Autor: Elina Allas

Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel

Sadala külade seltsi rahvamaja.

Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate koostöös kujunevad tänavuse suve üheks märkimisväärsemaks sündmuseks maaelus avatud külaväravad, mille raames mõtteerksuse ja huvitavate ideede elluviimisega silma paistvamad paigad end lähemalt ja kaugemalt saabujatele mitmekülgselt tutvustavad. 21 . juulil avatakse külavärvad Sadalas, kus tegevust jätkub hommikutunidest hilisõhtuni.

Sadala külade seltsi juhatuse esimees Pillet Tutt märkis, et põhjusel, et juba ammustest aegadest on paikkonna inimeste kooskäimiskohaks rahvamaja, toimuvad ka  avatud külaväravate sündmused selle hoone õues ja ka majas sees.

Muusikalised etteasted on Sadala naisrühmalt Tanstulust, naisansamblilt, Torma valla segakoorilt Sõbrahing ja teistelt esinejatelt. Ka päevajuhid sõnakunstnikud vennad Karl ja Tanel Sakrits leiavad aega laulmiseks ja pillimänguks. Õpitubades harjutakse käsitööoskusi, näiteks kudumist kangastelgedel, meistrid õpetavad ka kangastelgedele vajalike vahendite panemist. Telgedel kudumist  on tehtud varemgi, kuid nüüd on rahvamajas avatud käsitöötuba. Loe edasi: Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel

Täna on Altjal Toomarahva talus luuleöö

Täna õhtul alates kella 19 kuuleb Altja neemes ja Toomarahval luulet ja muusikat. Vabal luulelaval võivad üles astuda kõik soovijad. Muusikat teevad Ari Vesa Kanganpää (kitarr, flööt), Marje Õunapuu (akordion, melodica) ja Joseph Aaron Ahokas. Kohapeal saab osta kohvi, kooki ja konjakit. Telkimisvõimalus. Üritust võib toetada rahaliste annetustega.

Täpsem info ja esinemissoovist teadaandmine telefonil 5038 911.

Euroopa eestlaste koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse muusikamõisas

13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv Euroopa eestlaste koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.

Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa eestlaste koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga.

„Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ka ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodu-Eesti kollektiivile.“ Loe edasi: Euroopa eestlaste koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse muusikamõisas

XIX Seto kuningriik Värskas on tulemas

4. augustil Värska laululaval aset leidev Seto kuningriigipäev saab alguse kell 12. Kuigi sõira-, piiraku-, leiva-, hansa-, õlu- ja veinimeistrite võistlustes osaleda soovijad peaksid kohal olema juba kell 10, sest just sel kellaajal saab oma söögid-joogid laululava platsil võistlemiseks registreerida ja üle anda.

Käsi-ja puutöömeistrid on ilmselt oma töödele juba viimast lihvi andmas, sest nende võistlusalade tööd peab valmiskujul kohale tooma kuningriigipäevaks. Sel korral on käsitöömeistrivõistluse teemaks vööd ja paelad (ikka seto stiilis, vastavate tehnikate ja mustritega), puutöö teemaks: tarviline ese perenaisele. Kui mõte olemas, on veel paar nädalat aega, et töö valmis teha! Osaleda võivad ka need, kes Setomaaga otseselt seotud pole.

Kuningriigipäeval selgitatakse peale eespool mainitud meistrite välja parim sõnoline (seto laulude eestütleja ja laulusõnade tegija), karguse- ja kasatskikargajad, pillimehed. Pillilugusid võib esitada lõõtsa, karmoškat, akordionit, kannelt või viiulit mängides. Kusjuures esitada on vaja kas lugu, millest üks peab olema seto kargus. Ka peaks pillimees teadma, kust lugu pärit on või kes selle selgeks on õpetanud. Loe edasi: XIX Seto kuningriik Värskas on tulemas

Võrumaa talunikud pidasid traditsioonilist
põllumeeste päeva

Eelmise nädala laupäeval, 14. juulil kogunesid Võrumaa põllumehed taas traditsioonilisele põllumeeste päevale. Seekord peeti üritust Sännas.

Nagu ikka, sai tutvuda talutehnikaga ja vaadata loomi. Esinesid nii Võru folkloorifestivalilt korraks Sännasse põiganud Läti rahvatantsurühm Ligo kui ka Sänna aktiivsed lauljad ja tantsijad. Supiga kostitasid Rõuge priitahtlikud pritsimehed.

Lambapügamise võistlusel tuli esikohale Mehis Tamsalu, teiseks jäi Mats Meriste ja kolmandaks Riho Lehiste. Need, kes traktoriga kohale tulid, said end proovile panna künnivõistlusel. Parimaks pöördadraga kündjaks osutus Mart Raudsep, teiseks jäi Aare Kahre ja kolmandaks Aimar Pindis. Tavaatrade kategoorias sai parima tulemuse 100 x 20 meetri suuruse maalapi üleskündmises Kaspar Järvala, teiseks tuli Enn Raudsep.

Kaspar Järvala on tegelikult Järvamaa Kehtna mees. Oma traktori lasi ta Võrumaale kohale sõidutada. Järvala on Eesti künniseltsi juhatuse liige. Ühtlasi on ta loonud omanimelise künniklubi, et kündmine Eestis päris ei hääbuks ja et õpetada välja paar noori, kes oskaksid traktoriga künda.

Järvala sõnul on kündmine oma kulukuse tõttu väljasurev töö. Selle asemel randaalitakse ja kasutatakse ketaskoorijaid.

“See on üllatav, et Võrumaal see nii populaarne on,” ütles Järvala. Tal endal oli Võrumaa küngastel künda uudne kogemus. Sellist kündmist peab ta koguni ekstreemsuseks. Võrumaa talupidajaile on see aga harjumuspärane töö. “Mägedel” kündmiseks või üldse maaharimiseks kulub ka rohkem kütust.

Oma traktori ostis Kaspar Järvala Šotimaalt turbarabast ja sama traktor on käinud koguni Uus-Meremaal. Nimelt osales Järvala eelmisel aastal kündmise maailmameistrivõistlustel ning võistluse ajaks lasi traktori merekonteineris Uus-Meremaale sõidutada. Selleks, et traktor jõuaks aprilliks kohale, tuli see juba jaanuaris teele panna.

Esmakordselt sai põllumeeste päeval ka lehmalüpsmises võistelda. Päris mitu kolmeliikmelist võistkonda oli võtnud julguse kokku, et kunstlehmast kahe minuti jooksul võimalikult palju vett välja pigistada. Võitjaks otsustati kuulutada kõik osavõtjad.

Ka lastele jätkus Võrumaa põllumeeste päeval tegevust. Kõik said end tasuta tühjaks hüpata batuudil ning oma poniga sõidutas lapsi Antsla valla Kasemäe talu peremees Gabriel Liba. Sänna kultuurimõisas said kõik huvilised aga valmistada vildist esemeid, õppida küpsetama väliahjus pitsat või osalema tordiõpitoas. Toimus ka matk Sänna taevarajal. Päeva juhtis turismitalunik Aigar Piho.

Tekst ja fotod: Elina Allas

 

 

Fotoajakirjanik toob Eesti elu märgilised sündmused arhiivist välja

Fotograaf Toomas Volmer (fotol) alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.

“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”

Enam kui 25 aasta pikkuse fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt haaval avaldada Facebookis.

“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui ka sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Taust
Toomas Volmer (s. 1962) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Eesti elu pildis – https://www.facebook.com/eestielupildis

Seto kuningriigi päev ootab kaubitsejaid

Seto kuningriigi korraldajad kutsuvad 4. augustil Värskasse seto kuningriigi päevale. Ka tänavu soovivad korraldajad organiseerida Eesti eri kantide rahva ühist kaubatänavat, kus müüakse ainult eestimaist, kvaliteetset ja pärimuslikku kaupa.

Kuningriigipäeva laadainfo:
http://kuningriik.setomaa.ee/index.php/xix-seto-kuningriik/111-kauplemistingimused-seto-kuningriigis-2012-vaerskas.html)

Seto Kuningriigi päeva kava:

http://kuningriik.setomaa.ee/images/stories/XIXKuningriik/kuningriigi-plakat.jpg

Kasvuhormoon jääb Euroopa Liidu loomakasvatuses keelatuks

Kasvuhormooni kasutatakse osades riikides näiteks veiste kasvatamisel. Pilt on illustratiivne. Foto: PõM
Foto: põllumajandusministeerium

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses.

Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti heaks häältega 69-67 (heakskiitmiseks oli vajalik saada minimaalselt 69 häält). Sellise piirnormi toidule kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et selle kasutamine loomakasvatuses on aktsepteeritud.

Kui Codex’sis sai kasvuhormooni piirnorm toidus heakskiidu napi poolthäältega, siis Euroopa Liit (EL) jääb endale kindlaks – neist ainetest jäävad siin kasvavad ja siin toiduks kasutatavad sead ja veised puhtaks. Nii piiripealse toetuse saanud otsusele järgnes nimelt Euroopa Liidu avaldus, milles märgitakse, et EL-s jääb senine kasvuhormoonide kasutamise keeld kehtima. EL ja teised Euroopa regiooni riigid, keda toetasid veel Hiina, Venemaa, India, Türgi, Iraan, Egiptus, Keenia, Zimbabwe ja teised, väljendasid oma vastuseisu ja rõhutasid, et nad ei kiida heaks kasvu kiirendavate ainete kasutamist.

Tegelikult pole ELis keelatud mitte üksnes loomadele raktopamiini manustamine, vaid ka kasvuhormooni saanud loomade liha tarvitamine toiduks. Euroopa Liit jääb endiselt seisukohale, et rahvusvaheline standard raktopamiini piirnormide kohta pole põhjendatud ja on endiselt tugevalt vastu kasvuhormooni piirnormi vastuvõtmisele sigade ja veiste puhul, kuna selle ohutuse küsimus on jätkuvalt lahendamata. EL viitas oma otsuses riskihindamise asutuse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangule, mille kohaselt hetkel ei ole piisavalt andmeid tunnistamaks ainet ohutuks. Kuna endiselt on üleval aine ohutuse küsimus, siis EL oma seadusandlust ei muuda.

Raktopamiin on beeta-agonistide hulka kuuluv kasvuhormoon, mida kasutatakse söödalisandina sigade, veiste ja kalkunite kasvatamisel kvaliteetse liha koguse suurendamise ning tootmise efektiivsuse parandamise eesmärgil. Euroopa Liidus on selliste hormoonide kasutamine keelatud alates 1996. aastast. Nimelt on EL-i üldise poliitika kohaselt keelatud manustada veterinaarravimeid tervetele loomadele muuks otstarbeks kui raviks. Esmakordselt lubati raktopamiini kasutamine sigadel USA-s 1999. a. 26 riiki maailmas on aine registreerinud ja osades neist on lubatud seda ka kasutada.

Lisalugemist samal teemal:
http://www.foodsafetynews.com/2012/07/codex-votes-69-67-to-advance-ractopamine-limits-for-beef-and-pork/

Katrin Lõhmus, põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist

Võru folkloorifestival otsib täna taas lõõtsakuningat

August Teppo

XVIII Võru folkloorifestivalil toimub täna traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, täna kell 11 algavale võistumängimisele on oodata ligi 30 pillimeest üle Eesti.
Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel. Lõõtsamängijate võistumängimine toimub festivali sündmuste peamises toimumiskohas kultuurimaja Kannel aias. Kui aga vihm peaks hakkama muret tegema, kolitakse Kandle saali.

Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar.

Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale. Ning nagu ikka, on kolmekordsel ässade klassi võitjal võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses.

Folkloorifestival muudab kuni pühapäevani osa Võru kesklinnast vaid jalakäijate pärusmaaks, et pidulised võiksid segamatult festivalil ringi liikuda. Festivaliala kahte otsa seob linna läbiv rekordpikk käsitöö ja kohaliku toidu laat, kus linlastele ja külalistele pakuvad head ja paremat üle 180 müügikoha.

Täna õhtul kell 20 toimub ka kuulus Võru tänavatants, kuhu on traditsiooniliselt oodata vähemalt poolt tuhandet tantsijat.

Rakveres tuleb festival “Kõrged sihid”

20.-22. juulil toimub Rakveres EKB koguduste liidu kristlik suvefestival “Kõrged sihid”. Suvefestivali eesmärgiks on toetada Rakvere Karmeli koguduse ja teiste koguduste püüdu kohaliku elu paremaks muutmisel. Festivali tuludest toetatakse Gruusia
põgenikelaagrites elavate laste Eestisse reisile toomist.

Festivalipäevadel on võimalik nautida mitmekesist muusikat klassikast rokini Rakvere erinevates esinemispaikades, teatrietendust luterlikus kirikus ja salongiõhtuid kohvikutes. Paralleelselt toimub lasteprogramm ning üritused noortele. Laupäeva ja pühapäeva hommikul toimuvad jumalateenistused. Samuti on võimalus kaasa lüüa spordivõistlustel ja rühmatöö keskustes – kõik see on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Festivali programm:

Reede, 20. juuli

Kell 18 festivali avamine keskväljakul.

Kell 19 lasteprogramm „Väikesest saab suur“ Margeri hoovis

Kell 19.30 Pedro Calderoni „Suur maailmateater“ Kolmainu kirikus

Kell 21 Maailmateatri kohvikud: Immanuel Volkonski Art Cafe kohvikus, Peteris Sprogis Hagari pitsakohvikus, Steve Douglass kolmainu noortemajas, Lembit Peterson teatrikohvikus, Lagle Parek SEB panga II korrusel.

Kell 23 keskööpalvus Kolmainu kirikus. Loe edasi: Rakveres tuleb festival “Kõrged sihid”

XII Kapa Rock on tagasi oma sünnipaigas Tohisoo mõisapargis

Homme, 14. juulil 12. korda Kohilas toimuv Kapa Rock on kolinud tagasi festivali sünnipaika Tohisoo mõisaparki, et tähistada tosina aasta möödumist esimese algajate muusikute tutvustamiseks loodud festivali toimumisest.

Korraldajate sõnul on tänavusel festivalil eesmärgiks pakkuda muusikalist elamust igas vanuses kuulajaile ning Apelsin ja Ott Lepland seda kindlasti pakuvad. Lisaks astub festivalil üles palju teisi noorte seas tuntud artiste, näiteks viimase poole aastaga on meeletu tuntuse kogunud ansambel Põhja-Tallinn, kelle laule on saatnud suur edu raadiote edetabelites.

Kahel viimasel aastal, kui festivali korraldajate seas toimus põlvkondade vahetus ja korraldajate etteotsa astusid ansambli Merwis liikmed Martin-Erich Torjus ja Peter Põder, toimusid kontserdid Kohila alevi lipuplatsil.

Korraldajad loodavad, et 12. kogupere festival toob kokku inimesi üle Eesti nautima nii alles tõusvate tähtede kui ka tuntumate
muusikute etteasteid. Festivali ülesehitus on sarnane viimaste aastatega, kus esimeses pooles astuvad üles akustilise kavaga esinejad ning päeva teises pooles on laval rokilikumat muusikat mängivad artistid.

Kapa Rock sündis selleks, et tutvustada Kohilat, kui aktiivset ja elujõulist valda ja muusikute taimelava. Siit on sirgunud ja ennast leidnud Birgit Õigemeel, Kadi Toom, Vaiko Eplik, Marek Jürgenson, aga ka paljud väga head kitarristid – vennad Toomas ja Ivo Vanem, Peter Põder jpt. Mainimist mainimist seegi, et mulluses telesaates „Laulupealinn“ saavutas Kohila oma lauljatega auväärse kolmanda koha.

Lisainfo Facebookist ja festivali kodulehelt www.kaparock.ee

Eha ja Koidu pesamuna sai täna ühekuuseks

Väike-konnakotkaste, Eha ja Koidu “silmatera” on saanud kuu vanuseks. Lennuvõimestumiseni on jäänud teist samavõrra aega veel. Väikeste lastega väikesed mured, suurematega… Toitu hakkab tükk maad rohkem minema. Vihmased ilmad konni peidupaikadesse ei aja.

