Laupäeval, 29. juulil 16.30 Põltsamaa vallas toimuvale Lustivere piirkonna külade päevale annab ajaloohõngu kohalike elanike etendatav näitemäng „Lustivere mõisa lood”.
Näidendi “Lustivere mõisa lood” peaproov. Vello Pelissaar lõõtspilliga
Autori, Lustivere põhikooli õpetaja Lea Lintsi sõnul toimub näitemängu Lustivere mõisa lood tegevus 20. sajandi esimese kümne aasta vältel.
Ajaloost teada olevateks tegelasteks on mõisnik von Wahl, kutsar Pohlak, autojuht Roos. Veel tegutsevad näidendis lüpsinaised, sepapoisid, pagarid ja mitmed teisedki kunagised Lustivere kandi elanikud.
Lea Lints märkis, et näitlejate seltskond liigub koos pealtvaatajatega Lustivere külas ühest paigast teise.
„Kõige ees läheb teenekas kultuuritegelane Vello Pelissaar, kes mängib lõõtspilli. Vanaaegse auto näitemängu toomine osutus keeruliseks. Külla aga lööb kaasa hobune, kes toodud Pajusi vallast Kalana külast asuvast majapidamisest,” tutvustas Lints. Loe edasi: Lustiveres mängitakse laupäeval näidendit mõisaelust
Pajusi teatri näitleja Anni Õnneleid lavastuses “Kunagi ei saa turul õiget hinda”.
Jõgevamaal paiknevas looduskaunis ja kultuuriloohõngulises Pajusis on teatrikunstiga tugevad seosed. 1980. aastate teisel poolel juhendas siin näiteringi tunnustatud operetinäitleja ja koomik Vello Viisimaa. Praegugi tegutseb Pajusi rahvamajas Pajusi teater . Laupäeval 29. aprillil on trupi esituses Aidu koolimaja saalis esietendus „Kunagi ei saa turul õiget hinda“.
Näidend põimib endasse Soome ja Euroopa Liidu temaatika, ennekõike soovitab aga portaalile Külauudised intervjuu andnud lavastaja Tarmo Kruus tähelepanu pöörata üldisematele inimsuhetele ja universaalsematele probleemidele.
Millised olid esimesed mõtted, kui Pajusi teater soovis mängida näidendit „Kunagi ei saa turul õige hinda”, mis valminud Sirkku Peltola näidendi „Soome hobune“ ainetel, või pakkusite idee ise välja?
Alusmaterjali valikul tuli esimene tõuge küll lavastajalt, aga näitlejad võtsid materjali väga positiivselt vastu. Huvitaval kombel ei ole Pajusi teatri varasematel lavastustel maaelu temaatikat, kasvõi keskkonnana, väga tihti puudutatud ja juubelihõngulisel viiendal aastal tundus sobilik ka sellesse teemasse süüvida. Külateater, nagu me oleme, kui klassifikatsiooni uskuda. Loe edasi: Pajusi teater paneb Aidu koolimajas „kappama“ Soome hobuse
Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu
Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.
Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.
„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.
„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”
„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.
„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.
„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Loe edasi: Torma valla eakate peol toonitati põlvkondade ühtekuuluvust
“Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati MääritsJohannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.
Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.
Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.
Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!
Erik-Jürgen Määrits Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane
19. ja 20. juunil ehk täna ja homme esitab Tallinna tugikeskuse Juks näitetrupp Võru folkloorifestivalil esmakordselt etendust”Ja lugu sündis maailma”(Aafrika muinasjutu ainetel. Lavastust mängitakse mõlemal päeval kell 12.30 kultuurimaja Kannel väikeses saalis.
Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sissepääs prii.
Juksi näitetrupp on praeguseks tegutsenud seitse hooaega. Aastate jooksul on valminud mitmed eriilmelised etendused, esinetud on nii oma asutuses kui ka väljaspool. 2008. aastal osales Juks esmakordselt etendusega „Keisri rebasejaht“ Tartu Sadamateatris üleriigilisel erivajadustega laste ja noorte teatrifestivalil Savilind. Etendus võeti hästi vastu. 2009. a kevadeks valmis „Mängime tsirkust“ ja Savilinnu festivalile sõitis 16 noort. Toredad loomakarakterid, temperamentne tsirkusedirektor, leidlikud kostüümid pakkusid vaatajale nauditava teatrielamuse. Põhja-Ameerika indiaanlaste tšerokiide müütilisel lool põhinev etendus „Ämblik otsib päikest“ andis väga hea koostööoskuse.
Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis “Pulmad”. Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu
Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.
Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.
“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.
“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.
Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”
“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”
Koigi kultuuriseltsi näitering esitab 29. septembril Koigi mõisa saalis kaks Eduard Vilde külajanti “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”.
Kaasa teevad: Jaak Kalits, Liis Puhmaste, Tiiu Kajak, Klarika Lussmann, Asta Kivi, Hugo Kink, Raivo Porr, Valve Tetsmann, Olev Visnapuu, Endel Rudi, Kersti Kangro, Laivi Nuut, Pille-Riin Kranich, Maire Lužetskaja, Külli Puumets, Evi Ojasalu, Tiiu Haak, Eevi Kink ja Elle Russak. Lavastaja Ene Puhmaste.
Etendust toetavad Koigi vallavalitsus, Endel Rudi, Saima Klaas, Kätlin Puhmaste ja Kristel Larven.
Etendust mängitakse 29. septembril kell 16. Pääse 2.50 eurot, lastele tasuta.
Laupäeval, 24. novembril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris Urmas Lennuki kirjutatud, lavastatud ja kujundatud „Remondimees“. Lavastuse helikujundaja on Taavi Toom ning valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas.
„Remondimehe“ keskmes on ema ja tütar. Nende suhted pole kõige paremad. Võib olla on asi selles, et nad elavad koos ja neil pole meest ega isa. Võib olla on aga asi ka selles, et nad lihtsalt hoolivad üksteisest väga. Armastus on mõnikord väga keeruline. Ühel päeval satub nende korterisse remondimees Nikolas, kellel on seljas inglitiivad. Miks? Ja mida Nikolas neis kahes naises muudab? Selles ongi küsimus.
„Kindlasti ei ole minu kui lavastaja ja kirjutaja sõnum ainuõige ja eksimatu, aga selles on lootust. Usku inimesesse, kes elab „kantseliitlike“ sõnade taga. Usku, et maailm ei lakka olemast, kui üks kolmekümne aastane tüdruk meest ei leia,“ ütles autor ja lavastaja Urmas Lennuk „Lavastajana võin öelda, et kolm Vanemuise näitlejat teevad head rollid. Olen näinud ja imetlen neid näitlejaid siiralt. Saab itsitada, aga saab ka nukrutseda. See on tänapäev ja tänased inimesed,“ lisas ta.
Laupäeval, 3. märtsil kell 19 toimub Rõuge rahvamajas teatrikuu avapidu. Kambja näiteringilt naljamäng “Lonni otsib meest” ja tantsule kutsub Mait Maltis. Vaheaegadel esitavad lõbusaid sketse külalisnäitlejad Lätist (eesti keeles). Avatud puhvetinurk. Rahvamajas eelmüügipiletid ainult 5 eurot, alates 1. märtsist 7 eurot. Rõõmsa kohtumiseni kevadkuu esimesel laupäeval! Info tel 5061267, 53026770.
Foto: et.wikipedia.orgJärgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.
Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.
Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive
Tänavusest Haapsalu linna jõulupuust saab tuleskulptuur, millega võetakse vastu Hiina uusaasta. Sündmus leiab aset 23. jaanuaril algusega kell 18 Kastinina ja Vasikaholmi ranna vahelisel alal, kuhu kerkib ka Haapsalu Kunstikooli õpetaja Inderk Jetsi juhendamisel valminud skulptuur.
Draakon kuulub Hiinas heatahtlike müstiliste olendite hulka, kes toob kaitset ja külvab edu. Draakoni energias aastad on lasterikkad, inimesed soovivad sel perioodil abielluda, teevad karjääri või käivitavad uusi projekte. 23. jaanuaril algav Draakon kannab endas vee energiat, mis on pidevas kulgemises nagu suur lai jõgi. Selline energia on harjunud tormakalt, ettevaatusabinõusid järgimata edasi liikuma. Nüüd sõltub palju sellest kuidas inimene algavaks aastaks on end ette valmistanud.
Vesidraakoni saabumist aitab vastu võtta Haapsalu Gümnaasiumi teatritrupp “Või midagi sellist”, kes teeb etteaste Draakoniaasta teemal. Tervitussõnad ütleb Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarm, põletatakse linna jõulukuusest valmistatud tuleskulptuur ja kindlasti saab kuulda, mida Vesidraakon toob just Sinule.
Kalju Komissarov. Foto: draamateater.ee20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.
Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.
Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.
Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit
Hetk etenduselt "Palat nr 9". Foto: uus.eksperimentaalteater.com 20. aprillil algusega kell 19 lõpetab Põlva Eksperimentaalteater Arvo Pärdi muusikale kirjutatud lavastusega «Palat nr 9» Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse underground’is hooaja, tänades ühes sellega kõiki koostööpartnereid, abilisi ja sõpru ning teatri esimesi tegijaid.
Sel aastal esines teater mitmel korral Põlvas, kuid lisaks kodupublikule sai 5. hooaja lavastusi näha ka Kanepi, Värska ja ka Haanja rahvas.
20. märtsil Värska Kultuurimajas toimunud Põlvamaa harrastusteatrite festival tõi Põlva Eksperimentaalteatri etendustele «Kassett» ja «Palat nr 9» festivali laureaadi tiitli. Ühtlasi märgiti parimaks meesosatäitjaks Andre Sikkal (Vince’i osa eest lavastuses «Kassett»), parimaks naisosatäitjaks Helje Põvvat (Kargu osa eest lavastuses «Palat nr 9») ning parimaks kõrvalosatäitjaks Egne Ende (Õe osa eest lavastuses «Palat nr 9»). See on teist aastat järjest, mil Põlva teatri lavastusi premeeriti maakondlikul tasandil parima tiitliga (möödunud aastal «Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud»). Kokku osales festivalil viis lavastust. Loe edasi: Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja
Pipi PikksukkTõstamaa Lasteaia vanema rühma lapsed tegid vanematele kena üllatuse.
Õpetaja Ene Tamme juhatusel esitati näitemäng “Pipi Pikksukk – ehk vahvamad hetked kõigile armsast raamatust”.
Kuidas ja mismoodi kõik kulges saab selgeks sellest videofilmikesest.
Näidend on saadaval ka DVD-l näitamiseks parema kvaliteediga koduses DVD mängijas.
