Kuu: juuni 2011

Piiri kõrts ootab näputöö nädalavahetustele

Võrumaa Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis on alates juunikuu viimasest nädalavahetusest kuni augusti lõpuni taas võimalus käsitööd teha.

Sel suvel laiendatakse õpitubade teemasid ning seotakse käsitööga ka jutuvestmist, laulmist ja keskaegset toidukultuuri. Ikka selleks, et luua ruum, kus kogukonna liikmetel ja külalistel oleks võimalus koos käia, vanu oskusi, lugusid ja laule meelde tuletada ning koos keskaegseid toite maitsta.

Õpitoad algavad 25. ja 26. juunil klaasehete valmistamisega, jätkuvad juuli alguses heinamaarjapäevale pühendatud taimepäevadega, seejärel on kavas tutvustada arhailist nõelkudumist ja kõlavöö tegemist. Juulis valmistatakse ka martsipani, riidest ja paeltest lilli, kuu lõpus keraamilisi nööpe ja ehteid ning näha saab põnevat keraamikapõletust paberahjus.

Käsitöömeistritest tulevad oma oskusi jagama Geenart Nagel, Ene Pant, Kadri Vissel, Ilme Aim, Valli Larionova, Kadri Karu ja Aivar Rumvolt. Igal nädalavahetusel tulevad külla ka jutuvestjaid ja erinevaid pärimuskultuuri tundjaid.

Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm, korraldab MTÜ Roots.

Lisainfo  ja täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus

Võrumaa põllumehed saavad kokku juuli keskel

Võrumaa põllumeeste päev toimub 16. juulil Vastseliina vallas Voki külas.

Esialgne ajakava:
8.00 osalejate ja võistlejate registreerimine
10.00 avamine ja talukonkursist osavõtjate tunnustamine
10.30 künnivõistlus tava- ja pöördatradega; uute põllumajandusmasinate demonstratsioon
10.15 – 16 õpitoad: korvipunumine; saiaküpsetamine; nahkade parkimine.

Avatud tervisetelk, massaažituba. Voki küla pikima triibuvaiba kudumine. Lastele paelte punumine, soolatainast voolimine, laastumaal, ringmängud.

Maarahvas tutvustab oma tegemisi, talutoodangu ja vajalike tarvikute müük. Matk Siksalisse. Külastatakse ka ehtsat taluaeda ja Mauruse talu; Oja talu.

Võimalus tutvuda uute põllutööriistadega otse põllul.

Võistlused ja taidlejate etteasted. Kell 22 simman ansambliga Untsakad.

Oodatakse oma talu tooteid tutvustama. Teretulnud on kõik kohaliku toidu, istikute, loomade, käsitöö ja muu talus tehtu pakkujad!

Päev on kõigile tasuta. Küsi lisa telefonidel 782 1669, 5349 9454 või e-posti aadressil vtlinfo@hot.ee.

Soomaal esitletakse viie aastaaja raamatut

Reede, 17. juuni keskpäeval on kõik huvilised oodatud Soomaa külastuskeskusesse, kus ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig esitlevad oma raamatut „Teekond läbi viie aastaaja”.

Külastuskeskus on võrdsel kaugusel nii Viljandist kui Pärnust – mõlemast linnast on sinna 44 kilomeetrit. Rahvuspark laiub Viljandi- ja Pärnumaa territoorimil.

Soomaa koostöökogu algatusel valminud teos „Teekond läbi viie aastaaja” tutvustab selle piirkonna ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejate ette päeviku vormis tekstide ja piltide kaudu.

192leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Kirja on pandud tõestisündinud lood, mis kirjeldavad autorite retki, kohtumisi kohalike inimestega, loodusvaatlusi ning looma- ja linnujutte.
Liisi Seili sõnul tuli autoritel materjali kogumise ajal silmitsi seista paljude ootamatustega ja elada läbi põnevaid hetki.

