Kaheksakümneaasta vanuses Sindi väliujulas avati järjekordne hooaeg

Tänavune suplushooaeg avati hiljuti valminud treeningpargi ees lindi lõikamisega ja peopäeva kava sisustasid muusika, tantsud, mängud, harjutused välitrenažööridel, kehamaalingud, rannajalgpall, korvpall, võrkpall, grill ja muu põnevust tekitav tegevus.

Aleks Rjabtsov Foto Urmas Saard
Aleks Rjabtsov. Foto: Urmas Saard

Tänasele sündmusele hakkas Sindi linna Noortevolikogu algatusrühm ettevalmistusi tegema juba päris aegsasti ja tegelikult sooviti ettevõtmine korda saata juba nädal aega tagasi. Sajune ilm sundis algusaega mõne tunni võrra edasi nihutama. Aga sellestki polnud kasu ja nii pidi määrama uue kuupäeva lootuses, et ilm osutab pisutki vastutulelikkust.

Sindi väliujulas rannavalvet teostav Articard heiskas keskpäeval kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele. Sindi väikestele tüdrukutele ei omanud kollase lipu lehvimine mingit tähtsust ja vee jahedus ei hoidnud neid vähemalgi määral tagasi. Tundus, et päikese pilve varju kadumise kordadel oli tuuleõhk isegi veetemperatuurist madalamatel pügalatel. Tunne ei petnud, sest teadetahvlile oli märgitud vesi 16 °C ja õhk 14 °C.

Loe edasi: Kaheksakümneaasta vanuses Sindi väliujulas avati järjekordne hooaeg

Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks Foto Urmas Saard
Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.

1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.

Loe edasi: Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.

Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.

Loe edasi: Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Sindi gümnaasiumis oli 22. juunil taas pidupäev, sest lõpetanute 58. lend kirjutas kooli ajalukku järjekordse mälestusväärse lehekülje. Üle-eelmise aasta ühele kuldmedalile ja eelmise aasta kahele kuldmedalile tuli medalilisa, mis kinnitab teadmist, et Sindi Gümnaasiumist saab head haridust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Mario Roostalu, hõbemedal. Foto: Kairi Väljaots

Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keeupi hinnangul on Mario Roostalu väga tark ja kohusetundlik noormees, kes täidab lubadused kindlalt ka siis kui ta kõigist tegevustest naudingut ei tunne. „Suhtles koolis pigem klassiõdedega, aga kahju see kogemus talle teinud ei ole. Tulevase arstina peabki mõistma naisterahvaste hingeelu pisut paremini kui keskmine eesti mees,“ iseloomustas Keerup klassijuhataja pilguga hõbemedalile õppinud noormeest.

Pidulikul lõpuaktusel kõiki õpilasi kõnetades tuletas direktor meelde kooli loosungit: „Oskused ja teadmised annavad vabaduse.“ Vabaduse teha elus valikuid. Õiged valikud loovad aga eeldused just selliseks tulevikuks, millest ollakse unistanud.

Ilma, et lugeja tunneks lõpetanu nime ja nägu, on ometi huvitav teada õpetaja nägemust oma õpilastest. Keerup olevat teinud oma õpilaste kohta märkmeid ühel kevadisel hommikul, kui horoskoobi järgi oli eksamiks taas kord väga hea päev. Aga siiski rõhutas, et need arvamused kuuluvad üksnes temale endale ja ei pruugi üldsegi ühilduda teiste nägemusega. Oma tähelepanekuid esitas Keerup nimede tähestikulises järjekorras:

Loe edasi: Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Võidupüha-eelne mälestustuli

Selle sajandi algusest on saanud heaks tavaks, et võidupüha eel, 22. juunil süüdatakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris tuli, millega mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud sõjamehi. Nii ka tänavu.

Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013 aastal Foto Urmas Saard
Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013. aastal. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval Tori kiriku altaris läidetava tule pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kell 15 antakse lähe maratonijooksjaile, kes toimetavad kolme tunniga mälestustule Pärnu Rüütli platsile, kus selle võtab vastu Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Kell 18.15 asub tuli sealt teele Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte ja Pärnu noorkotkaste saatel, Kaitseliidu Pärnu maleva maasturil. Kell 19.15 tervitatakse tuld Lihula Vabadussõja ausmaba juures, seejärel kell 20 Martna mälestussamba juures ning kell 20.30 Ridala kirikus.

