projekt

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF

VAT Teatris loetakse täna noortenäidendeid ette

Täna õhtul kell 19.30 loetakse Euroopa teatrivõrgustiku Platform11+ Tallinna noortekogunemise raames Rahvusraamatukogu teatrisaalis ette katkendeid uutest Argentiina, Slovakkia, Tšehhi, Briti ja Eesti-Ungari noortenäidenditest. Teiste seas on ka katkend Eesti ja Ungari koostöös valmivast näitemängust „HELP”, mille autoriteks Aare Toikka ja Péter Horváth. See on lugu kahest noorest, tüdrukust ja poisist, kes satuvad ootamatult äärmuslikesse tingimustesse. Nad on eemal turvalisest keskonnast, nad ei tea, mis nendega homme juhtub.

Katkendeid loevad näitlejad Meelis Põdersoo ja Agnes Aaliste ning Tallinna 32. keskkooli teatriklassi noored. Ettelugemise lavastaja on Ago Soots.

Projektis Platform11+ osaleb koos VAT Teatriga 13 teatrit 12st Euroopa riigist. Kõiki osalejaid ühendab professionaalsus ja huvi pakkuda 11-15-aastaste noorte sihtrühmale uusi võimalusi kultuurielus osalemiseks. Üks olulisemaid Platform 11+ eesmärke on luua ja lavastada noortele uusi näitemänge, kaasates tööprotsessi nii professionaale kui noori endid.

Platform 11+ noortekogunemisel Tallinnas 23.-30. oktoobrini osaleb 40 noort Eestist, Inglismaalt, Slovakkiast ja Tšehhist. Kaheksa koosoldud päeva jooksul osalevad noored mitmekesistes õpitubades, kus lihvitakse oma ala tõeliste asjatundjate käe all oma mõtete ja tunnete väljendamise oskust ning näitlejameisterlikkust. Kogunemine lõpeb noorte kaasatoodud lugudest kokku pandud suure ühislavastusega “Sinu elu käsiraamat”, mis etendub 29. oktoobril kl 21 Rahvusraamatukogus.

Mikitamäe väärtuslikud alad said piiritletud

Mikitamäel sai valmis valla üldplaneeringut täpsustav miljööväärtuslike alade teemaplaneering “Setomaa kultuuripärand”. Planeeringu koostamise raames määratleti täpsemalt miljööväärtuslike alade arv, täpsustati nende piirid ning määratleti täpsemalt nende planeerimis- ja hoonestamistingimused.

Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on miljööväärtuslike alade väärtuse teadvustamine kohalike elanike seas. Teemaplaneering on aluseks ja abiks vallavalitsusele miljööväärtuslike alade arendamisel, Põhja-Setomaa omapära säilitamisel ning selle tutvustamisel külalistele. Käesolevale teemaplaneeringule toetudes on võimalik taotleda ka toetusi külade hoidmiseks ja hooldamiseks vastavatest fondidest.

Mikitamäe vald on ajaloolise Setomaa kõige põhjapoolsem vald. Mikitamäe valla põhjaosas on juba vene vanausuliste külad ja kultuur. Sellest tulenevalt on suhteliselt väikese valla erinevatel aladel erinev ajalugu, kultuuritaust ja kombed, samuti erinev elustiil ja ehitustavad.

Planeeringuga saab tutvuda Mikitamäe valla kodulehel www.mikitamae.ee.

Tartu loomemajanduskeskus sai arenguks 4,4 miljonit

Tartu loomemajanduskeskus sai Läänemere piirkonna programmist 4,4 miljonit krooni projekti Urban Creative Poles elluviimiseks. Projekt toob kokku viis Läänemere piirkonna linna eesmärgiga tugevdada neis linnades loomemajanduse arengut ja väärtustada loomemajandusega seotud ettevõtmisi.

Projektis osalevad peale Tartu keskmise suurusega linnad Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Lätist, igas linnas on kaks projektipartnerit – linnavalitsus ning loomemajanduse valdkonnas tegutsev uurimis- või koordineerimisasutus. Tartut esindavad projektis linnavalitsus ja loomemajanduskeskus. Tartu linna panus projekti on ligi 600 000 krooni.

Tartu loomemajanduskeskuse arendusjuht Külli Hansen ütles positiivset uudist kommenteerides, et tänu projektitoetusele saab Tartu liikuda oma tegevuses uuele tasemele ning võrrelda Tartu loomemajanduse arengut teiste Euroopa linnadega.

“Projektis saame teha koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega palju laiemal tasandil ning alustada protsesse, mis aitavad kaasa uute töökohtade tekkele ning suuremale innovaatilisusele loomemajanduse valdkonnas,“ sõnas Hansen.

Tartu linn osaleb kolme projektiaasta jooksul erinevates linnadevahelistes ühistegevustes, nagu rahvusvahelised koolitused ja mentortegevused, rahvusvaheline turundus ja muud osalevate linnade koostöötegevused.

Tartul on projektis ka kaks kaalukamat kohustust, mille kaudu saab toetada kohalikke ettevõtjaid. Esiteks tuleb korraldada suurem rahvusvaheline konverents, mis keskendub loovettevõtluse arendamisele. Teine ülesanne on välja töötada kogu projekti tulemusi ja teadmisi koondava internetikeskkond. „Loodame teha niisuguse keskkonna, mis edastab sisukat infot kogu projekti ja kõikide projektis osalevate linnade kogemustest ning on samas kasutatav käsiraamatuna teistele Euroopa linnadele, mis soovivad oma loomemajanduse valdkonna arengut süsteemselt planeerida,“ lisas Külli Hansen.

Tartu loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin sõnas, et projekti kaudu toob loomemajanduskeskus Tartusse 4,4 miljonit krooni, mille eest saab tellida teenuseid ja pakkuda tööd paljudele Tartu linna ettevõtjatele. „Loodame projektiga tõsta Tartu kui rahvusvaheliselt tunnustatud loova ja ettevõtliku kultuurilinna mainet,“ lisas Oreškin.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Kohaliku omaalgatuse programmi tähtaeg homme

1. oktoobrini ehk homseni saavad mittetulundusühendused esitada taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi II taotlusvooru.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada nii maa kui linna mittetulundusühenduste omaalgatust, kaasata kogukonnaliikmed kohalikku arengusse, tugevdada koostööd kohalikul tasandil ja tõsta elanike vastutust kohaliku elu arendamise eest. Programmist saavad toetust avalikes huvides tegutsevad seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille liikmeteks või asutajateks ei ole kohalik omavalitsus ega riik. Linnades ei saa toetust taotleda seltsingud.

Toetuse suurus on kuni 25 000 krooni. Toetuse määr on maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja oma- ja projektipartnerite kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, sealhulgas vähemalt 5% rahalist panust. Programm arvestab ka mitterahalise tööpanusega, nn talgutööga projekti elluviimisel.

Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, teeb komisjon otsuseid ka taotluste osalise rahastamise kohta. Lähtutakse võimalusest toetada posiitiivse hinnangu saanud taotlusi, vähendades eelarvelist kogusummat kulutuste arvelt, mille tegemata jätmine projekti elluviimist ei takista.

Toetust saab kasutada:
•avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks
•tegevuseks vajalike vahendite soetamisel
•kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivaks tegevuseks
•külade arengukavade koostamiseks
•kohalikku arengut käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks
•kohalikku arengut käsitlevate ja koduuurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks
•kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks
•kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks

Info kohaliku omaalgatuse programmi ja taotlusvormide kohta www.eas.ee

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Pärnumaa Kodukandi vabatahtlike projekt
alustab septembris

Pärnumaa Kodukandi projekt „Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” sai rahastuse Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt ning alustab septembris oma tegevustega.

Projekti ideeks on saavutada olukord, kus maakonnas toimib vabatahtliku tegevuse koordineerimine, pakutakse koolitust ja nõustamist, teavitust ning vabatahtlike vahendamist nii vabatahtlikele kui ka organisatsioonidele.

Praegu Pärnumaal vabatahtlike tegevuse süsteemset koordineerimist ega koolitusi ei toimu. Koordineerimatuse ja vähese teavituse tõttu jääb Pärnumaal kasutamata väga paljude potentsiaalsete inimeste vabatahtlik panus, juurde jäävad loomata lisaväärtused, mida just vabatahtlikud saaksid anda.

Kuidas vabatahtlike koordineerimine Pärnumaal võiks toimuda, ongi projekti arutelude põhiteemaks. Kaasates erinevate organisatsioonide, avaliku sektori ja ettevõttjate esindajaid, töötatakse välja maakondliku vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudel. Peale aruteludele toimuvad projekti käigus koolitused, käivitatakse maakondlik vabatahtliku tegevust kajastav koduleht, koostatakse vabatahtlike ja organisatsioonide andmebaas, koondatakse elektroonilised juhendmaterjalid vabatahtlike kaasamiseks.

Tõstmaks Pärnumaa kodanike, ühenduste, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate teadlikkust, huvitatatust ja motiveeritust osalemaks vabatahtliku tegevuse arendamises, toimub projekti vältel pidev teavitustöö vabatahtliku tegevuse võimalustest kohalikus meedias, toimuvad kohtumised koolides erinevate organisatsioonide esindajatega ja infopäevad maakonnas. Projekti tegevused võetakse kokku projekti lõpuseminaril mais 2011. Projekti tegevuskava ja käiguga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda Pärnumaa Kodukandi kodulehel www.parnumaakodukant.ee.

Projekti kogumaksumus on 226 975 krooni, sellest rahastas KÜSK 199 775 krooni ning kaasfinantseering on 27 200 krooni. Projekti partnerid on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, MTÜ Nooruse Maja, MTÜ Kodanikujulgus, Eesti 4H ja Punase Risti Pärnumaa selts. Kaasatud on Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit.

Projekti esimene arutelu, mis on suunatud organisatsioonide esindajatele, toimub juba 28. Septembril Pärnu maavalitsuse IV korruse saalis. Kõik, kes tunnevad, et tahaksid maakonna vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudeli väljatöötamisel osaleda, on oodatud.

Lisainfo: Eha Paas, MTÜ Kodukant Pärnumaa projektijuht ehapaas@gmail.com

Pühapäevane Kolkja sibulapidu
on avalöök Peipsimaa meistrite projektile

Pühapäeval, 12. septembril kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusesse suurele sibulapeole.

Aime Güsson ja Kairi Villemson MTÜst Piiri Peal soovitavad kohale tulla oma sibulate, sibulapatsi või sibulatoiduga. Viimast võib valmistada ka koha peal, kuid sel juhul tuleks oma tulekust teada anda hiljemalt 9. septembriks, eriti kui vajatakse lõkketuld, elektrit vms.

Peipsi sibul õitseb. Foto: www.peipsimaa.blogspot.com

Peol valitakse „Sibul 2010“ – kandidaatide puhul hinnatakse maitset ja sibulapatsi väljanägemist. Veel vestetakse mitmes keeles sibulamuinasjutte ja loetakse sibulaluuletusi, tehakse koos erinevate rahvaste sibularoogasid ja maitstakse kohalikke hõrgutisi, räägitakse sibulast maailma kultuuriloos, vaadatakse Cipollino multikaid, avatakse kunstinäitus „Meie – sibulad“. MTÜ Piiri Peal tutvustab Peipsimaa meistrite projekti. Pidu saab teoks iga ilmaga.

Peo korraldab Kolkja külaselts ja see on projekti “Saame koos Peipsimaa meistriteks!” avaüritus. Projekti käigus koolitatakse Peipsi piirkonna vabaühenduste (MTÜde) huvilisi ja liikmeid. Algust tehakse giidide koolitusega eesmärgiga aidata kohalikel inimestel töötada omakandi giidina ja seeläbi elatist teenida.

2011. aastal algavad käsitööhuvilistele tootearenduskoolitused, kus õpetatakse oma töödega eristuma ning tegema piirkondlikku (nt Torma, Kodavere, Iisaku, vanausuliste jne) traditsioonilist käsitööd tänapäevases võtmes.

