2013 Archives

Kuressaare Merepäevade mahetoidutelgis pakutakse maitsmiseks suurt valikut mahetooteid

Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.

„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“

Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: MTÜ Saare Mahe

Viljandimaal tunnustati konkursil „Kogukonna pärl” esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl” raames Viljandimaal esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond pälvis tunnustuse külaelu hoidmise ning kogukonna kultuurielu edendamise eest. Katti ja Ilmar koos kolme lapse ning lapselapselastega väärivad esiletõstmist maaelu traditsioonide kandjatena ning ühistegevuse algatajatena. Katti Mees on 1998. aastal loodud Olustvere Maanaiste Seltsi üks asutajaliikmeid ja viimased kümme aastat on ta olnud seltsi esinaine. 2001. aastal sai Katti eestvedamisel uue elu endine Olustvere kultuurimaja, praeguse nimega Olustvere Seltsimaja, mille uksed on alati valla nii oma inimestele kui ka külalistele. Seltsimajas tähistatakse ühiselt tähtpäevi, toimuvad õppepäevad, käsitöö- jm kursused. Katti algatusel on Olustvere Maanaiste Selts olnud 2006. aastast alates tegev Olustvere Hoidistemessi korraldamisega. Kõikidest tegevustest võtavad nii nõu kui jõuga osa ka pereisa Ilmar ja poeg Harry, kes mõlemad on lahtiste kätega tehnika alal. Mõlemad mehed kuuluvad Lehola jahiseltsi, mille esimeheks on Ilmar olnud juba aastaid, hoolitsedes küttimise kõrval aastaringselt ka ulukite heaolu eest. Katti eeskuju nakatas tema minijat Airet, kes on Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi külavanem ja eestvedaja. Pereema Katti kuulub ka ühendusse Kodukant Viljandimaa ning oli aastaid selle juhatuse liige. Loe edasi: Viljandimaal tunnustati konkursil „Kogukonna pärl” esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda

Avinurmes alustas tööd uus maheviljaterminal

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Avinurmes alustas tööd 4 miljonit eurot maksma läinud maheviljaterminal. Maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili alustas mahevilja varumist uues maheviljaterminalis Avinurme külje all Maetsma külas Ida-Virumaal.

Terminali säilituspunkrid mahutavad 10 000 tonni ja valmiv puistehall 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Kogu projekti maksumusest moodustas 1,9 miljonit eurot maaelu arengukava toetus.

„Tegu on kogu Euroopas ainulaadse investeeringuga, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja, luues seeläbi Eesti mahetootjatele paremad müügivõimalused,“ ütles TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming. „Varem puudus Eestis vajalik võimsus mahevilja kuivatamiseks viljakoristusperioodil. Kuigi terminali lõppvalmimine ja pidulik avamine jäävad septembri lõppu, siis juba praegu, käesoleval koristusperioodil pakume Eesti mahetootjatele vilja kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise võimalust. Ka asub uues terminalis labor,“ lisas Mai Tooming.

Wiru Vili müüs möödunud aastal kokku 15 000 t mahevilja (sh ca 97% eksport). Kuigi suurema osa Eesti maheviljast moodustab kaer, siis viimasel ajal on suurenenud ka rukki, herne, nisu, odra ja rüpsi kogused.

Allikas: Wiru Vili TÜ

Pärnumaal saab näha Eesti raskeveohobuste paremikku

Sauga vallas Kiisa külas Nurmenuku talus näeb kahel päeval paremaid eesti raskeveohobuseid, üritus XIX Eesti raskeveohobuse päev toob kohale 35 seda tõugu hobust üle Eesti, osalejaid on Soomestki.

Nurmenuku talu perenaise Viktoria Kaasiku sõnade järgi vältab eelolev üritus esimest korda kaks päeva, tinginud on selle esitlemisele tulevate hobuste arvukus. “Tulevad ju kohale hobused üle Eesti ja Soomest. Eks see kõik näita, et tõug, mis 12 aastat tagasi, kui asusin neid hobuseid kasvatama, on kriitilisest olukorrast välja tulemas ja kogub järjest populaarsust. Kasvavat populaarsust näitab seegi, et ürituse avab meie pikaajalise koostööpartneri Sauga valla vallavanem Priit Ruut,” sõnas Kaasik.

Kaasik selgitas, et ürituse esimene päev on rohkem tööpäev, kui hindamiskomisjon vaatab üle esitletavad hobused. Hinnatakse nii noori kui ka vanemaid täkke ja märasid. “See on raske päev ja see pakub huvi eelkõige hobuste kasvatajatele, aretajatele, aga ka neile, kes seda tõugu hobust soovivad tulevikus omandada. Kuuleb ju komisjonilt, millised on näiteks müügis oleva hobuse head ja vead,” sõnas Kaasik.

Laupäev seevastu on meelelahutuslikum: autasustatakse parimaid täkke ja märasid ning näidatakse, milleks raskeveohobused võimelised on.

“Demonstreerime rakendite vigursõitu, raskeveohobuse võimekust ratsaspordi koolisõidus, traditsiooniliselt on publikumagnetiks olnud sellelgi korral toimuv raskeveohobuste maksimaalveovõistlus. Kõike seda teeme selleks, et veel kord tutvustada raskeveohobuse mitmekülgsust. See ei ole Tori hobune, see on raskeveohobune,” rääkis Kaasik.

Sissepääs üritusele on tasuta, muusikat teevad ansamblid Nõianeitsid ja Pernava, avatud on minizoo, kohapeal on toitlustamine.

Kirbla pidas külapäeva

Möödunud laupäeval peeti Kirblas külapäeva, millega tähistati 495 aasta möödumist küla esmamainimisest.

Kirbla kirikus õnnistati küla lipp. Esinesid rahvatantsurühmad Kirivöö ja Rõõmurullid. Päeva tähistamiseks istutati ka tamm.

Rahvamajas sai vaadata slaidiprogramme külarahva tegemistest ning proovida kätt õnneloosis.

Õhtul andis kontserdi Marek Sadam ja peeti simmanit.

Samal ajal Kirbla külapäevaga toimusid ka Lihula valla mängud.

Kärdla kohvikutepäev

Laupäeval,03. augustil kell 12-15 toovad Vikerraadio ja Klassikaraadio kuulajateni Hiiumaa ühe enimoodatud sündmuse – Kärdla kohvikutepäeva, teatati ERRi uudisteportaalis. Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine otsestuudio asub sel laupäeval kell 12-15 Kärdla elektrijaama õuel (Vabrikuväljak 10).

Seitsmeaastase tegutsemiskogemusega kohvikutepäeval avatakse koduaiad, hoovid ja muud põnevad paigad kõigile kohvisõpradele, kes augusti esimesel nädalavahetusel Hiiumaale saabuvad. Kärdla linna elanikke on juba 19. sajandist kutsutud kohvilähkriteks. Nad on tõestanud, et väärivad seda nime, paistes silma oma suure kohviarmastusega.

Saatejuhid Marge-Ly Rookäär (Klassikaraadio) ja Märt Treier (Vikerraadio) uurivad kohapeal, mida külastajatele pakutakse, kes pakuvad ja kas pakutakse ka midagi hingele.

Kolmetunnisesse otsesaatesse mahuvad kohtumised kohvikukülaliste ja -pidajatega, kõneldakse kohvikukultuurist ning püütakse mõista ja kirjeldada hiidlase olemust.

http://uudised.err.ee/index.php?06284466

Noortepäev 2013 Viljandis

Liikumine Kodukant osaleb Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse poolt
korraldataval Noortepäeval 2013 Viljandis 12. augustil 2013.
Noortepäevale on oodatud noored ja noortega töötavad inimesed üle terve
Eesti. Liikumine Kodukant paneb noortele üles infotelgi, kus tutvustatakse
vabatahtliku tegevuse võimalusi ja Vabatahtlike väravat. Lisaks
korraldatakse kaks töötuba selgitamaks välja noorte ootusi vabatahtlikule
tegevusele. Infotelgis tutvustatakse ka maakondlikke vabatahtlike keskusi ja
võimalust osaleda Liikumise Kodukant maakonnaühenduste töös. Juhul kui
maakonnaühendustel, kohalikel seltsidel on soovi kaasa lüüa või oma infot
noortele edastada, andke sellest teada e-postil eha@kodukant.ee

Noorte Infotänava tarbeks suletakse SA Sakala Keskuse hooviga piirnev Turu
tänav liikluseks ja on huvilistele avatud kell 16.00-21.00. Noortepäev 2013
info on leitav aadressil https://www.facebook.com/noortepaev

X Maapäeva rahvusvaheline programm on kirju

Eesti külaelu tippsündmusest, X Maapäevast, on saabumas osa saama 26 inimest 13-st riigist. Need on inimesed, kes tunnevad samasugust muret piirkondliku jätkusuutlikkuse üle, nagu meie siin ja esindavad “elu võimalikkust” igas kohas, mitte vaid suurlinnades.

Maapäeva avapäeval, 9. augustil kell 12-17 toimub Saaremaa Thalasso SPA
hotellis rahvusvaheline konverents „The new CAP- what can we CAPture for
rural development“ (eesti k. Uus EL ühtne põllumajanduspoliitika- kuidas
see on kasulik maapiirkondade arendamisele). Konverentsi peaettekande teeb
Kertin Rosenow Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja regionaalarengu
direktoraadist.

10. augusti ennelõunal, kell 9-13, toimuvad aktiivmeetodeid tutvustavad
töötoad: „Methods of constructive communication, improved cooperation and
conflict management. How can local people make democracy work?“ (eesti k.
Konstruktiivse suhtluse meetodid – täiustatud koostöö ja konfliktijuhtimine.
Kuidas saavad kohalikud inimesed ellu viia demokraatiat?). Lähemalt sad
lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
rahvusvahelise programmi eestvedaja Anneli Kana.

Eesti Külade X Maapäev „Aastaring külas“

Lähenemas on Eesti Külade X Maapäev. Registreerunud on viieteistkümne
maakonna delegatsioonid kokku 303 osalejaga. Esimest korda on ühise
delegatsioonina esindatud LEADER tegevusgrupid. X Maapäeva avamisel 9.
augustil tervitab osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, 11. augustil
osalevad foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ paneelis
regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Saare maavanem Kaido Kaasik.
Tutvustusega Maaelu arengukava 2014-2020 esineb põllumajandus- ja
maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Maapäeva kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Juulikuus räägiti toidust

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab oma igakuist ülevaadet maailma keskkonnaajakirjanduse uudistest. Juulikuus räägiti söögist ja sööjaist.

Eesti ajakirjanduseski on juttu olnud sellest, et kõikvõimalikes söögikohtades pakutavad lasteeined peidavad ilusate nimede taga sageli ebatervislikke toite. Samal teemal kirjutas hiljuti ka briti ajaleht „The Guardian“. Nimelt Inglismaa suurim sõltumatu ökoloogilise põllumajanduse organisatsioon Soil Association avaldas hiljaaegu uurimuse, milles öeldakse, et Inglismaa toidukohtades pakutakse lastetoitudena valdavalt ebatervislikku toitu, kus domineerivad burgerid ja nuggetid ehk eesti keeli kanapalad, vorstikesed, valmistoidud ja magusad gaseeritud joogid. Samuti ei pakuta lastetoitudes piisavalt juur- ja puuvilja.

Kokku testiti kahtekümne ühe restorani ja pubi lastetoite. Kõik testitud söögikohad asusid linnade peatänavail.

Uurimuse teostanud Soil Assosiation on nüüd alustanud kampaaniat, mis kutsub restorane ja pubisid üles pakkuma lastele ebatervislike toitude asemel väikeseid portsjone täiskasvanute toiduvalikutest. Kampaania aitab teadvustada seda, et igasugune toit peaks olema köögis värskelt valmistatud.

Kampaania raames tehtud uuringust selgus ka see, et 40% lapsevanemate sõnul käivad nad koos perega väljas söömas kahe nädala jooksul vähemalt ühe korra. 66% vanematest arvab, et söögikohtades pakutavad lastepraed ei ole piisavalt head. Uuringus osales kokku üle tuhande pere. Loe edasi: Juulikuus räägiti toidust

Nädala foto

Nädala pilt (31.07.2013)
Olustvere poistepõllud lookas. Foto: Kylauudis.ee

40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald

28. juulil toimusid Värska uuel staadionil Peipsi järve äärsete valdade sportlikud suvemängud. Veenva ülekaaluga saavutas koduväljakul üldvõidu Värska vald.

Kokku osales Peipsi mängudel kuus valda – Värska, Räpina, Vara, Mikitamäe, Alatskivi ja Pala vald. Viis alavõitu võtnud ja kõikidel aladel esikolmikusse kuulunud Värska valla kõrval saavutas teise koha Räpina vald ning kolmandaks tuli Vara vald.

Sündmuse avas seto leelokoor Laanetsirk omaloodud tervituslauluga, milles võistlejatele edu sooviti. Sündmuse peakorraldaja Värska vallavanem Raul Kudre pidas tervituskõne, heisati lipud ning mängud võisidki alata.

Kuumal suvepäeval tuli võistelda 9 alal – kergejõustikus, jalgpallis, võrkpallis, teatejooksus, noorte jalgrattavõistlusel, kanuusõidus, orienteerumises, mälumängus ja juhtkonna võistlusel. Kergejõustikus oli parim Vara valla võistkond. Võrkpallis, jalgrattavõistlusel ja mälumängus viis karikad koju Räpina vald. Jalgpallis, orienteerumises, kanuusõidus, juhtkonnavõistluses ning päeva kõige emotsionaalsemaks võistluseks kujunenud teatejooksusus tuli võitjaks Värska vald. Ajakava oli koostatud sedavõrd paindlikult, et aktiivseim sportlane suutis mängudelt lahkuda lausa kuue auhinnalise kohaga. Võistluste peakorraldaja Raul Kudre jäi üritusega väga rahule: „Mul on hea meel, et 2011. aastal valminud staadionil sai läbiviidud esimesed suuremad võistlused ja püstitatud mitmel alal väga tugevad staadioni rekordid. Ka võistlejate poolt tuli uue staadioni kohta ainult kiidusõnu“. Loe edasi: 40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald

MESi Viljandi hoone ehitusleping saab allkirjad

Täna allkirjastatakse Viljandis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) jaoks rekonstrueeritava Oru 21 hoone ehitusleping. Praegu Tallinnas tegutsev MES kolib Viljandisse järgmise aasta suvel.

“Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis järgmise aasta suvel jõuame oma peakontori kolida pealinnast Viljandisse,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Viljandis hakkab sihtasutus tegutsema aadressil Oru 21. Riigihanke hoone rekonstrueerimiseks võitis AS Pärlin, tööd lähevad maksma 890 000 eurot. Ehitise tellijale üleandmise tähtpäev on 31. juuli 2014.

MESi nõukogu otsustas kolida sihtasutuse peakontori Tallinnast Viljandisse möödunud aastal. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas sihtasutuses töötab 18 inimest.

Ehituslepingu allkirjastamine toimub 31. juulil kell 13 Viljandis Oru 21. Allkirjastamisel osaleb ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Renoveeritud Sõrve tuletornilinnak ootab külalisi

Reedel, 2. augustil kell 15 avab Saaremaal, Sõrve sääre tipus asuvas tuletornilinnakus uksed majakatele, merepäästele ja laevahukkudele pühendatud külastuskeskus.

Hävimisohust päästetud ajaloolised tuletornihooned peidavad endas lisaks põnevatele mereteemalistele väljapanekutele ka põhjaliku ülevaate Sõrve sääre sündmusterohkest ajaloost ning unikaalsest loodusest.

150. aastat pärast praeguse tuletornilinnaku rajamist seisab selle peahoone külastajate ees oma endises hiilguses, kuigi uues funktsioonis. Hoone ühel korrusel ootab huvilisi põhjalik näitus Sõrve meres sajandite jooksul põhja läinud laevadest, imelistest pääsemislugudest ning unikaalsetest eksponaatidest. Teine püsiväljapanek tutvustab 20 Eesti olulisemat tuletorni, millest kõigist on valmistatud täpne mudelkoopia. Uudistada saab vanu tuletornipäevikuid ja ajaloolisi merekaarte. Keskusesse on plaanitud laste päevahoid, paadi- ja jalgrattalaenutus ning võimalus osta ühes Saaremaa mahetooteid.

MTÜ Sõrve Külastuskeskus eestvedaja Andro Roosilehe sõnul tuletornilinnak tajutav samasugusena kui see poolteist sajandit tagasi kavandati. Loe edasi: Renoveeritud Sõrve tuletornilinnak ootab külalisi

Järvamaal sai kogukonna pärliks Tiina ja Jaanus Lohuri pere

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Järvamaal esile tõstetud Tiina ja Jaanus Lohuri perekonda Türi vallast Kurla külast.

Tiina ja Jaanus Lohuri perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu aktiivse edendamise eest. Perekond Lohur on Türi valla kahe küla – Kurla ja Meossaare – vahelise seltsi KUME idee algatajad ja eestvedajad. Tiina ja Jaanus koos kolme lapsega on aidanud rajada külale oma külaplatsi ja külamaja ehk KUME-koja, kus pidevalt koos käiakse ning ühiseid ettevõtmisi läbi viiakse. Tänu sellele on külarahvas hakanud uuesti omavahel suhtlema ja ühistegevust väärtustama. Lohurid on avatud ja vahetu suhtlemisega ning kui kellelgi külas tekib ükskõik milline probleem, saavad nad sellelt perekonnalt alati nõu ja abi. KUME külaseltsi tegemiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.kume.ee.

Raplamaal sai kogukonna pärliks Aile ja Ülo Pajula perekond

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Aile ja Ülo Pajula perekonda Märjamaa vallast Sulu külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Aile ja Ülo Pajula perekond pälvis tunnustuse jäägitu panustamise eest kogukonda ja külaelu edendamisse. Perekond Pajula eestvedamisel on valminud Sulu küla kaunis külamaja, grillikoda ja saun, samuti on loodud töötegemise võimalused keraamikahuvilistele, käsitöömeistritele jpm. Pajulate initsiatiivil osales Sulu-Velise külade piirkond 2012. aastal Liikumise Kodukant projektis “Avatud külaväravad”. Perekond Pajula on põlise maaelu traditsioonide edasikandja ja ühtlasi üks viimaseid lehmapidajaid piirkonnas, jätkates esivanemate talupidamise traditsioone. Aile ja Ülo on kasvatanud abivalmiteks, positiivse ellusuhtumisega ja kokkuhoidvateks pere neli last ja lapselapsed ning nad on suutnud kõigisse ettevõtmistesse kaasata nii lapsed kui laste abikaasad-elukaaslased ja lapselapsed. Perekond Pajula rakendab oma energiat jäägitult kogukonna teenistusse, tehes seda ikka vabatahtlikkuse alusel, põhitöö ja pereelu kõrvalt.

Jõgevamaal avatakse unikaalne Kalevipoja-teemaline kõrgseiklusrada

Jõgevamaal Kääpa külas paiknevas kultuuri- ja turismikeskuses Kalevipoja Koda sai sel nädalal valmis uus kõrgseiklusrada “Lennuk”, mis ehitati seni juba kolm aastat põnevust pakkunud Krati seikluspargi juurde.

Kõrgseiklusraja avamisüritus Kääpal leiab aset 3. augustil algusega kell 12.00. Täistundidel on kõigil eelregistreerinuil (registreerida palutakse meiliaadressil tamor@kalevipojakoda.ee ) võimalik tasuta rada läbida.

Juunis pargi ehitustöödega alustanud ja köisredelitel töötanud Valdo Kangur OÜ`st Seiklusring ehitas kavandatud 12 atraktsiooniga raja asemel koos oma meeskonnaga valmis koguni 14 elemendiga seiklusraja. “Kuna seiklusraja ehitamine on lõppkokkuvõttes ikkagi loominguline protsess, nagu pildi maaliminegi, ning ülevalt plattvormidelt avanev vaade muudab ja täiustab pisut algset konseptsiooni, siis kujunes lõpplahendus selliseks,” nentis Kangur.

Uuel männimetsaga harmoneeruval seiklusraja maastikul tõusevad esile kolm eri võimalust rada läbida. “Esimene on väikese eelharjutusega sõit ainult zipline`ga (õhutrossiga-toim.), teine on ilma raskemate harjutusteta raja läbimine ja kolmas sada protsenti täisrada neile, kellel on selleks olemas vaimne ja füüsiline valmisolek,” selgitas Kangur.

Ta lisas, et nii või teisiti lõppeb seiklejatele rada zipline`l läbi õhu vuhisemisega. Füüsilise koormuse ja enese proovile paneku kõrval on aga kõrgseiklusraja “Lennuk” peamine kandev idee seos Kalevipoja lugudega. Laev, millega Kalevipoeg maailma lõppu purjetas, kandis jusntnimelt “Lennuki” nime. Projekti “Krati seikluspargi kõrgseiklusrada Lennuk” elluviimist toetab PRIA Leader programmi meede Atraktiivne Keskkond.

Erivajadusega inimesed peavad Kernus laulupidu

AS-il Hoolekandeteenused on heameel kutsuda kõiki huvilisi 1. augustil Kernusse laulupeole.

Kernu mõisahoovis toimub Eestis ainulaadne spetsiaalselt psüühilise erivajadusega inimestele korraldatud laulupidu sel aastal juba viiendat korda. Pidu algab kell 13.45 rongkäiguga Kernu Hooldekodu päevakeskuse kõrvalt.

Tänavu osaleb peol üle 300 laulja – 18-st AS Hoolekandeteenused kodust üle Eesti ning külalised Koeru Hooldekodust, Kati Kodust, Keila Päevakeskusest, MTÜ Lõuna-Eesti Hoolduskeskusest ja Risti Hooldekodust. Märjamaa Folgi raames astuvad peol üles väliskülalised Šotimaalt. Kontserdil kõlavad tuntud ja armastatud lood, niisiis saavad kaasa laulda kõik: ” Lõppenud on päevad”, “Rahu”, “Oi aegu ammuseid”, “Meie kaks”, “Traktoristide laul”, “Suveöö”, “Himaalaja”, “Anna andeks”, “Su silmade sära”. Laule juhatab Jaana Vaher.

Mõte Kernus erivajadusega inimestele mõeldud laulupidusid korraldada tekkis viis aastat tagasi kui Tallinnas toimus suur laulupidu. Kernu hooldekodu tegevusjuhendaja Ülle Viisimaa tuli välja ideega korraldada ka Kernus midagi sarnast. Esimesel aastal olid lauljateks-pealtvaatajateks Kernu hooldekodu elanikud ja töötajad. Rõõm toredast peost aga oli suur ning juba järgmisel aastal kutsuti esinema külalisi teistest hooldekodudest. Pidu on kogunud aasta-aastalt üha enam populaarsust ning nii on tänavu osalejaid juba üle 300. Tullakse nii AS Hoolekandeteenused kodudest kui ka väljastpoolt ettevõtet. Juba kolmandat aastat astuvad kontserdil üles väliskülalised.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga, misjärel süüdatakse laulupeotuli.Traditsiooniks on kujunenud ka kõigile osalejatele rinnamärkide tellimine.

Viljandi linnagaleriis eksponeeritakse parimaid kultuuriplakateid

Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.

Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.

Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.

Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.

Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.

“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.

Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.

Otepää käsitöölaada peateemaks on sellel aastal taaskasutus

4. augustil toimub algusega kell 10.00 Otepää Kultuurikeskuse pargis Otepää käsitöölaat. Käsitöölaadal, mis viiakse läbi juba 17. korda, on sellel aastal peateemaks taaskasutus.

Laada peakorraldaja, Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader sõnas, et traditsioonilisel Otepää käsitöölaadal müüvad käsitöömeistrid oma tooteid, näha saab Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitusi ning toimuvad õpitoad, mille teemaks on taaskasutus. “Seekord õpitakse vanadest villastest kampsunitest tegema uusi asju, mida saaks jälle kasutada,” selgitas Riita Aader. “Lisaks sellele õpitakse taimedega värvimist, näha saab Mai Normanni pitsikogu näitust.”

Käsitööpäeva sisustavad Otepää rahvamuusikud, tantsijad, lauljad ning külalised. Lastele on kavas mängud ja atraktsioonid. Külalisena esineb ansambel Tartust Remix.

“Kauplejate laadale registreerumine juba käib, kõik müüjad on oodatud!” ütles Rita Aader.

Laada korraldab Otepää Naisselts, toetavad ja aitavad Otepää vald, Otepää Kultuurikeskus, kohaliku omavalitsuse programm ning Eesti Kultuurkapital.

Palutakse tähele panna, et laada päeval on alates kella 07.00 – 18.00 Pühajärve teel, kultuurikeskuse pargi ees ajutine kiirusepiirang 30 km/h.

Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18 augustil esimest vaatust Eduard Vilde Pisuhännast. — Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”.

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel koradadel.

Traditsiooniline kultuurisündmus- IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini . Mõnedki trupid astuvad publiku ette esmakordselt.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe Urve Muki sõnul osaleb seekordsel Külateatrite festivalil kakskümmend kuus näitemänguseltskonda. “Ehki seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mittekuidagi ära kahele päevale. Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16-ndal augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval kümme truppi. See tähendab kokku kümme tundi teatrielamusi”

“Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid , ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline temaatika. “Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist. Krabilased ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne lavastaja Marje Mürk on näidendi ise kirjutanud ja lavastanud. Peaaaegu pooled näitemängupidustustele tulijatest mängivad Kujjavere külas esmakordselt. Esimest korda ollakse kohal ka pealinnast: Salme Rahvateatri algajate trupp mängib “Pöial-Liisit. Maakondi on kokku esindatud üheksa. Kodumaakonnast Viljandimaalt saabub näitemänguühendusi kaheksa, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt kummastki neli, Pärnumaalt kolm , Harjumaalt ja Võrumaalt kaks ning Põlva ja Tartumaalt üks.”rääkis Urve Mukk. Loe edasi: Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845 — Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Karl-Erik Taukar & Liveband kontsert Võru Kandle aias

1. augustil kell 20.00 esineb Võru Kandle aias Karl-Erik Taukar & Liveband.

Karl-Erik Taukari nimi on tõusnud komeedina kohaliku muusikamaailma tippu. Ta on kogunud tuntust saadetest “Eesti otsib superstaari” ja “Sinu nägu kõlab tuttavalt”, esinedes mõlemas saates edukalt ning näidates üles nii suurepärast laulja- kui ka näitlejaannet. Sel suvel on võimalik kuulata Karl-Eriku debüütkontserte Pärnus, Võrus , Tartus ja muidugi ka Tallinnas.

Kontserdite toimumise ajad:
K 31. juuli – Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20.00
N 1. august – Võru kandle aed, kell 20.00
R 2. august – Tartu, Antoniuse õu, kell 20.00
L 3. august – Tallinna Linnateatri lavaauk, kell 20.00

Lisainfo: www.kontsert.ee

Piletid hinnaga 13 € eelmüügil Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügipunktides.

Sel nädalal jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab 30. ja 31. juulil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Valgamaa peredele.

Raplamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 13.00 Sulu külamajas.

Järvamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 16.00 Kurla külaplatsil.

Viljandimaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 10.00 Olustvere külas.

Valgamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 13.00 Tõutsi külas.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. “Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,” märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. ” Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid. ”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, kaie@kodukant.ee, www.kodukant.ee, www.kylaelu.ee

Haanjas toimuvad suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused

2.-4. augustini toimuvad Võrumaal Haanjas tänavused suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused, kus osaleb ligi 120 sportlast 13 riigist.

Mullustest Euroopa meistritest tulevad Haanjasse tiitlit kaitsma meeste sprindi võitja Rinat Gilazov (Venemaa), naiste sprindi võitja Svitlana Krykonehuk (Ukraina) ja juunioride parim Ivan Kusakin (Venemaa). Kohal on ka Eesti paremik eesotsas Indrek Tobrelutsu, Rene Zahkna ja Grete Gaimiga.

Riikidest on EMil peale Eesti esindatud veel Venemaa, Valgevene, Ukraina, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Tšehhi, Läti, Leedu, Holland, Usbekistan ja Rootsi

Haanja on varem kahel korral, 2008. ja 2011. aastal, võõrustanud suvebiatloni IBU karikasarja etappe ning 2007. aastal ka sõjaväelaste talvist MMi.

EMi ajakava:

Reedel, 2. augustil

Kell 9.45 avatseremoonia
Kell 11 täiskasvanute segateade
Kell 14 juunioride segateade

Laupäeval, 3. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride sprint, 4 km
Kell 14 naiste ja naisjuuniotide sprint, 3 km

Pühapäeval, 4. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride viitstart, 6 km
Kell 14 naiste ja naisjuunioride viitstart, 5 km