Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Loodusesõprade talguaasta tuleb toimekas

Palupõhja talgud 2011. aastal. Foto www.talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.

“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.

Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.

Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.

Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.

 

 

 

Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts

Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.

Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.

Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.

Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Loe edasi: Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama

”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.

Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.

Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.

Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.

Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).

Allikas: Meie Maa

Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.

Osaleda saab kolmes kategoorias:

– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Loe edasi: Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Eestis võiks harrastada militaarturismi

Keila-Joa raketijuhtimiskeskuse varemed. Foto: Tuuli Hiiesalu
Paljudes Eesti külades võib leida nõukogude okupatsioonist järele jäänud rajatisi, mis kunagi olid väga suured, uhked ja hästi kontrollitud, täna aga lagunenud ja mahajäetud ent ometi huvitavad ja külastamisväärt. 1980ndatel avastati Saksamaal, et rangelt kontrollitud piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist intensiivistus maakasutus piirialadel, aga ka looduskaitsjate tegevus. Tekkis rohevöö (Green Belt) idee, mis pidi ühendama raudse eesriide aladele jäävaid kaitsealasid ja elupaiku ning looklema läbi terve Saksamaa. Hiljem laienes Rohevöö projekt üle Euroopa ja jõudis 2006. aastal ka Eestisse.

Rohevöö projekti raames inventuuri teinud Eesti Maaülikooli tudengid ja vabatahtlikud leidsid Eesti põhjarannikult üle 1200 pärandkultuuriobjekti, millest enamuse moodustasid lagunenud ja kasutuseta piirivalverajatised. Akadeemik Anto Raukase sõnul on pärast nõukogude vägede lahkumist võetud mahajäetud rajatistest ära väärtuslik (näiteks rauast uksed) ja ülejäänul lastud lihtsalt laguneda. Praegusel kujul võtavad sõjaväeobjektid (radari-, raketi- ja mereväebaasid, vaatetornid, lennuväljad, sadamad, varjendid jms) enda alla peaaegu 90000 hektarit maad ning on endiselt saasteallikateks ja ka ohtlikud.

Rohevöö projekti eestipoolne koordinaator Henri Järv loodab, et Läänemere rohevöö projekt annab tõuke militaarturismile ja vanadele militaarobjektidele leitakse vääriline kasutus. Kui sõjaväelennuväljadel võib suviti näha huvitavaid üritusi ja neid on kasutusele võetud ka koduloomade varjupaikade, õppesõidu platsidena, siis väga paljude militaarobjektide riismed seisavad siiani roheluse keskel. Nii võib raketijuhtimiskeskuse jäänuseid näha Harku vallas Humala ja Türisalu külas ja allveelaevade demagnetiseerimiskeskuse varemeid Kuusalu vallas Virve külas. Järv tõi eeskujuks lätlased, kes on üles leidnud militaarobjektidega seotud (seal töötanud) inimesed ning palunud neil hakata giidideks.

Kylauudised.ee kutsub kommentaariumis üles arutlema, mida teha mahajäänud ja lagunenud militaarobjektidega, mis tegelikult asuvad enamasti looduskaunis kohas. Samuti võiksid endast märku anda inimesed, kes on töötanud nõukogude sõjaväebaasides ja oskaksid anda informatsiooni seal toimunu kohta.

Rohevöö projekti kohta saab täpsemat teavet kodulehelt http://www.estoniangreenbelt.eu/
Galerii militaarobjektide jäänustest asub aadressil http://nagi.ee/photos/tuuli77/sets/317779/

Rohevöö projekti kohta saab lähemalt kuulata ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 25. juunil kell 14.00.

Tuuli Hiiesalu

Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile “Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?”

Päevast päeva oleme arvutute reklaamide ja muu infovoo mõjuväljas. Need kõik kannavad endas mingit sõnumit. Nende kõikide eesmärk on meid kuidagi mõjutada. Elukeskkonna alalhoiu ja uurimisega tegelevatel vabaühendustel ja inimestel on edastada oma oluline sõnum, ometi vaadatakse neid tihtipeale vaid kui arengu vastalisi puudekallistajaid. Kuidas oma sõnumit ühiskonnas edukalt levitada? Kuidas jõuda sihtgruppideni ja olla neile arusaadav? Kuidas meid ümbritsevas inforägastikus pildile jääda?
Selle üle arutlevad loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse valdkonna asjatundjad. Loodame, et sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest kooruvad ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlikke väärtushinnangute levikule.