Kell 21 õnnistab Haapsalu Toomkirikus mälestustuld piiskop Tiit Salumäe, kes läkitab selle mereteele. Võidupüha hommikul liidetakse Kärdlas mälestustuli eelmisel ööl läidetud muinastulega – peatõrvikusse, kust Vabariigi President saadab selle paraadil võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi.

Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Viire Talts on saatnud Lätist mitme päeva kohta märkmeid, mis jutustavad 13. kuni 22. juunini kestva Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina toimuva noorte ühislaagri tegevusest.

Wöhrmanni park vanal postkaardil Foto erakogust
Wöhrmanni park vanal postkaardil. Foto erakogust

Mis on ühist Riial Sindiga?

Koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ avab igal sammul kahe naabri vahel huvi pakkuvaid kokkupuute seoseid. Pärast hommikusööki suunduti teise päeva hommikul Krišjāna Barona tänavalt jalgsi vanalinna. Teele jäi Wöhrmanni park (läti keeles Vērmanes dārzs), mis kõnetas ilma pikemate selgitusteta kõige rohkem Sindi noormehi. Küllap teavad kõik sintlased, et nende kodulinna asutaja on olnud omaaegne kuulus tööstur Johann Christoph Wöhrmann (1784–1843).

Loe edasi: Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.

Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja Foto Urmas Saard
Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.

Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.

Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.

Kaido Kivi Foto Urmas Saard
Kaido Kivi. Foto: Urmas Saard

Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.

Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.

Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Esmaspäeval toimub Ruusmäel
suurejooneline Rogosi mõisa päev

Rogosi mõis
Rogosi mõis

22. juunil toimub Võrumaal Rogosi mõisas projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” lõpetamine. Projekti lõpetab tegevusi täis päev mõisas: mõisaturg, igal täistunnil giidiga ringkäik mõisas ja looduse õpperajal pargis, projekti tulemusi kokkuvõttev konverents mõisas, kontserdid, töötubade tulemuste tutvustamine, avatud on Rogosi mõisa kohvik, muuseumitoad.

Õhtul toimub suur jaanituli Rogosi mõisa pargis ansamblitega Untsakad ning Patune Pool. Lõpuürituse kava.

Projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” tegevusteks eraldas kultuuriministeerium 2014. aasta märtsis Haanja vallale Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 programmist “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise” 40 266 eurot. Projekti raames on mõisasse hangitud klaver, mis võimaldab jätkata mõisamuusika kontsertide sarjaga, ja kogukonnateenuste osutamiseks õunapurustaja ja mahlapress.

Töötubades on valminud mõisaaegsed tööriistad, kalapüügivahendid, paat, vanker, regi ning mõisalegendide põhjal valminud näidend “Sinise Daami meenutused. Ennäe inimest!”. Kohalik kogukond on aktiveerunud, koos on käidud õppereisidel, korraldatud välikinoõhtuid ja mõisalaatu ning koolitatud kohalikke giide. Lisaks on valminud vajalikud materjalid mõisa turundamiseks. Täpsema ülevaate projektist ja selle tegevustest leiab www.haanja.ee/rogosi/ ja siit.

Tartus tähistatakse võidupüha maakaitsepäevaga

Nagu tavaks saanud, korraldab kaitseliidu Tartu malev võidupüha tähistamiseks 23. juunil maakaitsepäeva. Tänavu toimuvad pidustused Tartu linnas.

Maakaitsepäeva üritused algavad kell 13 Tartus Vabaduse puiesteel ning Raekoja platsil, kus kõik huvilised saavad tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega. Toimuvad mitmed demonstratsioonesinemised. Politsei- ja piirivalveamet näitab, kuidas toimub sõidukis olevate kurjategijate kinnipidamine, vanglateenistus lahendab pantvangiolukorda, päästeamet kustutab rasvapõlengut ning päästab kannatanuid avariisse sattunud sõidukist.

Kell 14.30 pakub Vabaduse puiesteel aga põnevust Põhja-Tartumaa üksikkompanii demoesitlus, mille käigus peetakse liikluskontrollpunktis kinni “ohtlikud kurjategijad”. Loomulikult saab maitsta ka sõdurisuppi ning osaleda naiskodukaitse korraldatud loteriis, millest teenitud tulu läheb sel aastal Tartu naiste varjupaigale.

Maakaitsepäev kulmineerub kell 15.30 Tartu Raekoja platsil algava paraadrivistusega, kus tunnustatakse tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid ning antakse konkursi “Kaunimad kodud” võitjatele üle autasud.