Raamatu “Teekond läbi viie aastaaja” esitlus algab Kõrtsi-Tõramaal kell 12. Ühtlasi avatakse Soomaa erakordset suurvett kajastav näitus.

Vändras õpetatakse metsatulekahju ära hoidma

Vändras toimub täna, 17. juunil õppepäev, kuidas metsatulekahju ära hoida.

Metsaomanikul on hulk võimalusi oma metsa tulekahju eest paremini kaitsta ning sellest ka koolitusel räägitakse. Õppepäeva korraldab SA Erametsakeskus, osalejatele on see tasuta.

Päevakava:

11.00 kogunemine ja väljasõit Pärnu hotelli eest;
11.45 kohtumine Vändra tuletõrjedepoo ees;
12.00 Vändra tuletõrjedepoo ja tuletõrjetehnika demonstratsioon;
13.00 lõuna;
14.00 põlenud mets ja metsa edasine majandamine;
14.30 metsas olevad puhke- ja lõkkekohad ning toetuste taotlemine;
16.00 tagasi Pärnusse.

Metsa minnakse üheskoos bussiga.
Registreerumine e-posti aadressil: pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6066 ja 518 0641.

Neljandad Kambja puupäevad on ukse ees

Homme, 17. juunil avatakse Kambja vallas Suure-Kambja mõisapargis neljandad Kabja puupäevad.

Mõlemal päeval alustatakse tööd kell 11 ja lõpetatakse kella 17 paiku. Seekordsete puupäevade põhitegevusena tehakse pingid valmivasse „lavaauku”, töötoas saab valmistada talusilte.
Puuskulptorina teeb kaasa Martti Kalamees.

Info telefonil 5695 5989 (Pille).

Avinurmes tuleb taas tünnilaat

23. juunil toimub Avinurmes taas tünnilaat. Müügil on suur valik puidutooteid, käsitööesemeid, puude ja põõsaste istikuid, lilli ja muud laadakaupa.

Tünnilaval käib kogu päeva meelelahutusprogramm. Esinevad Avinurme lauljad, tantsijad ja pillimehed. Lapsi rõõmustab Pipi. Muusikaline külaline on ansambel Vägilased.

Jätkub ka muud tegevust. Kell 10 võrkpalliturniir Avinurme Kapa auhinnale. Kell 15 kirikukontsert. Esinevad Uku Suviste ja Birgit Õigemeel. Laadaloterii, näitused ja palju palju muud.

Õhtu jätkub Avinurme suveteatri naljamänguga „Armukarussell”. Päeva lõpetavad jaanituli ja simman ansambliga PS Troika. Südaööl ilutulestik.

Kätte jõuab parim taimedega värvimise aeg

Sillaotsa muuseum ootab 2. juulil kell 11 taimedega värvimise õppepäevale, vahendab Raplamaa infoportaal.

Kätte on jõudmas parim aeg taimedega värvida, sest 2. juulil on ju heinamaarjapäev. Sillaotsa muuseum tahab anda selle õppepäevaga nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi võtteid, et kursusel osalejad võiksid hiljem omal käel taimevärvide imelise maailma avastada.

Osa võtta soovijatel palutakse registreeruda telefonil 489 7764 või e-posti aadressil sillaotsa@velise.ee.

Rannarahva kultuuri näeb Kiideva-Puise rattasõidul

25. juunil kutsuvad Kiideva ja Puise külaselts huvilisi Kiideva-Puise rattasõidule.

Peale tervisesportlaste on oodatud kõik looduse- ja ajaloohuvilised, sest Kiideva küla on iseenesest vaatamisväärsus. Juba 16.−17. sajandil tuntust kogunud kaluriküla muutus 20. sajandi alguses Läänemaa tähtsaimaks kalapüügikeskuseks. Praegu on Kiideva üks vähestest tõelistest kaluriküladest, kus väikesed kalurimajad üksteisele ligistikku asetsevad.

Täpselt kell 12 starditakse endisi aegu meenutava Kiideva muuseumi õuelt 17 kilomeetri pikkusele teekonnale, mis hõlmab ka Kiideva – Puise matkarada.

Kiideva külaselts on teinud palju kohaliku eluolu tutvustamiseks. Rattasõidu ja külaelu eestvedajad Tiiu Tomingas ja Madis Sarik on nii enne kui ka pärast sõitu kohal ja vastavad kõigi huviliste küsimustele.

Osavõtjatele pakutakse sooja suppi Rannarootsi maitse järgi.

Rohkem infot: madis@meistritall.ee, tel 505 4376.

Elistvere loomapark ootab öökülastajaid

Tänasest pühapäevani, 15.-19. juunini on RMK Elistvere loomapark Jõgevamaal avatud tavapärasest kauem, loomade öiseid tegemisi saab uudistada kuni kella üheni öösel.

„Kui palaval suvepäeval kipuvad loomad varju hoidma, siis öisel ajal muutuvad nad oluliselt aktiivsemaks,” kommenteeris RMK Elistvere loomapargi juht Sirje Saul. „Kõige suurema muudatuse teeb pimeduse tulekuga läbi ilves, kes on öise eluviisiga loom ja hilistel tundidel seega paremini nähtav.”

Inimeste kõrval võib pargi tavatu lahtiolekuaeg pakkuda uudseid elamusi ka loomadele. „Näiteks eelmisel aastal laulis üks seltskond karule unelaulu,” meenutab Sirje Saul mullust suve, mil öist lahtiolekuaega esimest korda katsetati.

Loomapargi külastajatele tuletatakse meelde, et kaasa tasub võtta sääsetõrjevahendid, sest Elistveres on praegu palju sääski. Jalanõude valikul võiks arvestada sellega, et pargis on uute teede rajamine küll lõpukorral, ent ikka on kohti, kus teelõik on veel killustikune.

Omalt poolt pakub loomapark suveöistele külastajatele kohvi ja teed ning veidi näksimist. Soovi korral võib igaüks kaasa võtta ka oma võileivad.

Elistvere loomapark on avatud iga päev,  juunist augustini on tavapärased lahtiolekuajad kl 10-20.

Elistvere loomapargis saab näha 13 liiki imetajaid: Euroopa piisonit, rebast, kährikut, oravat, karu, ilvest, metskitse, põhjapõtra, kabehirve, põtra, metssiga, metsnugist ja jänest, lisaks faasaneid ning mitut liiki närilisi.

Rohkem infot: www.rmk.ee

Järvamaa on oma suveniiri leidnud

Konkurss „Järvamaa suveniir 2011” on lõppenud; võitjad pärjatakse 17. juunil Järvamaa turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel Paides, annab teada Järvamaa infoportaal.

12. juunil lõppenud internetihääletusel andis oma hääle 239 inimest. Publiku ja žürii häälte kokkuliitmise tulemusena võitis I preemia märgusõna „Helk” all võistlusele Ambla mustritega helkurmärgid ja -magnetid saatnud disainer Heidi Solo OÜst Maagilise Reklaamidisaini Koda Magic Design.

Kontaktiümbrikuid avades selgus, et samad kätepaarid on valmistanud ka teise koha töö – rahvusmustrilised patsikummid. Kolmandaks platseerusid Paide rahvariidevööle uuendusliku vormi andnud Paide käsitööpoe naised Ene Kuldre ja Aili Rammo.

Auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht 319 eurot , teine koht 128 eurot ja kolmas koht 64 eurot. Võidutöid saab alates 18. juunist osta Järvamaa turismiinfokeskusest.

Publik pidas parimaks märgusõna „Abrakadabra” all olevat maiust nimetusega „Järva Jaani õnnejunnid”, mis olid saabunud ainsa tööna välismaalt, praegu Londonis elavalt ja töötavalt Anu Vaselt.
Konkursile saabus üle 30 töö kõikjalt Eestist.

