Foto autor Urmas Loit: “Asi algas sellest, et part tegi vana ja suht viljatu mustsõstrapõõsa alla pesa. Põõsas läks aga uuega asendamisele. Pesa avastasime siis, kui traktor hakkas juurepahmast välja sikutama. Sisuliselt karbitäis mune munetud. Viisin munad vähe eemale, olles samas üsna kindel, et nüüd on munadega kõka. Aga ei midagi – pardimammi kujundas uude kohta uue pesa ja istus öösel munadel otsas. Vähe lageda koha peal on see uus pesa, aga mine sa tea.”
Põlva kodukohvik Tillu on esimene Põlvamaa kohvik, mis on liitunud üle Euroopa levinud tavaga annetada tass kohvi neile, kes seda vajavad.
N-n edasilükatud ehk rippuva kohvi idee on pärit espresso sünnimaalt Itaaliast Napolist ja on tegelikult juba üle sajandi vana. Kõigil klientidel on võimalus osta ühe kohvi asemel kaks, kolm või suisa viis ning jätta ülejäänud ootama inimest, kellele hea kohvi lubamine endale kohvikus on raskendatud või suisa võimatu.
Kellele siis see rippuv kohv mõeldud on? Reegleid selle kohta pole. Pensonär? Kodutu? Tudeng? Töötu? Sinu vanaisa? Naabrinaine? Kodukohvik Tillu meeskond on otsustanud sel viisil toetada Eesti riiki ja Põlvamaad ning teeb kingituse lasterikastele peredele. Meie rippuvad kohvid ja koogid saavad endale ,,lunastada” perekaardi ettenäitamisel Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu liikmed.
,,Mõte liituda rippuva kohvi pakkumisega tiksus kuklas juba ammu,” tutvustab ideed kodukohviku perenaine Eve Veski. ”Kuna mul endal on kolm last, siis tean, kui kulukas on nendega kusagil väljas käimine. Me soovime pakkuda lasterikastele peredele võimalust kogu perega kohvikusse tulla. Alati võib-olla pole pakkuda tasuta kooki ja kohvi tervele perele, aga kui pooledki tasuta saavad, on see ka suureks abiks”.
Tillu kodukohvik ei riputa üles mitte ainult kohvi, vaid ka koogid. Iga päev läheb lisaks klientide poolt tasutud kohvile ka kohviku enda poolt rippuma üks kohv ja kook.
,,Me panime kaks head algatust kokku,” selgitab perenaine Eve. ”Nimelt kaks aastat tagasi kohviku sisekujundajat otsides sai töötasuks pakutud 50 aastat tasuta kooki ja kohvi. Meie sisekujundaja Janne Maal kinkis aga selle ,,töötasu” edasi. Soovides, et iga päev kingitaks kohv ja kook kellelegi meie kohviku külastajatest. Nüüd saame siia lisada veel meie klientide panuse ning hea tegu ongi sündinud.”
Kohvid ja koogid hakkasid Tillu kodukohvikus rippuma alates 1. juunist – lastekaitsepäevast, mis on sümboolne algus toetamaks lasterikkust Põlvamaal.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab suveperioodi hakul meelde ühiselu reegleid kortermajas: rõdul grillimine on kategooriliselt keelatud. Väiksemates aiaga kortermajades tuleks ühistu sisekorra reeglites määrata ka aiapidude pidamine või ühise puhkenurga kasutamine aias.
“Siseministri määrusega on sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet,” vahendab EKÜL õigusosakonna
juhataja Urmas Mardi.
Määruse järgi on grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.
“Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot,” hoiatab Mardi.
Tema sõnul tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka korteriühistu sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv seal lahti kirjutatud.
“Seal võiks heanaaberlike suhete säilitamise nimel lahti kirjutada ka aiapidude pidamise korra, juhul kui tegemist on majaga, mille hoovis on ka väike puhkenurk – näiteks, et naabrite und ei tohi valju muusikaga häirida pärast kella 23, kuidas teavitada külalistest ja millises korras võõraid kinnistu territooriumile lubatakse,” tõi Mardi näiteid. “Keegi ei taha ju, et pärast pidu majas naabritega tüli tõuseks.”