Kell 16.15 paiku saabub Raekoja platsile võidutuli, kus see jagatakse edasi Tartumaa omavalitsustele. Tartu maakaitsepäeva korraldavad kaitseliidu Tartu malev ja naiskodukaitse Tartu ringkond koostöös Tartumaa omavalitsuste liidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistusega.

Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

22. juunil toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton tõotab rohket osavõttu ning klassikalistele pikamaadistantsidele lisaks uudset teatejooksu, sest pakub osalemisvõimalust noortele kaitseliitlastele.

Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 1540 Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid. Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 15:40. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud ja tänavu 4. korda joostav maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada Võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. Samuti antakse panus sini-must-valge lipukultuuri edendamisse. Aastate jooksul on saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks. Sellest samast tulest süttib juba järgmisel päeval presidendi käe läbi võidutuli. Maratoonarite osaks on tuli saata riigi sünnilinna Pärnusse, kust see juba edasi Võidupüha paraadi toimumispaika, tänavu Hiiumaale Kärdlasse, transporditakse.

Lisaks 150 maratoonarile ning ligi 250 poolmaratoonarile saavad populaarsust võitvast spordisündmusest osa noored kaitseliitlasedki. Esimest korda toimuvale Noorte Kotkaste ja Kodutütarde maratoni mõõtu teatejooksule on kutsutud kõikide maakondade 8-liikmelised võistkonnad. Lisaks sportimisvõimaluste pakkumisele seisneb idee laiem eesmärk Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tutvustamises elanikkonna hulgas.

Loe edasi: Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

Fotokonkurss “Vana aja maja” ootab fotosid

Eelmise aasta võidutöö: Margus Mutsa foto Stalde talust Pillardi külas Haanjamaal. Allikas: www.vanaajamaja.ee
Eelmise aasta võidutöö: Margus Mutsa foto Stalde talust Pillardi külas Haanjamaal. Allikas: www.vanaajamaja.ee

Teist aastat järjest kutsub MTÜ Vana Aja Maja foto- ja vanade majade huvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad vanad hooned.

Fotokonkursile on oodatud pildid eesti taluarhitektuurist: nii vanadest kui ka traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, nii oskuslikult taastatud kui ka lagunevatest majadest, nii välis- kui ka sisemiljööst, nii taluansambli üldvaateid kui ka põnevaid ehitusdetaile.

Konkurss kestab 1. oktoobrini 2015, konkursi auhinnafond on 1000 eurot ja fotod märgusõnaga “Fotokonkurss” tuleb saata e-postile fotokonkurss@vanaajamaja.ee.

Loe tingimustest lähemalt ja vaata üle eelmise aasta võidutööd!

Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.

Juuni küüditamise 74 aastapäeval Riias Foto Viire Talts
Juuni küüditamise 74. aastapäeval Riias. Foto: Viire Talts

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.

Loe edasi: Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983] Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972. Repro autor Stanislav Stepaško.
Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983]
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
Repro autor Stanislav Stepaško.
Veel kaks nädalat saab Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata näitust pagulaskunstist, mis avati eelmise nädala reedel ja mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Eesti rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.

Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.
Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.

Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool
Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Parimate metsamajandajate konkurss on avatud

metsEesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parima metsamajandaja leidmiseks, keda autasustatakse augusti lõpus toimuvatel parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal.

Parimate metsamajandajate konkurss (endise nimega talumetsamajandajate konkurss) on pikkade traditsioonidega konkurss mida Eesti Erametsaliit on korraldanud alates 1994. aastast. Konkursi ideeks on tunnustada häid metsamajandajaid, kes on teistele metsaomanikele oma tegevusega eeskujuks ning jätkata traditsioone, mis aitavad kaasa nii metsaomanike, kui metsaühistute ühistegevusele. Konkursile on osalema oodatud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud.

Konkursil hinnatakse erinevaid metsamajanduslikke töid ning muid metsaga seotud tegevusi eraldi kategooriatena. Konkursil metsaomanike hindamine erinevates kategooriates aitab ühiskonnale paremini selgitada erinevate metsamajanduslike tööde, nagu uuendusraie, istutamine ja noorendike hooldus, olemust ja vajadust ning selle kõrval väärtustada metsahoiuga seotud tegevusi, nagu näiteks pärandkultuuri objektide hooldamine ja loodusväärtuste hoidmine.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 6. juuliks posti teel aadressile: MTÜ Eesti Erametsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti teel: kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Konkursi ankeedi leiate SIIT.

