeva sissejuhatus
08.00 – 16.00 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted

Legendid:
Laave karjamaa on veel rahvakeeli Tammelaiu, Pihlatsi, Suuresilma, Paagi mägi. Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. Selle sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud.

Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi jooksnud. Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tulekera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha.

Lisainfo: Raul Traumann, tel 5054 203, raul@str.ee või Kalev Koel, tel 5033 136, kalev.koel@katiga.ee

Kultuurikilomeetril tuleb teine maastikumäng

Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.

Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.

Laupäeval kantakse Väike-Maarjas naisi varasemast lustlikumalt

Laupäeval, 4. juunil kell 12 peetakse Väike-Maarjas Pandivere päevade raames 14. korda Eesti esivõistlusi naisekandmises.

“Tänavu võisteldakse neljal alal: naisekandmise põhivõistluses, sprindis ja maratonis ning võistkondlikus naisekandmises. Loodame, et suurem alade valik pakub osalejatele rikkalikumaid võimalusi võistlemiseks,” rääkis Väike-Maarja vallavalitsuse spordi- ja kultuurisakonna juhataja Ilve Tobreluts.

Edasi loe Virumaa Teatajast.