raamat

Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Neljapäeval, 2. juunil algusega kell 16 toimub raamatu „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ tutvustus ja avalik dispuut, kus keskkonnateemade üle arutlevad sotsioloog Mikko Lagerspetz, ökoloog Mihkel Kangur, keskkonnakaitsja Mari Jüssi ja kogukondlane Toomas Trapido.

Esitlus ja arutelu toimuvad Mare hoone ruumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus), neile järgneb vastuvõtt Mare aatriumis.

„Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele,“ sõnas kogumiku toimetaja, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja Airi-Alina Allaste.

„Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ näol on tegu esimese raamatuga sarjast „Elustiilid“, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Loe edasi: Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Urvastes kõneldakse täna kohapärimusest

Pühapäeval, 27. märtsil kl 14.30 kõneleb Valdo Valper Urvaste seltsimajas oma raamatust “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus”.

Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid. Väljaande lähema tutvustuse leiab siit.

Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

Täpsem info: Valdo Valper, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 55952908, e-post valdo.valper@gmail.com

Urvastes tutvustatakse raamatut kohalikust pärimusest

Sel pühapäeval kell 14.30 räägib Urvaste seltsimajas raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” üks kokkupanijaist, Valdo Valpri uuest teosest ja selle loomisloost.

“Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.
Foto: Kaile Kabun

Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse

Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.

Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.

Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.

Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.

Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.

Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com

Petrone “Minu Eesti” põhjal tehakse mängufilm

Ameeriklase Justin Petrone menukale „Minu Eesti” 1. osale on ilmunud vahetult enne Eesti vabariigi aastapäeva järg. Süldisööjate ja seenekorjajate maale tõi autori 2002. aastal armastus. Raamatu 2. osas tegeleb ameerika-eesti paar pereks kasvamise ning pesapunumisega, mis tänu Eestit haaranud kinnisvarapalavikule ning autori eksistentsiaalsetele kõhklustele just üleliia libedalt ei lähe.

Justin Petrone kirjeldab oma raamatut järgnevalt: „Üks mu peateemasid on saatuse ja vaba valiku vahekord, aga teine sama oluline teema on võõras olemine, sest mina, peategelane, olin Eestis võõras, ning samamoodi olin ma võõras täiskasvanute maailmas, ja samamoodi märkasin ma omavahelist võõrandumist eestlaste seas. Oluline fookus mu raamatus on Eestil, kes samuti on võõras ja uues rollis, hüpanud äsja välja eks-nõukogude orbiidilt ja sattunud skandinaavialikku tarbijaühiskonda. Muidugi saab seda raamatut võtta ka täiskasvanuks saamise loona, idealismi ja realismi konfliktina, ning samamoodi põrkuvad siin Ameerika ja Eesti, uus ja vana elustiil.”

Raamatu originaal on kirjutatud inglise keeles ning ka see, „My Estonia 2”, on Eesti poodides müügil.

„Minu Eesti” kahe raamatu põhjal on plaanis teha rahvusvaheline mängufilm, Petrone Printil on sellekohane leping kirjutatud alla produktsioonifirmaga Exitfilm.

„Armastuslugu läbi erinevate kultuuride põrkumise,” kirjeldab tulevast filmi produtsent Anneli Ahven. „Lugu tundub piisavalt üldistust pakkuv, et sellest võiks tulla mõnus meelelahtuslik film, mille kaudu maailmale Eestit tutvustada.” Praegu tegeleb Exitfilm tulevasele filmile välispartnerite otsimisega Soomest ja USAst. Võtted algavad 2012. aastal.

Justin Petrone kohtumine lugejatega tuleb Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu poes 11. märtsil ning Tartu Linnaraamatukogus 17. märtsil.

Palade kooli õpetaja tutvustab täna oma uut raamatut

01.veebruaril kell 15.00 toimub Palade Looodushariduskeskuses Palade põhikooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Helju Petsi romaani “Ussikuninganna Egle” esitlus.

Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.

Romaan on järg “Õnneõiteta sirelitele”, mis ilmus 2010.a.

Allikad: Pühalepa vald, Raamatukoi

Foto: Raamatukoi

Täna peetakse punktkirjapäeva

Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil. Loe edasi: Täna peetakse punktkirjapäeva

Metsamoori taimekosmeetika on kaante vahel

Võrumaa metsade vahel loodusest energiat ja ideid ammutav Metsamoor on välja andnud raamatu „Metsamoori taimekosmeetika”.

„Olen elanud looduse rüpes 20 aastat – jälgides, püüdes mõista ja kogedes looduses peituvat väge. Usun, et iga taim on vaimne olend, kellel on oma energeetika ja seeläbi mõju inimolendile. Selles raamatus püüan seletada oma mõtteid looduse ja inimese koostoimimisest: kui kutsud taimed endale appi, on hea teada, millest nad sinuga räägivad, millist infot annavad ja kuidas sind aidata saavad,” ütleb Metsamoor ise.

Raamat sisaldab hinge ja ihu ilu väestamiseks üle saja retsepti.

Tori rahvarõivastest ilmus raamat

Pärnumaa Tori valla Randivälja külaselts andis välja raamatu kodukandi rahvarõivastest. Kihelkonna rahvarõivaid tutvustava raamatu koostamise eestvedajateks olid seltsi liikmed Anne Rätsep, Anne ja Mart Ruumet.

Mõte koostada raamat oma kihelkonna rahvarõivastest said koostajad tänu Tori inimeste huvile oma kodukoha ajaloo ja rahvarõivaste vastu.

Raamat sisaldab autentset materjali, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja Pärnu muuseumist. Raamatus on trükitud ka erakogudes hoitavaid emotsionaalse väärtusega vanu fotosid ja esemete kirjeldusi.

“Meie eesmärk oli raamatukaante vahele koguda baasmaterjal, millele toetudes saavad rahvarõivaste huvilised valmistada Tori kihelkonna rahvarõivaid või kasutada kohalikke ornamente nüüdisaegsetele rõivastele rahvusliku eripära andmisel,” rääkis Rätsep ajalehele Pärnu Postimees. “Samuti pakub raamat ideid kodude kujunduseks.”

Ilmus raamat talvistest aialindudest

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastus Menu koostöös on ilmunud raamat “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”.

Raamatust leiab juhised lindude toitmiseks, toiduvalikuks ja toidumaja ehitamiseks ning 30 tavalisema talvise aialinnu joonistused ja tutvustused. Lisaks on juttu sellest, kas ja miks on vaja linde toita ning miks ja millised linnud rändavad.

Soomaa sõprade selts õpetab lootsikut looma

Soomaa sõprade seltsi eestvõttel on välja antud trükis „Lootsiku loomine”, milles Olja Kortsu joonistuste ja Hans Väre teksti kaudu saab lugeja teada haabjameister Aadu ja tema pojapoja Johannese loo, kirjutab ajaleht Sakala.

Kõige paremini sobib 22leheküljeline lugemispala lastele, kuid ilmselt on huvitav ka täiskasvanutele.

Raamat kõneleb sellest, kuidas Soomaal elav haabjameister Aadu teeb koos lapselapse Johannesega valmis ühepuulootsiku. „Lootsik on väga tugev Soomaa kultuuripärandi element ja selle tegemiseks kasutatakse täiesti omamoodi tehnoloogiat,” ütles Soomaa sõprade seltsi liige Tiina Korts.

„Minu silmis on Soomaa olnud Eestimaa ürgsuse sümbol, lootsik on aga olnud omakorda Soomaa sümbol,” kommenteeris jutustuse autor Hans Väre. Ta lisas, et ainult selle raamatu põhjal ei suuda ilmselt keegi haabjat valmis teha, või mine tea – mõni meistrimees võib ju proovida.

Raamatut „Lootsiku loomine” jagatakse tasuta Soomaa külastuskeskuses, Riigimetsa Majandamise Keskuse infopunktides ja Viljandi turismiinfokeskuses.

Grethe Rõõm esitleb reedel Rõuges uut lasteraamatut

Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.

“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.

Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”

Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.

Tartus saab tutvuda Soome kauneimate raamatutega

Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril 2010 kell 12.15 avatakse Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli raamatukogus (Tolstoi tn õppehoone, sissepääs Tähe tn 38A) näitus 2009. aasta Soome kauneimatest raamatutest.

Soome raamatukunsti komitee on valinud Soome kauneimaid raamatuid alates 1946. aastast. Eestis saab Soome kauneimaid raamatuid näha Soome instituudi vahendusel alates 2003. aastast. Loe lähemalt siit.

Allikas: Soome Instituut

Valminud on raamat Raadi mõisast

Laupäeval, 27. novembril kell 13 esitletakse Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis Eesti Rahva Muuseumi ja tema sõprade seltsi ühistööna valminud albumit „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi mõisa lugu jutustatakse üle 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste kaudu. Esitlusel täiendavad raamatut kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, akadeemik Anto Raukas ja maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt on saadud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust.

Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste meelispuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja see protsess jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli.

Praeguseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna oma uus kodu ehitada.

„Raadi raamatu” on koostanud Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv.

Rohkem infot: www.erm.ee

Kati Lumiste reisiraamatu esitlus Von Krahlis

Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.

„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.

Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.

Raamatulaat Elvas aitab raamatud teisele ringile

Elva raamatukogus on oktoobrikuus taas tulemas raamatulaat, kus inimesed saavad ise tasuta ära anda raamatuid ning hankida endale seni puuduolev või uus huvipakkuv raamat.

Kui sul on kodus heas korras häid raamatuid, mida sa ise enam ei vaja, kuid mis võiks kellelegi meeldida, siis vii need kuni 10. oktoobrini Elva raamatukokku. Toodud raamatud sorteeritakse, et laadapäevadel inimestele jagamiseks välja panna. Oodatakse põnevat valikut, taasleidmist ja uue avastamist, rõõmsaid andjaid ja saajaid.

Lisainfo telefonil: 7456755, e-post: raamatukogu@elva.ee

Ilmus “Lavakooliraamat 2”

EMTA Lavakunstikooli ja Eesti Teatriliidu koostöös ilmus “Lavakooliraamat 2”, mis koosneb intervjuudest lavakooli õppejõududega. 2. köites vastavad küsimustele Laine Mägi, Peeter Tammearu, Anne Türnpu, Elmo Nüganen, Hendrik Toompere, Kärt Tomingas, Jaanus Rohumaa, Katri Aaslav-Tepandi, Indrek Sammul, Peeter Raudsepp, Tiit Ojasoo ja Mart Koldits.

2. köite koostaja Kalju Orro, toimetajad Reet Neimar ja Piret Kruuspere. Kujundaja Kersti Tormis, tehniline toimetaja Anne Saagpakk, nimeregistri koostaja Heidi Aadma. Trükk – Tallinna Raamatutrükikoda.

Ühtlasi ilmub kordustrükina “Lavakooliraamat 1” (esmatrükk 2007, toimetaja Reet Neimar). Raamatute väljaandmist toetas Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.

“Lavakooliraamatu” kaks köidet keskenduvad teatrikooli töisele poolele, koondades 28 (16+12) intervjuud/vestlust teatripraktikutega, kes on ise lavakoolis õppinud ja hiljem seal õpetama asunud (kahe erandiga – GITISe haridusega Ingo Normet ja Kaarin Raid). Vestluste aluseks on ühine küsimustik, mille põhiskeemi koostasid Ingo Normet ja Kalju Orro. “Lavakooliraamatu” põhimõtteline eelkäija on intervjuude-põhine “Lavastajaraamat” (Tallinn 2001).

“Lavakooliraamatut” võib nimetada ka õpetaja-raamatuks, kuna puudutatakse teatrikoolituseküsimusi nii kooli kontekstis kui ka laiemalt. Samas on tegemist läbilõikelise jäädvustusega eesti teatri- ja kultuurielust, omamoodi ajakajastusega. Raamat on varustatud ka rohkete kultuurilooliselt kõnekate fotodega.

“Lavakooliraamatu” 1. köites saavad sõna Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Rudolf Allabert, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Merle Karusoo, Kaarin Raid, Maret Mursa, Anu Lamp ja Ingo Normet.

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.  Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.