Konkursil osalenuid tunnustatakse 29. augustil parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal. Konkursi ning metsamajandajate kokkutuleku korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka

Värskas 26.-28. juunini toimuv festival Seto Folk pääses Euroopa innovaatilisemate festivalide sekka ning sellele on omistatud kvaliteedimärk EFFE (Euroopa festivalidele, festivalid Euroopale). Tegu on Euroopa Komisjoni projektiga, mille eesmärgiks on ühendada festivale, mis on rahvusvahelise potentsiaaliga, pühendunud erinevate kunstide edendamisele ja oma kogukonna arendamisele.

“See on tõeliselt hea uudis, et Seto Folk lisatakse Euroopas laialdaselt levitatavasse festivalide kataloogi. See lisab meile rahvusvahelist usaldusväärsust ja toob tuntust ka Euroopas laiemalt,” sõnas festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Seto Folk on festival, kus elamused sünnivad muusika ja looduse koosmõjust. Põnevad kontserdipaigad (hommiku- ja öökontserdid lodjal, järve ääres, talumuuseumi arhailises rehetoas jne) loovad õhkkonna, mis laseb muusikal kuulajaid tõeliselt kõnetada. Seto Folgi põnev matkaprogramm viib külastajad Setomaa metsadesse, kus RMK matkajuhid aitavad üles leida need erilised kohad, mis üksi avastades jääksid leidmata. Peresõbralikud lastealad teevad pisiperega festivali külastamise tõeliselt mugavaks. Laadaplatsil müüvad meistrid kohalikku käsitööd, maitsta saab ehedat seto toitu ja koduõlut ning kogeda tõelist seto külalislahkust. Loe edasi: Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka

Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Eile algas Riias Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kahe aastase koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ viimane kümnepäevane laager, mis homme liigub Salatsisse ning 22. juunil lõpeb Võnnus.

Eesti seltskond on aegsasti kohal Foto Urmas Saard
Eesti seltskond on aegsasti kohal. Foto: Urmas Saard

Tutvus nimedega

Esimesed 2 ööd peatutakse Krišjāna Barona tänaval asuvas laste ja noortekeskuses. Lätlased nimetavad keskust rõhutatult Riia õpilaste lossiks. Mälestustahvel teatab, et selles hoones asus aastatel 1919-1940 Läti sõjaväe armee kool. Nõukogude režiimi aastatel oli siin pioneeride maja.

Mitte ainult hoone, vaid ka tänava nimi jutustab Läti ajalugu. Krišjānis Barons (31.10.1835 – 08.03.1923) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane, kes õppis 6 aastat Tartu Ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat, aga tuntuks sai esmajoones läti rahvalaulude kogumise korraldaja ja kogujana. Tema kuueköiteline läti rahvalaulude kogu “Latvju dainas” (217 996 laulu) avaldati juba aastatel 1894 kuni 1915. Baronsi tähtsust ilmestas ka tema kujutis Läti 100-latisel.

Loe edasi: Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

12. – 13. juunil Pärnu vallikraavi äärsel aasal peetav Eesti Hea Toidu Festival – Grillfest on kasvanud Balti piirkonna ja Põhjamaade suurimaks toidukultuurifestivaliks.

Andres (vasakul) koos Malta meestega Foto Urmas Saard
Andres (vasakul) koos Malta meestega. Foto: Urmas Saard

16. korda toimuv Grillfest tuli Pärnusse tagasi 2012 aastal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et tänavu saab Pärnu juba kahekümnendat korda õigustada suvepealinna tiitlit ja nimetas Eesti Hea Toidu Festivali esimest päeva suure suve alguseks. Aasta-aastalt on Grillfest kujundanud ja muutnud Eesti toidukultuuri paljude riikide esindajate jaoks ahvatlevamaks, tehes seda alates toredast lõunanaabrist Lätist kuni toidukultuuri lipulaevaks peetava Prantsusmaani. Muidugi on kohal ka Rootsi, Norra, Holland, aga isegi eksootiline Malta. Samuti näeb Leedu ja Gruusia lippe.
Prantsusmaa toidukultuuri esindab French Cafee, eesotsas Stephane Taurian.

Hollandi toidukultuuri esindab Fateli Külalistemaja ja 10 aastat Eestis elav Hank Hoogeveen.
Jaapani toidukultuuri esindab Pärnu esimene sushi koht Ahoy Sushi. Rõõmsas seltskonnas annab asjatundlikke selgitusi Heli Rebane. Norra ainulaadseid delikatess kammkarpe tutvustab ja pakub maitsmiseks Marko Kaldmaa. Mees on käinud Norras viimased 20 aastat 30 meetri sügavusel karpe püüdmas.

Loe edasi: Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?

Kas tõesti peame mädarõigast sööma hakkama?
Kas tõesti peame mädarõigast sööma hakkama? Foto: Triin Viljasaar

Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolu toetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada mh näiteks mädarõigast või küüslauku. Maitsestamine juba eluajal?

Sugugi mitte! Erinevad ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.

Taimede valik on lai

Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või erinevates segudes.

Loomade heaolu toetus ei ole otsetoetus, mida antakse looma pidamise eest. Loomade heaolu toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja toetust on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgmise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad. Seejuures ei ole lubatud kompenseerida nõudeid, mis tulenevad EL või Eesti õigusaktidest või mis on loomakasvatuses heaks tavaks. Kas toetust taotleda või mitte, on loomakasvatajale vabatahtlik otsus.

Kitsed-lambad heaolutoetusest üldse ilma?

Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolu toetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.

Loe edasi: Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?

Sakus peetakse taas mandoliinifestival

27. ja 28. juunil toimub Sakus juba teine mandoliinifestival, mis on unikaalne kogu Eestis ning on pühendatud mandoliinile, aasta-aastalt taas aina populaarsemaks muutuvale pillile.

Kahe päeva jooksul toimub Saku Valla Majas ja Saku Pruulikojas rida kontserte, kus astuvad üles barokkmandoliini mängiv Alina Sakalouskaja, bluegrass-ansambel Robirohi, oma uut mandoliinialbumit esitlev Ants Õnnis koos oma ansambliga ning ligi sajaliikmeline Üle-Eestiline Mandoliiniorkester. Toimub ka maailma esimene mandoliinirongkäik, ühislaulmine Eesti Ühendatud Ukuleleorkestri saatel ning loeng mandoliini ajaloost. Kõik kontserdid on tasuta.

Eestis on käimas mandoliinimuusika renessanss, mille tunnistajaks on neli aina kasvava liikmeskonnaga mandoliiniorkestrit, kes kõik on ka festivalil kohal. Orkestri Saku Mandoliinid ja Saku Huvikeskuse poolt korraldatav Saku Mandoliinifestival on seadnud oma eesmärgiks mandoliini veelgi populariseerida ning tutvustada arvukale publikule sellele pillile loodud mitmekülgset muusikat.

Oodatakse kandidaate parima mahetootja
ja mahetoote konkursile

Fotol mulluseks aasta parimaks mahetooteks valitud Urvaste kama.
Fotol mulluseks aasta parimaks mahetooteks valitud Urvaste kama.

Kuni 20. juunini saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2015” ja “Parim mahetoode 2015”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid avalikkusele.

Konkursile “Parim mahetootja 2015” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2015.

Konkursile “Parim mahetoode 2015” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 3. august 2015.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab veebilehelt http://www.maheklubi.ee/konkurss2015/

Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com.

Parima tootja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid. Võitjad kuulutatakse välja 6. septembril Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumi leivapäeval.

2014. aasta parimaks mahetootjaks kuulutati kitse- ja piimalehmakasvataja Martin Repinski Konju Mõisa Talust (R. Capital OÜ) Ida-Virumaalt. Parimaks mahetooteks oli MTÜ Urvaste Külade Seltsi valmistatud Urvaste kama.

Konkursse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Kivikimalane. Foto: Evelii Viik
Kivikimalane. Foto: Evelii Viik

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest. 

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Loe edasi: Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Jaanilaupäeval toimub Viisu küla IV kokkutulek

Teisipäeval, 23. juunil on  kõik Viisu külaga seotud inimesed oodatud Viisu küla IV kokkutulekule, mis toimub Viisu pargis kella 12-18.

Registreerimine algab kell 11. Kavas tervituskontsert, ümarlaud, näitused jne. Lastele batuut. Töötab puhvet.

Õhtu jätkub jaanimängude- ja jaanitulega. Jaanitantsu keerutatakse ansambel Sax Expressi saatel.

Malle Maimann, Viisu Raamatukogu, tel 3869 871