Laupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.
Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.
Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.
Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.
Kaege perrä, ku illos om tan ellä:
Võromaa mi mõtsu, mäkiga.
Veere pääl, olla tan om hää!
Uma kiil ja midägi om viil…
(Aapo Ilvese sõnad)
Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.
Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.
Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!
Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!
Aado Kuhlap
päevatoimetaja
www,kylauudis.ee
Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.
