Päev: 11. veebruar 2013

Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

Foto: art.ee

12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.

Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.

Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

20 aastat Eestimaa loomariigi vanuserekordit

Ebapärlikarbi kojapoolmed foto: Wikipedia

Eestis haruldast molluskit-ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga.

1992 aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991 -1992 aasta talvel jõe ääres teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil nende vanused.

Meetod ise on järgmine: karbikaanest tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi lahusesse. Vaheldumisi olevate pärlmutterkihi ja kaltsiumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kaltsiumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda. Seda väga täpselt, nii nagu saab lugeda kännu pealt puu iga. Nende karbikaante põhjal saadi keskmiseks karpide eaks 74 aastat. Nendest kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. veebruaril 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat.

See on ka maailma vanimaks elanud ebapärlikarp üldse. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. Et pea rohkem kui inimpõlvkonna pikkune aeg pole neil olnud järelkasvu, siis sureb antud liik meilt järgmise inimpõlvkonna jooksul välja. Tänu kõrgele eale ja aeglasele vananemisele ta meie liikide nimestikust lähiaastail veel ei kao.

Uudisnupu koostas: Marek Vahula

Tiidmises kõigilõ, kiä tahtnuq võro kiilt oppiq

Tarto Ülikoolih um seol keväjäsemestril kats võro keele kursust:

Lõunõeesti kiil II (FLLE.00.006, 3 EAP)
Sisu: võro keele grammatiga, kõnõlõmisõ ja kirotamisõ järgkursus.
Aig: veebr-mai riidilde kl 10.15-11.45, edimäne tunn 15. veebr.
Kotus: Tarto Ülikooli päähoonõq (Ülikooli 18, Tarto) tarõ 139 .
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võro keeleoppus (FLLE.00.014, 3 EAP)
Sisu: Vahtsõnõ kursus, koh opitas süvembält tundma võro keeleoppust, innekõgõ helü- ja mooduoppust.
Aig: tõõsõpäivilde 14.15-15.45, edimäne tunn 12. veebr.
Kotus: Lossi 3, Tarto, tarõ 328.
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Lisas um keväjä (apr-mai) märgit edesi pitäq võro keele järgkursust Võromaal Tsiistrih. Kursus um plaanit iispääväõdakis.
Kõrraldaja: Võro Instituut.

Ligembält saa uuriq:
e-post juvasul@ut.ee, tel 5554 3727
Jüvä Sullõv, võro keele oppaja

Kontsert “Kontrastid” kahel korral Kagu-Eestis

Muusikasõprade Selts esitleb:

KONTRASTID

Kavas:
Bartok – Kontrastid
Prokofjev – Viiulisonaat nr 2 D-duur
Brahms – Klarnetisonaat nr 1 f-moll

Pillidel:
Tõnu Kalm – klarnet
Eva-Maria Sumera – viiul
Kadri-Ann Sumera – klaver

Kontserdid toimuvad 15. veebruaril 2013

Kell 10:20 Värska Gümnaasiumis
Kell 13:00 Rogosi mõisas

Pilet 2 eurot

www.kammermuusika.ee

Kehtna vald kutsub elanikke tulevikustrateegiat kujundama

Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?

Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.

Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:

  • Sinu hinnangut valla ja selle allasutuste poolt osutatavate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele,
  • Sinu ootusi ja hinnanguid valdade koostööle ja ühistegevustele,
  • Sinu suhtumist valdade ühendamisse.

Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.

Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.

Kalle Toomet
Kehtna vallavanem

Libatse kooli 25. aastapäev

Head vilistlased, endised töötajad, lapsevanemad ja sõbrad!

Libatse kool tähistab oma 25. aastapäeva 28. märtsil 2013 koolimajas.

Pidulik aktus ja sellele järgnev meeleolukas koosviibimine algab kell 18.
Tantsuks ansambel Polero.
Avatud on baar.
Osavõtutasu eelregistreerimisel 8 eurot, kohapeal 10 eurot.

Lisainfo telefonil +372 5690 6758 ja Halinga valla kodulehel.