Veidi vanemal väike-konnakotkal) Stephil on tervis viimastel päevadel “veidi kehv” olnud. Ornitoloogid ja loomaarst M. Leivits hoiavad silma peal, aga vahelesegamist peetakse viimaseks võimaluseks. Täna oli väikesel kotkapojal isu söögi järgi ja olemine veidi reipam.

Sännas tuleb taas väärtfilmiõhtu

20. juulil kell 21 on taas väärfilmiõhtu Sänna kultuurimõisas. Sel korral näidatakse filmi “Müramuusika” Rootsist. Filmi juhatab sisse Hendrik Noor ning üllatusesineja(d) skandaalsest ja menukast ansamblist “Winny Puhh”. Filmi vaatamine on tasuta.

Filmi tutvustus: Ehk osad mäletavad nelja aasta eest Youtube’is ilma teinud ja nüüdseks umbes seitse miljonit vaatajat kogunud lühifilmi “Üks korter ja kuus trummarit” (http://www.youtube.com/watch?v=sVPVbc8LgP4).
Filmi, mis kasutas edukalt Roy Anderssoni stiilis kuiva huumorit, et rääkida lugu kuuest trummarist, kes avangard-geriljadena vallutavad oma trummidega ühe ridamaja korteri. Selle aasta üks Skandinaavia paremaid filme “Müramuusika” samadelt autoritelt laiendab algse idee täispikaks filmiks, kus iseennast mängivad kuus trummarit, kes astuvad vastu halbade helide ja klassikalise muusika igapäevasele terrorile ühe Rootsi linnas, luues enese neljaosalise “linnasümfoonia”, mis keerab kõik täiesti pea peale. Iseenesest on juba vana nipp panna muusikat kokku olmehelidest, aga “Müramuusika” saab sellega suurepäraselt hakkama.

Ühe trummari Magnus Börjesoni sõnul on kõik helid ja lood filmis tehtud täpselt nende vahenditega, mida filmis näha. Uskumatu, aga tõsi. Magnus on muude bändide hulgas ka The Cardigansi kunagine trummar, kes koos selle Rootsi pop-bändiga mängis Eesti ajaloo ühel kõige imelikumal kontserdil – Urmas Sõõrumaa kinnisel juubelil Tallinna Linnahallis. Film räägib oma loo kerges ja vaimukas toonis, taustaks suurepärased olme-hitid. Meelelahutus, aga mitte ainult!
Vaatajaile on hea tuju garanteeritud.

Toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Valminud on juriidiline abimees sotsiaalsele ettevõtjale

Advokaadibüroo Varul koostas vabatahtliku tööna „Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine“ lõppenud projekti raames
juriidilise abimehe sotsiaalsele ettevõtjale.

Materjal on mõeldud abivahendiks juriidilistes küsimustes üldise suuna leidmiseks. Abimehe leiab siit:
http://sev.ee/wp-content/uploads/2012/05/Sotsiaalse-ettev%C3%B5tja-juriidiline-abimees.pdf

Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

Pindala- ja keskkonnatoetusi taotlesid tänavu kevadel PRIAst kokku 17 199 maaharijat ja loomaapidajat. 12 liiki toetuste eelarve on kokku ligi 167,3 miljonit eurot.

Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii toetuste taotlejate arv kui ka toetusaluse maa pindala. 2011. aastaga võrreldes on taotlejaid umbes 300 võrra rohkem.

“Enne kui detsembrikuus toetuste väljamaksmisega alustada saab, on palju tööd ees nii põllumeestel kui ka PRIA-l. Toetuse soovijatel tuleb täita mitmesuguseid nõudeid seoses maaga, PRIAs aga tehakse kõigi taotluste osas kontrolle nii dokumentide ja andmete osas kui ka klientide juures kohapeal,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. “Paljudele saadame ka järelepärimisi, kui on vajadus andmeid täpsustada. Sellistele kirjadele palume kindlasti vastata, hiljem on paranduste tegemine keeruline või pole enam võimalik taotlejate uue infoga arvestada.”

Meetmete lõikes kujunes tänavu toetuste taotlemine selliselt:
Ühtne pindalatoetus (ÜPT) – 16 767 taotlust 912 048 ha kohta. Kõige rohkem on taotlejaid Võrumaal (2024), ent taotlusalust maad on kõige rohkem Lääne-Virumaal (103 919 ha).
Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ja heinaseemne täiendavat otsetoetust maksab Eesti riik oma eelarvest lisaks ELi rahastatavale ÜPT-le. Neid toetusi taotlesid vastavalt 6345 ja 48 põllumeest.
Ebasoodsamate piirkondade toetust soovib lisaks 9178 taotlejat 380 111 hektarile. Loe edasi: Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

Täna algab kolm päeva kestev filateelianäitus

Täna, 13. juulil kell 11 avati Haapsalu raudteejaamas filatelistlik näitus ESTONIA 2012, mis on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale.

Näitus toimub koostöös Eesti raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.

Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna Raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki.

Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on koha peal kasutusel eritempel.

Ajakava

Reede, 13. juuli
Kell 11 näituse avamine, kella 11-18: näitus avatud külastamiseks. Kasutusel eritempel.

Laupäev, 14. juuli
Kella 9-17 näitus avatud külastamiseks, alates kella 9 filatelistide kokkutulek.

Pühapäev, 15. juuli
Kella 9-12 näitus avatud külastamiseks.

Äksis peetakse homme XX kihelkonnapäeva

Homme laupäeval Tabivere vallas Äksis toimuval XX kihelkonnapäeval võisteldakse esmakordselt kiikumises “Äksi võll”, samuti kiiruse ja  lõnga kerimises. Sündmuse lõpus mängib Komöödiateater Andrus Kivirähki näidentit “Meri ja Orav”.

Jõgeva-Tartu maantee ääres Äksi Andrease kiriku ja Äksi motelli ümbruses toimuval kihelkonnapäeval on seni populaarseim spordisündmus olnud kiviviskevõistlus “Äksi äss”, mille korraldamisidee algatas tuntud ühiskonnategelane ja spordimees Ants Paju. Idee tuli sellest, et Saadjärve ääres võistles koos vendadega kiviviskamises ka Kalevipoeg ja teenis parima tulemusega välja kuningaks saamise.

Juubelinumbriga kihelkonnapäeval korraldatakse aga esmakordselt kaks võistlust. “Leader-rahade toetusel muretsetud külaliik võimaldab läbi viia kiikumisvõistlust “Äksi võll”,” ütles üks korraldajaid Tarmo Raudsepp.  “Äksis asuv villababrik võimaldab aga osalejatel proovida kiirust ja osavust lõnga vihust kerra kerimisel.” Äksi motelli koostööpartner Vudila mängumaa toob kohale lastele batuudi.

Kihelkonnapäeval esinevad paikkonna isetegevuslased. Õhtutundidel etendab Komöödiateater Andrus Kivirähki näidendit “Meri ja Orav”, kus peaosades on Egon Nuter ja Andrus Vaarik.

20 aastat tagasi tekkis idee Äksi kihelkonnapäeva korraldamiseks kohalikul elanikul ja kultuurielu edendajal Aune Sepal ja taasiseseisvunud  Eesti ühtedel esimestel ettevõtjatel Kalev ja Marje Raudseppal, kes on turismiettevõtte Äksi motell rajajad. Omaaegsest tippjalgratturist ja tuntud jalgrattatreenerist pereisa ja usin pereema löövad organiseermisel kaasa nüüdki, kuid suurema vaeva nägemise au on nad üle andnud ettevõtlikele poegadele Tarmo ja Priit Raudsepale

Kihelkonnapäev algab Äksis kell 12.

Jaan Lukas 

Avanenud on keskkonnaprogrammi taotlusvoor

Avanenud on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu rahastatava keskkonnaprogrammi 2012. aasta II taotlusvoor.

Keskkonnaprogramm jaguneb mitmeteks alamprogrammideks, mille raames on võimalik taotleda toetust keskkonnaalastele projektidele. Taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused, keskkonnakaitsega seotud organisatsioonid, MTÜ-d ja sihtasutused, äriühingud ning teadus- ja haridusasutused.

Keskkonnaprogrammi alamprogrammid on veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus, atmosfäärikaitse, merekeskkond, maapõu, maakondlik programm.

Taotlusi keskkonnaprogrammi saab esitada kuni 15. augustini 2012. Taotlused esitatakse elektroonilise keskkonna KIKAS kaudu.

Rohkem infot taotlemise kohta leiab: http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/taotlemine.html

Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisega tuleks alustada aegsasti, sest mõningate nõutavate lisadokumentide ettevalmistamine võib olla üsnagi ajamahukas.

Võrumaa põllumeeste päev toimub tänavu Sännas

Lambapügamine mullusel Võrumaa põllumeeste päeval Voki külas. Foto: Elina Allas

Võrumaa põllumeeste päev toimub laupäeval, 14. juulil algusega kell 10 Rõuge vallas Sännas.

Päevakava:

10:00 Avamine
10:30 Künnivõistlus kõikidele adraliikidele
10:30 Põllutehnika näitus
12:30 Kohalike taidlejate esinemine
12:30 Talumehe lõunasupp
14:00 Väliskülaliste kontsert
15:00 Võistlejate autasustamine
16:00 Päeva lõpetamine

10:30-15:00 Kogupäevaprogramm: tegevust igale eale. Maarahva tegemiste tutvustus, talutoodangu ja tarvikute müük.

Õpitoad:
– Lambapügamise demonstratsioon
– Tordivalmistamise õpituba
– Konsulentide nõuandetund – taime-, lamba-, kitsekasvandus; finantsmajandus, ELi toetused; raamatupidamine
– Rattaparandamise õpituba Sänna velokuuris
– Grillimise õpituba
– Itaalia pitsa valmistamise õpituba
– Viltimise õpituba
– Ekskursioon Sänna taevarajal
Lastele tasuta takistusrada batuudil ja ponisõit.

Küsi teavet: Marika Parv, tel 5349 9454; masinate demo: Janek Mustmaa, tel 5051 392; künnivõistlus: Ivar Rosenberg, tel 5176 330 või e-posti aadressil: vtlinfo@hot.ee.

Pikakannu mõttetalgud lähtuvad hoolimisest

13. juulil algusega kell 16 toimuvad  Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannu koolielu jätkub?”

Kohale on oodatud kõik, kellele on oluline Pikakannu koolimajas tegevuse jätkumine. Igaühel on võimalus algatada arutelu tema jaoks olulises küsimuses, seda juhtida ning arutelu tulemused kirja panna.
Kõik, kes tulevad kohale, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva vallavolikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.

Ahtme veepuhastusjaam alustas tööd

Ahtme veepuhastusjaam

Esmaspäeva, 2. juuli õhtul kell 23 lülitati töösse uus Ahtme veepuhastusjaam, mille kaudu hakkab nüüdsest toimuma kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustus.

„Nüüdsest ei ole Eestis enam ühtegi suurt piirkonda, kus selline hulk, ligi 80 000 inimest kasutaks puhastamata, eurodirektiividele mittevastavat joogivett,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov.

Üleeile töösse lülitatud Ahtme veepuhastusjaama kaudu hakatakse teostama kogu piirkonna – Jõhvi, Ahtme, Vana-Ahtme, Kohtla-Järve, Vasavere külad – veevarustust.

Esmalt suleti vana toorveemagistraal ja avati uus Ahtme veejaamast tulev puhtaveemagistraal, mille kaudu toimub edaspidi Vana-Ahtme veevarustus. Seejärel suleti Kurtna-Vasavere vana toorveemagistraal ja avati uus. Edasi suleti vanas Ahtme veejaamas Ahtme linnaosa pumbad, seejärel Jõhvi linna pumbad. Paralleelselt pandi töösse igale suunale pumbagrupid uuest Ahtme veejaamast, s.t. kõikidesse piirkondadesse hakkab edaspidi minema puhastatud joogivesi. Kui kõik on korras, lõpetatakse nädala lõpuks vee kloreerimine, mida rakendati ennetava meetmena. Pärast vee kloreerimise lõpetamist hakkab tööle uus filter, mis klooriga ei tööta. Loe edasi: Ahtme veepuhastusjaam alustas tööd