mets – Lehekülg 3 – Külauudised

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Reedel, 7. oktoobril kell 19 toimub Võru kultuurimajas Kannel kontsert “Eesti metsa lugu – Nõukogude aeg”, kus esineb Weekend Guitar Trio ja nõukogudeaegsest metsaelust pajatab Vladislav Koržets.

Eesti Kontserdi ja RMK koostöös sündinud kontserdsari on ainukordne ühisprojekt, millega Eesti metsa lugu jõuab mitmekümnesse Eestimaa paika, sageli sellistesse ebaharilikesse kohtadessegi, kus tavapäraselt pole harjutud kontserte kuulama.

Tõtt öelda polegi tegemist klassikalise kontsert-ettevõtmisega, vaid tänavuseks rahvusvaheliseks metsa-aastaks loodud sulandusega kvaliteetsest muusikast ja Eesti metsa lugu pajatavast kõnelejast.
Kogu „Eesti metsa lugu“ jaguneb ajaloolisteks etappideks ning igal üksikul kontserdil keskendumegi ühele etapile. Need põnevad ajalooseiklused avavad uusi tahke meie teadmistes ning aitavad mõista siinse inimese kulgemist läbi metsa ja koos metsaga.

Weekend Guitar Trio moodustus 1993. aastal pärast Robert Jürjendali osalemist ühel Guitar Crafti kursusel Saksamaal. Trios on kolm kitarristi: Robert Jürjendal, Tõnis Leemets ja Mart Soo, kelle muusikaline taust hõlmab vastavalt klassikalise kitarri ja Guitar Crafti meetodit, alternatiivset elekroonilist tantsumuusikat ja džässi/ vaba improvisatsiooni.

Vladislav Koržets on eesti humorist ja kirjanik, on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. Loe edasi: Võrus tuleb metsateemaline kontsert

Kõrvemaa kutsub korilasmatkale

Korilasmatk – söödavad marjad ja seened – leiab aset Kõrvemaal 25. septembril.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse ootatakse perematkale tuleval pühapäeval kell 12.
Seekordse matka teemaks on söödavad ja mittesöödavad marjad ja seened. Matkamise ja varasügisese Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse teadmisi ja õpetusi seente valmistamisest. Matka kestvuseks on orienteeruvalt kaks tundi ning sel korral matkatakse keskuse läheduses. Matk on jõukohane alates 5.ndast eluaastast, nooremad matkalised sõltuvad isa-ema abist. Rajal ei saa liikuda lapsevankriga.

Matka juhendab Põhja-Kõrvemaa mükoloog Uku Praks, kes tunneb Kõrvemaa seeneriiki ning jagab vahvaid õpetusi sellest, kuidas maitsvaid seeni purki panna.
Soovitame kõigil huvilistel eel-registreerida, osalejate arv on piiratud.

Pärast matka naudivad matkalised keskuses koos mõnusat pannkoogi pühapäeva.

Mõtsast leib lavva pääle

«Inemiisi om mõtsan inämb ku marju ja siini!» kõnõlõsõ korjaja. Korjaman käütäs sakõst terve perrega ja nopõmba tiinvä päävän mustikaga päält 50 euro.

«Korjasõ nii latsõ, kes tiinvä kommirahha, mõnõ käävä puhkõpäivist mõtsan, om asotsiaalõ ja om pensionääre – egäsugutsit inemiisi,» kõnõl’ korjajidõ kotsilõ Milvi (tuu olõ-i timä õigõ nimi!), kiä ost Võrol rahva käest siini ja marju kokko. Mõtsast tuvvas saak kokkoostu nii terve perrega, egälütel pangi käen, ku ka ütsindä. Mõni tulõ jalgratta, mõni autoga, mõni tulõ bussi päält maaha.