Tammistu mõisas korraldatakse heategevuskontsert

Laupäeval, 18. juunil kell 18.00 toimub Harjumaal Tammistu mõisas suur heategevuskontsert “Suvealgus mõisaga”, mille esimeses osas esineb Andrus „Bonzo“ Albrecht ja teises osas Mari-Leen Kaselaan, kitarril Andres Vago. Kell 17.00 algab ekskursioon mõisahoones, töötab puhvet. Kontsert on tasuta. Kohapeal on võimalus teha annetus Tammistu perekeskuse toetuseks.

Allikas: Lilli Küla Arendamise Selts MTÜ, www.lillikyla.ee

Plaanil tuleb XIV käsitsi heinaniitmise võistlus

 Võrumaal Plaanil peetakse jaanipäeval taas käsitsi heinaniitmise võistlust, mis sai alguse juba 1998. aastal. XIV heinaniitmisvõistlus saab alguse Plaani kiriku juures kell 13.

Käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani

 

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel on raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on. Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel  moel ka  heinateo algust.

Niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Võistlus kestab kaks tundi, seejärel hakkab kohtunikekogu hindama niitmiskaarte sirgust ja võrdsust, niitmise kõrgust ja puhtust, kaarte (eriti vastu- kaare) aluse puhtust.

 
 

 

1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast, enamus aastatel on võidumees olnud Ülo Lukk Plaani naaberkülast Suhkalt. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.

 Käsitsi heinaniitmise võistlus algab kell 13, pealtvaatajatele pakutakse võimalust endal kätt proovida erinevatel jõukatsumistel ja õpitubades. Kell 14 algab saunaviha tegemise õpiutuba. Samas toimub ka vanakraami turg.

Konjunktuuriinstituut ootab punklaulupeolistelt tagasisidet

Eesti Konjunktuuriinstituut on asunud koostama punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringut ning kutsub kõiki peol osalenuid uuringus kaasa lööma.

Osalemiseks tuleb vastata küsimustikule, mille leiate konjunktuuriinstituudi veebilehelt alloleva lingi kaudu. Küsimustik puudutab üldist rahulolu üritusega, rahalisi kulutusi ning ka ootusi, mis võiks neil üritustel edaspidi just külastaja seisukohalt parem olla.
Nende vastanute vahel, kes esitavad koos ankeediga ka oma kontaktandmed, loositakse välja auhinnad.

Jaanus Nurmoja

Saaremaale Tehumardile plaanitakse terviseparki

Tehumardi puhkekeskuse omanik Ago Liblik tahab oma maale rajada 20 atraktsiooniga tervisepargi kõigile huvilistele tasuta kasutuseks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Projekti ootab LEADER-programmist rahastuseks 50 000 eurot. „Kuna seda maad siin teede ristmiku lähedal tuleb nagunii hooldada ja praegu on seal jalgpalliväravad, siis mõtlesin selle aktiivsemasse kasutusse panna. Kõik, kes soovivad, võivad jõumasinaid kasutada ja turnida, raha selle eest maksta pole vaja,” selgitas Ago Liblik oma ideed.

Kui kõik sujub plaanipäraselt, saavad esimesed atraktsioonid paika sel sügisel. Platsi keskele tuleb seitsme meetri kõrgune trossidest ronimistorn.

Ülejärgmisel aastal läheb Tehumardi-Läätsa maantee remonti ja kuna Tehumardi öölahingu mälestusmärgi juures olevat parklat laiendatakse, teeb Liblik teemeistritele ettepaneku rajada parklast üle tee jalakäijate ülekäigukoht, et soovijad saaksid ohutult terviseparki minna.

 

Samovarid ja vanausulised

17. juunil kell 15 avatakse Jõgevamaal Kasepää vallas Tiheda vanas koolimajas näitus “Samovarid ja vanausulised”.

