talu – Külauudised

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

Euroopa vajab peretalusid ja väiketootmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb 8.-10. septembrini Vilniuses toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite informaalsel nõukogul, kus otsitakse lahendusi, kuidas tagada peretalude ja väiketootmiste jätkusuutlikkus.

„Eesti on seisukohal, et peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele nii, et see oleks jõukohane ja tagaks tehnika efektiivse kasutamise,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Üle Euroopa otsitakse praegu vastust küsimusele, kuidas kiiresti muutuval ja järjest tehnoloogilisema põllumajanduse ajastul tagada peretalude püsimajäämine.“

Seederi sõnul näeb Eesti lahendust ühistegevuses. „Selge on see, et peretalud eraldiseisvatena on tihti liiga väikesed ja seepärast on väga olulisel kohal spetsialiseerumine ning ühistegevus. Suurendama peab koostööd nii tootjate endi kui ka toojate, teadlaste ja nõustajate vahel – uues maaelu arengukavas on selleks planeeritud senisest enam vahendeid, edasi tuleb osapooltel need võimalused parima tulemuse saavutamiseks ka ära kasutada,“ rääkis Seeder.

Aastatel 2014-2020 rõhutatakse senisest enam ka lühikesi tarneahelaid ja otseturustust. „Need on paljudele peretaludele oluline väljund,“ sõnas Seeder. „Väga oluline on selle kõrval üldine teavitustegevus kohalike toodete eripäradest ja kvaliteedist, mis aitab tarbijail paremini märgata ja väärtustada kohalikku toodangut.“

Põllumajandusministrite informaalne nõukogu toimub 8.-10. septembrini Leedus. Ministrit saadavad nõukogul kantsler Ants Noot ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Järvamaal toimub avatud talude päev

Koostööprojekt -Järvamaal on Mõnus- eesmärk on maal elamise propageerimine, piirkonna pärandkultuuri edendamine ja Järvamaa elukeskkonna ning maaelu tutvustus nii Eestimaa inimestele kui ka meie koostööpartneritele. Koos partneriga toetatakse Järvamaa Laulu ja tantsupeo helindamist ning korraldatakse 2013 ja 2014 aastal rida piirkonda tutvustavaid üritusi:

Avatud talude päev 2013 ja 2014
Järvamaa Päevad Tallinnas 2013
Rahvusvaheline konverents 2014

Projekti tulemusena on Järvamaa tuntud kui hea elukeskkond, talukultuur ja maaelu on saanud suurema väärtuse kogukonna silmis.

VAATA KAARTI JA JAP talude infot!

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.

Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.

Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Loe edasi: Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

Tammuri talu peremees sai kätte presidendi auhinna

erki_saar — Tammuri talu peremees Erki Saar. Foto: Monika Otrokova

19. augustil tunnustas kodukaunistamise konkursi patroon, president Toomas Hendrik Ilves Haapsalus konkursi „Eesti kaunis kodu 2012” võitjaid. Tunnustuse osaliseks saanud Tammuri talu peremees Erki Saar sai presidendi auhinna kodutalus kätte. Auhinna ja Otepää valla meene andis üle Otepää vallavanem Merlin Müür.

Tammuri talu Otepää vallas Mäha külas kuulub nn põlistalude hulka, seda pole tükeldatud ega jaotatud uusmaasaajatele. Taluhoone on sellise suurusega siin alates 1877.aastast, enne seda olnud siin veidi väiksem maja. Seega peaks hoone vanus olema 150-160 aastat. 1909 ostis Tammuri talu Jaan Kenk, makstes selle eest 1500 tsaarivene kuldrubla.1928 võttis Jaan tallu uue sulase, oma vennapoja Eduard Ilvese, kes on praeguse taluperemehe Erki Saare vanaisa. Erki Saar on Tammuri talu peremees aastast 2000. Aastast 2006 elab ta täielikult selles talus ja tunneb, et on viimaks jõudnud koju peale pikka rännakut. Tammuri talus tegutseb üle Eesti tuntud restoran.

Tammuri talurestoran saavutas sellel aastal Eesti parimate söögikohtade edetabelis 19. koha, olles ainuke juba neljandat aastat järjest edetabelis figureeriv Valgamaa restoran. Parima söögikoha valisid välja restoranide töötajad ja toiduajakirjanikud, samuti toidublogijad nii Eestist kui ka välismaalt. Hindamisse olid kaasatud ka Soome, Rootsi ja Venemaa nimekad oma ala asjatundjad.

Lisaks Tammuri talule pälvis kodukaunistamisalase üleriigilise tunnustuse ka Tehvandi Spordikeskus ja Palupera vald.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Agu Hollo_foto Maavald.ee — Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev

Täna, 28. märtsil korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Jänedal sotsiaalse talupidamise teemapäeva “Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks?”.

Sotsiaalse talupidamise valdkond tahab Eestis alles väljaarendamist, sellepärast oodatakse osalema kõik sellest teemast huvitatud, sh talupidajaid, põllumajandusvalkonna ja erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajaid. Samuti seotud ametkondade – Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandumsinisteeriumi, Haridusministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt esindajaid.

Eelmise 13.12.2011 teemapäeval osalejate tagaside tõid esile ühe peamise probleemi – kuidas saada toetust nii alustamiseks kui tegevusteks. Seekordse teemapäeva esimeses pooles tutvustatakse erinevaid toetuse saamise võimalusi, millest võiks olla abi juba nüüd. Päeva teisel poolel toimub töö väiksemates gruppides.