Seminar toimub 20. mail kell 14-18 Tartus Looduseuurijate Seltsi majas (Struve 2).

Lisainformatsioon: Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com, +372 56 259 747

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

AWARE 2010 “Meri puhtaks” talgud

Laupäev, 25. september on päev, mil rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma kogunevad sukeldujad ja nende sõbrad, et koos puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eestis tuleb 25. septembril ülemaailmsesse AWARE projekti kuuluv Eesti üritus “Meri puhtaks” koguni kahes lähestikuses kohas: Tallinna Kalasadamas ja Admiraliteedi basseinis.

Eestimaa Looduse Fond kutsub vabatahtlikke mõlemast üritusest osa võtma. Tallinna Kalasadamas on vaja abi talgutöödel kaldakoristusel ja Admiraliteedi basseinis tassivad vabatahtlikud abilised sukeldujate poolt merest leitut maal olevatesse konteineritesse.

Osalemiseks palun anna teada Agni Kaldmale, registreerudes e-posti aadressil agni@elfond.ee, andes teada ka koha, kus soovid osaleda.

Päevakava Vanas Kalasadamas

kell 9 – 11  ettevalmistustööd
11.45 – 12 kogunemine
12.15 – 12.30 avasõnad, liinilaev Juku väljub
12.40 sukeldujad vette
13 kaldakoristajatele töövahendite jagamine ja tööde algus
14 saabub soe supp

15 – 15.30 tööde lõpetamine ja varustuse ning töövahendite tagastamine

15.30 – 16 tänusõnad ja päeva pidulik lõpetamine

Kogu päeva mängib mõnus muusika ja päeva juhib päevajuht.
Heakorrapäevale tulevad värvi andma ja ennast tutvustama erinevad mere-ja heakorraga seotud ettevõtmised.

Päevakava Admiraliteedi basseinis

Laupäeval, 25.septembril kogunevad sukeldujad koos abivalmite kaldapealsete abilistega Vanasadama Jahtklubis.

10.30 Kogunemine
11 Koristusaktsiooni pidulik avamine
11.15 Algab töö
16 Päeva pidulik lõpetamine ja aukirjade jagamine.

Raske töö tegijatele kohapeal kuum tee ja supp. Varustuse kasutamine tasuta. Kõigi koristustööst osavõtjate vahel loosime välja hulga toredaid auhindu. Ka pealtvaatajate peale oleme mõelnud. Saab tutvuda kauni purjelaevaga ja ka pealtvaatajatele on välja pandud põnevad auhinnad.

Vana Kalasadam on linna keskmes asuv sadam, kus praegu tegutseb Kalaturg, sinna oodatakse kalaga kauplema inimesi nii maad kui ka merd mööda. Samuti väljub sadamast Aegna saarega ühendust pidav liinilaev Juku. Kindlasti on sadam ka tulevase mereäärse promenaadi linnaruumi väärikas osa. Admiraliteedi bassein on värskelt tallinlastele avatud kaunis jahisadam, selle veealune osa puhastatakse sukeldujate abiga, vabatahtlikud abilised saavad sukeldujate poolt leitut maal olevatesse konteineritesse tassida.

“Meri puhtaks” on osa ülemaailmsest AWARE (Aquatic World Awareness, Responsibility and Education) heategevusprojektist, mille eesmärgiks on puhastada ja kaitsta veealust maailma ning tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesti sukeldujad on ülemaailmses AWARE nimelises heakorraprojektis kaasa löönud juba üksteist aastat. AWARE 2010 heategevusaktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Tallinna merealale ja vajadusele see ühiste jõududega korda teha. AWARE 2010 näitab eeskuju.

Osalevad: LiveHouse sukeldumisklubi, Oxygene Tallinn, Maremark sukeldumiskeskus, Sebak sukeldumiskeskus, AQUABALTIC sukeldumisklubi, O-Ring Dageida Divers Club

Allikas: ELF