Näitusel „Samovarid ja vanausulised“ on väljapanek paljudest erinevatest samovaridest. Kollektsioonis on üle 50 samovari, mis on pärit erinevatest ajastutest, maadest,  need on erineva kuju ja erinevate kütteviisidega. Kõige vanem samovar on aastast 1810. Samovare täiendavad erisugused klaasihoidjad (podstakannikud), mida on üle 100 eksemplari. Seintel on ülespanek vanausuliste fotodest, mille autoriteks on Annika Haas ja Birgit Püve.

Näitusel on ka väljapanek vanausuliste traditsioonilistest esemetest, nagu teejoomise juurde kuuluv, riietus, mööbel, kirikutarvikud, ikoonid, ikonostaas, lampada, lestovkad, podrusnikud jne. Avatud on ka selleteemaliste suveniiride ja käsitöö müük. Kaubamärk Varvara Gourmet pakub müügiks palju uudseid tooteid, nagu sigurileib, sigurimesi, sibulamoos, kulitš, vanausuliste maius erinevate lisanditega, vanausuliste tee, kuivatatud sibul, kuivatatud seened, hoidised jne. Näituse avamisel
toimub Varvara Gourmet toodete degusteerimine.

Näitus on avatud kuni 31. 08. 2011.

TIHEDA VANA KOOLIMAJA
Aadress: Sõpruse 86
Kasepää vald, Jõgevamaa
Lahtiolekuajad: T-P 11-17

Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud

Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu.

2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:

  • Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
  • Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
  • Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
  • Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
  • Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu

Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.

Tarvastu käsitöökoda.

„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.

Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.

Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.

Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.

Peep Talimaa

Leisi otsib Jõiste supelrannale rentnikku

Hoolimata tulututest püüdlustest viimasel kolmel rannahooajal, üritab Saaremaa Leisi vald siiski ka sel suvel Jõiste supluskohale rentnikku leida.

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Avaliku supelranna arendamist Jõistes alustasime 2007. aasta suvel ja nüüdseks on värske suvituskoht Saaremaal puhkajatele hea mitu aastat avatud olnud. Vald on samas omakorda väga huvitatud, et keegi sinna väga soodsatel tingimustel kaubandusteenust ja toitlustust pakkuma tuleks,” rääkis Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.

Tema sõnul on Orissaare-Leisi rannamaanteel liikujale lihtsalt leitavasse Jõiste supluskohta tagatud ideaalne juurdepääs, rajatud rannahoone, võrkpalli- ja telkimisplats, parkla, riietuskabiinid ning seitsmekümne meetri pikkune ujuvsild.
Mõtlep lisas, et kuna rannaala korrastati projektiraha toel, ei saa selle rentnik küsida külastajatelt tasu avalike teenuste eest, nagu telkimine, parkimine, grillhoone, tualeti, vee ning elektri kasutamine. Küll aga on tal õigus territooriumil peale karastusjookide müügi ja toitlustamise kaubelda suveniiride, rannatarvete ja pakendatud toiduainetega.

Rentnik saab supluskohas toimetada tasuta, tagades seal korra ja puhtuse. Vald kannab kulud elektri kasutamise ja prügiveo eest, samuti teeb vajalikud ruumide remondi- ja parandustööd.

Ludvik Mõtlepi hinnangul on eelnevad suved juba näidanud, et Jõiste supelrand on oma hea asukoha tõttu leidnud suvitajate hulgas sooja vastuvõtu. “Rahvast käib siin palju, nende hulgas on nii kohalikke inimesi kui ka turiste. Tullakse lausa karavanidega ja jäädakse ööbimagi,” märkis vallavanem.

Põhjus, miks atraktiivsele supluskohale pole õnnestunud eelnevatel suvedel ikkagi rentnikku leida, arvas Mõtlep peituvat selles, et rannahoonesse ei saa kaupa ööseks järelevalveta jätta. Ilmselt lahendaks selle kitsaskoha kaubandusteenuse pakkumine kauplusauto näol, osutas vallavanem.
Huvilised saavad Jõiste supelranna renditingimustega lähemalt tutvuda Leisi vallavalitsuses ja kodulehel. Rentnikuga sõlmib vald lepingu tähtajaga kuni 1. september 2011.

Janne Nurmik, Meie Maa

Ootame teid homme ajakirjandusteemalisele koolitusele!

Kylauudis.ee tuletab meelde, et homme saab Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja USA saatkonna Eestis koostöös teoks ajakirjanduskoolitus “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjandus”, mida juhib kogenud praktik Julia Barton USAst. Koolitus algab kell 10 Võru maavalitsuse III korruse saalis ja see on kõigile huvilistele tasuta.

Täpsemalt loe siit: https://kylauudis.ee/2011/06/09/kutsume-koolitusele-%E2%80%9Ekodaniku-ja-kogukonnaajakirjandus%E2%80%9C/

Kirikud on Haapsalu vanale kalmistule urnimüüri ehitamises eri meelt

Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.

Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.

“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.

Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”

Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.

Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:
http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt

Eestimaa XIII suvemängude patroon on
Toomas Hendrik Ilves

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves osaleb Eestimaa XIII suvemängude avatseremoonial, mis toimub reedel, 8. juuli kell 20 Rakvere ordulinnuses.

8.-10. juulini toimuvad Eestimaa XIII suvemängud toovad Rakverre ja tema naabervaldadesse kokku üle 4000 sportlase kõikidest maakondadest. Kolme päeva jooksul võisteldakse 26 spordialal, välja antakse ligi 400 komplekti medaleid.

Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse:
– paremad maakonnad
– paremad linnad
– paremad vallad

Eestimaa XIII suvemängudel osalejate registreerimine kestab kuni 30. juunini. Spordisündmuse tarbeks on Eestimaa spordiliit Jõud täiendanud veebikeskkonda http://www.joud.ee. Sellelt aadressilt leiab kogu vajaliku info ning on võimalik veebipõhiselt registreerida. Keskkond täieneb pidevalt ja kõik info, mis on oluline eeskätt osavõtjatele, aga ka kaasaelajatele, on saadaval antud internetiaadressil.

Suvemängude lõpetamine toimub pühapäeval, 10. juulil kell 16 Rakvere spordihallis. Eestimaa XIII suvemängud korraldab Eestimaa spordiliit Jõud koostöös Rakvere linnavalitsuse, Rakvere spordikeskuse ja Lääne-Virumaa spordiliiduga.

Eestimaa XIII suvemängud toimuvad EOKi egiidi all.

Helen Mast, EMSL Jõud peaspetsialist, tel 529 9432, 662 2650

Võrumaa asjatundjad pakkusid tööpuudusele
kaks lahendust

Võru maavanema Andres Kõivu poolt ellu kutsustud asjatundjate töögrupp, mille ülesanne on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ergutada ettevõtlust, pakkus igakülgseks diskuteerimiseks välja kaks arenguteed.

Neist esimene pakub lahenduseks Võrumaa ja Võru linna propageerimist potentsiaalsetele välisinvestoritele soodsa kohana oma tootmise- või töötlemisettevõtete rajamiseks ja toodete turustamiseks Venemaal, Kasahstanis, Usbekistanis, Ukrainas, Eestis, Lätis, Leedus ja teistes välisriikides.

Teine on orienteeritud kauba ja teenuste vahetamisele Venemaaga, nähes ette praktiliste sidemete ja koostöövormide loomist Pihkva oblastiga, mis tagaksid vastastikuse kaubanduse peamiselt põllumajandussaadetiste ja toodete osas, ning praktilised tegevused kutsehariduse, meditsiini, kultuuri ja spordi alal.

“Me suhted idasuunas paraku piirduvad marginaalsete kultuuriürituste tasemega. On arusaadav, et poliitiline kliima ei ole selle suuna arendamisele väga kaasaitav. Samas ometi ka meie ettevõtted ekspordivad Venemaalt metsamaterjali ja kaubandussektor muid tooteid,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv.

Ta ütles, et vaevalt on Võrumaa ise teinud kõik endast oleneva, et maakonna põllumajandustooted oleks esindatud idanaabri turul ja et tunduvalt rohkem Venemaa turiste veedaks puhkuse Võrumaal.

“Sidemeid võiks olla ka meie meditsiinil, kutseharidusel ja muidugi spordi ja kultuuri valdkonnas. Eeldades. Et Venemaa saab lähiajal WTO liikmeks ja tulevikus võib oodata ka positiivseid muutusi viisarežiimis, siis Võrumaa geograafilise asendi eelis tõuseks tunduvalt ka välisinvestorite silmis,” lausus Kõiv.

Võru maavanema sõnul tuleb seda perspektiivi ja Võrumaa asendit ning võimalusi arvestades tõsiselt tegutseda juba nüüd ja praegu. Maavanema asjatundjate töögrupi eesmärk on otsida igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalselseks tihendamiseks ning Võrumaale uute töökohtade loomiseks. Andres Kõivu sõnul tuleb edasi liikuda nii välisinvestorite kaasamiseks kui tihedamaks koostööks Venemaaga ning ta peab nende realiseerimisel esmatähtsaks koostööd ja aktiivset infovahetust.

Allikas: Võru maavalitsus

Saaremaa ettevõtjad pidasid nõu Abrukal

Reedel toimus Abruka saarel Saaremaa Ettevõtjate Liidu (SEL) nõupäev, mille teemaks oli ettevõtluse võimalikkus väikesaartel.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Saaremaa ettevõtjad käisid reedel Abruka saarel asju arutamas ning tegid tiheda programmi raames ka autosõidu saarega tutvumiseks. FOTO: Priit Rauniste

Umbes 40 osalejat võttis Abrukal vastu saarevaht Rein Lember. “Paljud osalejad ei olnud varem Abrukal käinud ja nad vaimustusid nii väikesaare elust kui saarevahi räägitud humoorikatest legendidest,” sõnas ürituse eestvedaja Terje Nepper. Toimusid nii ekskursioon saarel, ettekanne “Elu ja ettevõtluse võimalikkusest väikesaartel” kui ka meeskondlik meelelahutus.

Naljatamisi olevat Rein Lember toonud välja idee jätkata Saaremaal täies hoos olevat kergliiklusteede rajamist ka Abruka saareni. SEL-i liikmed lubasid seda soovi lahkelt toetada.

Nepperi sõnul olenevat ettevõtete käekäik paljuski nende tegevusvaldkondadest. Majandussurutis olevat siiski paljude liidu liikmete jaoks möödas.

Piret Salumäe, Meie Maa

Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar

15.-16. juunil toimub Otepääl Pühajärve puhkekeskuse konverentsisaalis Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt korraldatav taastuvenergiaalane seminar „Mets ja puitkütused“.

Seminar ja sellele järgnevad külastuskäigud puitkütuseid kasutavatesse ettevõtetesse annavad ülevaate puidu kui energiamajanduse olulise ressursi potentsiaalist ja edukatest kasutamisvõimalustest ning on suunatud teadlikkuse tõstmisele osalejate seas.

Seminar ja külastuskäigud toimuvad Euroopa Liidu INTERREG IVC programmi projekti „Bioenergia ja territoriaalse planeerimise piirkondlike strateegiate täiendamine (BIOENAREA)“ raames.

Seminaril, mis algab homme, 15. juunil kell 9 Pühajärvel, toimuvad ettekanded puidust energiatootmise tehnoloogiatest, energeetika juhtimise vajalikkusest kohalikul tasandil, Eesti riigimetsa majandamisest ja kasutamisest energia tootmisel ning puidutuha jõudmisest tagasi metsa.

Seminarile järgnevad õppevisiidid nii 15. kui ka 16. juunil, seal on võimalik tutvuda heade näidetega puidu kasutamise erinevatest tehnoloogiatest  ja otstarvetest. Loe edasi: Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar