13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php
Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php
Otepää gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud Maiken Vähi, Mari-Ly Kapp ja Lisett Segar on võtnud nõuks korraldada 15. veebruaril koolis heategevuslik kontsert «Märkame ja aitame üksteist», lisaks viiakse läbi korjanduspäevad.
Kontserdil esinevad gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistlusel «Eesti otsib superstaari» osalenud laulja. «Üllatusesineja jäägu esialgu tõesti üllatuseks, nime veel ei avalda,» ütles Kapp.
Loodetav tulu läheb valla abivajajatele.
Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk
Tel 56208466
Laupäeval, 9. veebruaril toimub Jänedal tänavune esimene simman. Musta Täku Talli uksed avanevad kell 20.00, pidu kestab kella kaheni öösel.
Bänd esineb kolmes setis ehk tehes esinemise jooksul kaks vaheaega.
Kohapeal saab süüa ja juua, kaugemalt tulijad leiavad öömaja hostelis. Alaealised pääsevad peole ainult koos vanemaga.
Pilet: 7 EUR
Sänna Kultuurimõis kutsub kõiki Võrumaa koole osalema aktsioonis ”Päikesesüsteem – minu kosmiline kodukant”. Kümnel Võrumaa kooli klassil on võimalus osaleda tasuta ekskursioonil Sänna Taevarajal läbi meie päikesesüsteemi (Päike, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, kangematele matkajatele ka Neptuun). Ekskursiooni käigus omandatakse kogemuslikult teadmised meie päikesesüsteemist, galaktikast ja universumist laiemalt. Arutletakse meie planeedi bioloogilise mitmekesisuse unikaalsusest võrdluses teiste planeetidega. Matkajuht juhib tähelepanu loodushoiu tähtsusele kosmilises kontekstis. Matka pikkus Päikesest Uraanini (piknikupaviljon) on ca 2,5 km, mille läbimine võtab 3 h.
Matkale järgneb tervisliku toitumise õpituba “Maailmapäästja pitsa”, (samuti tasuta). Õpitoas räägitakse tervislikust toitumisest ja iga osaleja saab endale valmistada kohalikust toorainest maitsva ja tervisliku “Maailmapäästja” pitsa. Pitsasid küpsetatakse Kultuurimõisa itaalia-stiilis puuküttega pitsaahjus (aias). Tule ja koge, et maailmapäästmine võib olla maitsev. Selleks, et saada osalemisvõimalust ekskursioonil ja toiduõpitoas, ootab Sänna Kultuurimõis vabas vormis kosmose-teemalisi kunstiteoseid, mis teostatud kogu klassiga. Teosed tuleb saata postiga või tuua Sänna Kultuurimõisasse. Juurde tuleb lisada ka kiri, mis klassiga tegemist ja kindlasti enda kontaktandmed. Osalejate vahel valitakse välja 10 klassi, kes saavad selle suurepärase matka ja õpitoa osaliseks. Matkad/õpitoad toimuvad mais-juunis ja septembris-oktoobris.
Postiaadress:
MTÜ Sänna Kultuurimõis
Päikesesüsteem
Sänna küla
Rõuge vald
Võrumaa
66710
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Äsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.
Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.
Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel
Eile, 6. veebruaril sai teoks koolitus „Sotsiaalne tarkvara igapäevaseks kasutamiseks“, mille eesmärk oli internetikeskkondade ja sotsiaalmeedia võimaluste tutvustamine noorsootöötajatele nende igapäevatöö lihtsustamiseks. Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituse viis läbi Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marili Lenk.
Viljandi maavalitsuse noorteinfo spetsialist Riine Ant ütles, et tänapäevane infotehnoloogia areng ja veebikeskkond annavad väga palju erinevaid võimalusi teabe levitamiseks. „Võib arvata, et selles osas on noored igal juhul eesminejaks, kuid meie soovime oma koolitusega tagada, et noorsootöötajad neist väga palju maha ei jääks. Samuti soovime tutvustada võimalusi, kuidas väga erineval kujul infot integreerida juba olemasolevate ja toimivate keskkondadega.“
Praktilise suunitlusega koolitusel olid käsitletavateks teemadeks sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalmeedia olemus; sotsiaalsed järjehoidjad; virtuaalsed mälupulgad; kiiresti avaldatavad blogid ja kodulehed jm. Tutvuti erinevate internetikeskkondade pakutavate võimalustega ning õpiti kasutama keskkondi, mis on mõeldud näiteks esitluse tegemiseks; koostöö edendamiseks või kutsete ja reklaamide kujundamiseks. Tähelepanu pöörati ka privaatsuse küsimustele ehk sellele, millist infot internetis jagada ja kuidas seda teha.
Üks põhjus koolituse korraldamiseks oli ka Viljandimaa noorte infoportaali uuendamine. Koolitusel sooviti saada teadmisi internetikeskkonnas pakutavatest võimalustest, mida uuendamisprotsessi juures kasutada või mis aitaksid seda portaali toetada. „Tahame liikuda selles suunas, et muuta maakondlik noorte infoportaal senisest efektiivsemaks ja nähtavamaks – kindlaks ja püsivaks kanaliks, kus Viljandimaa noorte elu ja noorsootööd puudutav info oleks ühest kohast kättesaadav,“ selgitas Riine Ant.
E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.
Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.
Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat
