Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale

Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki  Setomaal, Karjalas ja Mordvas.

Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi

Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid.  18 ekspeditsiooni vältel  salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse.  Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Foto: www.folk.ee
Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Pärimusmuusika Ait alustab reedel uut hooaega

Viljandi Pärimusmuusika Ait avab reedel, 10. septembril oma kolmanda hooaja ja kostitab sel puhul publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsumuusikaga.

Peo juhatab sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes toob koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut septembris ilmuvalt teiselt autoriplaadilt. Õhtu peaesineja on legendaarne ansambel Lindpriid. Peo võtab kokku hoogne sussisahistamine, kus tantsuks mängivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Janne Suits jt.

Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. “Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, ongi ehk selle õhtu kõige olulisemaks märgiks,” rääkis Suits.

Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad algavat hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Keha”, olles edasiarenduseks suvisele pärimusmuusika festivalile, mis keskendus tantsule.

Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.

Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. Lõikuspeo eel toob pärimusmuusika keskus Tallinnasse ja Tartusse Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovskiy.

Loe lähemalt www.folk.ee

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!