Aleksander Laane
erakonna Eestimaa Rohelised esimees
Äsjane Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport ütleb, et fossiilkütuste tootmist kogu maailmas toetatakse tempoga 10 000 dollarit minutis! Aastas toetavad maailma riikide valitsused fossiilkütuste tootjaid summaga, mida on raske isegi ette kujutada: 5,4 triljoni dollariga. Seda on palju rohkem, kui kogu maailma valitsused suvatsevad eraldada tervishoiu vajadusteks.
Harukordse erakonnaülese koosmeelega on Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatide esindajad asunud Riigikogus soodustama põlevkivi kaevemahtude suurendamist. See on paari ettevõtja ja firma huvides tehtav subsideerimine ehk raha kinkimine, sest riik ei küsi meie ühise vara laristajatelt kaugeltki õiglast hinda. Kuritegu meie maa ökosüsteemi vastu püütakse ära teha eriti kiiresti, mis annab tunnistust pehmelt öeldes varjatud huvidest.
Eelnõu 43 SE maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmiseks on kavas suunata täiskogu päevakorda 9. juuniks, määrates muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 10. juuni (!). Eelnõu esitajad ei ole vaevunud hindama selle vastuvõtmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju kasvuhoonegaaside emissioonile. Nii kummaline kui see ka pole, ei ole tegelikult analüüsitud ka eelnõu sotsiaalseid mõjusid, jutustades muinasjutte lisanduvatest töökohtadest.
Tegemist on häbiväärse katsega muuta seadust vaid mõne ettevõtte ja selle omanike lühiajalistes huvides, ignoreerides avalikke huvisid ja ühiskonna pikaajalisi arenguperspektiive. Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et eelnõu 43 SE tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata ja kutsub üles Riigikogus esindatud erakondi lõpetada erahuvide eelistamine avalikele vajadustele.
8.-15. juunini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIA vahendusel toetust põllumajandustoodete töötlemise ning turustamisega seotud investeeringuteks.
Toetus on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 4 “Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik. Esimese taotlusvooru eelarve on 7,4 miljonit eurot, kokku on perioodil 2015-2020 selle toetusmeetme rahastamiseks planeeritud 25 miljonit eurot.
Toetust saavad taotlema tulla mikro- ja väikeettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on äriregistri andmeil toiduainete (v.a kala- ja vesiviljelustooted) või jookide tootmine. Samuti võib toetust taotleda mikroettevõtja, kes on põllumajandusliku tegevusega tegelenud vähemalt kaks eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.
Toetust saab nii toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikeks ehitusteks, nendega seotud tehnosüsteemide rajamiseks kui ka seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks. Teatud tingimustel saab toetust ka kasutatud seadmete jaoks.
Eraldiseisvalt ainult turustustegevusteks selle meetme toetust taotleda ei saa.
Toetust antakse kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui taotleja on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kavandatava investeeringu eesmärk on mahepõllumajanduslike toodete töötlemine või töötlemine ja turustamine, siis suurendatakse toetuse määra 45 protsendini. Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta.
Kes taotleb PRIA kaudu toetust esmakordselt, neil on vaja eelnevalt registreeruda PRIA kliendiks. Kõik vajalikud taotlusvormid ja lisainfo on leitavad PRIA kodulehel www.pria.ee . Korrektselt täidetud ja kõiki vajalikke dokumente sisaldavad taotlused palume saata PRIA keskusse Narva mnt 3, Tartu 51009 või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee.
Otsused toetuste määramise kohta teeb PRIA 5. novembriks ning toetused makstakse välja pärast seda, kui taotleja abikõlblikud tegevused ellu viib ja PRIAle selle kohta maksetaotluse esitab.
4. juulil kell 12 ootab Põlva talurahvamuuseum Karilatsis külla naisseltse, -seltsinguid ja teisi naiste ühendusi.
