Päev: 18. august 2011

Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk

 

Lagunev piimapukk

Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi  siin taludele  tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi.  Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.

“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest  kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.

Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee

Soovid küsida otse presidendikandidaadilt?

Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?

Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.

Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust  siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril  ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Soome-ugri etendus lavastub Tallinn 2011 programmis

Fenno-Ugria algatatud rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatri projekt esietendub Tallinn 2011 kultuuriprogrammi raames Skoone bastioni Põhuteatris 26.-30. augustini algusega kell 19. Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa lavastuses „Sugrierror.com“ teevad kaasa handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad.

Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.

“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.

Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.

Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.

Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.

Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.

Vargamäel tuleb võistutantsimine

20. augustil kell 20 toimub Vargamäel suur rahvatantsu võistutantsimine. See on omaloominguliste rahvatantsude konkurss täiskasvanute segarühmadele, mis tantsitakse ette n-ö „elusa“ muusika ehk ansambli Untsakad saatel.

Just selle ansambli repertuaar on inspireerinud paljusid tantsijaid ja tantsujuhte. Mõnele laulule on kohe mitu erinevat tantsu.

Esimesele Vargamäe võistutantsimisele on registreerunud rühmi üle Eesti, kes esitavad kõik omaloomingulise tantsu. Nende seast selgub kolmeliikmelise žürii ja publiku ühine lemmik. Žüriisse kuuluvad üks rahvatantsujuht, ansambli Untsakad liige ning üks rearahvatantsija.

Pärast võistutantsimist on kõigile ühine simman.

Sellist võistutantsimist – ilma eelvoorudeta ja ainult segarühmadele – ei ole üle-eestilisena varem korraldatud. Vargamäe, sh 1992. aastal loodud Järvamaa Kultuurihiis on tuntud küll teatrietenduste toimumiskohana, kuid muuseumi laienenud võimalused on loonud eeldused kujunemaks üle-eestiliste kultuurisündmuste toimumispaigaks.

 Just samal ööl jõuab ka TeateTants  Järvamaale. Nii toimub Vargamäel kahe toreda tantsusündmuse kohtumispaik.

Homme algavad VIII aianduspäevad

Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Ellamaa arboreetum korraldavad Harjumaal Ellamaal Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi territooriumil VIII aianduspäevi pelakirjaga Eestimaa kauniks ja roheliseks.

Päevad algavad homme kell 12 ning kestavad pühapäeval kella 14ni.

Aianduspäevadel saab kuulata tasuta loengud ja konsultatsioone oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti  puukoolid.Välja on pandud okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Kohal on ka  kollektsionäärid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.

KAVA

Reede, 19. august
12.00 Avamine
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Szkolka Sienicki (Andrzej Sienicki, Poola – lehtpuud ja –põõsad)
· Dace Gertnere rododendronid (Dace Gertnere, Läti – külmakindlad rododendronid)
· Puku lauki SIA (Raivis Reinbergs, Läti – püsililled, kõrrelised, pügatud pukspuu vormid)
· Roseservices – Latroze (Agris Kumelins, Läti – roosid)
· Järvselja õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja -põõsad, püsililled)
· Garden.ee (Merilen Mentaal – Roosid (Austin, Kordes, Delbard), iirised, püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Haideaed OÜ (Arnold Hannust – püsililled)
· Väino Eskla (Sõstrasortide istikud – ligi 20 sorti; musta sõstra sügavkülmutatud marjade degusteerimine)
· Schetelig EV (lillesibulad (reedel ja laupäeval))
· Metsatarvikud OÜ (Cristian Selg – mutilõksud)
· Viivi Lepik, hobiaednik (püsililled)
· Enno talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja -põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Loengud:
13.00  Viimastel talvedel tugevaks osutunud okaspuude vormid, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Fantaasia ja ruum aias, Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 “Külmaõrnad” taimed külmapealinnas Jõgeval, Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer
16.00 Arbuuside ja melonite kasvatamine Eesti tingimustes, degusteerimine, Harri Poom

Laupäev, 20. august

10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Paharetid puuviljaaias, Väino Eskla
12.00 Ehisaianduse katsetalu pargiaedniku kogemusi, kirjanik ja taimekollektsionäär Heino Kiik
13.00 Aiandusteemaline mälumäng
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada

Pühapäev, 21. august

10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus