Tavaliselt tormist tingitud elektrikatkestuste tõttu jääb mõnigi küla päevaks või kauemakski ilma elektrita. Huumoriga pooleks võib öelda, et Tartumaal elav lastekirjanik Kristina Ruder on elektri olemasolus maal kindel. Suvel ilmus temalt raamat “Martin ja tema sõbrad ehk maal on elektrit”.
Loe edasi: MENUKAST LASTEKIRJANIKUST KRISTINA RUDERIST SAI TARTU ÜLIKOOLI MAGISTRANTKogu õppeaasta kestnud ja neil päevil lõppev rahvusvaheline lugemisprojekt „Meie Väike Raamatukogu” innustas esimese ja teise klassi lapsi lugema, tutvustas oma kodumaal tuntud, kuid teistes Euroopa riikides vähem teatud kirjanikke ja illustraatoreid.
[pullquote]Raamatutest arvati laste lemmikuks Sloveeni kirjaniku Koreni „Keeda mulle üks muinasjutt”[/pullquote]Lisaks Eestile osalesid projektis koolid, raamatukogud, kirjastused Lätist, Poolast ja Sloveeniast. „Kooli ainetundide rikastamise ja õpilaste lugema õhutamise kavaga ühines ka Sindi gümnaasium, Õppeaasta jooksul lugesime läbi kuus lasteraamatut,” rääkis 1B klassijuhataja Heli Telman. Raamatute loetelus oli „Lumivalge ja süsimust”, autor Hilli Rand Eestist; „Ärajäänud avastus”, Mārtiņš Zutis Lätist; „Kallista mind!” ning „Muna või kana?”, Przemysław Wechterowicz Poolast; „Keeda mulle üks muinasjutt!”, Majda Koren Sloveeniast ja „Võlusõrmus”, Peter Svetina samuti Sloveeniast. Iga projektis osalenud klass valis ise lugemise ja tegevuste läbiviimise ajakava.
Triinu Laanel ilmus kolmas eesti- ja võrukeelne lasteraamat, mille pealkiri on „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“. Raamatu andis välja kirjastus Hea Lugu.
[pullquote]Võru ja Põlva sünnitusmajades sündivate laste perekonnad saavad edaspidi raamatu kingiks Võru Instituudi abiga[/pullquote]Eelkooliealistele lastele ja nende peredele mõeldud raamat „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“ koosneb 15 jutukesest, mis kirjeldavad elu läbi tita silmade. Tekst on paralleelselt eesti ja võro keeles. Eestikeelne tekst võimaldab nii võrokestel kui muudel eestlastel hõlpsasti sisust aru saada ning võrokeelne lisab avastamis- ja äratundmisrõõmu.
„Väikelastele mõeldud raamatute lakooniline tekst võimaldab seda hõlpsasti kahes keeles paralleelselt esitada. Minu pere igapäevane kõnekeel on võro keel, ka raamatu tekstid sündisid esmalt selles keeles. Pean oluliseks, et minu kodukandi keel püsiks ja selle oskajaid leiduks ka järgnevate põlvkondade seas,“ räägib Triinu Laan.
Raamatu prototüüpideks on autori viielapselise perekonna kaks nooremat tütart, kelle vembud inspireerisid autorit raamatu lugusid kirjutama. „Elu nagu filmis, öeldakse mõnikord. Meil on elu nagu raamatus,“ naerab Triinu Laan.
Loe edasi: Triinu Laan ilmutas raamatu oma tütarde vempudest
Kultuuriministeerium toetas esmakordselt Eesti laste- ja noortekirjanduse venekeelsete tõlgete avaldamist e-teavikuna ning kaks esimest teost on nüüd tasuta kättesaadavad.
Nendeks on Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ („Цилиндр президента“) ning Jaanus ja Janika Leoste „Jänku-Jussi lood 4“ („Истории зайчонка Юсся“). Mõlemad e-raamatud on vene keelde tõlkinud Marina Tervonen.
„Tasuta e-lasteraamatud aitavad vene lastel leida tee eesti lastekirjanduse juurde ja aitavad tutvustada nii eesti keelt kui kultuuri,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Artjom Tepljuk.
Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ (kirjastaja: OÜ Silmviburlane) on eelkooli- ja varases koolieas lastele mõeldud raamat, mis lisaks lõbusale loole õpetab selliseid väärtusi nagu usaldus, sõprus ja isamaa-armastus. Raamat räägib endisest politseikoerast Laisust, kes asub lahendama kaduma läinud presidendi torukübara saladust. Raamatu üks teema on omal moel ka tolerantsus ja teistsuguse omaks võtmine. Raamat ilmus eesti keeles 2008. aastal, mil pälvis ka eridiplomi konkursil „25 + 5 kaunimat raamatut“. Loe edasi: Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust
Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt toimivateks ja atraktiivseteks.
Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.
Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.
Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.
Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.
Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.
Jaan Lukas
Rõuge vallavalitsus on välja kuulutanud konkursi Juhan Jaigi nimelise kirjandusauhinna “Kaarnakivi” ja omaloominguauhinna “Väike Kaarnakivi” väljaandmiseks.
„Kaarnakivi“ auhind antakse igal aastal ühele autorile, kes on eelmisel aastal oma trükis ilmunud raamatuga andnud märkimisväärse panuse eesti lastekirjandusse.
“Väike kaarnakivi” auhind antakse valla oma autorile trükis ilmumata parima käsikirja eest olenemata kirjanduslikust žanrist.
Lastekirjanduse auhinna saaja kandidaate võivad Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjonile esitada nii era- kui ka juriidilised isikud 1. oktoobriks. 1. oktoobriks on oodatud ka omaloomingu konkursi käsikirjad. Omaloomingu konkursile saadetavad tööd varustatakse märgusõnaga ning lisatakse kinnine ümbrik autori nime ja kontaktandmetega. Märgusõna märgitakse ka ümbrikule. Käsikirja mahule nõudeid ei esitata.
Auhinna saaja valimiseks moodustab Rõuge vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon vähemalt 7-liikmelise toimkonna, kuhu kuuluvad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, vallavalitsuse, noortevolikogu, valla raamatukogude ja Rõuge
Põhikooli esindajad. Komisjoni töösse võib vajadusel kaasata eksperte väljastpoolt. Valitud kandidaadid esitab Rõuge valla haridus- ja kultuurikomisjon kinnitamiseks Rõuge vallavolikogule.
Auhinnad antakse pidulikult kätte Juhan Jaigi sünnipäeval 13. jaanuaril ja samas kuulutatakse välja järgmine konkurss.
Auhinna statuudiga on võimalik tutvuda valla koduleheküljel
http://avalik.amphora.ee/
2. aprillil kell 11.00 algab Alatskivi lossis XI Tartumaa lasteraamatupäev, mis on pühendatud eesti muinasjuttudele ja lugudele ning rahvusvahelisele lasteraamatupäevale.
Päeva eesmärgiks seadsid korraldajad laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Lasteraamatupäeval on kavas Alatskivi lossi, Tubina muuseumi ja vahakujude muuseumiga tutvumine, parimate omaloominguliste muinasjuttude ettelugemine, krattide äratamine, pikimate patside mõõtmine, mängud ja võistlused.
Raamatupäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed pilte, valmistasid lehvikuid ja kratte, kirjutasid jutte eesti muinasjuttude teemadel, täitsid kodus lünktekste koduloo ja muinasjuttude teemadel. Konkursile laekus 205 joonistust, 62 kirjatööd ja 57 lehvikut ja 57 kratti. Võistlustöid hindas kunstižürii. Tehtud töid saab juba uudistada lasteraamatupäeval, kuhu on kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad õpilased koos juhendajatega.
Ürituse korraldavad Alatskivi valla raamatukogud. Lasteraamatupäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Alatskivi lossi, teater Vanemuise, Eesti Nukuteatri, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lugemisühingu, Tartumaa koolide ja raamatukogude, kirjastuste TEA, Avita, Koolibri ja Atlex toetusele.
Täpsema info lasteraamatupäeva kohta leiab siit.
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.
Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.
Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee
XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.
Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.
“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.
Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”
Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.
Täna on lastekirjanduse keskuses lugemisöö “Kes loeb, see hingab”. Erinevad sündmused algavad juba kell 13 ja tegevust jagub õhtutundideni.
Kell 13–14 töötuba „Tere, koomiks!“ Kunstnik Joonas Sildre räägib koomiksist ja õpetab seda tegema. Koomiksinäituse avamine. Rõdusaal.
Kell 16–17 loovkirjutamise tund „Kes loeb, see hingab!” Tondijuttu õpetab kirjutama Veiko Belials. Edgar Valteri galerii.
Kell 16–17 jutuvestmistund „Haldjad meie ümber“. Lugusid vestab ja musitseerib Kadri Allikmäe. Luugisaal.
Kell 17.30–19 fantaasiatund “Õõõõ-õudsamast õudne õuduskirjanduse õhtu“. Juhivad fantaasiakirjandusespetsialist Sash Uusjärv ja ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Pööningusaal.
Kell 19–19.30 lastekirjanduse keskuse kirjandussalongi lavakava „Tänulikkus“. Juhendaja Tõnis Rätsep. Rõdusaal.
Kell 19.30–20 Tallinna Tantsuteatri etendus „Raamat tantsib öös“. Koreograafid Dmitri Harchenko ja Heili Lindepuu. Rõdu- ja luugisaal.