Projektis on oodatud osalema Peipsimaa inimesed, kes tahavad õppida juurde uusi teadmisi ja neid rakendada tulu teenimiseks. Ühineda võivad eestlased, venelased, ukrainlased, juudid, setud, valgevenelased, lätlased, poolakad, soomlased, hispaanlased ja kõik teised, kes Peipsimaal elavad. Usu- ja vanusepiiranguid pole. Eriti on oodatud inimesed, kes ei oma Eesti kodaniku passi. Kõik koolitused ja tegevused on osalejatele tasuta.

Lisainfot jagavad Aime Güsson, tel 5690 2502 ja Kairi Villemson, tel 5662 9329. Projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, toetavad kultuuriministeerium ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Projekti tegevused hõlmavad Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaad ja kestavad 2011. aasta juunini. Projekt lõpeb Pliinipeoga 2011 kevadel.

Vaata ka:
www.peipsimaa.ee
www.peipsimaa.blogspot.com

Nõuni järve ääres valmis avalik supluskoht

Palupera vald alustas koos MTÜga Nõuni Loodus- ja Arenduskeskus Nõuni puhkeala rajamist. Esmalt valmis järveäärne avalik ujumiskoht, teatas Palupera vallavalitsus.

Planeeritud töödega jõuti valmis augusti lõpuks. Täid rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (585 000 krooni) ja kohalik omavalitsus (74 000 krooni). „Suvekuumuses ja jahutavas järvevees osales paljaid abikäsi ja –jalgu mitukümmend paari, neile kõigile tänusõnad!” ütles Palupera vallavanem Terje Korss.

Jätkuprojektide käigus on kavas süvendada ja puhastada ujuvsilla väline järvepõhi, vedada sinna lisaliiva, pikendada ujuvsillda, rajada välikäimla jne. Nõuni järve madal kaldaala sai projektiväliselt juba sel aastal mudast puhastatud ja süvendatud nii, et see oleks väikelastele ohutu.

Terje Korss loodab, et uut ujumiskohta kasutatakse tuleval suvel nii tihedalt, et veetaimestik seal taas võimust ei võta.„Iga rajatud ja kasutatav objekt vajab edaspidigi pidevat hoolt ja kulu, et loodut säilitada. Kasutagem ja hoidkem puhkeala, takistagem lõhkujaid-reostajaid ja parkigem oma sõiduk vaid parklasse!” lisas ta.

Puhkeala rajamine. Foto: Palupera vald

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.

Jägala Linnamäele kavandatakse külastuskeskust

Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.

Jägala linnamägi on unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Teadaolevalt on linnus rajatud 7.-8. sajandil, kuid inimesed on selle koha peal elanud juba 5000 aastat tagasi, hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud nöör- ja kammkeraamika ning leeasemed. Linnust uuriti juba aastatel 1920-23 A. Spreckelseni, A. Friedenthali ja A. M. Tallgreni poolt. Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

Jägala linnamägi. Foto: vikipeedia

Missos avati ettevõtlus- ja külatuba

Misso vallamaja esimsel korrusel avati neljapäeval, 19. augustil ettevõtlus- ja külatuba. EASi Setomaa arengu programmi toetusel Misso vallas ellu viidud projekti tulemusena internetiseeriti Misso aleviku ettevõtlus- ja külatoa kõrval ka Tsiistre külatare ja Luhamaa külatare, teatas Misso vallavalitsus.

Lasva vallas sünnib uus traditsioon

Laupäeval, 21. augustil antakse Haanja vallas Tamme puhkemajas avapauk üheksa kuud kestvale projektile „Noored ulatavad käe”, mis toob kokku Lasva valla aktiivsed inimesed, nii noored kui ka vanad.

Kodanikuühiskonna sihtkapitali poolt rahastatav projekt keskendub Lasva valla külaseltside ja noortetubade vahelise koostöö ergutamisele. staatuse tugevdamisele ning seltside tegevuse nähtavamaks muutmisele. Projekti käigus toimuval neljal seminaril arutatakse läbi huvitavate meetodite võimalusi koostööks ja arenguks. Räägitakse interneti kommunikatsioonlahendustest ja -võimalustest. Lisaks toimuvad vahetegevused, kus oma piirkonnas seminaril arutatud praktiseeritakse ja konkreetseid tegevusi tehakse.

Loe projektist lähemalt, avaseminari kava