tähtpäev

Täna tähistame vanavanemate päeva

Heili Mägi foto. Allikas: Kadri Muhini fotoarhiiv

21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. Ameeriklastel langeb see tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga. (Allikas: Vikipeedia)

Võru linna teenetemärgi sai Ants Joonas

Tamula järvelaval toimunud Võru linna juubelikontserdil “Võru tähed” tunnustati tublimaid linnakodanikke. Välja anti linna teenetemärk, Võru linnapea vapimärgid ja tunnustuskirjad.
Juubeliaasta kaalukaima tunnustuse – Võru linna teenetemärgi pälvis kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas (pildil paremalt kolmas) , kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus. Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras (OMi 16.), Hillar Zahkna ja Janno Prants (OMi 18.), kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata.
Ants Joonase käe all on sirgunud v äga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani. Kes on temaga koos üles kasvanud, hindavad seda väga kõrgelt.
Tervislike ja sportlike eluviisidega Antsu on iseloomustatud järgmiselt: ettevõtlik, elurõõmus, hea huumorimeelega, korda nõudev, treenerina korrektne, täpne ja aegadest kinnipidav. Jagades oma hoolealustele töökasvatust ja isiklikuks eluks elutarkust, näitas ta oma eeskujuga, et tööd tuleb teha kirega. Laskmata teistele liiga teha, on ta väga heaks eeskujuks lastele ja oma lastelastele.
Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.
Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.
Linnapea tunnustuskirja said ka tänavused Võru linna kaunid kodud Kivi tn 6 (Inge ja Kuldar Kruuda) ja Kalmuse tn 2 (Eva ja Ülari Kõrran) ning konkursi “Lilleline Võru parimad Linda tn 4 (Jaana ja Kaido Kivilo) ja Vabaduse tn 1 (Semu kaubamaja, Pan-Estonian OÜ).
Ulis Guth

Võru Kandle suvelavastus “Maagiline pildivõru” viib rännakule läbi Võru linna ajaloo

Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Eesti Lipu Selts kutsub üles heiskama homme, 4. juuni hommikul, kõikjal meie riigilippe

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee — Foto: uuseesti.ee

Homme tähistame Eesti lipu sünnipäeva. Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamise pidustused algavad kolmapäeva, 4. juuni hommikul kell 7 piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni Toompeal. Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, peapiiskop Andres Põder ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Pärast pidulikku tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik külastada Pika Hermanni torni. Pika Hermanni torni saab minna kella 15-ni sissepääsuga Kuberneri aiast. Torni sissepääsu juures on Eesti lipu lugu tutvustav näitus ja teabetelk, kus Eesti Lipu Selts koos liputootjatega selgitavad lipu kasutamise korda. Lipu selts tutvustab oma 10-aastast tegevust ning liputootjad esitlevad oma tooteid. Pärast torniskäiku saavad külastajad kingituseks sinimustvalge käsilipu.

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

Talihari – meeste püha

Reede, 17. südakuul oli Maavalla kalendris taliharjapäev. Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise külge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Rahvakalender tunneb taliharjapäeva ka kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäü pühä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste püha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenüspäiv, tinnüspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

Taliharjapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse. Loe edasi: Talihari – meeste püha

Valgre muusika meenemünt jõuab müügile 7. oktoobril

Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.

Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.

Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Jakobsoni muuseum tähistab juubelit konverentsiga

Täna, 20. juulil tähistab Kurgjal asuv Carl Robert Jakobsoni talumuuseum oma 65. sünnipäeva konverentsiga. Välja antakse ka tänavused Jakobsoni preemiad.
„Konverents keskendub Carl Robert Jakobsoni panusele Eesti põllumajanduse arendamisel ja küsimusele, kuidas tänased põllumehed saaksid Jakobsonist eeskuju võtta,“ ütles Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. „Muidugi oli Jakobson väga mitmekülgne inimene ja paljudes eluvaldkondades oleks temalt õppida.“
Konverentsil antakse 25. korda üle ka C. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa parimale põllumehele ja haridus- ning kultuuritöötajale. Preemiad antakse välja koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Muuseumi juubeliüritused jätkuvad 31. augustil, kui Kurgjal toimub 20. talupäev.
C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Kuressaare tähistas eile oma 450. aastapäeva

Eile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.

Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm. Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.

Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Toomas Kiho annab Eesti Pangas toimunud priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaardi esitlusel tervikasjale autogrammi. Foto Urmas Saard

Tuleval kolmapäeval, 27. märtsil suure pidulikkusega tähistatava priiuse põlistamise päeva mastaapseimaks ürituseks võib kujuneda Eesti Rahvusringhäälingu ja „Terevisiooni“ eestvedamisel toimuv ja otse-eetrissegi jõudev ühislaulmine.

„Koorid Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Pärnus, ühinege, tuleb suur ühislaulmine,” kutsus „Terevisiooni” saatejuht Katrin Viirpalu kõnealusest ideest rääkides lauljaid üles.

Kolleegile assisteerinud Urmas Vaino lisas, et seltsis hõiskamisele ei oodata üksnes organiseerunud lauljaid ehk kooriliikmeid, vaid priiuse põlistamise päeva auks laulma on teretulnud kõik, kes isamaa jaoks nii olulisest päevast vähegi peavad.

„Olete oodatud, kui tahate sellest hommikust natukene teistmoodi hommikut, sest see on teistmoodi päev meie kõigi jaoks,” tõdes Vaino. „Ja kui tahate seda alustada teisiti, siis võimalus number üks on teha seda Eesti Televisiooni ja kõigi nende tublide Eesti koorilauljatega, kes on otsustanud meie ettepanekuga liituda.” Loe edasi: Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk.

Kuldne teenetemärk:

Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio. Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Täna mälestab Rakvere Palermo massimõrva ohvreid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.

Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen

Tondi Põhikool tähistab juubelit

17. jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.

Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.

Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.

Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.

Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.

Evi Kraan,

Tondi Põhikooli direktor

Lisateave: tel 655 7223

Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Kolmapäeval möödus 25 aastat Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Tähtpäevaks andis selts välja kogumiku “Eesti Muinsuskaitse Selts 25”.

Pidulikule koosviibimisele Tallinnas Pikal tänaval asuvas ajaloomuuseumi suurgildi hoones olid kokku tulnud nii toonased kui ka praegused muinsuskaitsjad üle Eesti ning esindajad välismaalt.

Lisaks oli kohal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel, mitu ministrit ning riigikogu saadikud. President Ilves rõhutas oma kõnes muinsuskaitse seltsi rolli Eesti Vabariigi taastamisel.

“Oma mineviku ja pärandi väärtustamine, sellega koos kasvanud rahvuslik iseteadvus ja seltsitegevus tegid võimalikuks Eesti riigi sünni,” ütles Toomas Hendrik Ilves. “Muinsuskaitse selts kodanikuühenduse, vabakonnana ei ole tänagi kaotanud oma eesmärki,” märkis president, nentides ühtlasi, et pärandit tuleb kaitsta nii, et muinsus säiliks, aga mitte tühjalt seisva asjana, vaid nii, et ka inimestel oleks võimalik koos pärandiga elada. Loe edasi: Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Rägo medaliga tunnustatakse Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.

Virge Tamme

Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Loe edasi: Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Rakvere kultuuritempel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidas eile 100. sünnipäeva

Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.

Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.

Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“

Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.

„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.

Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.

„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.

Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.

Käru tuletõrje tähistab 100 aastapäeva

Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.

Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.

Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.

Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.

Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.

Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>

Evelin Trink

Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht

Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents

Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.

Kogunemine 10.15-11.00

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus

„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)

„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)

Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt

Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt

„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)

„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)

„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)

Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.

Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.

Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134

Otepää Gümnaasium pidas pidu

3.oktoobril möödus 105 aastat esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest. Otepää Gümnaasium tähistas seda piduliku aktusega. Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Otepää Gümnaasiumis õpib 411 õpilast, õpetajaid on 43. Tegutsevad mitmed huviringid, 1909. aastal valminud hoones tegutseb Otepää Muusikakool. 2010. aastal renoveeriti põhjalikult koolihoone põhikorpus. Otepää Gümnaasium on aastaid on olnud eksamitulemuste pingereas Valgamaa parim kool. Sellel aastal oli gümnaasium 44. kohal, olles sellega lisaks ka Lõuna-Eesti maakoolide hulgas esireas.

Pidulikul aktusel tervitasid kooliperet Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Valga maavanem Margus Lepik, Otepää
vallavanem Merlin Müür ja teised külalised. Esinesid Otepää Gümnaasiumi õpilased, esmakordselt tõusis lipuvardasse kooli lipp, aktusel anti traditsiooniliselt üle kooli lõpusõrmused 11.klassile. Kuid juubeliüritused ei ole sellega veel läbi saanud, 6.oktoobril saavad kokku kooli endised õpilased, praegused ja endised õpetajaid ning koolitöötajaid. Kavas on palju põnevat – näiteks teevad oma etteaste kooli vilistlased.

Lisainfo: www.nuustaku.edu.ee