Korjajit om esiki peris vannu. «Käü üts paar, nii 75 ümbre, autoga käävä, kõikaig toova mustikit,» kõnõl’ Milvi. «Ütlese, et saa-i koton istu, les’ota saa talvõl kah!» Vanõmba inemise läävä joba kellä nelä aigu mõtsa, selle et pääväga ei näe marja. «Ütlese, et marju tegeligult mõtsan om: edimäne sats om päält är roogitu, a puhma all omma ilosa mar’a,» kõnõl’ Milvi. «Mõni lats korjas vanaimä-vanaesäga marju, rahha ei saa pall’o, a tuu om timä, latsõ teenitü raha! Mullõ sääne asi miildüs, sõs harinõs lats raha väärtüsest arvu saama ja tuust kah, kost raha tulõ.» Om muidoki ka sändsit, kiä korjasõ täpsele nii pall’o, et saia katõliitridse õllõpudõli raha kokko. Loe edasi: Mõtsast leib lavva pääle

Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekus taotlusi mullusest ligi 40% võrra enam, kokku 4870, hõlmates ligi 56 000 hektarit metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis üle 82 000 hektari.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4870 taotlust, toetust sooviti 55 967 hektarile. Sellest 10 403 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 45 564 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 22% võrra, millest ligi 17% taotleti sihtkaitsevööndis ja ligi 23% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.

2010. aasta kevadel esitas taotluse 3493 maaomanikku, tänavu aga juba 4870. 40% taotlejate arvu kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et Erametsakeskus saatis kevadel kõigile Natura 2000 erametsamaa omanikele teavituskirja. Taotluste hulk on kasvanud just väikemetsaomanike arvelt. Oma taotluse esitasid tänavu paljud metsaomanikud, kes ei olnud varasemalt oma võimalustest teadlikud ja needki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. Loe edasi: Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku

Vändras õpetatakse metsatulekahju ära hoidma

Vändras toimub täna, 17. juunil õppepäev, kuidas metsatulekahju ära hoida.

Metsaomanikul on hulk võimalusi oma metsa tulekahju eest paremini kaitsta ning sellest ka koolitusel räägitakse. Õppepäeva korraldab SA Erametsakeskus, osalejatele on see tasuta.

Päevakava:

11.00 kogunemine ja väljasõit Pärnu hotelli eest;
11.45 kohtumine Vändra tuletõrjedepoo ees;
12.00 Vändra tuletõrjedepoo ja tuletõrjetehnika demonstratsioon;
13.00 lõuna;
14.00 põlenud mets ja metsa edasine majandamine;
14.30 metsas olevad puhke- ja lõkkekohad ning toetuste taotlemine;
16.00 tagasi Pärnusse.

Metsa minnakse üheskoos bussiga.
Registreerumine e-posti aadressil: pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6066 ja 518 0641.

Metsaomanikud said investeeringuteks 2,54 miljonit eurot

Möödunud aastal esitati Erametsakeskusele investeeringute tegemise toetuse taotlusi 678, neist rahuldatakse 511. Kokku eraldatakse metsaomanikele investeeringuteks 2,537 miljonit eurot.

Oma metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitas möödunud aasta lõpul toetustaotluse 585 erametsaomanikku ja 24 ühistut. Kõige enam taotlusi esitati metsatehnika ostuks. Metsaomanikud küsisid selleks otstarbeks 2,8 miljonit eurot, toetusi antakse veidi enam kui 1,2 miljonit eurot. 0,84 miljon eurot toetusraha läheb hooldusraiete tegemiseks enam kui 5000 hektaril.

Meetme 1.5.3 raames antakse kahjustatud metsa taastamise investeeringuteks 41-le erametsaomanikule ja ühele metsaühistule ligikaudu 0,2 miljonit eurot; metsatulekahju ennetamiseks saab 1 metsaühistu teha investeeringu 56 tuhande euro ulatuses. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.

SA Erametsakeskus kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad parandada metsa majanduslikku väärtust, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud metsa või ennetada edasisi tulekahjusid. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.1 ja 1.5.3 raames toetatavad tegevused.

Siit leiad täpsema info eraldatud toetuste kohta: www.eramets.ee/static/files/992.MM2010 toetuse saajad seisuga 19 05 2011.xls.

Allikas: SA Erametsakeskus

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettevalmistatud platsil

Kuna puhkuste periood on hoogu võtmas, siis tuletab Erametsakeskus kõigile loodusesõpradele meelde, et telkida ja lõket tohib teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Parim paik metsas puhkamiseks ja vajadusel lõkke tegemiseks ning grillimiseks on selleks ettevalmistatud laagri- ja lõkkeplatsidel.

Erametsakeskus korraldab koostöös Päästeametiga Euroopa Liidu poolt rahastatava Life programmi raames sel aastal mitmeid koolitusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Täpsem info: www.eramets.ee/life

Erametsakeskus kutsub loodushuvilisi Vihterpallu õpperetkele

SA Erametsakeskus korraldab Vihterpalus pühapäeval, 22. mail õpperetke, kus räägitakse loodusest ja tulekahjudest. Retk on osa Life-projektist, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust metsas valitsevast tuleohust.

Kavas on arutleda Eesti Maaülikooli noore doktorandi Kristi Teppo`ga metsadest, looduslikust mitmekesisusest ja peamistest metsatulekahjude põhjustest Eestis. Arutatakse, mis on tulekahju hind ja mis metsatulekahjude tagajärjed. Vihterpalus tutvustab metsatulekahjusid erametsaomaniku
seisukohalt Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Jalutatakse metsas ringi ja jutustatakse ka metsamaastikust ja ökosüsteemist pärast metsatulekahju toimumist.

Retk algab kell 11 Tallinnast Vene kultuurikeskuse eest ja kestab umbes kella 16ni. Ettevõtmist toetab Euroopa Liit Life+ programmi raames ning osavõtjatele on see tasuta. Pakutakse ka lõunasööki.

Registreerimine nii e-maili kui ka telefoni teel: pille.aasamets@eramets.ee ja tel 518 0641.

Täpsem ülevaade projektist: www.eramets.ee/life

“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme

Üle saja inimese jälgis täna keskpäeval Haapsalus, kuidas president Toomas Hendrik Ilves istutas talgupäeva raames Mihkli parki tamme, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.

Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.

Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Kulupõletamine on keelatud aasta ringi

SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.

SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.

Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.

Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.

Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.

Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee

Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

RMK otsib looduslike koosluste taastajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste.
Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt.

“Eesti metsa lugu” jõuab Rapla- ja Põlvamaale

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Raplamaale ning uue nädala alguses Põlvamaale. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Seekordsetel kontsertidel astub üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor kavaga “Tass teed”. Kavas kõlab koorimuusika tunnustatud Eesti autoritelt. Erilise tähelepanu all on tänavu 80-aastaseks saava Anti Marguste omapärase huumoritajuga looming. Selle kõrval kõlavad Lembit Veevo hõrgu harmooniaga koorilaulud, samuti Mart Saare, Veljo Tormise ja Eino Tambergi looming. Kogu kavale lisab aktsendi akordionisti Tiit Kalluste osalemine. Pajatusi sellest, mis toimus eesti metsas esimese vabariigi ajal, annab edasi Ott Sandrak.

Kontserdid toimuvad pühapäeval, 27. märtsil Rapla kultuurikeskuses, esmaspäeval, 28. märtsil Kanepi seltsimajas ning teisipäeval, 29. märtsil Mooste Folgikojas. Algus on kõikjal kell 19, kontserdid on osalejatele tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine RMK veebis www.rmk.ee/loodusegakoos.

Aasta jooksul jõuab “Eesti metsa lugu” enam kui 30 Eestimaa paika, lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile saab olenevalt kohast kuulda ka Hortus Musicust, UMAt, Celia Rooset ja Tuule Kanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Rondellust, Bonzot ja Piispead ning Weekend Guitar Triot. Igal kontserdil astub lisaks muusikutele üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine. Samuti saab erinevate matkapäevade, istutustalgute ja metsanduslike õpperadade võrgustiku loomises osalemise kaudu ise metsatöödes käed külge lüüa.

Pärandkultuuri mälestised said kaardile

Eestlaste ja lätlaste koostöös kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objekti.
Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.
RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.
2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel. Projekti maht ulatus 1 miljoni euroni, 85% sellest rahastas Euroopa Regionaalarengu Koostööfond. Projekti juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).
Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

Eesti metsa eest ja heaks

Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.

Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.

Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/

Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.

Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.

Kristel Põldma

Riigimetsade prügistatus väheneb

2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem, annab teada Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsade prügistamine on piirkonniti endiselt probleemne, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jäätmeid.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. „Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu „Mets puhtaks!” ja „Teeme ära!” on olukord siiski järjest paranenud,” ütles Toomas Väät. RMK koristas mullu prügi 22 hektarilt, mis on võrreldav 21 jalpalliväljaku suuruse alaga. Lisaks tavaprügile koristati kokku ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest suurem osa olid metsa alla veetud katuste lammutustest tekkinud eterniidijäätmed. „Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnas ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga,” ütles Väät.

Lisainfo: www.rmk.ee.

Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Selle nädala reedel, 14. jaanuaril kell 14 toimub Haapsalu Valgevälja metsaplatsil Haapsalu metsapäev, mille raames antakse linnale üle Valgevälja mets ja mainitakse esimest korda, et aastal 2011 nimetatakse metsapealinnaks Haapsalu. Metsapealinna tiitel antakse Haapsalule üle mais toimuval metsanädalal. Eelmisel aastal anti metsapealinna tiitel Tartule. Sel aastal toimub tiitli andmine juba kaheksandat korda.

Reedesel üritusel on kohal keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Haapsalu metsapäeval saab alguse MTÜ Rotelevik ja MTÜ Puulaevaselts Vikan ühistööna väiksema viikingiaegse laeva ehitus. Võib suure tõenäosusega väita, et Haapsalu asustamise ajal just sedalaadi alused siin lahel sõitsid.

„Kui senimaani oleme Puulaevaselts Vikani“ liikmetega ehitanud erinevaid paate ja laevu üsna lähiajaloost, siis mõtlesime teha nüüd ajas suurema hüppe ja minna kaugemasse minevikku, seda enam, et meil Haapsalus nii huvitav koostööpartner nagu Rotelevik olemas on,“ ütles Puulaevaseltsi juht Alar Schönberg. Loe edasi: Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast

Otepää mees hakkab juhtima Metsatööstuse liitu

Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatus valis täna uueks esimeheks UPM-Kymmene Otepää ASi tegevjuhi Ando Jukki. Senine juhatuse esimees Rait Hiiepuu jätkab juhatuse liikmena.

EMTLi 25. novembril toimunud üldkogul valitud uus juhatus pidas eile Luua Metsanduskoolis oma esimest korralist koosolekut, kus arutati ka metsa- ja puidutööstusega seonduvat ja riikliku koolitustellimust metsa- ja puidutööstuse kutsehariduse suhtes aastateks 2011-2013. Tõdeti, et seoses planeerivata metsakasutusmahu kasvuga on vajalik täiendav spetsialistide hulk metsa- ja puidutööstusega seonduval tööjõuturul.

25. novembril toimunud üldkogul valitud uue juhatuse liikmed on Ivar Dembovski (Rait AS), Tõnu Ehrpais (Viiratsi Saeveski AS), Jaano Haidla (Graanul Invest AS), Rait Hiiepuu (Stora Enso Eesti AS), Ando Jukk (UPM-Kymmene Otepää AS), Paavo Kaimre (Eesti Maaülikool), Jüri Külvik (Lemeks AS), Tiit Nilson (Woodwell AS), Andres Olesk (Valga Puu OÜ), Lauri Raid (Estonian Cell AS), Heiki Vahermets (Valmos OÜ), Martin Arula (Toftan AS), Enn Sapp (Metsäliitto Eesti AS), Mati Polli, Haana Zuba (Luua Metsanduskool).

Allikas: EMTL