Muuseumi peamajas, Karilatsi koolimajas on sellel suvel avatud näitus “Näpunäiteid naistele”, see räägib omaaegsetest maanaiste seltsidest. Nii nagu tollastel seltsidel oli oluline roll taluperenaiste maitse- ja ilumeele kujundamisel, kannavad seda eesmärki nüüd edasi tänapäeva naisühendused.
4. juulil palutakse kaasa võtta näiteid valminud käsitöödest, aga samuti fotosid ja muud oma tegevust tutvustavat materjali. “Samuti oleks tore, kui annate muuseumikülastajale või teiste seltside esindajatele võimaluse kätt proovida ja midagi uut juurde õppida, kehtestades proovitööle oma hinna,” teatasid korraldajad. “Soovi korral saate avada ka müügileti.”
Ilusa ilma korral toimub „mokalaat” vabas õhus, vihma korral saab peavarju rahvamajas. Räägitakse maailma kultuuripärandi nimekirja kantud suitsusauna traditsioonidest ja oma tegemisi tulevad tutvustama naiskodukaitsjad ja kodutütred.
Täpsema info saamiseks palutakse pöörduda Põlva talurahvamuuseumi poole e-posti aadressil muuseum@polvamaa.ee või helistada telefonil 7970 310.
Sel laupäeval, 13. juunil korraldavad Räpina Hea Kodu päevade raames Eesti puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster juba viiendat korda käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistluse.
Kutsevõistluse peamine eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine, väärtustamine ning palkmajaehituse propageerimine. Käsitööpalkmajaehitajate kutsevõistluse võistlusülesanne on valmistada üks enda jaoks enim sobiv palkmaja nurgatüüp. Võistlejatel on võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel, milleks on eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel peab iga võistleja ettevalmistatud alusele paika panema ühe 1,5 m pikkuse palgi, sh tegema ühe nurgatapi ja 1,2 m vara ning lõikama sirgeks palgi otsad alumiste palkide järgi.
Kohtunikud hindavad palgi paikapanemise kiirust ja täpsust. Võistluse võidab eeltoodud ülesande lühima ajaga teostanud võistleja – seejuures võisteldakse ühes kategoorias, mistõttu tuleks võistlejal valida valmistamiseks nurgatüüp, mille valmistamises on ta vilunuim ning mille valmistamine võtab tal eeldatavalt kõige vähem aega.
Võistlus saab alguse kell 10 mõisa talli esisel platsil.
Vaata eelmise aasta võistlust siit: https://www.youtube.com/watch?
Neljapäeval, 18. juunil kell 19 linastub Võru kinos Kannel Euroopa filmikohvikute sarja kuues film. Ekraanile tuleb Rootsi draamafilm „Simon ja tammed“ (2011).
“Simon ja tammed” (2011) on Marianne Fredrikssoni samanimelise romaani järgi vändatud eepiline lugu kahest Rootsi perekonnast, nende sõprusest ja seotud saatusest Göteborgis 1940.-1950. aastatel. Loo keskmes on nooruke Simon Larsson, tema eneseotsingud ja isiksuseks kujunemine.
Noor Simon saab teada, et on lapsendatud ning tema isa on Saksa juut. Sõja lõppedes läheb mees oma juuri otsima. Teekond kulgeb mööda inimhinge salasoppe, avastades elu suuri ja väikeseid müsteeriume.
Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta.
Vanemuise teatri Kollase Kassi suvekool toimub tänavu 4.-14. juunil. Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel valmib suvekooli raames “Nooremuine” – muusikalavastus ooperi lavaletoomisest.
Lavastusprotsessis osalevad noored teatrihuvilised vanuses 12-18 aastat. Suvekooli kümnepäevane programm on tihe ja põnev ning selle käigus tutvutakse lavataguste ametitega, toimuvad treeningtunnid nii häälele kui ka kehalisele liikumisele ja eneseväljendusele.
Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.
“Nooremuise” originaallibreto koosneb erinevatest ooperisüžeedest ning žanriliselt on lavastajad Tamm ja Kull selle määratlenud post-post-postmodernistlikuks laulumänguks ühes vaatuses. Lavastajate kinnitusel pakutakse ainulaadset võimalust näha lähedalt teatriime sündi ning kohtuda erakordsete tegelastega Eesti rahvusmütoloogiast. Kollase Kassi Suvekooli lõpuetendus toimub 14. juunil kell 16 Vanemuise väikeses majas.
Mullu 8. veebruaril korraldatud IRL-i Suurkogul ei mahtunud sama erakonna liige Aldo Kals oma sõnavõtu sooviga võrdväärselt teiste ettekannete formaati ja seetõttu jagas Nokia kontserdimajas esitamata jäänud mõtteid Maalehe veebis. Täna õhtul pöördus tuntud ühiskonnategelane Eesti Kodanikuajakirjanduse seltsi poolt toimetatava Külauudiste portaali poole palvega, et päeval toimunud IRL-i Suurkogul esitamata jäänud ettekanne siiski avalikkusele teatavaks tehakse.
Tänane üritus on sattunud erakonnale raskele ajale. Kunagi ülipopulaarne erakond on hetkel madalseisus. Ometi oleme valitsuskoalitsioonis ja võiksime kõige kõrgemal tasemel Eesti asja ajada. Pole kunagi hilja oma vigadest õppida ja suunda muuta. Eriti sobiv on seda teha uute väljakutsete ootel olevas erakonnas.
Mis on see, millega meie erakonna valijad rahul pole? Me loeme end isamaaliseks erakonnaks, aga isamaalist poliitikat on meie tegevuses vähevõitu. 27. märtsi “Postimehes“ lobises üks Moskvas soosingus olev Eesti ettevõtja välja, et on uue piirilepingu sõlmimisel niiditõmbaja! Niisiis oleme majandusringkondade ja võibolla veel kellegi survel esirinnas sellesama isamaa lammutamisel! On arusaamatu, kuidas meie erakond saab tegelda Eesti Vabariigi jagamatust rõhutava põhiseaduse taustal riigipiiri kahjuliku muutmisega?
Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.
Unustamatus austuses
Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.
Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.
Loe edasi: Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas
Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaatamas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uue hõbedase katte parema peegelduse tarvis ekraan.
29. mai oli see tähtpäev, mil täissaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nägemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e. Projektor on uuenenud tehnikaga 3D ja 4K filmide vaatamiseks, seni esimene nii kaasaegse tehnoloogiaga projektor väikses maa-asulas.
Selles osas, et Märjamaal kino välja ei surnud ja nüüd hoopis tugeva jätku sai, on palju teeneid kinomehaanik Hans Veimannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu visadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast kindlasti noorte huviliste seas, keda oli seansile üsna palju kohale tulnud
jalgratastel.
Loe edasi: Kaasaegne kino annab jälle põhjust Märjamaale tulla
Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.
Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.
Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.
Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus „Lapsepõlvelood” jutustab kahekümne kolmel suuremõõdulisel fotoplanšetil Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlveunistustest, -mälestustest koos muuseumi arhiivis leiduvate armsate beebifotodega, millega tulid avamispäeval kõige esimestena tutvuma Sindi gümnaasiumi 1A klassi õpilased ja Eneli Arusaare noored näitlejad.
Läinud nädala neljapäeval tegid Sindi Ajalooklubi huvilised väljasõidu pealinna, kus külastati Maarjamäe lossi ja Patarei kindlust. Teekonnal ühest sihtkohast teise peatus mikrobuss ühe külje ratastepaariga Müürivahe tänava kõnniteel nõnda, et autode liiklus päriselt ei sulguks ja jalakäijatelegi ruumi jätkus. Muuseumi töötajad olid üllatunud, et Sindist tuli tosinkond inimest näitust tooma ja isegi linnapea tegi transporditööd. Eriti usinalt oli fotoplanšettide pakkimisel abis Ats Tobias Pikk, sest pikal sõidul ei tohtinud raamid omavahel hõõrduda ja seepärast pidi pehme kangas kõigile eraldi vahele asetatama.
Kuna Sindi muuseum tähistab 4. juunil oma asutamise tähtpäeva, siis seoti tänane näituse avamine linna mäluasutuse sünnipäeva tähistamisega ja räägiti ka samale päevale langevast lipu päevast.
Loe edasi: Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”
Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.
Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.
Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.
Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil
10.-13. juunil 2015 toimub Tsiistres, Võrumaal linamuuseumi külakinos soome-ugri filmifestival FUFF II, kus tänavu jõuab ekraanile ligikaudu 60 filmi. Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja/või mis käsitlevad soome-ugri teemasid. FUFF on eriline mitmes aspektis: esiteks, festival leiab aset Eesti piirialal, eemal suurtest tõmbekeskustest ning teiseks on festivalil hariv roll – lisaks filmivaatamisele on võimalik osa võtta soome-ugri väikerahvaste filmikunsti edendamisele suunatud stsenaristika töötubadest.
Festivali soome-ugri programm on jaotatud kaheks: võistlusprogrammis osalevad soome-ugri omariikluseta väikerahvaste filmid; programmi teises osas saab vaadata suuremate soome-ugri rahvaste – ungari, soome, eesti ja sel aastal ka saami filme.
Loe edasi: Soome-ugri filmifestival FUFF II juba teist aastat järjest Tsiistres
Eesti Vabariik kuulub oma peatselt saabuva 100. sünnipäevaga maailma vanemate riikide perre. Meie lipp on aga veelgi auväärsem – juba 131-aastane. Täiesti haruldaseks muudab sinimustvalge aga tõsiasi, et säilinud on esmalipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. Sellist reliikviat on väga vähestel rahvastel.
Meil on põhjust oma rahvus- ja riigilipu üle väga uhked olla!
Eesti lipp on rasketel aegadel meie esivanemaid liitnud – isegi kui nad paljudes üksikasjades on olnud eri meelt. Selle lipu all on võideldud ja langetud ning siis jälle tõustud. Meie tulevik on seda kindlamalt meie kätes, mida kindlamalt oskame hoida oma lippu.
Eesti Lipu Selts kutsub kõiki kaaskodanikke, kogu meie maa rahvast heiskama lipu sünnipäeval, 4.juunil sinimustvalged lipud. Kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Kandkem lipu sünnipäeva rõõmu oma südames!
Eesti Lipu Selts ja Eesti Naislaulu Selts koostöös paljude organisatsioonidega kutsuvad Pika Hermanni jalamile tervitama Eesti lippu kell 7 hommikul!
Eesti Lipu Seltsi juhatus
Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.
4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.
Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.
Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine XXI Võru Folkloorifestivalil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Ühtlasi tähistatakse võistumängimisega pillimeistri 140. sünniaastapäeva. Väga pika ajalooga võistumängimine on 8.-12. juulini toimuva XXI Võru Folkloorifestivali „Millest rikkad, sellest helded“ üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti. Sel korral toimub võistumängimine 11. juulil.
Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:
Mullu võitis võistumängimise Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see juba kolmas võit selles võistlusklassis. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli. Seega sai Toomas Ojassaarest üldse kolmas lõõtsakuningas lõõtsa võistumängimise pikas ajaloos Aivar Teppo ja Juhan Uppini kõrval.
Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
Haanja vald korraldab piduliku vastuvõtu parimatele õppuritele, noorsportlastele ja nende juhendajatele.
Vallavanema pidulik vastuvõtt toimub juba kaheteistkümnendat korda. Tänavu tunnustatakse 41 noort inimest ja 21 nende juhendajat.
Vastuvõtt toimub Suurel Munamäe. Pärast pidulikku vastuvõttu toimub kell 18 Suure Munamäe vabaõhulaval Birgit Sarapi ja Mihkel Matiiseni kontsert, kutsututele on kontsert tasuta.
Juri Gotmans
Vallavanem
Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.
Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.
1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.
Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.
Urmas Saard