Teemapäev toimub Maamajanduse Infokeskuse ruumides Jänendal, Tapa vallas Lääne-Virumaal. Päeva esimene pool ja lõpetamine toimub suures saalis, töörühmad sisnises ja rohelises auditooriumis. Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele. Üritus on registreeritud osalejatele tasuta. Loe edasi: Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev

Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse sel nädalal kogunenud 50 talutoidu tootjat ja müüjat arutasid tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. töö lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.

Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. „Kohaliku toidu riikliku ja regionaalse strateegia väljatöötamine on meie nägemuses üks võimalusi, kuidas saaks senisest tõhusamalt talutoidu tootjate tegevusele kaasa aidata,“ lausus Niilo. Ta lisas, et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning eelarvevõimaluste leidmine võiks olla põllumajandusministeeriumi üks prioriteete uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel.

Seminaril osalenud põllumajandusministeeriumi esindajad väljendasid seisukohta, et kohaliku toidu strateegia koostamine võiks tulla kõne alla järgmise MAK perioodi raames Eesti Toidu jätkuprogrammina. Ehkki täna ei ole olemas kohaliku toidu turustustoetusi, on ministeerium teadvustanud selle teema olulisuse ning püüab sellesse panustada läbi ühistegevuse toetamise.

Lisaks kohaliku toidu strateegia koostamise vajalikkusele toodi töögruppides ja seminaripäeva lõpus välja veel mitmeid tegevussuundi: sh lasteaedade, koolide ja hoolekandeasutuste toetamine kohaliku toidu tarbimisel, tihedam koostöö talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel jpm. Ühe olulise aspektina jäi kõlama ka vajadus arvestada senisest enam piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele toetuste taotlemisel ning erinevate nõuete täitmisel, mis aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist. Loe edasi: Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud

Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu_11_v — Ain Arula ja Seidi Kuldvere Pärna talu.

2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.

Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:

Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu

Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.

Tarvastu vald_6_Tarvastu käsitöökoda_v — Tarvastu käsitöökoda.

„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.

Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.

Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.

Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.

Peep Talimaa

Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Otsus 2008. aasta lõpus Eesti riigile kingitud ja Ruhnu saarel asuva Korsi talukompleksi kordategemiseks ning sinna muuseumi rajamiseks vajaliku raha eraldamise kohta peaks tulema veebruari jooksul.

Korsi talu hoone kahjustunud nurk, mille palkidel on näha seeni. Foto: Kaarel Lauk

Eile Tallinnas kultuuriministeeriumis käinud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes, et ministeeriumis oli Korsi talust küll juttu, kuid olukord olevat siiani ebaselge, sest midagi ei ole otsustatud.

“Taotlusi laekus kordades rohkem kui osati arvata, sellepärast on asi venima jäänud. Kui töömaht oleks olnud väiksem, oleksid tulemused teatavaks saanud detsembri lõpus,” lausus Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli.

Kas Saaremaa muuseum Korsi talu kordategemiseks raha saab, peaks tema väitel selguma nädala-paari jooksul. Muuseum esitas EAS-ile taotluse Korsi talu korrastamiseks 13 miljoni krooni saamiseks Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist möödunud aastal. Kultuuriministeeriumi omaosalus sellest oleks 15 protsenti. Taotluste esitamise tähtaeg oli augustikuus.

Seened nurgapalkidel

Ruhnlase Kaarel Laugu sõnul on Korsi talu elumaja palkidest otsaseina nurk vihma tõttu nii palju kahjustada saanud, et seal kasvavad juba seened. “Seened viitavad, et niiskus on sinna pikka aega ligi pääsenud,” ütles Lauk. “Euroraha ootamine ei tähenda, et vihm võib kusagilt läbi joosta. Hoone mädaneb enne ära, kui raha ükskord kohale jõuab,” pahandas ruhnlane. Ta ootab huviga, millal muinsuskaitseamet kultuuriministeeriumile ja Saaremaa muuseumile ettekirjutuse teeb. Loe edasi: Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Trolla pere — Troll'a Jaanus, Jaana ja latsõ. Foto: Uma Leht

«Kapstit tulõ praati kimmähe tsiarasvaga!» tiid Võro valla Navi külä Ilomäe talo peremiis Troll’a Jaanus (35) häste, kuis hapnist kapstist hää praadikapsta saava. Või-olla nii kimmäs hää maigu nõudminõ tõigi talo kapstilõ Uma Meki suurlaada pääpreemiä ja avvohinnasõidu Saksamaalõ Grüne Woche söögilaada pääle.

«Et Uma Meki suurlaada pääl nii kõvastõ ostõti ja tuu preemiä saimi, tuu oll’ suur üllätüs,» kõnõlõs Ilomäe talo pernaanõ Troll’a Jaana (36). «Mul jäi päävä lõpus sälg haigõs ja tuud es jõvvaki kaia, midä tõsõ möivä!» Saksamaalõ sõit Ilomäe talo preemiäkapstit näütämä ja mekmises pakma kah vast iks timä: Jaanussõl jää-i talotüü mant säänest aigu.

Jaanus rehkendäs, et täl saa joba 22 aastakka kapstakasvataja ammõtit. «Naksi talopidäjäs 13aastadsõlt, ku uma edimädse kapsta maaha panni,» seletäs tä. «Meil oll’ üts kõva naabrimiis, kiä kasvat’ kapstit ja möi näid sis hapnõst pääst Vinnemaalõ maaha. Ma kai, et kõva äri ja naksi kah ummi kapstit maaha pandma!»
Loe edasi: Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Ingrid Vooglaid,
ökoküla idee eestvedaja

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed