Päev: 7. jaanuar 2012

Võrukestel oli mitmekesine kultuuriaasta

Kuidas mõõta maakonna kultuurielu kirevust ja kultuuriasutuste panust võrukeste hindäpidämisõn? Meil on üheks alustalaks triibuseelikutes ja pasteldes folkloorikandjad, teiseks pidepunktiks keeleuurijad ja kultuuriteadlased, kolmandaks sisseostetud professionaalsed näitused, kontserdid, neljandaks kodanike initsiatiivil moodustatud filmiklubid, käsitöötared…

Kuidas võrrelda või vastandada väikese rahvamaja tantsuringile rahvarõivaste ostmist ja maakonnakeskuses toimunud rahvusvaheliste artistide ülesastumist?  Kuidas võrrelda rahvaraamatukogu ja Võru Instituudi tegevusi ja tulemusi? Ma arvan, et ei saa ega tohigi. Igale saavutusele on kulunud ühevõrra ettevõtlikkust, energiat ja asjaajamist. Saab vaid kõrvutada ja leida ühisosa.

2011. aastast jääb kindlasti meelde traditsioonide säilitamine ning samal ajal nende kaasajastamine, kooskäimise- ja koostegemise soov ja rõõm sellest ning muidugi arvukalt erinevaid  žanriüritusi. Nopped maakonnas toimunust olen korjanud välja kultuuriasutustest saabunud infokildudest.

 Number 1 ja kõige tähtsam on inimesed ja nendega seonduv – kui üks rahvamaja sai juhataja kõrvale kunstilise juhi, siis võib aastat lugeda  superkordaläinuks. Kui inimene usub endasse ja oma võimetesse ja lõpetab õpingud Kultuuriakadeemias, siis võib aastat lugeda tema enda jaoks kordaläinuks. Aga ka kogukonna jaoks, sest kui parafraseerida Oskar Lutsu, siis „kodumaa vajab väga haritud kultuuritöötajaid!“ Kindlasti on selliseid isiklikke saavutusi Võrumaa kultuuriinimestel veelgi ja ma loodan siiralt, et vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil on teid suudetud märgata. Loe edasi: Võrukestel oli mitmekesine kultuuriaasta

Ugala teater jagas kolleegipreemiaid

Ugala teater jagab kolleegipreemiaiad traditsiooniliselt teatri sünnipäeval. Parima lavastaja preemia sai sel aastal Tanel Ingi debüütlavastuse „Väike raha” eest.

Parimaks kujundajaks hindasid kolleegid kunstnik Jaanus Laagrikülli, kes tegi 2011 aastal kujundused lavastustele „Väike raha”, ” Kollane nool”, „Duetid” ja „Kardemoni linna röövlid”.

Parima näitlejanna preemia sai Carita Vaikjärv, kellel on rollid lavastustes “Duetid”, “Postmodernsed leibkonnad” ja «Kollane nool».

Parimaks näitlejaks hinnati kolleegide poolt Indrek Sammul, kellel rollid lavastustes “Amadeus”, “Meeste kodu” ja “Minu isa 20 aastat hiljem”.

Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja 2011 on Ugala kunstnik-dekoraator Taimi Põlme. Parim maja ja publikut teenindav töötaja on Ugala klienditeenindaja Elvi Toom. Südamega tehtud töö preemia sai avalike suhete juht Kairi Leivo. Preemia said ka 2011 aasta jooksul enim etendusi andnud näitlejad Aarne Soro (88 etendust) ja Carita Vaikjärv (91 etendust).

2011. aastal andis Ugala teater kokku 241 etendust. Teatris käis aasta jooksul 57 250 inimest, mis on 2010 aastaga võrreldes 13 656 inimese võrra rohkem.

KUMU astub kukesammul

Homme keskpäeval toimub Kumu kunstimuuseumis neljandat korda programm KUKESAMMUD peredele. Kukk on Kumu hariduskeskuse märgilind, kes aitab jõuda tarkuse ja julguseni.  KUKESAMMUD käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust.

Hooaja neljandal perepäeval saavad väikesed kunstisõbrad tuttavaks uute müütiliste tegelastega ja kuulevad nende kohta tuhandeid aastaid vanu lugusid. Seekord on programmi pealkiri „HERAKLES JA LORELEI. Müütilised tegelased”.

Muuseumi väikesed ja suured külalised saavad nautida uhkeid maale Kumu klassikakorrusel saalis „Kõrge stiil”, mida lapsed kõige enam armastavad. Sealt saadud elamustega suundutakse kunstiateljeesse, kus tegeletakse loovtööga.

Kumu kunstimuuseumi pereprogrammis KUKESAMMUD toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Oodatud on lapsed vanuses 5–11 aastat. Programm arvestab eeskätt kõige väiksemate osalejatega, kuid on põnev ka nende vanematele. Pereprogramm KUKESAMMUD toimub Kumu kunstimuuseumis iga kuu esimesel pühapäeval.

Teisipäeval jätkub Matsalu filmifestivali filmide sari Tartus

Filmi plakat

Matsalu 9. loodusfilmide festivali parimad filmid jõuavad taas Tartu  Keskkonnahariduse Keskusesse kõigile kaeda. Teisipäeval, 10. jaanuaril saab näha  filmi “Serengeti”. Saksamaal režissöör- operaatori Reinhard Radke käe all valminud film “Serengeti” pälvis festivali parima operaatoritöö auhinna kategoorias „Loodus“.  Paljufilmitud loomaparadiisist Serengetist on tehtud tohutult häid   filme, kuid veel kunagi pole seda suudetud kujutada niivõrd haaravalt   ja efektselt, kui selles filmis. Eks paljuski on tulemus saavutatud  tänu filmitehnika viimase sõna kasutamisele, samas on ka töö kaameraga  tõeliselt meisterlik. Filmis saab kaasa elada mastaapsele iga-aastasele gnuukarjade ja ka teiste 
loomade rändele vee ja toidu järel sõltuvalt looduse rütmidest.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja   neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume 
võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme  vaatama ei jõudnud.

Põlvas on täna lõõtsapäev

 Põlvamaal lõõtspilli traditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes kutsub täna huvilisi taas avatud lõõtsade päevale. 
Keskpäeval algav lõõtsapäev on mõeldud kõigile vanadele ja uutele pilli- ja muusikasõpradele. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda.

Lõõtsakooli kursuse lõpetanud ja nüüdki kooli juures tegev Kati Taal kirjeldab lõõtsatundi selliselt. kus õpetaja näitab ette ja õpilased pusivad järgi. “Nii kaua harjutad kui lõpuks kätte saad,” rääkis Taal.  Tema arvates on Põlvamaal tõeliselt andekaid lõõtsamängijaid. “On selle sama lõõtsakursuse varalgi näiteid, kus õpilane on pilli ülikiirelt omandanud ning Heinole abiõpetajaks hakanud.”

Lõõtsaisa Tartese sõnul on lõõtsa mängimine olnud läbi aegade “meistrilt õpilasele” ning seejuures noote ei kasutata. “Mina olen ikkagi selle poolt, et seda pilli ei peaks noodi järgi mängima.”

IV avatud lõõtsade päev toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses täna kell 12-15. Muusikat teevad lõõtsapoisid Mart Kirotar ja Herbert Konnula. Üles astuvad esimene lõõtspillitüdrukute ansambel ja noorte lõõtsaansambel. Laval on ka Suured Lõõtsad (Lõuna-Eesti pillimehed, lõõtsakooli õpetajad) ja koondorkester Elurõõm.

Lisaks kõige ilusama lõõtsamuusikaga sisustatud kontserditele on huvitatuile avatud lõõtspillimängu töötuba. Kogu päeva vältel on võimalus tantsupõrandal lõõtsamuusika saatel seltskonnatantse keerutada.

Rakvere palvuslõunal räägiti väärikusest ja väärtustest

Eile kogunes viiendale palvuslõunasöögile poolsada Rakvere kogukonna poliitilise, äri- ja vaimuliku elu liidrit . Varasematel
aastatel oli palvuslõunasöök üks osa Rakveres peetavatest kirikunädalatest, tänavu toimub palvuslõunasöök aga eraldiseisva sündmusena uue aasta algul.
Kokkutulnuile kõnelesid ajakirjanik ja EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ning vaimulik ja eetik, Eesti Evangeelse Alliansi president Meego Remmel.

Palvuslõuna peakõneleja oli ajakirjanik Indrek Treufeldt, kes ütles oma mõtiskluses, et uskumus on seisnud, mis on pidev ja mida ei saa niisama lihtsalt nupule vajutades välja ja sisse lülitada. Indrek Treufeldt kutsus koosviibijaid mõtlema rohkem väärikusele ja asjadele, mis on olnud palju kauem ja vanemad kui meie.

Palvushommikusöökide traditsiooni tutvustas vaimulik Meego Remmel, kelle sõnul see on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis. Remmeli sõnul peetakse Eestis palvushommikusööke alates 2001. aastast. Tänaseks on palvushommiksöökide tava levinud 12 maakonda üle Eesti.

Muusikaliste vahepaladega rikastas koosviibimist Karmeli koguduse laulja Irina Pikat, keda saatis kitarril Mattias Einstein.

Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib tänases KUKU Ilmaparandaja saates detsembrikuiseid keskkonnauudiseid laiast maailmast:

Lund on sel talvel vähe

Sarnaselt Eestile räägivad teiste hulgas ka näiteks Soome uudised praegu sellest, kuivõrd eriline on tänavune soe talv. Yleisradio uudisteportaal kirjutab, et eriliselt soe on praegune talv just Lõuna-Soomes. Ja Läänemerel ei ole nii vähe jääd nähtud alates 1930ndast aastast. Detsembrikuus mõõdeti rekordiliselt palju sooja Ålandis, Kemiös, Salos ja Helsingis. Viimati oli soojemat sorti talv Lõuna-Soomes 2006ndal aastal ja Põhja-Soomes 2007ndal aastal.

Õhutemperatuurid Soome mereäärsetel aladel olid tänavu novembris ja detsembris aastakümneid mõõdetud keskmisest viie kraadi võrra soojemad. Sademeid tuli detsembrikuu jooksul Soomes rohkesti, Lõuna-Soomes ja osades Lapimaa paikades tuli kaks ja pool korda rohkem vihma, lörtsi ning lund kui keskmiselt.

Siiski on detsembris lumesadu olnud Soomes tavapärasest väiksem. Lõuna-ja Lääne-Soome on olnud peaaegu lumevaba, kuigi harilikult on neis piirkondades detsembris 5 kuni 30 cm lumikatet. Kõige sügavam lumi on tänavu mõõdetud Kirde-Soomes asuvas Puolankas.

Soome uudised kirjutavad ka sellest, et lumevaba ja pehme talv häirib metsas elavate karude talveund. Näiteks on Lappeenranta lähistel nähtud talveuinakust ärganud karu, kes tõenäoliselt otsis uut sobivat koobast. Kuna vihma on olnud Soomes palju ja lund vähe, siis usutavasti hakkavad paljud karud liikuma, et otsida kuiva koobast, kus talveund magada. Loe edasi: Maailma keskkonnauudiste keskmes oli detsembris ilm

Esmaspäeval stardib taas Tallinn Winter School

Esmaspäeval, 9. jaanuaril algab Tallinna Ülikooli arvult kolmas rahvusvaheline talvekool Tallinn Winter School, mis toob Eestisse üle 30
osaleja 15 riigist (Austraaliast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Kanadast,Mehhikost, Norrast, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest,
Suurbritanniast, Türgist, USAst ja Venemaalt).

Kõige enam osalejaid on traditsiooniliselt eesti keele ja kultuuri kursusel, kus õppetöö toimub kolmel erineval tasemel. Lisaks on võimalik õppida vene keelt ning osaleda uusmeedia töötoas. Uusmeedia kursus algab 17. jaanuaril ning osalejatele tutvustatakse interaktsiooni disaini põhitõdesid ning grupitöö tulemusena valmivad erinevate uusmeedia toodete (nt.mobiilirakenduste) prototüübid.

Lisaks õppetööle osalevad rahvusvahelised üliõpilased ka Eestit tutvustavas kultuuriprogrammis, mis sisaldab erinevaid loenguid, muuseumikülastusi ningväljasõite. Kultuuriprogrammi üheks osaks on ka 12.-13. jaanuaril toimuv kultuuridevahelise kommunikatsiooni töötuba, mis mängulise lähenemise kauduaitab arendada osalejate kultuurilist enesetunnetust.

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise talvekooli kohta saab lisateavet veebiaadressilt http://winterschool.tlu.ee/

Ruusal tuleb maakultuurikonverents

20. jaanuaril kell 13 toimuvad Ruusa kultuurimajas maakultuurikonverents ja mõttetalgud pealkirjaga “Rasketel aegadel on väärtustest lihtne loobuda, kuid nende taastamine ….”.

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumets arutleb teemal „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“ , riigikogulane  Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal” ning sotsiaalteadlane  Aare Kasemets kõneleb „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõttetalgutel ärgitatakse kohaletulnuid arutlema teemadel, millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kuidas on need kaardistatud, mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkaks kõnelema, oleks kodukandi kutse jne.

Päevale oodatakse piirkonna koolide õpetajaid, kultuuritöötajaid, koduloohuvilisi, külaaktiviste ja kõiki teisi huvilisi.

Korraldajad paluvad osalemisest teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel. 5176288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel. 7999545, muuseum@rapina.ee

Tallinna Ülikool kutsub tulevikuõppimise seminarile

Reedel, 27. jaanuaril Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-225) toimuval seminaril otsitakse vastuseid tulevikku puudutavatele küsimustele. Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit. Kui me räägime
õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine ning kuidas saaks see pakkuda
lahendusi riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks. Mil viisil viib tulevikuõppimine edasi Eesti ühiskonda ja hariduselu?

Ettekannetega esinevad:

* Mati Heidmets, Viive-Riina Ruus, Katrin Aava, Anu Toots, Peeter Normak, Kristjan Port, Grete Arro, Indrek Ibrus, Mart Laanpere, Inge
Timoštšuk, Katrin Poom-Valickis ja Mai Normak Tallinna Ülikoolist;
* Kristjan Rebane Eesti Arengufondist;
* Liina Hirv Eesti Õpilasesinduste Liidust.

Järgneb avatud vestlusring tulevikuõppimise teemal.

Ajakava, ettekannete teemad ja esinejad on kättesaadavad Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Registreerumine seminarile on avatud kuni 20. jaanuarini siin

Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.